Eldiń mádenıetin, dástúrin jan-jaqty taný úshin onyń ashanasyna da den qoıý kerek. Túrkıa bul jaǵynan kende qalǵan memleket emes. Túriktiń ashanasy álemde tanymal. Baýyrlas halyqtan jetken dóner, kebabtardy bizdiń eldiń de kez kelgen buryshynan taba alasyz. Biraq túrik ashanasy bul taǵamdarmen ǵana shektelmeıdi. Onyń tarıhy tym tereńde jatyr: sonaý Osman ımperıasynan bastaý alǵan.
Sol úshin de uıymdastyrýshylar bizdiń topty eski Ystambuldaǵy Topkapy saraıynan birneshe qadam jerde ornalasqan, Osman ımperıasynyń taǵamdaryn daıarlaýmen aınalysatyn Deraliye meıramhanasyna alyp keldi.
Shaı degende túrikterdiń shyǵarǵa jany bólek, týra qazaqtar sekildi. Shaıdyń basynda talaı dúnıe talqylanyp jatady. Al túrikterdiń negizgi taǵamdaryna et, kókónis, nan jáne sút ónimderi kiredi.
Bir qaraǵanda, aınalanyń bári dámhana, meıramhana, biraq olardan halyqtyń qarasy úzilgenin kórmeısiń. Sóıte tura Ystambulda artyq salmaqtyń zardabyn tartyp júrgender kemde-kem. Sebebi túrik ashanasy paıdaly sanalady, jeıtin tamaqtardyń kalorıasy da asa kóp emes. Buǵan turǵyndardyń jaıaý júrgendi qup kóretinin qosyńyz.
Osman saraıynyń máziri – Túrkıanyń mádenı murasy. Ol túrik, arab, Jerorta teńizi, Balqan, Kavkaz elderiniń erekshe taǵamdaryn biriktirip turǵandaı. Sebebi on saýsaǵynan óner tamǵan aspazdar eń tátti-dámdiniń bárin sultandarǵa usynýǵa tyrysty. Al reseptiler tıanaqty saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa berilip otyrǵan. Alaıda Osman ımperıasy qulaǵan soń bul mura da joǵalyp, umytyla bastady. Sol olqylyqtyń ornyn Nedjatı Iylmaz bastaǵan óz isiniń mamandary toltyryp júr.
Nedjatı Iylmazdyń bul salada júrgenine 25 jyldan asypty. Tipti Osman ımperıasynyń ashanasyn tyńǵylyqty zerttep júrgenine de 10 jyl bolǵan. Búginde onyń «qorjynynda» 400-dan asa taǵam túri bar. Nedjatı Iylmaz tipti sultan Súleımen týraly túsirilgen «Ǵalamat ǵasyr» teleserıalynda as máziri boıynsha keńesshi de bolǵan. Al onyń meıramhanasy eki Mıshlen juldyzyna ıe. Sol úshin de álemniń túkpir-túkpirinen dál osy aspazdyń qolynan dám tatýǵa asyǵatyndar kóp. Olardyń arasynda tanymal juldyzdardy da jıi kezdestiresiń.
¬Eliniń tarıhyna eleýli úles qosyp júrgen azamatpen tildesýdiń, tipti birlesip as daıyndaýdyń múmkindigi týdy. Aspaz bizben kezdesýden bir kún buryn ǵana Almatydan kelgen eken. Aıtýynsha, alǵan áseri keremet.
¬– Almatydan kelgen betim osy. Sizdermen júzdesý buıyryp tur eken. Almatynyń ásem tabıǵatyna tánti boldym. Qaı jerden qarasań da taý menmundalap turady, óte sulý qala. Bizde, túrkitildes halyqtarda, ortaq dúnıe kóp, sondyqtan bir-birimizge tartyp turady. Qazaq halqyn jaqsy kóremin, qonaqjaı, qaı kezde barsań da kúlimdep qarsy alady. Astanada meıramhanam bar, sondyqtan elordada buǵan deıin de boldym, óte sýyq, biraq ózinshe ádemi shahar, – deıdi Iylmaz.
Tanymal aspaz Qazaqstandaǵy meıramhanalarǵa da joǵary baǵasyn berdi. Eýropa men Azıa tamasha úılesim tapqan deıdi ol. Jaqyn arada ońtústik astanadan meıramhanasyn ashpaq:
– Almatyda janyńa jaqyn kez kelgen eldiń ashanasynan dám tatyp kóre alasyń. Túrik taǵamdary da kóp eken. Endi solardyń sanyn taǵy bireýge kóbeıtsem dep josparlap otyrmyn. Buıyrtsa, Almatydan Osman ımperıasynyń tarıhynan syr shertetin meıramhana ashqymyz keledi.
Nedjatı Iylmazdyń qazaq mádenıeti men ashanasyna qatysty da oıyn bildik. Ókinishke qaraı, talaı jyl umyt qalǵan ulttyq taǵamdarymyzdy dáripteıtin meıramhanalar tek sońǵy birneshe jylda ashyla bastady. Túrik aspazy solardyń birinen dám tatypty. Bul isti damyta túsý kerek dep keńes aıtty.
Qazaqtyń ashanasy ǵana emes, mádenıeti de tereńde jatyr. Tek sony damytý kerek eken. Osy saparda «Sandyq» meıramhanasynda boldyq. Intereri de, astyń dámi de, ony usynýy da unady, – dedi ol.
Osy oraıda aspazdan qazaqtyń eti qanshalyqty kóńilinen shyqqanyn suradyq. Ádette túrik halqy jylqynyń etin jemeıdi, biraq bizdi qonaq qylǵan meıramhana ıesi bul ettiń dámi til úıiredi eken dep otyr.
– Jylqy etiniń dámin tatyp kórdim, keremet. Qalaı degenmen qanymyzda bar ǵoı. Shubattyń dámi qandaı ǵajap edi. Qatelespesem túıeniń sútin ashytyp daıyndaıtyn sýsyn. Beshbarmaqty da jedik, ataýy erekshe – sebebi bes barmaqpen jeıtin taǵam. Aspaz bolǵan soń as daıyndalatyn ónimder de men úshin óte mańyzdy. Qazaqstanda kókónistiń bári tabıǵı jolmen ósiriledi, sol úshin de dámi til úıiredi, – dedi restorator.
Aıtpaqshy, bul meıramhananyń taǵy bir ereksheligi – qonaqtardyń asty daıarlaý prosesine tikeleı qatysýy. Osyndaı múmkindik bizge de buıyrdy. Tanymal aspazben birge sultandarǵa usynylǵan halvany daıyndadyq. Buryn-sońdy Mıshlen juldyzy bar meıramhanada as daıarlaımyn degen úsh uıyqtasam túsime kirmeıtin, sondyqtan tolqýdyń bolǵany ras. Biraq bilikti aspazdyń baqylaýymen bári oıdaǵydaı ótken tárizdi.
www.gotürkiye.com
