Elimiz egemendik alǵaly beri qart tarıhtyń aqtańdaq betterin aqtarýǵa qol jetip, rýhy bıik babalarymyzdy ǵasyrlar qoınaýynan arshyp alyp, búgingi kúnniń tórine shyǵara bastadyq. Bolmysynan erekshe jaratylǵan sergek jandardyń izgi qasıetterine úńilý, tanymdy taǵylymdaryn taný óskeleń urpaqqa tálim. Ásirese, tektilikti qasterlegen qazaqy uǵymǵa oraı urpaqtar sabaqtastyǵyn saralap, ózekti másele áke men bala jalǵastyǵyna oı júgirtý. Osy maqalada Jaqybaı bıdiń balasy Tórehan aqynnyń ónerdegi beınesi, qaıratkerlik qyry, bala tárbıesindegi yqpaly ekshelenedi.
Ár kimniń óz tegin, qaıdan shyqqanyn bilýge qushtarlyǵy, óziniń túp-tamyryn tereńnen tartqysy keletini tym áriden kele jatqan qazaqqa tán tanymdyq umtylys. Tektilik tamyryna úńilsek Tórehan aqynnyń atasy Salpyq bı Toqarystannan taraıtyn Besmuratqa bılik qurǵan, ákesi Jaqybaı osy bılikti jalǵastyryp, Myrzamkeldi rýynyń Týmataı tarmaǵyna bılik júrgizgen. Atasy da, ákesi de jeri baı, berekeli eldiń kóshin bastap, urpaqtaryna ulaǵatty jol qaldyrǵan adamdar. *
Salpyq bı kúlli sanaly ǵumyryn el ıgiligine sarp etken adam. Ýaqyt yqpalymen qazaq bolmysynyń jáne qazaq eliniń jańa baǵytqa burylýy Salpyq bı zamanynyń saǵasyna quıady. Jaqybaı bıdiń dáýirinde qazaq qaýymynyń kóshpeli tirligi otyryqshyl mádenıetke bet buryp, keńestik saıasattyń qyspaǵyna ushyraý kezeńine ulasady. Almaǵaıyp zamanda ómir súrgen eki bı de «bir kisiniń balasyndaı, bir qoldyń salasyndaı» degen ustanymǵa súıenip, asqaq armandarymen elin bereke-birlikke uıytyp, jurtynyń jarasymdy tirlikpen ósip-ónip órkendeýine yqpal etkeni sózsiz.
Jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda Sovet Odaǵy ornap, qoǵamdyq formasıa ózgeriske ushyrady. Itjyǵys, alasapyran zaman keldi. Osy tusta jigittik jasqa ilikken Tórehan atam basynan kóptegen qıyndyqtardy ótkeredi. Arhıvke úńilsem, arnaıy hatqa túsken derekter mol bolatyny haq. Biraq, ákemniń ótinishine oraı qolyma erterek qalam aldym. Sonymen, atamnyń beınesi ájem aıtqan jáne ákemniń este saqtaǵan áńgimeleri negizinde somdaldy.
Salpyq atasy men Jaqybaı ákesiniń ómirine oı júgirtsek Tórehan atamnyń qadirli de qasterli azamat bolýy tabıǵı zańdylyq desem de bolar. Atam Sýan taıpasynyń qasıetti atamekeni Beljaılaý tórinde atajurt «Basatqaraǵaı» qonysynda dúnıege kelgen eken. Jer tarıhyn bederlesek, qoınaýy qutty Arqas taýy, onyń keń aýqymdy Erenqabyrǵa salmaýy Salpyq atamyzdan beri Týmataı urpaqtary qazyǵyn qaqqan qasıetti qarashańyraq. Salpyq atamyz Arqas taýynyń arǵy bettegi shyǵys salmaýyn da, batysqa qaraı jalǵasqan bergi bettegi Erenqabyrǵa silemin de mekendegeni belgili. Jaqybaı atamyzdyń peshenesine buıyrǵany tek batys salmaýy Erenqabyrǵa taýyn qonys etý bolypty. Tórehan atamyz bolsa, balalyq shaǵyn Arqas taýynyń batysy Erenqabyrǵa salmaýynda ótkizip, taǵdyr tálkegimen arǵy betke ótkende Salpyq atasy mekendegen shyǵys qaptalyna baryp turaqtapty.
Arǵy bette Alataý aımaǵy atalǵan Arqas taýynan bastaý alǵan Kegen ózeniniń shyǵys jaǵyndaǵy qyratty jondar órnektegen keń alqaptyń Jalaǵash** degen qonysyn mekendegen eken. Taýdyń Arqas ataýy, meniń paıymdaýymsha, Sýan taıpasynyń «Daı» tarmaǵynan taraǵan 28 - inshi urpaǵy Arqas atamyzdyń qurmetine qoıylǵan dep túsinem. Tórinde Arqas taýy asqaqtaǵan Alataý aımaǵy bizdiń babalardyń tabanynyń izi saırap jatqan baıyrǵy Sýan taıpasynyń mekeni ekeni tarıhtan belgili.
Urpaqtar sabaqtastyǵy jelisine úńilsek, Týmataı babamyzdan jalǵasqan batyldyq qasıet, sheshendikke ulasqan alǵyrlyq pen tapqyrlyq qabiletter áste tolastaǵan emes. Qoǵamdyq formasıa ózgeriske ushyrap, qazaq qaýymyna tán sheshendik ınstıtýty bılikten yǵystyrylǵanda, Jaqybaı atamyz sońǵy bılikti júrgizip, ekinshi uly Nurǵalıdy bolystyqqa ótkizipti. Osylaı Sovet Odaǵy qurylyp, qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan bılik ınstıtýty men ómir súrý ádet-ádepteri úlken ózgeristerge ushyraıdy. Osy almaǵaıyp dáýirde Jaqybaı bıdiń aýyl qamqorshysy bolǵan qaıratkerlik qyr-syry ashylady.
Muhtar Áýezovtiń: «Qunanbaıdyń kim bolǵanyn bilmesek, Abaıdyń kim ekenin bilý qıyn» degenin eskersek, Tórehan atamnyń ákesi Jaqybaı Týmataıǵa bılik júrgizgen sheshen ǵana emes, qarymdy qaıratker, ári ónerli jan bolǵan. Jaqybaı bıdiń el basqarýdaǵy sara jolyn ekinshi uly Nurǵalı jalǵastyrady, al áýletke tán ónerge degen qushtarlyqty jalǵastyrǵan tórtinshi uly Tórehan atamyz eken. Arǵy bettegi Alataý aımaǵynda Tórehan atam adýyndy aıtys aqyny retinde tanylǵan. Dombyra qulaǵynda oınaǵan ónerli bolypty, qulaqqa áserli ásem daýsymen án aıtyp, dombyrasymen kúmbirletip kúı shertedi eken.
Babalardyń tálim-tárbıelik yqpalyn paıymdasam, onyń kóp qyrly másele ekeni shúbásiz. 1855 jylǵy «jut» jylynan bastalǵan almaǵaıyp zamandy Salpyq dáýiri dep boljasaq, 1881 jyldan keıin shekara belgilenip, el bergi betke qonystanyp, mamyrajaı tirlikke bet burǵan zamandy /1900 jyldardan bastap/ Jaqybaı dáýiri dep te anyqtasaq bolady. Ákeli-balaly eki bı eki túrli dáýirdiń ókilderi bolyp tabylady. Tórehan atam bolsa babaqonys Beljaılaýda ómirge kelip, atajurt «Áýlıeaǵash» mańaıyn mekendep, Sovettik dáýirdiń qyspaǵynan ótip, arǵy betke baıyrǵy atamekenge turaqtaıdy. Sóıtip, baba-ata-bala legi zamannyń úsh túrli kezeńinde ómir súrdi. Bylaısha aıtqanda, baba men ata baıyrǵy qazaq qaýymynyń arty bolsa, balalary – jańa qoǵamdyq qaýymnyń ókilderi edi.
Atamnyń azamattyq beınesin somdaý barysynda, atqaminerler qosynyn bóle jaryp qarastyrǵandy jón sanadym. Salpyq bı bastaǵan, Jaqybaı bı jalǵastyrǵan dáýirdiń adamdary qazaqtyń dalalyq danalyǵyna jetik, salt-dástúrine júırik tobyna jatady. Olar qazaqtyń baıyrǵy jol-joralǵysyna qanyq edi. Tórehan atam tálim alǵan ustazdar da osy ıgi jaqsylar boldy. Ekinshi qosyn atqaminerlerdiń jańasha toby. Bul topty el «ıgi jaqsylar» emes «sholaq belsendiler» dep atady. Muhtar Áýezov aıtqandaı, olar otarshylyq júıeniń ónimi, sol sebepti «nársiz» top bolyp sanalady.
El jadynda saqtalǵany - Jaqybaıdyń balalaryna úlken senim arta otyryp, «tegińe tart» degen ósıet sózi:
Babań asqar taý bolsa, sen shoqysyń.
Taýdan shoqy ozbaıdy, ol ómirlik shyn.
Ákeń asqar taý bolsa, sen ormansyń,
Orman taýǵa jarasar, ony qymtap turǵasyn.
Babań seniń telegeı teńiz bolsa týlaǵan.
Uıat shyǵar teńizden bulaq bolyp týmaǵan.
Babań seniń ótse eger tulpar minip, tý ustap.
Eliń úshin, jer úshin, erkekke joq turyspaq.
Shyndyǵynda, Jaqybaı atam babasynyń ıgi isin jalǵastyrǵan, óz dáýiriniń aqyldy, kóregen adamdarynyń biri bolǵan. Sondyqtan da, urpaǵynyń rýhy bıik, «tabany taımaı» eli úshin «tý ustap, tulpar mingenin» armandaǵan asqaq jan bolypty. Alasapyran kezeńde de urpaqtary áke ańsaǵan arman údesinen shyǵyp, senimin aqtady. Nurǵalı Sovet úkimeti kelgenshe bolys boldy, Jarkent ýezinde /tabıǵat qorǵaý qoǵamy/ basshylyq qyzmetter atqardy. Arǵy bette aýylyna záńgi, sonan soń aýdanǵa aqalaqshy boldy. Erǵalı Jarkent ýezik jastar qoǵamynyń hatshysy bolǵan.
Tórehan atam ónerpaz bolǵan eken, Alataý aımaǵyna aqyndyǵymen ataǵy shyqqan «segiz qyrly, bir syrly» seri jan bolypty. Nurǵalı qyzmetpen Qulja qalasyna aýysyp ketken soń, aýyldyń tizginin ýysynda ustap, el-jurtynyń ıgiligine eńbek sińirgen qaıratkerlik qabiletimen de tanylǵan eken.
Jalpy, Tórehan atam ómirdiń talqysyn kóp kórip, ashshy dámin tatqan adam. Árıne, beıbit tirliktiń, qaıyrymdylyqtyń da qadirin basynan ótkergen. Álqıssa 1927 jyldyń kúzinen bastalady. Sovet dáýiriniń «sholaq belsendileri» Jaqybaı bıdi baı bolǵan, bı bolǵan, eldi qanaǵan, kolhozdastyrýǵa qarsy degen syltaýmen mal-múlkin tárkileýge /kámpeskeleýge/ jáne qyzmet atqaryp júrgen balalary Nurǵalı men Erǵalıdy «kýlaktyń» balalary dep ustap, ıt jekkenge jer aýdarmaq bolady. Muny aldyn-ala sezgen Nurǵalı sol jyly kúzde qasyna Erǵalıdy ertip «Qazan kóli» arqyly arǵy betke ótip ketipti. Maldyń ıesi retinde qujattarǵa Tórehan atam jazylǵan deıdi, óıtkeni jylqyny qaraıtyn da, jaqsy biletin de atam bolypty. Sondyqtan, ujymdastyrý /kolhozdastyrý/ naýqanynda Tórehan atam «qýlak» atanyp, Jarkenttegi túrmege jabylady.
Qazaq halqynyń tarıhyndaǵy kezdesetin «aqtańdaq» betteriniń biri aýyl sharýashylyǵyn ujymdyq úrdiske /kollektıvtendirý/ ótkizý saıasaty boldy. Ol kezde saıası naýqan retinde iske asyrylsa, sońy kúrdeli saıası problemaǵa aınaldy. Osyndaı rahymsyz júıeniń nókerleri de óz kezinde rahymsyz boldy. Ujymdastyrý saıasatyna qarsy shyqqandardy (astyq ótkizbegen, malyn soıǵan, t.b. ) aıaýsyz jazalady. Qıt etse olardy tap jaýlary qataryna qosyp, ońdy-soldy sottap, tárkileý naýqanyn júrgizip otyrdy. Ájemniń aıtýynsha, kámpeskege túsken jannyń bar dúnıesi men ústindegi kıimine deıin túk qoımaı tartyp alyp otyrǵan. Ol jumys ádette keshqurym nemese tún ortasynda bastalady eken.
Ásirese orta aýqatty jandarǵa baılanysty kóp qatelikter jiberilipti. Kópshilik jaǵdaıda «sholaq belsendiler» olardy ońashalap, kolhozshylardyń jınalystaryna qatystyrmaı, kýlaktar men baılar qataryna jatqyzyp, kámpeskelenetinder tizimine iliktirip otyrǵan. Eń soraqysy, orta aýqatty jandardyń dúnıe-múlkin aldyn-ala esepke almaı, «sholaq belsendiler» unaǵan /kózine túsken/ zattardy ózderine alyp qalyp, qalǵanyn aktilep kolhozǵa ótkizedi eken. Kolhoz múshelerine baqsha egýge tyıym salyp, taýyqtary men sıyrlaryn kolhozǵa tapsyrý talap etilgen. Kózderine jaqsy at tússe, sol jerde tartyp alyp, minip ketip otyrǵan. Sóıtip kollektıvtendirý nátıjesinde elge «zorlyq jasaý» saıasaty ómirge kelip, ákimshil-ámirshil júıege pármen berilipti. Kúshtep kollektıvtendirýden qoryqqandar, shekara asyp ketýge májbúr bolǵan.
Shekaradan ótpek bolǵandardyń barlyǵyna «bandıtter», «eldi azǵyrýshylar» dep qaraǵan. Halyqtyń aýa kóshýine, birinshi kezekte, «sholaq belsendiler» jasaǵan «qorlyq pen zorlyq» sebep bolǵan dep túsinem. Kámpeskeleý saıasatyndaǵy burmalaýshylyqtar, jer kolhozǵa ótken soń, kedeı-kepshiktiń salǵyrttyǵynan eginniń shyqpaı qalýy, taýyǵyna deıin tartyp alǵan soń, tabys tabý múmkindiginiń tarylýy sıaqty sebepter, árıne, halyqtyń baıyrǵy atamekeni arǵy betke ótýine ıtermeledi.
Túlkiniń quıryǵyndaı bulańdaǵan zamanda atamnyń arǵy betke ótý hıkaıasy da qyzyqqa toly. Birneshe márte túrmeden qashyp shyǵýǵa umtylǵan eken, sáti túspepti. Túrmege qamalǵandardyń ishindegi eń jasy bolǵandyqtan «qashsa osy qashady» degen kúdikpen myqty kúzet qoıǵan eken. Osylaı abaqtyda tórt jyldan astam jatypty. «Sholaq belsendilerdiń» kórsetken zorlyq-zombylyǵy boıynsha Sovet úkimetine túsken tolassyz aryz-shaǵymdardan soń, túrmede jatqandardyń isterin qaıta qaraýǵa, jalamen jatqandardy bosatýǵa nusqaý bolypty. Túrmedegilerge qaıta tergeý júrgizilgende, atam jańadan úılengenin, ózine tıisti bir aty bar ekenin jáne 20 jasta sonsha mol dúnıe jınaı almaıtynyn aıtady. Komısıa músheleri atamnyń «baı» bolmaǵanyn, shekarada ákesiniń jáne baýyrlarynyń atylǵanyn eskere otyryp, qolyna aqtaý qaǵazyn beripti.
Túrmeden bosaǵan atam, Jarkent qalasynan jaıaýlatyp ataqonys «Áýlıeaǵash» aýylyna baryp, Salpyq atasynyń kúmbezine kelip duǵa jasaıdy. Sol kúni Salpyq kúmbeziniń ishine túneıdi. Ondaǵy nıeti myna alasapyran zamanda týǵan jerge qaıta oralatyn ýaqyt bolar ma, bir kún bolsa da ata-babasynyń, óziniń týǵan topyraǵyn qushaqtap jatyp, eline-jerine degen saǵynysh maýqyn basaıyn degen oı edi. Tań qylań bere Shikime (SHKM - shkola kresánskoı molodejı) arqyly Ósekke tússe, ózimmen birge túrmede jatyp, aqtalyp shyqqandar otyn daıyndap júr eken. «Joly bolar jigittiń jeńgesi aldan shyǵady» demekshi, solardyń kúzetshisi Ámir Saımaǵambetov degen azamat ahýaldy bilgen soń: «sen jaıaý ne bitiresiń, men ana arbaǵa jekken attardy otqa qoıam, sol kezdi paıdalan da, orysqa kórsetpeı atty minip ket, meniń saǵan istegen jaqsylyǵym osy, el-jurtyńa sálem aıt» dep janashyrlyq tanytady.
Kúndiz qalyń qaraǵashtyń ishine jasyrynyp, attardy arbadan shyǵaryp otqa qoıǵan mezette, ishindegi táýir atqa jaıdaq minip alyp, shyǵysqa qaraı jol tartady. Taldy aýylynyń aıaǵyndaǵy ótkelge jaqyndaǵanda artynan eki-úsh dúrkin myltyq atylypty. Bul Ámirdiń ózin páleden saqtap qalý úshin atqan oǵy eken. Osylaı, qazaq halqynyń bir-birine búırek burǵan baýyrmaldaǵy bir qazaqtyń talaıly taǵdyryna muryndyq bolady. Átteń, qazaqtyń barsha azamattary Ámirdeı baýyrmal bolsa ǵoı, qazaq aýylynyń ishi búlinip, berekesi qashpas edi. Ámirdeı azamat jolyqpasa atam úıirine qosylar ma edi?!
Ámir Saımaǵambetov Panfılov aýdanynda zań qyzmetkeri bolyp ishki ister bóliminde basshy qyzmetter atqarǵan eken. «Kóktal» sovhozy dırektorynyń orynbasary, Kóktal aýyldyq saýda bóliminiń /SelPO/ bastyǵy bolyp Sovet dáýirinde kóp jyl eńbek atqarǵan zerdeli, kópti kórgen, kóregen kisi bolǵan deıdi. Atama osylaı jaqsylyq jasaǵan Ámir aǵaımen ákem Ádephan jáne aǵataıym Áýelhan etene aralasyp, syrlas bolyp, ómirden ozǵansha syılasyp ótipti. Ámir aǵaı ákeme Tórehan atamnyń túrmede otyryp, aqtalyp shyqqansha eki márte qashyp shyǵýǵa áreket jasaǵanyn aıtypty. Sonda kúzetshilerge «anaý qashyp bara jatyr, sender ne qarap otyrsyńdar» dep aıtqandar túrmede birge jatqan jaqyn týystar eken. Qazaqqa tán pendaýı ishtarlyq qoı, ózimnen aspasyn degen qaraý nıet. Jalpy, osy taýqymet sol jyldarǵy dúıim qazaq balasynyń moınyna túsken qyrsyq edi. Ol dáýirde Tórehan atam sıaqty «kóretin kúni, tatatyn dámi bar» adamdar ǵana aman qalypty.
«Ákeden pul qalǵansha, ul qalsyn» degendeı, qıyn qyspaqta aman qalǵan atam arǵy betke ótip, Jaqybaı áýletiniń tirligine qan júgirtipti. «Eki taý qosylmasa da, eki el qosylady» degen sózge qulaq assaq, ómirdiń ótkelekterin bastan keshken Ámir aǵaıdyń aýyly da Arqadan osy óńirge aýyp kelgender eken. «Kimniń aıyl-turmanyn túgel qylǵan» degen sóz osyndaı kezeńderde aıtylǵan bolar.
Qazaq halqy ejelden jylqy túligin qasterlep, «tórt túliktiń basy» dep ardaqtaǵan. Osy bir qasıetti túliktiń atam úshin orny óte erekshe. Qazaq úshin jylqy tektiliktiń birden-bir nyshany sanalatynyn eskersek, atamnyń sergek bolmysy da jylqyǵa degen qushtarlyqtan somdalǵan bolar. At jalyn tartyp mingennen bastap balalyq, jigittik shaǵy jylqy baǵýmen ótipti. Mingeni júırik pen jorǵa, qysy-jazy ishkeni qymyz, jegeni qazy-qarta men jal-jaıa, taqymynan quryq, qanjyǵasynan shalma túspeıdi eken. Ákesi Jaqybaı bı malshy jaldamaǵan soń, maldy aǵasy Táshimán jáne balasy Tutqabek baǵady eken. Tórehan atamdy qasyna ertip júrip, jylqy baǵýdyń qyr-syryna baýlyǵan óziniń úlken aǵasy Tutqabek bolypty. Tutqabek atany aýyl «Áldıim» dep ataǵan eken.
Jaz kezinde saýyn bıelerdi ǵana aýyl tóńireginde ustap, qalǵan jylqylardy úıir-úıirimen taý bókterletip, erkin qoıa beredi eken. Aıyna eki-úsh ret túgendep,
jáıilim aýystyryp otyratyn bolǵan. Qalǵan ýaqytyn jaılaý tórinde toı tamashalap, óleń aıtyp, qyz-kelinshektermen aıtysqa túsip, kókpar tartyp, qyzyq dýmanmen ótkizedi eken. Eń qıyn kezeń qys mezgili bolypty. Qys aıazdy bolyp, qar qalyń jaýǵan jyldary, jylqyny tebindeýge órisi yńǵaıly İleniń boıyndaǵy Salpyq túbegine nemese Qaradalaǵa otarlatady eken. Ol kezde jylqynyń jaýy ıt-qustan góri barymtashylar men ury-qarylar bolypty. Jylqyshylar osal bolsa, ózderin baılap, jylqyny taıly-taıaǵyna deıin qaldyrmaı aıdap ketýden taıynbapty. Ásirelep aıtqanda «jylqyshynyń bir túngi kúzeti - bir jylǵa bergisiz tarıhqa» para-par eken.
Jylqynyń qyr-syryna úńilip, yǵyn túsinip, árdaıym tosynnan kelgen qaterge toıtarys bere alatyn alymdy adamnyń ǵana jylqysy ósken. Árkimge buıyra bermeıtin sergektik, sezimtal qasıetter jylqy baqqan azamattardyń qyraǵy bolýyna, shıraq bolýyna ıtermelegen. Túni boıy aı kúzetip, juldyz sanap, aspanmen syrlasyp, at ústinde neshe alýan oıdyń jeteginde júrý adamnyń oıyn shıratyp, sezimin ushtap, denesin sergiteri haq. Atqa mingen qazaqtyń kóńili marqaıyp shyǵa keletinin eskersek, jylqy baǵý qıalyńdy da qıaǵa ushyrady-aý. Atamnyń sergektigi men seri minezi jylqy baqqan kezinde somdalǵan bolar dep topshylaımyn.
Ákesinen daryǵan atbegilik qasıet balalyq shaǵynan jylqy baǵyp, at baptaǵan Tórehan atamnyń jylqy tanýdaǵy qabiletin shyńdaı túsken eken. Jylqy baǵý aýyl azamattary úshin kún kóris qamy bolsa, Tórehan atam jylqyny tańdap minip, júırigin baptap, báıgeden ozdyrýdy, jorǵasyn jaratyp jarystan keltirýdi óner tutypty. Júırik baptap, jorǵa jaratý – qazaq halqy úshin úlken óner sanalǵan. At baptaý ónerinde qanmen sińgen qabilet jyldar boıy ushtalyp, attyń syryn kózinen uǵatyn deńgeıge deıin kóteriledi eken. Tórehan atam da ákesi Jaqybaı, atasy Salpyq bı ispetti atty qulynynan jazbaı tanyǵan atbegi bolypty. Jastaıynan jylqy baǵyp, at jalyn tartyp mingennen at baptaýdyń syryna meńdegen atam, júgiretin atty túr-turpatynan tanıtyn syralǵy synshy eken.
Óriste jaıylǵan jylqynyń ishinen samalǵa qarsy júrip jaıylǵan, sý ishkende aǵysty órleı ishetin, ottaǵanda jaıylym shúıginin qarbytyp oryp jeıtin, oqys qımylǵa úrikpeıtin atty jaqsy jylqyǵa balapty. Attyń bitimin synaǵanda: keýdesi keń bolsa jylqynyń júregi men ókpesine qysym túspeıdi dep omyraýly, keń tynysty, saǵaqty bolǵanyna mán beredi eken. Shoqtyǵy bıik, baýyry jazyq, beli qysqa, segizkózi bıik jylqylar jýan sińirli, bota tirsek, quıma tuıaq bolsa attyń aıaq alysy aýqymdy, shabysqa shydamdy bolatynyn bildiredi dep aıtady eken. Attyń qoltyǵy syrtqa teýip ornalasqanyna, qabyrǵasy uzyn, kólbeý bolǵanyna da erekshe mán beripti. Attyń tisin ashyp, kúrek tis qatary men azý tis qatarynyń arasyndaǵy ketik alshaq bolsa, ony da jaqsy qasıettiń nyshanyna balapty. Jutqynshaǵynan qattyraq qysyp ustaǵanda jasqanshaqtamaı aldyna qaraı sozylyp bosaǵan jylqyny jigerli at dep baǵalaıdy eken. At tańdaýda atam: «at tańdaýdyń biryńǵaı qalyptasqan ádisi joq, ishki túısikke súıengen jón» degen ustanymdy ustanypty.
At jaratýda «qalyptasqan qalyp, belgili bir úlgi bolmaıdy» dep otyrady eken. Ár attyń minezine, jaratylysyna qaraı baptaý kerek ekenine mán beripti. Attyń minez-qulqyn, ishki syryn tolyq meńgerip, soǵan oraı áreket etedi eken. Báıgege qosarda attyń qabaǵyna erekshe qarapty. Keıde jaraǵan attyń kóńil-kúıi bolmasa, daıyndalǵan júırikti báıgege qospaıdy eken. Atty jaratqanda ejelden qalyptasqan qaǵıda sheńberinde qalypty ádister qoldanypty. Mysaly, keshki salqynmen óriske jiberip, kún kóterile ustaý. Shóbi qýatty, shúıgin óristi tańdaý. Attyń erkin jaıylyp, aýnap-qýnap sergek sezinýi úshin qasyna birge júrgen úıirsek attardy qosyp jaıylymǵa jiberý.
Jaratý barysynda atty aıańdatyp, birte-birte bóri aıańǵa kóship, jele jortyp, ekpinmen jeldirip, shaptyryp otyrý arqyly tynysyn ashyp, bulshyq etterin shıratyp, sińirin bekitedi eken. Osy shynyqtyrý ádisi kún ótken saıyn arta túsedi eken. Eń bastysy jylqy terleý kerek. Sonan soń, tań asyrý mindetti. Eleń-alańnan óriske jiberip, kún kóterilgende kóleńkege yńǵaılaý da buljymas qaǵıdalardyń biri. At ishin tartyp, qurǵaq tezek tastaǵanda ǵana qara jarysqa salady eken. Jarys uıymdastyrýdyń maqsaty ozyp kelý emes, attyń múmkindigin baıqaý bolypty. «Attyń syry ıesine málim» degendeı attyń syryn bilip, múmkindigin baǵamdap, báıgege daıyndyǵyn osylaı anyqtapty.
Attyń babyna kelýi de, árıne, ár túrli bolady. Keıbir attar toqjaraý kúıinde shabady, kóbine, ish tartyp, eti jeńildegen attar jaqsy júgiretini aıtylady. Atty babyna keltirý týraly maǵlumattardy tolyq aıtyp shyǵý múmkin emes. Men, Myrzahan Jaqybaıuly atamnan estigen áńgimege súıenip, Tórehan atamnyń at baptaý ádisterine qysqasha sholý jasadym. Áńgime barysynda uqqanym, atty báıgeden keltiretin atbegiler jaratylysy erekshe adamdar eken. İshki túısigi erekshe damyǵan, synshylyq qabileti jyldar boıy tájirıbe barysynda zerdelengen atbegiler ǵana attyń babyn taýyp, báıgeniń talabyna qaraı jarata alatynyna tánti boldym. Tórehan atamnyń osyndaı atbegiler sapynan oryn alǵany - urpaqtary úshin úlken maqtanysh. At taný da, at baptaý da, at miný de – óner dep túsinem. Qazaq dalasynyń sánin kirgizgen atbegilik óner atamnyń «segiz qyrly» azamat bolǵanyna muryndyq bolǵan-aý dep oılaımyn.
«Óner – taýsylmas azyq» demekshi ónerli jannyń ómiri ónegege toly, ómiri ózgege úlgi bolary anyq. Tórehan atam jan-jaqty ónerli jan bolypty: aqyn, ánshi, kúıshi jáne «sóz qadirin-óz qadirim» deıtin sheshen bolǵan eken. Ákesi Jaqybaı bıdiń kóregendiligimen saýatyn ashqan atam, Nurǵalı aǵasynyń yqpalymen emshilik kásipti de ıgeripti. Arǵy bette Alataý aımaǵyndaǵy elge tókpe aqyndyǵymen tanylypty. Halyq ártisi Dánesh Raqyshevtiń «Ónermen ózektes ómir» atty esteliginde Cýannan shyqqan Tórehan aqynnyń ónerine sýsyndap óskenin eske alady.
Sóz qudiretin ıgerý tektilikpen kelse de, osy qasıet jylqy baqqan kezeńderinde ushtaldy-aý dep paıymdaımyn. Keń baıtaq dala tósinde kósilgen keńdik, tamyljyǵan tabıǵattyń aıasyndaǵy ásemdik, ashyq túnde ǵarysh álemindegi juldyzdardyń túsin tústep, aı men kúnniń esebinen jańylmaı jyldyń tórt mezgilin qalt jibermeı kúzete bilgen qyraǵylyq pen zerdeli zeıin atamnyń sanasyn shyńdap, qabiletin ushtap, tanym-paıymyn tolyqtyrǵany anyq. Sýan taıpasynyń óreli órisi Beljaılaýdan bastaý alǵan ómir joly Arqas taýynyń shyǵys salmaýlaryna ulasyp, sonshama keńistikti kóńil qushaǵyna syıdyrǵan aspan asty, jer ústi áleminiń syryna qanyqqan tynymsyz tirlik Tórehan atamnyń sezimtal sezimin, ári syrshyl qasıetin somdaǵandaı. Árkimge bir buıyra bermes Allanyń bergen nyǵmeti bolar.
Qazaq tanymynda «Óner ıesi jomart keledi» degen ulaǵatty uǵym bar. Atam ónerli qabiletimen birge serilik júrisimen, jany jomart aqkóńil minezimen elge syıly bolypty. Ájem áńgimesinde atamnyń týysqa keń qoltyq, joldastaryna qoly ashyq bolǵanyn, qonaqjaı peıiline saı úıden kisi arylmaıtynyn jıi aıtatyn. Aǵaıyn-týysqa qaıyrymdy bolǵanyn tilge tıek etetin. Muqtaj jandarǵa jasaǵan qaıyrymy, ásili, atamnyń jomart minezin aıǵaqtaıdy. Jastaıynan «tórt túlik maldyń tóresi» atanǵan jylqyny baqqan atam, árıne, dalanyń keńdigin kóńiline túıip, jylqynyń sándigin sezimine serik etip, naǵyz myrzalyqty boıyna uıalatýy zańdylyq. Ákesi Jaqybaı bı qamal alar qyryqtan asqanda, elge bılik aıtyp turǵan kezi, balasynyń atyn azan shaqyryp Tórehan dep qoıypty. Ondaǵy oıy «tóre», «han» tuqymdary sıaqty myqty bolsyn, bizdiń áýletten batyr da shyqty, bı de shyqty, endigi urpaq «tóre» nemese «han» dárejesine kóterilsin dep yrymdaǵan eken. Shúkir, óz dáýirinde atam laýazymy tóredeı bolmasa da, eline tórelik jasap, ónerimen jurtty tánti etip, qaıratkerligimen bir aýyldyń tutqasy bolypty.
Tórehan atamdy Sýan eli aqyn dep tanyǵan da, qaıratkerlik qyry tek aýyl aǵaıyndar aıasynda shektelip qalǵan. Atam týraly qansha aıtsam da artyq bolmas, qaıratkerlik qarymy «Ákege qarap ul týar» degendeı ákesi Jaqybaı bı men atasy Salpyq bıden juǵysty bolǵan-aý. Orysshaǵa saýatty Nurǵalı qyzmet babymen Quljaǵa ketkende áýlettiń qamy Tórehan atamnyń ýysynda bolypty. Bergi betten aýǵan el-jurttyń barǵan jerine baýyr basyp, elmen etene aralasyp, tirliktiń taı qazanyn qaınatýdy kúıtteý atama buıyrypty. İle aımaǵyna qarasty Jalaǵash qonysyn meken etip «Basqy tuıyq», «Ortańǵy tuıyq», «Shetki tuıyq» degen basy tuıyqtalǵan jaıylym jerdi qystaý etipti. Bıik jotaǵa qonys teýip, jan-jaǵyndaǵy mal jaıylýǵa yńǵaıly alqapty qorshaý soǵyp, qoryq jasaǵan eken. «Úshbulaq» ózeninen aryq qazyp, naýamen jotaǵa sý shyǵarypty. Kóktal aýylynda jumys atqarǵan Amanbaev Súgirbaı ata osy qorǵandy ózi soqqanyn, Jalaǵashtaǵy Sýan aýyly «Tórehannyń qoryǵy» dep atap ketkenin aıtqan edi. Atamnyń ónerli bolǵanyn, árdaıym jaraý attary qoryqtyń ishinde jaıylyp júretinin sol kisiden estidim. Ájem de áńgimesinde atamnyń kókpar dese delebesi qozatynyn, toı-tomalaqtan qalmaıtynyn, ádemi kıinip, minis atyn saılap baratynyn jáne toı-dýmannyń dýylyn qyzdyryp, án aıtyp, aıtystyń kórigin qyzdyryp júretin seri minezin aıtyp otyratyn.
Áýlettiń qamyn qamdaý atama tapsyrylǵan soń, mal baǵýǵa óte yńǵaıly Jalaǵashtyń ór jaǵyndaǵy tuıyqtardy qystaqqa yńǵaılapty da, Arqas taýynyń etegi «Asha» qonysyn kókteý retinde paıdalanypty. Kóktem men kúz mezgilinde mal negizinen Asha qonysynyń «Týmataı» jotasynda jaıylady eken. Mal kókteýge ketisimen Jalaǵashtyń batys jaǵyndaǵy «Quljabaı tuıyǵynyń» etegindegi «Sholaqqaltyr» jotalaryna beınám jerge egin egipti. Arpa, suly egip malǵa jem daıyndalsa, bıdaı men tary el-jurttyń azyǵyn aıyrypty. Úshbulaq ózeninen sý shyǵarǵan tálimge bede egip, malǵa qystyq azyq daıyndapty. «Áke kórgen oq jonar» degendeı ákesinen úırengen sharýaǵa ıkemdiligi iske jarapty. Osylaı, Tórehan atamnyń shıraqtyǵy, sharýaǵa ıkeminiń arqasynda bergi betten aýyp barǵan bizdiń áýlet tez ońshalypty.
Aqalaqshy* bolǵan aǵasy Nurǵalıdyń qamqorlyǵymen, halyq arasynda emshi bop júrgen Shorka degen orystyń qasynda júrip emshilikti úırenipti. Kóbine, jas balalarǵa bileginen em salǵan eken. Ájemniń aıtýynsha, Qorǵas, Kegen, Jalaǵash, Shet bulaq, Úsh bulaq, Qulysty, Qaraoı, Úlkenmazar, Kishimazar, Shıńpańze aýyldarynda turatyn balalardyń bárin emdepti. «Osy aımaqta 1931 jyldan bastap týǵan balalardyń bileginde atań salǵan emniń izi bar» dep otyratyn ájem. Emshilik kásibinen túsken tabys balalaryna nápáqa bolypty.
*- Shádı Shákenulynyń «Qytaı qazaqtary» degen eńbeginde . "İle, Tarbaǵataı aımaqtarynda myń úıge bir úkirdaı (aqalaqshy), bir ilgidaı (mampań), ár júz úıge bir záńgi, elý úıge elýbasy, on úıge onbasy belgilendi» dep jazady.
«Jaratqannyń jomarttyǵyna shek joq» deıtin ájem: «balalardyń yryzǵy-nesibesi bolar aqalaqshylar aqyldasyp, «emshilik jasap, barmaıtyn tútiniń joq» dep, kúz kezinde halyqtan alynatyn astyq salyǵyn jınaýdy atańa tapsyrypty» deıtin. Tazalanyp, ushyrylǵan astyqtan salyq jınaıtyn adamdy «ushyrshy» dep ataıdy eken. Sonymen, «emshi» atalǵan atam «ushyrshy» degen de ataqqa ıe bolypty. «Qudaıdyń berer maly joq, bireýdikin bireýge aýdaryp beredi» degendeı, atamnyń tabatyn tabysy molaıypty. Qazaqy jol-joralǵy boıynsha salyqpen qosa ár tútin óz shamasyna oraı keýsen de beretin salt bolǵan. Osylaı, bir uıadan órbigen jeti balanyń yryzǵysyn Alla osylaı toltyrypty.
Sonymen, «emshi», «ushyrshy» atanǵan atam bir áýlettiń tirligin ýysynan shyǵarmaı, qystaǵyn qutty qonysqa aınaldyryp, kókteýi men kúzegin jaıly jaıylym jasap, yrysqa keneltken beınámin bereke kózine balap, tirshiliktiń qara qazanyn qaınatqan eken. Áýlettiń aýqatty bolýy, ásili, eńbekpen qatar bilimge de táýeldi ekenin túsinip, balalardy jastaıynan oqýǵa beıimdepti. Dáýlethan atam bastaýysh mektepti támamdap, ıza /aýyldyq keńes/ qyzmetin atqarsa, Áýelhan ata Kegen mektebin bitirip, Quljadaǵy gımnazıaǵa oqýǵa túsken eken. Aýyl adamdaryna jumys bólip berý, araaǵaıyn tatýlyǵyn saqtaý jáne taǵy basqa da áleýmettik isterge kóp eńbek sińiripti. Men paıymdaǵan Tórehan atamnyń qaıratkerlik qyry qysqasha osyndaı. «Naq aıtyp, sheshen sóı̆le – bolsyn qysqa, aıtqan sóziń úlgi bolsyn - elge nusqa» dep ózi jyrlaǵandaı elge úlgi bolýdyń óresin órgen ónegeli jan bolypty.
Salpyq atasyndaı aqyl-parasaty, el qamyn jegen ákesi Jaqybaı bıdeı qaıratkerligi, sóz joq, áke kórgendigi. Almaǵaıyp zamanda tirlik tynysyn taryltpaǵan babalary áspetti bir áýlettiń qamyn qamdaǵan Tórehan atam, shynymen de, qaıratker bolypty. «Urpaq ósedi, jer óspeıdi» degen qaǵıdamen urpaǵyna qamqorlyq jasap, olardyń boıyna qazaqy jol-joralǵylardyń dánin egip, dalanyń danalyǵyna baýlyp, jańasha bilim alýǵa úndegen eken. Aýmaly-tókpeli zamannyń jańa sıpattaǵy azamattary bolýǵa ázirlepti. Atamnyń adamgershilik qundylyqtardy ulyqtaýy jáne bilimge úndeýi áýlettiń áleýetin saqtap qalýdyń tálimdi tásili der edim. Mine, kóregendilik! Átteń, ómiri qysqa bolypty.
Sanaly ǵumyryn Jalaǵash jerin kórkeıtýge jumsaǵan Tórehan atam óziniń qystaýy «Basqy tuıyqtyń» batys jaǵyndaǵy Asha kókteýine baratyn jotadaǵy «Shıli tóbe» moınaǵyna jerlenipti. Allanyń qalaýy bolar, Jaqybaı áýletinen Salpyq babamyz mekendegen baıyrǵy qonysty kúzetý baqıǵa attanǵan Tórehan atama tapsyrylǵandaı. Atamnyń janazasynda Nurǵalı aqalaqshy dúıim jurttyń kózinshe: «Tórehan ketti - aldynan jarylqasyn, artynda altyndary qaldy» dep balalaryna senim arta sóılepti. Iá, Alla aýzyna salǵan bolar. Shekara ashylǵanda alǵashqylardyń sapynda Tórehannyń balalary bergi betke ótip, Sovet zamanynyń tezinen ótip, joǵary bilim alyp, zamandastarymen úzeńgi qaǵystyryp, ómirdiń báıge jarysynda alǵy saptan kórindi.
Atamnyń baqılyq ómirge ozǵanyna 65 jyl tolǵanda /2010jyl/, ákem Ádephan Tórehanuly Shıli tóbe qorymyna baryp, basyna granıt tastan qulpytas ornatty. Ákemniń bar nıeti atamnyń tabanynyń izi qalǵan topyraqta esimin ulyqtaý jáne urpaqtary atasynyń qaıda jatqanyn bilsin degen maqsat. Qaıtarda beıitten arnaıy shúberekke bir ýys topyraq túıip alyp qaıtypty. Tórehan atamnyń týǵanyna 110 jyl tolǵan jyly /2018 jyl/ ákem óziniń bastamasymen atasy Salpyq bıdiń kesenesiniń janynan balasy Jaqybaı bıge, kelini Sharýan ájemizge, nemereleri Erǵalı men Tórehan aqynǵa granıt tastan eńseli eskertkishter qoıdy. Óıtkeni, Jaqybaı atamyz ben balasy Erǵalı shekarada atylyp ketken, Sharýan ájemizdiń beıiti eski keseneniń janynda, Tórehan atamyzdyń beıiti arǵy bette. Bul shara zamana talqysymen týǵan jerden topyraq buıyrmaǵan jandardy jáne beıiti jar basynda qalǵan ájemizdi keıingi urpaq jadynda saqtasyn, tegin tanyp júrsin, baba rýhyna minájet jasap ulyqtasyn degen nıetten týyndaǵan ıgi is edi. Arǵy betten alyp kelgen bir ýys topyraq babaqonys «Áýlıeaǵash» jerindegi «Salpyq saz» oıpańyndaǵy sap túzegen osy eskertkishter boı kótergen jerge buıyrdy.
Kelbetin kórmesem de, ájem men ákem aıtqan áńgime aýanymen atamnyń ulyq uǵymyn ulyqtap, beınesin somdaý barysynda týyndaǵan shabyttyń áserimen taqyryp ózeginen aýyp ta ketippin. Maqala basynda aıtylǵandaı Tórehan atam Sýan eline aqyndyǵymen tanymal bolǵan ónerli jan bolǵany málim. Halyq ártisi Dánesh Raqyshev óz esteliginde Tórehan atamyzǵa toqtalǵany da beker emes. «Qarǵa tamyrly qazaq» emespiz be, Dánesh aǵa jáne bizdiń áýlet Sýan taıpasynyń eń aýqymdy tarmaǵy Myrzamkeldi rýynan taraıdy. Sonymen birge, qystaýlary da kórshiles bolypty. «Quljabaıdyń tuıyǵy» atalǵan qonys Dánesh atanyń babalarynyń mekeni eken. Tórehan atam orda buzar otyz jasynda aýyldyń uıytqysy retinde Sovet elinde oryssha saýat ashqan inisi Myrzahandy aǵasy Nurǵalıdyń keńesimen muǵalimdikke beıimdepti. Myrzahan atamyz bastaýysh mektepte Dánesh aǵamyzǵa dáris bergen eken. Osylaı týystyq peıil, ustazdyq ulaǵat jáne ónerge degen qushtarlyq bir arnaǵa toǵysyp, bizdiń áýlet pen Dánesh aǵanyń arasyndaǵy syılastyqty bekemdeı túsipti.
Tórehan atamnyń el aýzynda saqtalyp qalǵan eki aıtysy ákem Ádephan Tórehanulynyń qaǵazǵa túsirgen nusqasynda «Elim darhan, jerim baı» atty jınaqqa endi. Eki aıtysta da atam jeńgen eken. Ásirese, Jalaıyrdyń aıtýly aqyny Kúláıdi jeńgeni ańyzǵa aınalǵan. Myrzahan atam: «Tórehan «tókpe aqyn» bolatyn, «arqasy qozyp, shabyty sharyqtaǵanda aýzyna ilingen sózdi túıdek-túıdegimen irikpeı aıtatyn batyldyǵymen Kúláı aqynnyń synyna bergen jaýaby dúıim eldi tolqytyp jiberdi» dep syr tartqan. Ol óleń joldary aýyzeki aıtylǵanmen, jazba nusqada berilmedi. Ákem aqyn retinde sózdiń qudiretin túsingenmen, «uly sózde uıat joq» dese de, oı qýalap aıtylǵan ashshy sózderdi taspaǵa túsirýdi sóket sanady.
«Óleńge árkimniń-aq bar talasy» degen sóz Tórehan atama qatysty aıtylǵandaı. Adam boıyna ánshilik óner tektik tamyrmen darıtyny belgili, bos dańǵazalyqqa elikpeı osy qasıetti qadirlep, qabiletti ushtap otyrý árkimniń parasat-paıymyna syn. Árıne, ónerpaz jan ýytty sózin áýezdi ánimen órnekteı alsa qadiri tipti asqaqtaı túsedi. Baıyrǵy qazaq qaýymynda osyndaı týma talanttar halyqqa etene jaqyn bolǵan. Atamnyń sezimtal, syrshyl minezi ónerpazdyq qyryn shyńdap, serilikke eliktiripti. Ájemniń áńgimesinen túıgenim, ónerge degen qushtarlyǵy, ásemdik pen sulýlyqqa yntyzarlyǵy, úılesimdikke umtylysy atamnyń seri minezine serpin bergendeı. Ásili, seri adamnyń ónerge degen qabiletiniń qarymy da qýatty bolatyny da tabıǵı zańdylyq. Serige tán erkindik jáne elmen etene aralasý ónerdiń órisine jol ashyp, jan-jaqty tolysýyna múmkindik beredi.
Ájemniń án aıtý saryny, ákemniń án oryndaýdaǵy erekshe máneri jáne aǵataıymnyń /Áýelhan Tórehanuly/ áńgimelerinen kóńilge túıgenim, atam Arqas óńiriniń halqyna tán án mánerin, saryny men yrǵaǵyn eksheı otyryp, óziniń dara stılin somdaǵan jáne ony balalarynyń boıyna daryta alǵan ónerli jan bolǵan dep paıymdaımyn. Óıtkeni, ájem aıtatyn óleńderdiń, ákem aıtatyn halyq ánderiniń oryndalý saryny oqshaýlanyp turady. Osy ánderdiń aýany halyq ánderimen úndeskenimen, yrǵaq-saryny Jarkent óńirine tán ózgeshe stıldi aıǵaqtap turady.
Keıde ájemdi saǵynǵanda osy ánderdi yńyldap ishimnen oryndaıtyn da ádetim bar. Osy ánderdiń lırıkalyq saryny, áýen tolqyndary qazaqtyń keń dalasy men onyń sulý tabıǵatyn beınelegendeı áser qaldyrady. Ájem jaılaý tórinde toı-dýmanda oryndalatyn ánderdi tyńdap, úıge kelgende, kúrsinip alyp: «e, balam, atań osy ánderdi tógiltip aıtatyn, ánniń áýenin myń qulpyrtyp aıtqanda dúıim eldi baýrap áketýshi edi» dep otyratyn. Atamnyń aıtys aqyny bolǵany jalpaq jurtqa jaıylǵanmen, án oryndaý qabileti kópshilikke beımálim. Quıqyljyta án salyp, jaǵymdy áýezdi únimen jurttyń janyn jadyratady eken.
«Ónerliniń órisi keń» degendeı atam qıssa-dastandardy da mol bilgen eken, ádemi ánimen tamyljytyp terme de oryndaıdy eken. Sonymen, qazaqtyń óner /óleń shyǵarý, án aıtý, jyr oryndaý/ murasyn ózindik aıshyqpen tolyqtyrǵan ónerli jandardyń biri - meniń atam Tórehan aqyn desem artyq ketpespin. Myrzahan atam inisin eske alǵanda «zańǵaıyr, ári zerdeli aqyn» edi dep otyratyn. Ónerdiń, ásirese, óleńniń adamnyń ishki bolmysyna áser etetinin eskersek, atamnyń ómirge arqaý bolǵan óleńi – óz zamanynyń aınasy ǵana emes, sol kezeńniń qyspaǵyna qarsy turǵan yqpal-kúshtiń mısıasyn atqarǵandaı sezinem.
Men tebirenis ústinde jazǵan maqaladan soń «Babasynyń ataǵy taýdaı, balasy qandaı eken?» – degen saýaldyń týyndaýy zańdylyq. Tórehan atamnyń kindiginen taraǵan tórt uly da ónerli jandar. Úlken balasy Jaqybaev Áýelhan Tórehanuly qalamger boldy, Qazaqstan Jýrnalıser Odaǵynyń múshesi, otyz jyldan astam Taldyqorǵan oblystyq radıokomıtetinde redaktor, aǵa redaktor qyzmetterin atqarǵan. Qarakereı Qabanbaı batyr týraly «Dańqty qolbasshy», Dánesh Raqyshev týraly «Ánmen órnektelgen óner» jáne Qojbambet bı týraly «Jigitke baq qonarda joly bolar» atty tanymdyq ocherkterimen tanymal.
Meniń ákem Ádephan Tórehanuly ulaǵatty ustaz, aqyn, etnografıalyq eńbekterimen tanymal. Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi, «Almaty oblysynyń qurmetti azamaty». Ákesiniń aqyndyq ónerin jalǵastyryp, bıik mejege jetkizgen jan, ózindik án oryndaý mánerimen tanymal óneri de bar. Bar sanaly ǵumyryn týǵan jer tabıǵaty men eliniń tirligin óleńmen órnektegen ákem, óz ákesi jaıynda da onnan asa óleń jazypty, mysaly, «Áke ósıeti», «Qara shal», «Ákeme», «Saǵynamyn ákemdi» taǵy basqa da jyrlary. «Jylan shaqqan jyl» degen kólemdi ómirbaıandyq dastany áke ónegesin dáripteıtin tuǵyrly týyndy.
Jaqybaev Bazarhan Tórehanuly saýda salasynyń ozyq qyzmetkeri. Kóbine, sazgerligimen tanymal, shyǵarǵan ánderinde Jarkent óńirine tán saryn esip turady.
Jaqybaev Ǵanı Tórehanuly jan-jaqty ónerli bolǵan jan. Átteń, ómirden erte ozdy. 1967 jyly Máskeýde ótken jastar festıvaliniń jeńimpazy bolǵan. Dombyrashy, ánshi, kúıshi jáne sýretshi bolǵan, ári qol ónerin de meńgergen. Ábilhan Qasteevten dáris alǵan sýretshi bolǵan.
Tórehan atam tanystyrý shejiresinde:
Belgili úshinshi atam Muratbegi,
Jetedi talaptansa muratqa eri.
Qarakók jeti atamnan úzilmegen,
El bılep, qol bastaǵan arǵa tegi, - dep, áýlet sabaqtastyǵyndaǵy ónerdiń jalǵastyǵyn jyrlaǵan eken. Áýlettiń ereksheligi de osy. Ásili, atam ónerdiń qundylyǵyn ákeniń qanymen, ananyń sútimen boıyna darytyp, balalaryna mıras qyp tastap ketkendeı seziledi. Ónerli bolǵany Allanyń bergen syıy bolsa, qysqa ómiri táleıine jazylǵany bolar. Degenmen, ǵumyry qysqa bolsa da, tilegi men nıetiniń adaldyǵy bolar, óneriniń órisi ómirsheń boldy. Áste, ómirsheń óneriniń órisi tarylmaı sabaqtastyǵy jalǵasa berse, baqı dúnıede atam shattanyp júre berer.
Taý tulǵaly atamnyń rýhynyń aldynda eki júzden erkin asatyn barsha urpaqtarynyń atynan ıilip taǵzym etemin. Tastan qoıǵan eskertkish ýaqyt atty synshynyń aldynda syr beretinin eskerip, atamnyń beınesin ǵasyrdan ǵasyrǵa úzdiksiz jetetin qudiretti kúsh - sóz arqyly somdadym.
Aıbyn Ádephanuly, Tórehan Jaqybaıulynyń nemeresi
* - Salpyq bı, Jaqybaı bı týraly málimetterdi bergende Ádephan Tórehanulynyń derekterine súıendim;
** - Jalaǵash degen aýyl Jalańaǵash dep te atalady, Ádephan Tórehanulynyń kitábinde osy transkrıpsıada berilgen. Ájem Jalaǵash dep aıtyp otyratyn, sondyqtan maqala jazý barysynda qaıta pysyqtadym, sonda ákem «Jalaǵash» degen ataýdy quptady.
Sýrette: Tórehan Jaqybaı bı balasy; Ǵanı Tórehanuly ustazy Ábilhan Qasteevpen.
