«Tili ekeýdiń – dini ekeý». Al til úsheý bolsa she?..
Orystardyń qazaqty qyrǵyz deý sebebi bylai: Resei 1592 jyly óńsheń qashqan-pysqan qandybalaqtardan kazachestvo dep atalatyndy qurdy. Olardy jaýjúrek, batyrlar, artyq týǵandar dep qoltyǵyna sý búrkip qoidy da ózderin kazak dep ataityn olar bul sózdiń qazaq degen sózge uqsastyǵyna namystanyp qazaqty kirgiz dep ataýǵa shyqty. Keiin búkil Sibirdi basyp alyp alaqandai orys jerin keńeitken de orystar Ermak dep atap ketken, kazachestvoǵa ataman bolǵan Jarmaq degen qylmysker edi. Alashorda kóseminiń biri Halel Dosmuhamedov «Batys qazaqtarynyń 250 jyldyq tarihy qanmen jazyldy. Ol qandy tókken orystar» degende sol orystaryńyzdyń kóbi osy kazaktar, iaǵni, kazachestvo edi. Qazir solardyń urpaqtaryna sheiin ata-babalary qazaqty qyrǵan so zamandaǵy kiimderin kiip alyp Qazaqstan qalalarynyń qaq ortasynda «al maǵan ne istei alasyń?» degendei sairandaityn ádet shyǵardy. Budan eki júz jyldai buryn patshashyl orystyń qazaqty joiý saiasatyn Qazaqstanǵa kele sala keńesshil orys Kolbin qazaqtarǵa qos tildilikti engizý arqyly jalǵastyrdy. Kolbindi qoishy, dini bólek, tili bólek, qazaqty ǵasyrlar boiy ezip-janshyp kele jatqan Reseidiń ókili ǵoi. Átteń dúnie-ai, Reseiden azattyq aldyq dep qazaq baiǵus 25 jyl munaidy shampansha shashqanda Kolbin jasaǵan qostildilik az bolǵandai «jylasań taǵy isteimin» degen dóreki jigitshe óz uly ózegine teýip, endi úsh tildilikti engizgeni ne degen qorlyq?! Qazaqtyń úlken anasy – jeri bolsa, kishi anasy – tili, iaǵni ana tili. Endeshe, sol anasynyń eteginen shyqqan jáne qolyna bilik tigen búgingi óz sábii birese úlken anamdy kim-kóringe jalǵa berem, birese kishi anam–tilimdi óz úiinde kelim-ketim kóptiń birindei ǵana qylamyn, qarsy shyqqan qandastaryma «aiaýshylyq bolmaidy» dep qorqytýyna qashanǵy shydaýǵa bolady?! Bul onyń shynymen-aq «qajet bolsa 86 jylǵy jeltoqsanda, odan keiin Jańaózende jasaǵan qyrǵynymdy qaitalaimyn. Meni ne istesem de bári qoldaidy. Men 25 jyldan beri Qazaq dalasynyń munaiy men basqa bailyǵyn úlestirip-aq báriniń aýzyn mailap, jipsiz bailap alǵanmyn dei me eken? Álde osynyń bárine qazaqtyń ańqaýlyǵy aiypty ma? Sirá, solai shyǵar.
Óitkeni, ańqaý qazaqtyń arasynda álgi biliktegi nán balasynyń «qazaqty úshtildi ultqa ainaldyryp álemdegi eń bilimdi, eń ozyq ultqa ainaldyrǵym kelip júr, sondyqtan sábileriń jaryq dúniege kózin ashar-ashpastan úsh tilde kúlip, úsh tilde jylap, úsh tilde surap turatyn bolsyn» degen quityrqy qamqorlyǵyna senip, qýanyp júrgender de az emes. Ańqaý qazaq ózin basqaryp otyrǵan nán balasynyń ózi orystyń, iaǵni, Reseidiń yqpalynan shyǵa almaǵanynyń kesirinen ǵana úshtildilik degendi oilap tapqanyn túsinbei otyr. Qazir qazaqpen tili bir, dini bir ózbek, ázirbaijan, túrkimen elderi keide qajet bolǵan jaǵdaida ǵana aǵylshyn tilin qosa qoldanady. Reseidiń quldyǵyndaǵy Keńes Odaǵy qulaǵan boida olar orys tilinen birden irgesin aýlaq saldy. Olarda qazir orys tili ne mektepte, ne ýniversitetterde oqytylmaidy. Sonda da ashtan qatyp, kóshten qalyp, syrt elderge Qazaqstan siiaqty júzdegen milliard dollar bereshek bop otyrǵan joq. Árine, qazaqtyń nán balasy onyń bárin bilmei otyrǵan joq. Biraq ol solarǵa uqsap orys tilin alyp tastap qazaqsha jáne aǵylshynsha jasaýǵa Reseiden qorqady. Ol qorqynyshtyń sebebi de kóp... Sondyqtan, analarǵa uqsap Qazaqstanda eń áýeli qazaq jáne aǵylshyn degen eki-aq til jasasa orystar oǵan ne isteitinin Qudai biledi. Ańqaý qazaq úshtildilik urpaǵymyzdy ushpaqqa shyǵarý úshin jasalýda, biz kóp til bilsek, jerdegilerdiń bárinen ozyp ketemiz dep oilaidy. Al, 25 jyldan beri ózin emes ózge ataýlyny tóbesine kóterýge tárbielengen jastarǵa báribir. Aitpaqshy, qazaqty máńgúrttendirýdiń bul saiasaty sonaý 1991 jyly-aq bastalǵanyn qazaq sol kezde ańǵarmai qaldy. Sol kezde-aq «Bul jer – tek qazaq jeri emes, ózgelerdiń bárine ortaq, sondyqtan Qazaq Respýblikasyn endi Qazaqstan Respýblikasy dep ataiyq» degen de jáne sol qasiretti usynysyn júzege asyrǵan da sol kezdegi jas Aljastar bolatyn. Dúniejúzilik lingvistikada joq resmi til degen tildi oilap taýyp, orys tilin kópshilik qoldanatyn resmi tilge, qazaq tilin qaǵaz júzinde ǵana qalatyn memlekettik tilge ainaldyrǵan da solar edi. Arada 25 jyl ótkende «orysshaǵa qazaqsha jaýap bergenderdi qylmystyq jaýapqa tartý kerek dep júrgender de, úshtildilikti qoldap qol shapalaqtap júrgender de solar. Qazir Qazaqstanda resmi til orys tiliniń qasynda qazaq tili taýdyń etegindegi tóbeshik siiaqty bop qalǵanyn mynadan-aq ańǵarýǵa bolady. Sonaý Keńes zamanynda Qazaqstanda turatyn koreiler túp-túgel qazaqsha biletin, qazaqsha sóileitin. Nemisterdiń kópshiligi «qazaqshany qatyramyz ǵoi, qazaqsha aita berseishi» deitin. Al uiǵyr baýyrlarymyz she? Olardyń keibiri, tipti qazaqpyz deitin edi ǵoi. Búginde she? Búginde qazaqsha sóileitin koreidi anda-sanda bolmasa «emge tappaisyń». Nemister de biryńǵai orysshaǵa kóshti deýge bolady. Al uiǵyr baýyrlar she? Álde qazaq-aljekeńderden juqty ma qaidam olardyń da orysshasy basymdaý, biraq olarmen emin-erkin qazaqsha da, uiǵyrshany aralastyryp ta sóilese beremiz. Ózbek aǵaiyndar she? El basqarǵan nánderiniń ózin bala kezinen eshqashan dinin, tilin dúniianyń eshqandai mal-múlkine satpaityn etip tárbieleitin netken sanaly halyq deseńizshi! Qazir Qazaqstanda turatyn ózge ulttardyń ishinde qazaqshany eń kóp paidalanatyndar da sol ózbek aǵaiyndar. Ony aitasyz-aý, parlamentte depýtat bolyp júrgende oryssha sambyrlap turǵan qazaq ministrlerine ornynan ushyp turyp, «Aý ainalaiyndar-aý, qazaqsha sóileseńdershi!» dep aiqai salatyn da, memlekettik qujattardy, zańnamalardy qazaq tilinde jazaiyq ta dep shyryldaityn da jalǵyz ózbek R.Halmuratov edi-aý. Qazirgi parlamentte endi ol da, ondai til janashyry da joq!
Atam qazaq budan júzdegen jyl buryn «Synyqtan basqanyń bári juǵady» degen. Bul qai nárse de urpaqtan-urpaqqa qanmen taraidy, iaǵni, tuqym qýalaidy degen sóz. Ataqty akademik Vavilov keiin ony genetika ǵylymynda dáleldep edi Kremldegi Resei basshylarynan bastap aýzynan mahorka men samogon sasyǵan mujyqtar ortaǵa alyp basyn daýǵa qaldyrdy. Aiaz bi men hanmyn dep aq ordada shirenip otyrǵan hanǵa sen jeti atańnan han emessiń, nan pisiretin naýbaidan týǵansyń deidi. Onysyn hannyń jasap otyrǵan is áreketine qarap-aq dáledep beredi. Tuqym qýalaýshylyq, iaǵni, genetika ǵylymy qazaqta ejelgi zamanda-aq damyǵan ǵylym ekenin sodan-aq baiqaǵaisyz. Óz basymnan ótkergen bir mysaldy aitaiyn. KazMýde oqyp júrgen kezim. Kanikýlda Shalqarǵa kelip, imandy bolǵyr Aitqali Berdeshov degen quda-aǵama kórisken saiyn «Oý, syn slavnogo Jahaima» dep kúledi. Ishimnen osy kisi meni keketip qoimady-aý, bir kúni betime qarai almastai qylamyn ǵoi dep yzalanyp júretinmin. Taǵy birde sol kisi álgi sózin qaitalaǵanda «úp-úlken kisisiz, nemenege...» dep qattyraq kettim. Sonda marqum: «Ái sen óitip qyzbalanba! Men saǵan nege olai deitinimdi aityp bereiin» dedi. Tyńdadym. – 1913 jyly Romanovtar tuqymy patsha bolyp otyrǵanynyń 300 jyldyǵyn toilapty. Oǵan qazaqtyń nebir marǵasqa bileri men bolystary shaqyrylady. Solardyń ishinde seniń Jaqaiym atańnyń bir myrzasy da bolyp, olardyń kópshiligi orys patshasynyń qysqa ǵana qabyldaýynda taqtyń aldynan tizbektesip bas iip ótip jatady. Kezek álgi Jaqaiym atańnyń balasyna kelgende ol basyn imei qalt tura qalypty. Patshanyń ainalasynda turǵan shendilerdiń biri «Ei poklonis! Poklonis gosýdariý!» dese ol «Mne nelzia!» depti. Orystar «pochemý, pochemý nelzia?» dep shýyldap jatqan kórinedi. Sonda jańaǵy myrzanyń aitqany «Potomý chto, ia syn slavnogo Djahaima» degen eken. Sen qaita soǵan maqtanbaisyń ba?!-dep edi. Munyń bárin nege aityp otyrsyń deisiz be? Sebebi, qazir qazaqtan úshtildi ult jasap, eń bilimdi, eń aqyldy, eń ozyq ult qyp álem halqynyń aldyna shyǵaramyz degen saiqalizmdi oilap tapqandardyń kópshiligi ákeleri men atalary kóktegi emes Kremldegi «qudailaryna» qulshylyq etip ómirden ótkenderdiń búgingi urpaqtary. Olardyń ákeleri men atalary qytaiǵa da, jońǵarǵa da emes orysqa qul bolǵan. Quldyq minez tuqym qýalaidy degenimiz osy!
Jetpisten assań da es kirmei múlde,
Ultyńmen birge jylap, kúlmei birge,
Ózińdi de kún deseń de,nur deseń de
Qalasyń qanǵa sińgen qul keipińde,-degen óleń de bar. Naýbaidyń balasy han bolyp jarytpaitynyn Aiaz bi babamyz dáleldep bergen. Qudai saqtasyn, bir kúni ákesi orystyń shóbin shaýyp, qorasyn tazalaǵan jáne ózi sony maqtanysh tutatyn adam patsha bolsa qaiter edińiz? Biraq bilik basynda ákeleri Kremlge qul bolǵan teksizder kóp eken dep búkil qazaq halqy bodandyqqa kóne qoimas. Búgingi qazaq eń áýeli mynany esten shyǵarmasa eken: kez-kelgen ult jer betinen joiylyp keter aldynda ol qos tilde sóilei bastaidy da birte-birte ana tili ábden shubarlanyp mazaqy til derlik kúige túsedi. Sóitip, ýaqyt óte kele ol ulttyń ózi joiylady. Qaitalap aitar bolsaq, qazirgi otyrǵan qazaq basshylyǵy kórshiles respýblikalarǵa uqsap orys tilin alyp tastap tek aǵylshyn tilin ǵana qaldyrýǵa orystardan qoryqqannan úsh tuǵyrly til degen báleketti oilap taýyp otyr. Pýtinniń Astanaǵa kelgen saiyn «bizdiń aqparattyq keńistigimiz ortaq bolýy kerek» degeni olarǵa berilgen buiryq siiaqty. Jer betinde birneshe tilde sóileitin adamdar (poliglottar) bar. Biraq bala-shaǵasymen, nemerelerimen qosylyp birneshe tilde sóileitin ultty alty álemdi sharlap, tórt muhittyń túbine súńgiseńiz de tappaisyz. Bul bilik basyndaǵylardyń qarabasynyń qamy úshin qalyń qazaqty qurbandyqqa shalýy, iaǵni, biz ketkesin topan sý qaptasa da bári bir degen sóz. Qazaq biliginiń jáne olardyń Máskeýdegi qojaiyndarynyń tilimen aitqanda «Posle nas hot potop!» degen sóz. Patshalyq jáne keńestik Resei basqaryp turǵan kezde 90-nan astam ult osylai joiylyp ketti. Búginde 150 millionnan astambyz dep júrgen orystar solai joiylyp, ózine sińip ketken ulttardyń esebinen kóbeiip otyr. Ol qostildiliktiń usaq ulttarǵa emes orysqa tigizgen paidasy. Sondyqtan, urpaǵyn aman saqtap qalǵysy kelgen qazaq Jer-anasyn jattyń qolyna on jyl túgil on kúnge de jalǵa berýge qalai qarsy kúresse, Til-anasyn da jat tilderdiń kóleńkesinde qaldyrmaý úshin solai kúresýi kerek! Bar-joǵy 43 jyl ǵumyr keshken ǵulama shaiyr Ábýbákir Kerderi «tili ekeýdiń –dini ekeý», «Bismillah dep sóilesem tilge járdem bere gór, til jaratqan Jalalym, Janǵa járdem bere gór, jan jaratqan Jalalym»-depti.
Ánebir joly, «Nur Otannyń» basshysynyń orynbasary Muhtar Qul-Muhammed myrza jer týraly pikirtalas kezinde de jalma-jan úshtildiliktiń «paidaly» ekenin sóz arasyna qystyra salyp, ony dáleldeý úshin jasy 60-qa jaqyndap qalǵan bir aqynnyń óz betimen aǵylshynsha úirenip alǵanyn mysalǵa keltiripti. Qazir sol aqyn bizben sóilesip otyryp ta, internet saitqa salǵan pikirine de bir-eki aýyz aǵylshyn sózin aralastyryp maqtanatyndy shyǵardy. Árine, jylyna áldeneshe márte ne Angliiaǵa, ne basqa bir elge shyǵyp turatyn oǵan aǵylshyn tili kerek bolsa bolǵan da shyǵar. Al búkil qarataban, qitaban qazaqtyń kózin endi ashyp, baýyryn endi kótergen sábiiniń úlbiregen miyna úsh til quiý kerek, sonda olar álemniń aldyna túsedi deý ári sol sábilerdiń densaýlyǵyn qurtý, ári qazaqty ultsyzdandyrýdyń jymysqy tásili. Ilim-bilimi asyp-tasyp, Qudai basyna baq qondyrýy úshin endi aǵylshyn tilin bilý ǵana qalǵan bolsa, ol bala 18-den asqasyn da úirenip alady ol tildi.
Qabyldasańyz da, qarsy bolsańyz da ózińiz bilińiz. Biraq bizdiń oiymyzsha búginde 70 paiyzdan astam qazaq tursa da kóp ultty memleketpiz, bul tek qazaqtyń jeri, qazaqtyń eli emes, 130-dan astam ulttyń jeri dep qazaqty ózgelerdiń aldynda tuqyrtyp qoiǵany az bolǵandai onyń sábilerin kózin ashpai jatyp úshtildilikpen miyn atala qylý qazaqty buratola joiýdyń eń ońai tásili ekenin túsineiik. Buǵan jol bermeiik!
Myrzan KENJEBAI, aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi
Derekkózi: Abai portaly
