Orystardyń qazaqty qyrǵyz deý sebebi bylaı: Reseı 1592 jyly óńsheń qashqan-pysqan qandybalaqtardan kazachestvo dep atalatyndy qurdy. Olardy jaýjúrek, batyrlar, artyq týǵandar dep qoltyǵyna sý búrkip qoıdy da ózderin kazak dep ataıtyn olar bul sózdiń qazaq degen sózge uqsastyǵyna namystanyp qazaqty kırgız dep ataýǵa shyqty. Keıin búkil Sibirdi basyp alyp alaqandaı orys jerin keńeıtken de orystar Ermak dep atap ketken, kazachestvoǵa ataman bolǵan Jarmaq degen qylmysker edi. Alashorda kóseminiń biri Halel Dosmuhamedov «Batys qazaqtarynyń 250 jyldyq tarıhy qanmen jazyldy. Ol qandy tókken orystar» degende sol orystaryńyzdyń kóbi osy kazaktar, ıaǵnı, kazachestvo edi. Qazir solardyń urpaqtaryna sheıin ata-babalary qazaqty qyrǵan so zamandaǵy kıimderin kıip alyp Qazaqstan qalalarynyń qaq ortasynda «al maǵan ne isteı alasyń?» degendeı saırandaıtyn ádet shyǵardy. Budan eki júz jyldaı buryn patshashyl orystyń qazaqty joıý saıasatyn Qazaqstanǵa kele sala keńesshil orys Kolbın qazaqtarǵa qos tildilikti engizý arqyly jalǵastyrdy. Kolbındi qoıshy, dini bólek, tili bólek, qazaqty ǵasyrlar boıy ezip-janshyp kele jatqan Reseıdiń ókili ǵoı. Átteń dúnıe-aı, Reseıden azattyq aldyq dep qazaq baıǵus 25 jyl munaıdy shampansha shashqanda Kolbın jasaǵan qostildilik az bolǵandaı «jylasań taǵy isteımin» degen dóreki jigitshe óz uly ózegine teýip, endi úsh tildilikti engizgeni ne degen qorlyq?! Qazaqtyń úlken anasy – jeri bolsa, kishi anasy – tili, ıaǵnı ana tili. Endeshe, sol anasynyń eteginen shyqqan jáne qolyna bılik tıgen búgingi óz sábıi birese úlken anamdy kim-kóringe jalǵa berem, birese kishi anam–tilimdi óz úıinde kelim-ketim kóptiń birindeı ǵana qylamyn, qarsy shyqqan qandastaryma «aıaýshylyq bolmaıdy» dep qorqytýyna qashanǵy shydaýǵa bolady?! Bul onyń shynymen-aq «qajet bolsa 86 jylǵy jeltoqsanda, odan keıin Jańaózende jasaǵan qyrǵynymdy qaıtalaımyn. Meni ne istesem de bári qoldaıdy. Men 25 jyldan beri Qazaq dalasynyń munaıy men basqa baılyǵyn úlestirip-aq báriniń aýzyn maılap, jipsiz baılap alǵanmyn deı me eken? Álde osynyń bárine qazaqtyń ańqaýlyǵy aıypty ma? Sirá, solaı shyǵar.
Óıtkeni, ańqaý qazaqtyń arasynda álgi bıliktegi nán balasynyń «qazaqty úshtildi ultqa aınaldyryp álemdegi eń bilimdi, eń ozyq ultqa aınaldyrǵym kelip júr, sondyqtan sábıleriń jaryq dúnıege kózin ashar-ashpastan úsh tilde kúlip, úsh tilde jylap, úsh tilde surap turatyn bolsyn» degen quıtyrqy qamqorlyǵyna senip, qýanyp júrgender de az emes. Ańqaý qazaq ózin basqaryp otyrǵan nán balasynyń ózi orystyń, ıaǵnı, Reseıdiń yqpalynan shyǵa almaǵanynyń kesirinen ǵana úshtildilik degendi oılap tapqanyn túsinbeı otyr. Qazir qazaqpen tili bir, dini bir ózbek, ázirbaıjan, túrkimen elderi keıde qajet bolǵan jaǵdaıda ǵana aǵylshyn tilin qosa qoldanady. Reseıdiń quldyǵyndaǵy Keńes Odaǵy qulaǵan boıda olar orys tilinen birden irgesin aýlaq saldy. Olarda qazir orys tili ne mektepte, ne ýnıversıtetterde oqytylmaıdy. Sonda da ashtan qatyp, kóshten qalyp, syrt elderge Qazaqstan sıaqty júzdegen mıllıard dollar bereshek bop otyrǵan joq. Árıne, qazaqtyń nán balasy onyń bárin bilmeı otyrǵan joq. Biraq ol solarǵa uqsap orys tilin alyp tastap qazaqsha jáne aǵylshynsha jasaýǵa Reseıden qorqady. Ol qorqynyshtyń sebebi de kóp... Sondyqtan, analarǵa uqsap Qazaqstanda eń áýeli qazaq jáne aǵylshyn degen eki-aq til jasasa orystar oǵan ne isteıtinin Qudaı biledi. Ańqaý qazaq úshtildilik urpaǵymyzdy ushpaqqa shyǵarý úshin jasalýda, biz kóp til bilsek, jerdegilerdiń bárinen ozyp ketemiz dep oılaıdy. Al, 25 jyldan beri ózin emes ózge ataýlyny tóbesine kóterýge tárbıelengen jastarǵa báribir. Aıtpaqshy, qazaqty máńgúrttendirýdiń bul saıasaty sonaý 1991 jyly-aq bastalǵanyn qazaq sol kezde ańǵarmaı qaldy. Sol kezde-aq «Bul jer – tek qazaq jeri emes, ózgelerdiń bárine ortaq, sondyqtan Qazaq Respýblıkasyn endi Qazaqstan Respýblıkasy dep ataıyq» degen de jáne sol qasiretti usynysyn júzege asyrǵan da sol kezdegi jas Aljastar bolatyn. Dúnıejúzilik lıngvısıkada joq resmı til degen tildi oılap taýyp, orys tilin kópshilik qoldanatyn resmı tilge, qazaq tilin qaǵaz júzinde ǵana qalatyn memlekettik tilge aınaldyrǵan da solar edi. Arada 25 jyl ótkende «orysshaǵa qazaqsha jaýap bergenderdi qylmystyq jaýapqa tartý kerek dep júrgender de, úshtildilikti qoldap qol shapalaqtap júrgender de solar. Qazir Qazaqstanda resmı til orys tiliniń qasynda qazaq tili taýdyń etegindegi tóbeshik sıaqty bop qalǵanyn mynadan-aq ańǵarýǵa bolady. Sonaý Keńes zamanynda Qazaqstanda turatyn koreıler túp-túgel qazaqsha biletin, qazaqsha sóıleıtin. Nemisterdiń kópshiligi «qazaqshany qatyramyz ǵoı, qazaqsha aıta berseıshi» deıtin. Al uıǵyr baýyrlarymyz she? Olardyń keıbiri, tipti qazaqpyz deıtin edi ǵoı. Búginde she? Búginde qazaqsha sóıleıtin koreıdi anda-sanda bolmasa «emge tappaısyń». Nemister de biryńǵaı orysshaǵa kóshti deýge bolady. Al uıǵyr baýyrlar she? Álde qazaq-aljekeńderden juqty ma qaıdam olardyń da orysshasy basymdaý, biraq olarmen emin-erkin qazaqsha da, uıǵyrshany aralastyryp ta sóılese beremiz. Ózbek aǵaıyndar she? El basqarǵan nánderiniń ózin bala kezinen eshqashan dinin, tilin dúnıanyń eshqandaı mal-múlkine satpaıtyn etip tárbıeleıtin netken sanaly halyq deseńizshi! Qazir Qazaqstanda turatyn ózge ulttardyń ishinde qazaqshany eń kóp paıdalanatyndar da sol ózbek aǵaıyndar. Ony aıtasyz-aý, parlamentte depýtat bolyp júrgende oryssha sambyrlap turǵan qazaq mınıstrlerine ornynan ushyp turyp, «Aý aınalaıyndar-aý, qazaqsha sóıleseńdershi!» dep aıqaı salatyn da, memlekettik qujattardy, zańnamalardy qazaq tilinde jazaıyq ta dep shyryldaıtyn da jalǵyz ózbek R.Halmuratov edi-aý. Qazirgi parlamentte endi ol da, ondaı til janashyry da joq!
Atam qazaq budan júzdegen jyl buryn «Synyqtan basqanyń bári juǵady» degen. Bul qaı nárse de urpaqtan-urpaqqa qanmen taraıdy, ıaǵnı, tuqym qýalaıdy degen sóz. Ataqty akademık Vavılov keıin ony genetıka ǵylymynda dáleldep edi Kremldegi Reseı basshylarynan bastap aýzynan mahorka men samogon sasyǵan mujyqtar ortaǵa alyp basyn daýǵa qaldyrdy. Aıaz bı men hanmyn dep aq ordada shirenip otyrǵan hanǵa sen jeti atańnan han emessiń, nan pisiretin naýbaıdan týǵansyń deıdi. Onysyn hannyń jasap otyrǵan is áreketine qarap-aq dáledep beredi. Tuqym qýalaýshylyq, ıaǵnı, genetıka ǵylymy qazaqta ejelgi zamanda-aq damyǵan ǵylym ekenin sodan-aq baıqaǵaısyz. Óz basymnan ótkergen bir mysaldy aıtaıyn. KazMýde oqyp júrgen kezim. Kanıkýlda Shalqarǵa kelip, ımandy bolǵyr Aıtqalı Berdeshov degen quda-aǵama kórisken saıyn «Oý, syn slavnogo Jahaıma» dep kúledi. İshimnen osy kisi meni keketip qoımady-aý, bir kúni betime qaraı almastaı qylamyn ǵoı dep yzalanyp júretinmin. Taǵy birde sol kisi álgi sózin qaıtalaǵanda «úp-úlken kisisiz, nemenege...» dep qattyraq kettim. Sonda marqum: «Áı sen óıtip qyzbalanba! Men saǵan nege olaı deıtinimdi aıtyp bereıin» dedi. Tyńdadym. – 1913 jyly Romanovtar tuqymy patsha bolyp otyrǵanynyń 300 jyldyǵyn toılapty. Oǵan qazaqtyń nebir marǵasqa bıleri men bolystary shaqyrylady. Solardyń ishinde seniń Jaqaıym atańnyń bir myrzasy da bolyp, olardyń kópshiligi orys patshasynyń qysqa ǵana qabyldaýynda taqtyń aldynan tizbektesip bas ıip ótip jatady. Kezek álgi Jaqaıym atańnyń balasyna kelgende ol basyn ımeı qalt tura qalypty. Patshanyń aınalasynda turǵan shendilerdiń biri «Eı poklonıs! Poklonıs gosýdarú!» dese ol «Mne nelzá!» depti. Orystar «pochemý, pochemý nelzá?» dep shýyldap jatqan kórinedi. Sonda jańaǵy myrzanyń aıtqany «Potomý chto, ıa syn slavnogo Djahaıma» degen eken. Sen qaıta soǵan maqtanbaısyń ba?!-dep edi. Munyń bárin nege aıtyp otyrsyń deısiz be? Sebebi, qazir qazaqtan úshtildi ult jasap, eń bilimdi, eń aqyldy, eń ozyq ult qyp álem halqynyń aldyna shyǵaramyz degen saıqalızmdi oılap tapqandardyń kópshiligi ákeleri men atalary kóktegi emes Kremldegi «qudaılaryna» qulshylyq etip ómirden ótkenderdiń búgingi urpaqtary. Olardyń ákeleri men atalary qytaıǵa da, jońǵarǵa da emes orysqa qul bolǵan. Quldyq minez tuqym qýalaıdy degenimiz osy!
Jetpisten assań da es kirmeı múlde,
Ultyńmen birge jylap, kúlmeı birge,
Ózińdi de kún deseń de,nur deseń de
Qalasyń qanǵa sińgen qul keıpińde,-degen óleń de bar. Naýbaıdyń balasy han bolyp jarytpaıtynyn Aıaz bı babamyz dáleldep bergen. Qudaı saqtasyn, bir kúni ákesi orystyń shóbin shaýyp, qorasyn tazalaǵan jáne ózi sony maqtanysh tutatyn adam patsha bolsa qaıter edińiz? Biraq bılik basynda ákeleri Kremlge qul bolǵan teksizder kóp eken dep búkil qazaq halqy bodandyqqa kóne qoımas. Búgingi qazaq eń áýeli mynany esten shyǵarmasa eken: kez-kelgen ult jer betinen joıylyp keter aldynda ol qos tilde sóıleı bastaıdy da birte-birte ana tili ábden shubarlanyp mazaqy til derlik kúıge túsedi. Sóıtip, ýaqyt óte kele ol ulttyń ózi joıylady. Qaıtalap aıtar bolsaq, qazirgi otyrǵan qazaq basshylyǵy kórshiles respýblıkalarǵa uqsap orys tilin alyp tastap tek aǵylshyn tilin ǵana qaldyrýǵa orystardan qoryqqannan úsh tuǵyrly til degen báleketti oılap taýyp otyr. Pýtınniń Astanaǵa kelgen saıyn «bizdiń aqparattyq keńistigimiz ortaq bolýy kerek» degeni olarǵa berilgen buıryq sıaqty. Jer betinde birneshe tilde sóıleıtin adamdar (polıglottar) bar. Biraq bala-shaǵasymen, nemerelerimen qosylyp birneshe tilde sóıleıtin ultty alty álemdi sharlap, tórt muhıttyń túbine súńgiseńiz de tappaısyz. Bul bılik basyndaǵylardyń qarabasynyń qamy úshin qalyń qazaqty qurbandyqqa shalýy, ıaǵnı, biz ketkesin topan sý qaptasa da bári bir degen sóz. Qazaq bıliginiń jáne olardyń Máskeýdegi qojaıyndarynyń tilimen aıtqanda «Posle nas hot potop!» degen sóz. Patshalyq jáne keńestik Reseı basqaryp turǵan kezde 90-nan astam ult osylaı joıylyp ketti. Búginde 150 mıllıonnan astambyz dep júrgen orystar solaı joıylyp, ózine sińip ketken ulttardyń esebinen kóbeıip otyr. Ol qostildiliktiń usaq ulttarǵa emes orysqa tıgizgen paıdasy. Sondyqtan, urpaǵyn aman saqtap qalǵysy kelgen qazaq Jer-anasyn jattyń qolyna on jyl túgil on kúnge de jalǵa berýge qalaı qarsy kúresse, Til-anasyn da jat tilderdiń kóleńkesinde qaldyrmaý úshin solaı kúresýi kerek! Bar-joǵy 43 jyl ǵumyr keshken ǵulama shaıyr Ábýbákir Kerderi «tili ekeýdiń –dini ekeý», «Bısmıllah dep sóılesem tilge járdem bere gór, til jaratqan Jalalym, Janǵa járdem bere gór, jan jaratqan Jalalym»-depti.
Ánebir joly, «Nur Otannyń» basshysynyń orynbasary Muhtar Qul-Muhammed myrza jer týraly pikirtalas kezinde de jalma-jan úshtildiliktiń «paıdaly» ekenin sóz arasyna qystyra salyp, ony dáleldeý úshin jasy 60-qa jaqyndap qalǵan bir aqynnyń óz betimen aǵylshynsha úırenip alǵanyn mysalǵa keltiripti. Qazir sol aqyn bizben sóılesip otyryp ta, ınternet saıtqa salǵan pikirine de bir-eki aýyz aǵylshyn sózin aralastyryp maqtanatyndy shyǵardy. Árıne, jylyna áldeneshe márte ne Anglıaǵa, ne basqa bir elge shyǵyp turatyn oǵan aǵylshyn tili kerek bolsa bolǵan da shyǵar. Al búkil qarataban, qıtaban qazaqtyń kózin endi ashyp, baýyryn endi kótergen sábıiniń úlbiregen mıyna úsh til quıý kerek, sonda olar álemniń aldyna túsedi deý ári sol sábılerdiń densaýlyǵyn qurtý, ári qazaqty ultsyzdandyrýdyń jymysqy tásili. İlim-bilimi asyp-tasyp, Qudaı basyna baq qondyrýy úshin endi aǵylshyn tilin bilý ǵana qalǵan bolsa, ol bala 18-den asqasyn da úırenip alady ol tildi.
Qabyldasańyz da, qarsy bolsańyz da ózińiz bilińiz. Biraq bizdiń oıymyzsha búginde 70 paıyzdan astam qazaq tursa da kóp ultty memleketpiz, bul tek qazaqtyń jeri, qazaqtyń eli emes, 130-dan astam ulttyń jeri dep qazaqty ózgelerdiń aldynda tuqyrtyp qoıǵany az bolǵandaı onyń sábılerin kózin ashpaı jatyp úshtildilikpen mıyn atala qylý qazaqty buratola joıýdyń eń ońaı tásili ekenin túsineıik. Buǵan jol bermeıik!
Myrzan KENJEBAI, aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi
Derekkózi: Abaı portaly
