Nurtóre Júsip bylaı sóıledi:
Mádenıet Ulttyq qundylyq qataryna jatady. Bizdiń Ulttyq táýelsizdigimiz Qazaqstandy mekendep otyrǵan barlyq ult pen ulys ókilderin qazaq mádenı keńistiginde ómir súrýge jeteleıdi. Bul ne degen sóz?
Túsinikti bolý úshin myna bir nárseni aıta keteıin.
Shekara syzyǵy ne úshin syzylady? Bul eldiń qorǵanys shekarasy ǵana emes, mádenıet shekarasy degen sóz. Osy syzyqtyń ishinde mádenı keńistik bolady. Mádenı keńistik aıasynda Ulttyq qundylyqtar qalyptasady.
Biz ál-Farabıdiń, Abaıdyń jáne basqa tarıhı tulǵalardyń mereıtoılaryn tek toı toılaý úshin ótkizbeımiz. Bul sharalar Qazaqstan halqyn birtutas bir mádenıet sheńberinde tárbıeleýge baǵyttalǵan.
Qazaq tarıhyn, ádebıeti men mádenıetin, turmys saltyn, dástúrin bilý, qurmetteý, moıyndaý – mádenı keńistiktiń alǵysharty.
Osy turǵydan alǵanda, qaraýǵa usynylǵan Zań jobasynda birqatar jańa normalar bar.
Ónerde Tazalyq kerek! Ómirde de solaı.
Fonogrammen án aıtý shekteledi. Bul taza talanttarǵa jol ashady. Zań jobasynda tıisti normalar qarastyrylǵan. Muny qoldaımyn.
Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy tapsyrmasymen «Mádenı mura» baǵdarlamasy jasaldy. «Qazaqtyń 1000 áni», «Qazaqtyń 1000 kúıi» jınaqtaldy.
Sonymen is bitti me? Qazaqtyń 1000 áni men 1000 kúıi efırden nege estilmeıdi?
Efır – Qazaqstan efıri. Ondaǵy jıilikti memleket beredi. Qazaqstanda jumys isteıtin túrli radıo arnasy efırlik jıilikti konkýrs arqyly alady. Endeshe, nege biz memlekettiń Mádenı murasyn keńinen nasıhattaý máselesin talap ete almaımyz? Radıo taratýshylarǵa nege mindetteı almaımyz?
Qazaqstan efırinde qazaqtyń án men kúıi sańqyldap estilip turýy kerek. Sonda ǵana eldegi Rýhanı jańǵyrý erekshe sıpatqa ıe bolady. Aldaǵy ýaqytta osy talap eskerilse deımiz.
Qoǵamdyq mańyzy bar ádebıetti basyp shyǵarý. Bul da mańyzdy másele. Osyǵan deıin sovet kezinde ómir súrgen jazýshylardyń kitaptary ártúrli serıamen jylda qaıta basylyp keldi. Mundaı praktıkadan ketý kerek. Ómirge, qazirgi tirshilikke suranysy joǵary kitaptardy basyp shyǵarý qajet. Qazaqstandaǵy kitap basý isin ashyq naryqqa jiberý kerek.
Balalar ádebıetin qoldaý men damytýǵa salalyq mınıstrlik basa mán bermese bolmaıdy.
Sondaı-aq salalyq kórkemdik keńester jumysy durys uıymdastyrylýy tıis. Kórkemdik keńeske bilikti mamandar tartylýy qajet. Talǵam men talap kúshti bolýy kerek.
Bári Mádenıetke baılanysty. Ulttyq mádenıet. Rýhanı mádenıet. Kúndelikti túrli bylyq-shylyqtyń, jemqorlyqtyń, sybaılastyqtyń, ádepsizdiktiń oryn alýy Mádenıettiń bolmaýynan.
Mádenı deńgeıimizdi kótermeıinshe, kóp nárseni joǵaltamyz.
Memleket basshysy Q.K. Toqaev óz Joldaýynda «Ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrý» týraly aıtty.
Qazaqtyń ulttyq jańa bolmysyn – mádenıetsiz, mádenıetti azamattarsyz elestete almaımyz. Sondyqtan qurmetti áriptester, Sizderden Zań jobasyn qoldaýdy suraımyn, dedi Nurtóre Júsip.
Munyń astarynda qazaqty oılantpaý pıǵyly jatyr
Budan buryn Dalanews-ke bergen suhbatynda senator telearnalardyń kontentin synǵa alyp, qazaqqa kerek baǵdarlamalar efırden alynyp tastalynatynyn aıtqan.
« Telearnalardaǵy shoý sıpatty baǵdarlamalar adamdy oılandyrmaý úshin jasalyp jatqan nárse me dep oılaımyn. Qazaq kórermenderi men oqyrmandarynyń talǵamy tómendep ketken joq. Tómendetýge umtylatyn kúshter bar.
Kezinde «Qazaqstan» arnasyn Ǵalym Doskenov basqaryp turdy. Sol kezde qandaı tamasha habarlar dúnıege keldi. Telearna – ultty tárbıeleýdiń quraly. Biz osy quraldyń pármenin joǵaltyp aldyq.
Qazirgi tańdaǵy qaptaǵan úndi, túrik, koreı serıaldary qazaqqa eshteńe bermeıdi. Úndi serıaldarynyń kóbeıýiniń ar jaǵynda ne isterin bilmeı otyrǵan qazaq jastarynyń krıshnaızmge kirip ketý qaýpi tur. Shoý-baǵdarlamalar reıtıńti kóterý úshin jasalady. Al sol reıtıńti túzetin, jasaıtyndar kimder? Bul yńǵaıda qazaq kórermenderiniń tanym, talǵamy qaperge alynyp otyrǵan joq.
Máselen, elimizde «Mádenıet» arnasy ashylǵanda men «Órkenıet» degen baǵdarlamany júrgizdim. 100-ge tarta habar túsirdik. Sonyń qaı-qaısysynda bolsyn, qazaqtyń negizgi máselelerin kóterdik. Keıin «Mádenıetti» «Habarǵa» qosty. «Túsiretin kran joq» degen jeleýmen álgi habarymyzdyń qarasy batty. El áli kúnge deıin sol habardy izdeıdi. Men bul arada keremet telejúrgizýshi boldym nemese telearnada taý qoparyp tastadym dep aıta almaımyn.
Alaıda qazaqqa kerek habarlar «reıtıńi tómen» degen syltaýmen efırden alynyp tastalady. Ulttyń sózin sóılegen habarlardyń ǵumyry uzaq bolmaıdy.
Munyń astarynda qazaqty oılantpaý, «Nege», «Nege bulaı» degen saýaldardy qoıǵyzbaý pıǵyly jatqan joq dep aıta almaımyn. Biryńǵaı shoý arqyly biz ultymyzdy tárbıeleı almaımyz. Shoýdyń arty qashan da shýǵa ulaspaı turmaıdy…», – degen edi Nurtóre Júsip.
