Tarihyna mán bergen eldiń tuǵyry biik
Jobanyń basym baǵyttary – bilim berý júiesiniń innovatsiialyq damýy, aqparattyq revoliýtsiia, jastardy rýhani turǵydan tárbieleý. Qazaq qoǵamynyń intellektýaldyq əleýetiniń damýyna taldaý júrgizilip jatqany belgili. Qazaqstandaǵy gýmanitarlyq qundylyqtardyń zamanaýi qaǵidalaryn qabyldaý, qundylyǵyn saqtaý, dəstúrin jalǵastyrý – jańa zamannyń, rýhani jańǵyrýǵa bet burǵan qazaq eliniń basty maqsaty, aiqyn muraty. Aqparattyq qoǵamnyń damýyn tereń zerdeleýde álemdik təjiribege súienerimiz anyq. Degenmen ózimizdiń ulttyq ereksheligimiz ben bolmysymyz, ulttyq intellektimiz ben əleýetimizdi, ulttyq kodty, iaǵni ulttyq qasietimizdi tek ózimiz jasaitynymyz belgili, óitkeni ol tek ózimizge qajet.
Táýelsizdiktiń úlken jetistigi – alys jáne jaqyn sheteldermen diplomatiialyq bailanystyń ornatylýy. Sonyń nátijesinde ózimizdiń jáne shet memleketterdiń jastary bir-birimen ǵylym, bilim almasyp, ózara mádeni yqpaldastyq jasalýda. Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy tarihshylar qaýymyna úlken serpin berdi. Tereń zertteýdi talap etetin ejelgi jáne orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan tarihyna qozǵaý salyndy. «Arhiv – 2025» baǵytynda kóptegen qujattyq derekter jinaqtalýda. Prezidentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetine jariialanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasymen tanysa otyryp, qazaq halqy táýelsizdik jolynda uzaq ta qiyn synaqtardy bastan keshirgenin, táýelsizdik taǵdyrdyń qandai da bir syiy nemese jaǵdaiǵa bailanysty bolǵan oqiǵa degen siiaqty qate mifologiialyq túsinikterge toitarys berip, shyndyǵyn aitý qajet ekenin, ásirese jas urpaqqa tarihty durys túsindirip, úiretý kerektigin ziialy qaýym retinde bizge júktelgen mindet ekenin sezinip otyrmyz. Biz, Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń JOO-ǵa deiingi daiyndyq kafedrasynyń ujymy, Prezidenttiń Alash muralaryn, qazaq dalasyndaǵy ashtyqty jan-jaqty jáne júieli túrde odan ári zertteý qajet degen bastamasyn tolyq qoldaimyz. Qasiretti jyldar tarihyn qujattyq derekterge súiene otyryp, obektivti túrde jazý kerek ekenin moiyndaimyz. Mundai kúrdeli máselelerge, Prezident aitqandai, ǵylymi túrde jaýapkershilikpen qaraý kerek.
Memleket basshysy jańa akademiialyq tarihty jazýǵa shaqyryp, tarihshylar bul iske shuǵyl kirisýi kerektigin aitty. Óitkeni ol tarihi sanany qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar Prezident Qazaqstannyń qysqasha tarihyn jazyp, ony álemdik tilderge aýdarý qajettigin aitty. Shynynda da, qazaq halqynyń salt-sanasyn ǵana emes, álem onyń tarihyn, memlekettiligin bilý qajet ekenin baiqadyq. Buryn qysqasha tarih aǵylshyn tilinde shyqsa da, ony endi dogmalyq paiymdamalardan tys, talapqa sai jazatyn ýaqyt keldi. Biz Prezidenttiń «ár halyq ulttyq múddesi turǵysynan óz tarihyn ózi jazý kerek» degen ustanymyn qoldaimyz. Árine, ol ulttyq múddemen tomaǵa-tuiyq shektelip qalmaityny sózsiz, álemdik tájiribeden úlgi alamyz, Qazaqstan tarihyn dúniejúzi ǵalymdary qalai zerttep jatqanyn, zertteý ónimderin de paidalanamyz. Prezident tarihty saiasatkerler emes, tarihshylar jazý kerektigin basa aitty. Shynynda da, kásibi tarihshylar tarihty jazsa, biz túrli ańyz-ápsanalarǵa toitarys jasai alamyz. Osylaisha Prezidentimizdiń tarihty jáne tarihshylardyń mártebesin kótergenine qýanyp otyrmyz.
Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetinde 1985 jyly ashylǵan sheteldikterge arnalǵan daiyndyq fakýlteti negizinde 2011 jyly Joǵary oqý ornyna deiingi bilim berý fakýlteti qurylyp, onda 7000-nan asa shetel azamaty oqyp shyqty. Qazirgi kezeńde ýniversitet óziniń halyqaralyq bailanysyn jetildire otyryp, senimdi túrde Eýropalyq bilim berý keńistigine enýde. Osy baǵytta fakýltet dekany, t.ǵ.k., qaýymdastyrylǵan professor J.Jappasov, JOO deiingi daiyndyq kafedrasynyń meńgerýshisi, t.ǵ.k., dotsent M.Myrzabekov, taǵy basqa da áriptesterimniń úlesi zor. Kafedra «Farabi álemi» halyqaralyq konferentsiiasyna sheteldik qazaq diasporasynan oqyp jatqan tyńdaýshylarymyzdy belsendi túrde qatystyryp, júldeli 1-2 oryndarǵa ie boldy. Ózimniń jetekshiligimmen Mońǵoliia tyńdaýshysy Aiman Janbolat 2-oryn aldy. Kafedrada sheteldikterge jáne qazaq diasporasy ókilderine dáris bergendikten, oqytý ádistemeleri boiynsha ártúrli baǵytta qiyndyqtar týyndady. Osy máseleni eskergen ýniversitet basshylyǵy 2009 jyldyń aqpan aiynan bastap qazaq diasporasy ókilderine arnalǵan daiyndyq kafedrasyn óz aldyna bólek qurdy. Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetiniń 2009 jyldyń 27 aqpandaǵy №4 sheshimimen rektordyń sol jylǵy 10 aqpandaǵy №20 buiryǵyna sáikes, kafedra Joǵary oqý ornyna deiingi daiyndyq kafedrasy dep ataldy.
Joǵary oqý ornyna deiingi daiyndyq kafedrasynyń uiymdastyrýymen «Qazaqstan táýelsizdigine – 30 jyl: ótkeni, qazirgisi jáne bolashaǵy» atty onlain dóńgelek ústel ótti. Biz osy ýaqyt aralyǵyndaǵy aýqymdy ózgeristerdiń kýási boldyq. Meniń jastyq shaǵymnan bastap, qazirgi kezge deiingi sanaly ómirim Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetimen bailanysty. Osynda bilim men ǵylymnyń negizi qalanyp, pedagogtyq qyzmettiń úlken tájiribesin jinaqtadym. 1980 jyldan tarih fakýltetinde, 2009 jyldan bastap búgingi kúnge deiin shetel azamattaryna arnalǵan bilim berý fakýltetiniń JOO-ǵa deiingi daiyndyq kafedrasynyń oralman, aýǵan, iran, qytai, mońǵol tyńdaýshylaryna «Qazaqctan tarihy» páninen dáris berip kelemin. Olar tehnikalyq jáne gýmanitarlyq mamandyǵy boiynsha bilim alýǵa kóp keledi. Osynaý 30 jyldyń ishinde qazaq halqynyń tarihy men mádenietiniń ozyq úlgilerin tanystyra otyryp, ózge tildi dárishanaǵa qazaq tarihyn meńgertý maqsatynda «Qazaqstan tarihy» oqý-ádistemelik quralyn jazdyq. UBT jáne keshendi testileýge talapkerlerdi daiyndaý maqsatynda jazylǵan «Qazaqstan tarihy» oqý quraly osy oqý jylynda ýniversitet baspasynda jariialandy. Qazaq halqynyń ulttyq mádenietin sheteldik azamattarǵa tanystyrý maqsatymen halyqaralyq seminarlarǵa da qatystyq. Odan ózge, «Urpaq tárbiesi – ult bolashaǵy» áleýmettik tárbie isine arnalǵan ádistemelik taldama quraly men «Qazaqstannyń orta ǵasyr tarihy» oqý-ádistemelik quraly da jaryq kórdi. AQSh, Resei, BAÁ, Qytai, Kanada, Túrkiia sekildi alys-jaqyn memleketterdiń sheteldik baspasóz betterinde jáne Scopus bazasynda indeksteletin impakt-faktory joǵary ǵylymi jýrnaldarda eki maqalam jariialandy jáne eki nusqaýlyqtyń, segiz oqý quraly men úsh ujymdyq monografiianyń seriktes avtorymyn.
Biz jastardyń mádeni-tanymynyń, ádeptiliginiń qalyptasýyna yqpal etetin tárbie saǵattaryn uiymdastyramyz. Jetekshiligimdegi «Jaýqazyn» úiirmesi bilim alýshylarǵa ekologiialyq bilim berýmen qatar, tabiǵatty aialaýdy úiretedi. Qoryta aitqanda, JOO-ǵa deiingi daiyndyq kafedrasy álemdik ǵylym-bilim keńistiginde qazaqstandyq bilim berý júiesiniń básekege qabilettiligin kóterý jolynda, otandyq tarihty zertteý salasyna jáne ýniversitet tyńdaýshylarynyń bilim sapasymen qatar, sanaly tárbie alýyna óz úlesin qosyp júr. Shákirtterimniń aldy senator, májilis depýtaty, ministr, elshi, rektor, ustaz. Taǵy basqa salalarda da qyzmet atqarýda. Mineki, ustazdyń baqyty – shákirtteriniń jetistigin kórýinde.
Qazaq halqynyń ulttyq mádenietin shetel azamattaryna tanystyrý úshin halyqaralyq seminarlarǵa da qatystyq. Qandas qazaq jastary men Aýǵan Islam Respýblikasynyń tyńdaýshylaryna Qazaqstan tarihy sabaǵynda sapaly bilim berý isin sanaly tárbiemen ushtastyra júrgizgenimiz úshin Qazaqstan halyqtary qaýymdastyǵy men Aýǵandyq jerlestik qaýymdastyǵy tarapynan alǵys hat aldyq.
Adam balasy birden ultjandy patriot bolyp qalyptasa qalmaidy, ol bilim men tárbie alyp, áleýmettik ortamen aralasyp, azamattyq bolmysyn qalyptastyrý kezinde patriotqa ainalady. Óziniń jeke maqsat-múddelerin qoǵam igiligimen úndestire alǵanda ǵana eliniń damýyna eleýli úles qosa alady. Biz táýelsizdigimizdi odan ári nyǵaita túsý úshin bereke-birlikte jumys isteýimiz kerek. Memleket basshysy osy jaiynda: «Bizdiń maqsatymyz – keler urpaqqa Qazaqstandy tuǵyry myǵym, ekonomikasy qýatty, rýhy asqaq memleket retinde tabystaý jáne eldik isterdi shashaý shyǵarmai laiyqty jalǵastyratyn jasampaz urpaq tárbieleý», – dedi. Elimizdiń damýyna aianbai eńbek etip, bilim men patriottyq tárbie berý basty boryshymyz dep esepteimin. Tarihty emotsiiaǵa berilmei, saiasi mádenietti saqtai otyryp, tárbie isinde qoldanýymyz qajet.
Bolashaqta jastar básekege tótep berip, bilimdi bolatynyna senemin. Qazirgi kezde aldaǵy bes-on jylda qandai mamandyqtar suranysqa ie bolatynyna aldyn ala boljaý jasalýda. Osy baǵytta jastardyń maqsat-múddelerin, áreketterin bir arnaǵa salýymyz qajet. Eń kóp suranysqa ie bolatyn salalardyń biri – ǵarysh pen ǵaiyp (virtýaldy) shynaiylyq bolmaq. Zertteýshiler kópshilik aityp júrgen pikirge qaramastan, robottar adamdardy almastyra almaitynyna senimderi kámil, kerisinshe, tsifrlyq tehnologiialar dáýirinde mansaptyq jáne tulǵalyq turǵyda joǵarylaýǵa múmkindikter kóbeiedi dep sanaimyn. Jastar óz keleshegine alańdamai, nyq senimmen «Máńgilik el» ideiasyn órkenietti túrde jalǵastyrýy qajet. Qalai bolǵanda da, Qazaqstannyń Ortalyq Aziiada imperiialyq derjava bolatyndai múmkindigi bar.
Taiaý bolashaqta Ortalyq Aziia ǵalym-ustazdarymen birigip JOO-ǵa arnalǵan oqýlyqtardy qolǵa alyp, jalpy oqýlyq jazý kriteriilerin júielendirsek degen jospar bar, óitkeni oqýlyq bilimniń negizgi nárin berip, irgetasyn qalaidy.
Aisha BEGALIEVA, QazUÝ-diń JOO-ǵa deiingi daiyndyq kafedrasynyń aǵa oqytýshysy
