Jobanyń basym baǵyttary – bilim berý júıesiniń ınovasıalyq damýy, aqparattyq revolúsıa, jastardy rýhanı turǵydan tárbıeleý. Qazaq qoǵamynyń ıntellektýaldyq áleýetiniń damýyna taldaý júrgizilip jatqany belgili. Qazaqstandaǵy gýmanıtarlyq qundylyqtardyń zamanaýı qaǵıdalaryn qabyldaý, qundylyǵyn saqtaý, dástúrin jalǵastyrý – jańa zamannyń, rýhanı jańǵyrýǵa bet burǵan qazaq eliniń basty maqsaty, aıqyn muraty. Aqparattyq qoǵamnyń damýyn tereń zerdeleýde álemdik tájirıbege súıenerimiz anyq. Degenmen ózimizdiń ulttyq ereksheligimiz ben bolmysymyz, ulttyq ıntellektimiz ben áleýetimizdi, ulttyq kodty, ıaǵnı ulttyq qasıetimizdi tek ózimiz jasaıtynymyz belgili, óıtkeni ol tek ózimizge qajet.
Táýelsizdiktiń úlken jetistigi – alys jáne jaqyn sheteldermen dıplomatıalyq baılanystyń ornatylýy. Sonyń nátıjesinde ózimizdiń jáne shet memleketterdiń jastary bir-birimen ǵylym, bilim almasyp, ózara mádenı yqpaldastyq jasalýda. Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy tarıhshylar qaýymyna úlken serpin berdi. Tereń zertteýdi talap etetin ejelgi jáne orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan tarıhyna qozǵaý salyndy. «Arhıv – 2025» baǵytynda kóptegen qujattyq derekter jınaqtalýda. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetine jarıalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasymen tanysa otyryp, qazaq halqy táýelsizdik jolynda uzaq ta qıyn synaqtardy bastan keshirgenin, táýelsizdik taǵdyrdyń qandaı da bir syıy nemese jaǵdaıǵa baılanysty bolǵan oqıǵa degen sıaqty qate mıfologıalyq túsinikterge toıtarys berip, shyndyǵyn aıtý qajet ekenin, ásirese jas urpaqqa tarıhty durys túsindirip, úıretý kerektigin zıaly qaýym retinde bizge júktelgen mindet ekenin sezinip otyrmyz. Biz, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasynyń ujymy, Prezıdenttiń Alash muralaryn, qazaq dalasyndaǵy ashtyqty jan-jaqty jáne júıeli túrde odan ári zertteý qajet degen bastamasyn tolyq qoldaımyz. Qasiretti jyldar tarıhyn qujattyq derekterge súıene otyryp, obektıvti túrde jazý kerek ekenin moıyndaımyz. Mundaı kúrdeli máselelerge, Prezıdent aıtqandaı, ǵylymı túrde jaýapkershilikpen qaraý kerek.
Memleket basshysy jańa akademıalyq tarıhty jazýǵa shaqyryp, tarıhshylar bul iske shuǵyl kirisýi kerektigin aıtty. Óıtkeni ol tarıhı sanany qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar Prezıdent Qazaqstannyń qysqasha tarıhyn jazyp, ony álemdik tilderge aýdarý qajettigin aıtty. Shynynda da, qazaq halqynyń salt-sanasyn ǵana emes, álem onyń tarıhyn, memlekettiligin bilý qajet ekenin baıqadyq. Buryn qysqasha tarıh aǵylshyn tilinde shyqsa da, ony endi dogmalyq paıymdamalardan tys, talapqa saı jazatyn ýaqyt keldi. Biz Prezıdenttiń «ár halyq ulttyq múddesi turǵysynan óz tarıhyn ózi jazý kerek» degen ustanymyn qoldaımyz. Árıne, ol ulttyq múddemen tomaǵa-tuıyq shektelip qalmaıtyny sózsiz, álemdik tájirıbeden úlgi alamyz, Qazaqstan tarıhyn dúnıejúzi ǵalymdary qalaı zerttep jatqanyn, zertteý ónimderin de paıdalanamyz. Prezıdent tarıhty saıasatkerler emes, tarıhshylar jazý kerektigin basa aıtty. Shynynda da, kásibı tarıhshylar tarıhty jazsa, biz túrli ańyz-ápsanalarǵa toıtarys jasaı alamyz. Osylaısha Prezıdentimizdiń tarıhty jáne tarıhshylardyń mártebesin kótergenine qýanyp otyrmyz.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde 1985 jyly ashylǵan sheteldikterge arnalǵan daıyndyq fakúlteti negizinde 2011 jyly Joǵary oqý ornyna deıingi bilim berý fakúlteti qurylyp, onda 7000-nan asa shetel azamaty oqyp shyqty. Qazirgi kezeńde ýnıversıtet óziniń halyqaralyq baılanysyn jetildire otyryp, senimdi túrde Eýropalyq bilim berý keńistigine enýde. Osy baǵytta fakúltet dekany, t.ǵ.k., qaýymdastyrylǵan profesor J.Jappasov, JOO deıingi daıyndyq kafedrasynyń meńgerýshisi, t.ǵ.k., dosent M.Myrzabekov, taǵy basqa da áriptesterimniń úlesi zor. Kafedra «Farabı álemi» halyqaralyq konferensıasyna sheteldik qazaq dıasporasynan oqyp jatqan tyńdaýshylarymyzdy belsendi túrde qatystyryp, júldeli 1-2 oryndarǵa ıe boldy. Ózimniń jetekshiligimmen Mońǵolıa tyńdaýshysy Aıman Janbolat 2-oryn aldy. Kafedrada sheteldikterge jáne qazaq dıasporasy ókilderine dáris bergendikten, oqytý ádistemeleri boıynsha ártúrli baǵytta qıyndyqtar týyndady. Osy máseleni eskergen ýnıversıtet basshylyǵy 2009 jyldyń aqpan aıynan bastap qazaq dıasporasy ókilderine arnalǵan daıyndyq kafedrasyn óz aldyna bólek qurdy. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 2009 jyldyń 27 aqpandaǵy №4 sheshimimen rektordyń sol jylǵy 10 aqpandaǵy №20 buıryǵyna sáıkes, kafedra Joǵary oqý ornyna deıingi daıyndyq kafedrasy dep ataldy.
Joǵary oqý ornyna deıingi daıyndyq kafedrasynyń uıymdastyrýymen «Qazaqstan táýelsizdigine – 30 jyl: ótkeni, qazirgisi jáne bolashaǵy» atty onlaın dóńgelek ústel ótti. Biz osy ýaqyt aralyǵyndaǵy aýqymdy ózgeristerdiń kýási boldyq. Meniń jastyq shaǵymnan bastap, qazirgi kezge deıingi sanaly ómirim Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetimen baılanysty. Osynda bilim men ǵylymnyń negizi qalanyp, pedagogtyq qyzmettiń úlken tájirıbesin jınaqtadym. 1980 jyldan tarıh fakúltetinde, 2009 jyldan bastap búgingi kúnge deıin shetel azamattaryna arnalǵan bilim berý fakúltetiniń JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasynyń oralman, aýǵan, ıran, qytaı, mońǵol tyńdaýshylaryna «Qazaqctan tarıhy» páninen dáris berip kelemin. Olar tehnıkalyq jáne gýmanıtarlyq mamandyǵy boıynsha bilim alýǵa kóp keledi. Osynaý 30 jyldyń ishinde qazaq halqynyń tarıhy men mádenıetiniń ozyq úlgilerin tanystyra otyryp, ózge tildi dárishanaǵa qazaq tarıhyn meńgertý maqsatynda «Qazaqstan tarıhy» oqý-ádistemelik quralyn jazdyq. UBT jáne keshendi testileýge talapkerlerdi daıyndaý maqsatynda jazylǵan «Qazaqstan tarıhy» oqý quraly osy oqý jylynda ýnıversıtet baspasynda jarıalandy. Qazaq halqynyń ulttyq mádenıetin sheteldik azamattarǵa tanystyrý maqsatymen halyqaralyq semınarlarǵa da qatystyq. Odan ózge, «Urpaq tárbıesi – ult bolashaǵy» áleýmettik tárbıe isine arnalǵan ádistemelik taldama quraly men «Qazaqstannyń orta ǵasyr tarıhy» oqý-ádistemelik quraly da jaryq kórdi. AQSH, Reseı, BAÁ, Qytaı, Kanada, Túrkıa sekildi alys-jaqyn memleketterdiń sheteldik baspasóz betterinde jáne Scopus bazasynda ındeksteletin ımpakt-faktory joǵary ǵylymı jýrnaldarda eki maqalam jarıalandy jáne eki nusqaýlyqtyń, segiz oqý quraly men úsh ujymdyq monografıanyń seriktes avtorymyn.
Biz jastardyń mádenı-tanymynyń, ádeptiliginiń qalyptasýyna yqpal etetin tárbıe saǵattaryn uıymdastyramyz. Jetekshiligimdegi «Jaýqazyn» úıirmesi bilim alýshylarǵa ekologıalyq bilim berýmen qatar, tabıǵatty aıalaýdy úıretedi. Qoryta aıtqanda, JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasy álemdik ǵylym-bilim keńistiginde qazaqstandyq bilim berý júıesiniń básekege qabilettiligin kóterý jolynda, otandyq tarıhty zertteý salasyna jáne ýnıversıtet tyńdaýshylarynyń bilim sapasymen qatar, sanaly tárbıe alýyna óz úlesin qosyp júr. Shákirtterimniń aldy senator, májilis depýtaty, mınıstr, elshi, rektor, ustaz. Taǵy basqa salalarda da qyzmet atqarýda. Minekı, ustazdyń baqyty – shákirtteriniń jetistigin kórýinde.
Qazaq halqynyń ulttyq mádenıetin shetel azamattaryna tanystyrý úshin halyqaralyq semınarlarǵa da qatystyq. Qandas qazaq jastary men Aýǵan Islam Respýblıkasynyń tyńdaýshylaryna Qazaqstan tarıhy sabaǵynda sapaly bilim berý isin sanaly tárbıemen ushtastyra júrgizgenimiz úshin Qazaqstan halyqtary qaýymdastyǵy men Aýǵandyq jerlestik qaýymdastyǵy tarapynan alǵys hat aldyq.
Adam balasy birden ultjandy patrıot bolyp qalyptasa qalmaıdy, ol bilim men tárbıe alyp, áleýmettik ortamen aralasyp, azamattyq bolmysyn qalyptastyrý kezinde patrıotqa aınalady. Óziniń jeke maqsat-múddelerin qoǵam ıgiligimen úndestire alǵanda ǵana eliniń damýyna eleýli úles qosa alady. Biz táýelsizdigimizdi odan ári nyǵaıta túsý úshin bereke-birlikte jumys isteýimiz kerek. Memleket basshysy osy jaıynda: «Bizdiń maqsatymyz – keler urpaqqa Qazaqstandy tuǵyry myǵym, ekonomıkasy qýatty, rýhy asqaq memleket retinde tabystaý jáne eldik isterdi shashaý shyǵarmaı laıyqty jalǵastyratyn jasampaz urpaq tárbıeleý», – dedi. Elimizdiń damýyna aıanbaı eńbek etip, bilim men patrıottyq tárbıe berý basty boryshymyz dep esepteımin. Tarıhty emosıaǵa berilmeı, saıası mádenıetti saqtaı otyryp, tárbıe isinde qoldanýymyz qajet.
Bolashaqta jastar básekege tótep berip, bilimdi bolatynyna senemin. Qazirgi kezde aldaǵy bes-on jylda qandaı mamandyqtar suranysqa ıe bolatynyna aldyn ala boljaý jasalýda. Osy baǵytta jastardyń maqsat-múddelerin, áreketterin bir arnaǵa salýymyz qajet. Eń kóp suranysqa ıe bolatyn salalardyń biri – ǵarysh pen ǵaıyp (vırtýaldy) shynaıylyq bolmaq. Zertteýshiler kópshilik aıtyp júrgen pikirge qaramastan, robottar adamdardy almastyra almaıtynyna senimderi kámil, kerisinshe, sıfrlyq tehnologıalar dáýirinde mansaptyq jáne tulǵalyq turǵyda joǵarylaýǵa múmkindikter kóbeıedi dep sanaımyn. Jastar óz keleshegine alańdamaı, nyq senimmen «Máńgilik el» ıdeıasyn órkenıetti túrde jalǵastyrýy qajet. Qalaı bolǵanda da, Qazaqstannyń Ortalyq Azıada ımperıalyq derjava bolatyndaı múmkindigi bar.
Taıaý bolashaqta Ortalyq Azıa ǵalym-ustazdarymen birigip JOO-ǵa arnalǵan oqýlyqtardy qolǵa alyp, jalpy oqýlyq jazý krıterıılerin júıelendirsek degen jospar bar, óıtkeni oqýlyq bilimniń negizgi nárin berip, irgetasyn qalaıdy.
Aısha BEGALIEVA, QazUÝ-diń JOO-ǵa deıingi daıyndyq kafedrasynyń aǵa oqytýshysy
