Onyń «keńester eline» degen kózqarasy maǵan burynnan belgili. Sıngapýrda alǵashqy dıplomattyq jumystyń tezinen ótip, qyzmet istegen kezderimde Lı Kýan Iýdyń saıası kózqarasyn jetkilikti zerttegenmin.
Onyń búkil ón-boıynan Sıngapýr patrıoty men naǵyz brıtan saıasatkeriniń bite qaınasqan bolmysy baıqalatyn. Olaı bolýy tabıǵı da, óıtkeni Lı Kýan Iý Anglıada bilim aldy, sondyqtan onyń júrek túkpirinde Brıtan ımperıasynyń tarıhy men dástúrine degen qurmet berik uıalaǵan.
Onyń qany men tánine aǵylshyndyq qasıettiń sińip ketkeni sonsha, birde ol: «Meniń syrtqy kelbetim ǵana qytaılyq jáne ol týraly aınaǵa qaraǵan kezimde ǵana esime alamyn. Negizinen, men – naǵyz aǵylshynmyn», – dep málimdedi.
Lı Kýan Iý meniń jadymda ózine-ózi senimdi, naǵyz etnıkalyq qytaılyqqa tán emes báseń, sál kómeskileý únmen sóıleıtin shymyr ári tabandy saıasatker beınesinde qaldy.
KSRO-ny sonshalyqty unatpaǵanyna qaramastan, ol keńes elshisi Iý.Razdýhovty jylyna úsh-tórt ret qabyldaıtyn.
Men, ádette, memlekettik rezıdensıa «Istanaǵa» Sıngapýr premer-mınıstriniń qabyldaýyna barǵanda elshimen birge júretinmin. Sirá, meniń azıalyq bet-pishinim onyń jadynda qalsa kerek, kezdesken saıyn ol maǵan jyly shyraı tanytyp, yqylastana amandasatyn, bir joly ol meniń ata-babamnyń Keńes Odaǵynyń qaı bóliginde ómir súrgenin surady.
Meniń qytaı tilin biletinimdi estigen ol dıplomatıalyq korpýstaǵylardyń arasynan maǵan múlde ózgeshe iltıpatpen qaraıtyn boldy.
Qalaı degenmen de, áıteýir qabyldaý kezderinde men árdaıym onyń zerdeli de muqıat kózqarasyn baıqap otyratynmyn.
Birde elshi Iý.Razdýhov maǵan ázil-shyny aralas: «Lı Kýan Iý menimen sóılesip otyryp, ylǵı senen kózin almaıdy,» – dedi.
Lı Kýan Iý KSRO-ǵa qatysty kózqarasyn ómir boıy ózgertken joq
Lı Kýan Iý kitabyndaǵy pikirine qaraǵanda, KSRO-ǵa jáne tutastaı keńestik júıege óz kózqarasyn ózgertpepti.
Ol Máskeý men Tbılısıge 1972 jylǵy saparyn egjeı-tegjeıli sıpattap jazyp, oǵan naǵyz anglosaksondyq saıası júıeniń ókiline qonaqúıdegi servıstiń jáne ózine ilesip júrgen máskeýlik sheneýnikterdiń minez-qulqynyń túrpideı tıgenin jasyrmaıdy.
Tipti dástúrli grýzın qonaqjaılyǵy oǵan jabaıylaý kórindi. KSRO-ǵa kezekti saparyn prezıdent M.Gorbachevpen kezdesýine baılanysty jasady. Sıngapýr kóshbasshysy kelissózderdiń uıymdastyrylýy jáne olardyń mazmunynan kóńili qaldy.
Lı Kýan Iýdiń sózine qaraǵanda keńestik prezıdenttiń oıy kómeski, halyq depýtattary seziniń sóz saıystary shaıqasynan áli arylmaǵan, jalpylama sózdermen jaıylyp ketip, qaıta qurý ıdeıalaryna únemi orala beredi. Ol eldegi ahýaldy nashar baqylap otyr degen qorytyndyǵa keldi Lı Kýan Iý. Osy túısiginiń aqıqaty jarty jyl ótken soń Sıngapýrge saparmen kelgen keńestik úkimet basshysy N.Ryjkovpen kelissózderden keıin kórinis berdi. Jer sharynyń altydan bir bóligin alyp jatqan jáne sarqylmaıtyn tabıǵı resýrstarǵa ıe memlekettiń premer-mınıstri kip-kishkentaı Sıngapýrdyń basshysynan 100 mln dollar somasynda kredıt surady.
Bilesiz be?
Sıngapýrde jumys istep júrgenimde men Sıngapýr úkimetiniń saıasatyndaǵy eki nársege nazar aýdardym, olar: bilim berý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres.
Ol kezde bul elde eki úlken ýnıversıtet boldy: sonyń biri Nanán ýnıversıteti, ondaǵy sabaq tıisti pánder iriktelip, qytaı tilinde júrgizildi jáne ekinshisi – Sıngapýr ýnıversıteti, keıinnen ol polıtehnıkalyq ýnıversıtet dep ataldy.
Bul ýnıversıtetter daıarlaǵan mamandar jaman bolǵan joq, olar memlekettik jáne jeke sektordyń paıdasyna jarady. Biraq bılik qol jetkenge toqmeıilsip qalmaı, bilim berý júıesin únemi jetildirip otyrdy. Stýdentter men oqýshylardyń aldynda Lı Kýan Iýdyń ózi jıi sóılep, dúnıe júzindegi eń ozyq bilimderdi ıgerýdiń mańyzdylyǵyn sharshamaı-shaldyqpaı aıtýmen boldy.
Bizge, keńestik dıplomattarǵa joǵary basshynyń óz eliniń jetkinshek urpaǵymen únemi suhbattasyp júretini birtúrli ersileý kórinetin. Ol jyldarda KOKP OK-nyń bas hatshysy L.Brejnevti plenýmdar men sıezerdiń minberlerinen ǵana kózimiz shalatyn.
Sıngapýrdiń kóptegen stýdentteri Anglıanyń, AQSH-tyń, Avstralıanyń eń úzdik oqý oryndarynda bilim aldy. Sıngapýrdiń qazirgi zıatkerlik áleýetiniń negizi osylaı qalandy.
Al sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske kelsek, bul jetildirilgen zań júıesiniń, zań ústemdiginiń jarqyn dáleli jáne bıliktiń saıası erik-jigeri osyndaı nátıje berdi, ol búkil dúnıejúzi qoǵamdastyǵyn Sıngapýrǵa zor qurmetpen qaraýǵa amalsyz kóndirdi.
Sıngapýr ókimeti kóptegen elderge qaraǵanda múltiksiz oryndalatyn qatań zańdaryn ǵana emes, memlekettik qyzmetshilerge jalaqyny kúrt kóterý sıaqty mańyzdy sharany da sybaılas jemqorlyqqa qarsy qoıdy.
Sıngapýr úkimetiniń músheleri dúnıejúzindegi eń joǵary eńbekaqy alatyndar.
Jaqyn araǵa deıin Sıngapýrdyń premer-mınıstri AQSH prezıdentinen eki esege jýyq artyq jalaqy aldy. Solaı bola tursa da, olar buǵan dandaısymaıdy, ózderin óte qarapaıym ustaıdy.
N.Nazarbaevtyń Sıngapýrǵa 1996 jylǵy birinshi resmı saparynda premer-mınıstr Go Chok Tongtiń jáne onyń úkimeti músheleriniń onshalyq kóz tarta qoımaıtyn kıimine nazar aýdardyq.
Úkimet otyrystary ótetin úı-jaıdyń qarapaıymdyǵy da kózge uryp turdy: úlken jartylaı sopaqsha ústel, onda-sý quıylǵan grafın, jaı ǵana bloknottar jáne mınıstrlerdiń árqaısysyna arnalǵan eki-ekiden qaryndashtar qoıylypty.
Sıngapýrde bılik qurylymdarynda sybaılas jemqorlyqtyń jolyn kesýdiń taǵy bir tıimdi quraly: las aqshamen qolyn bylǵaǵan adamdarǵa qatysty qoǵamdyq jek kórý (qýǵyn) jazasy qoldanylady. Qazynany urlaýmen nemese para alýmen qolǵa túsken sheneýnikterdiń bolashaǵy joq.
Qylmystyq qýdalaýǵa túsýden basqa, ózine jaqyn adamdardyń ǵana emes, búkil el kóleminde adamdardyń qurmetinen aıyrylyp, qoǵamnan qýǵyndaýǵa ushyraıdy.
Sıngapýr úkimetiniń dúnıejúzindegi meılinshe kásipqoı úkimet sanalatyny kezdeısoq emes.
Bul osyndaı pármendi memlekettik apparatqa birinshi dárejeli mańyz bergen Lı Kýan Iýdyń eńbegi ekeni daýsyz.
Onyń jaǵajolǵa temeki tuqylyn tastaǵany úshin 500 dollar aıyppul sanksıasyn qoldaný týraly buıryǵy, kópshilik jınalatyn oryndarda saǵyz shaınaýǵa, jigitterdiń uzyn shash qoıýyna jáne Sıngapýrde qumar oıyndaryna tyıym salýy dúnıejúzinde aýyzdan túspeıtin támsilge aınaldy.
Osynaý ózindik bir erekshe saıasattyń nátıjesin kórý úshin elge týrıser lek-legimen aǵyldy.
Sıngapýr sol kezde de, qazir de óziniń ásem kóshelerimen, qyzmet kórsetý salasy ınfraqurylymdarynyń kóńilge qonymdylyǵymen, qala qurylysynyń asa aýqymdylyǵymen barlyq sheteldikterdi tańǵaldyrady. Tutastaı bir el hám qala bolyp tabylatyn bul ǵajaıyp memleket «Sıngapýr keremetiniń» tabysyna kámil sengen, onyń negizin qalaýshy Lı Kýan Iýdiń jasampaz eńbeginiń jemisine aınaldy.
Qasym-Jomart TOQAEVTYŃ
«Nur jáne kóleńke» atty kitabynan úzindi.
