Bizdiń baıqaǵanymyz, qurǵaq sóz emes, el bolashaǵyn eleń etkizetin ótkir máseleler men ult bolashaǵyna arnalǵan jospar bolyp tabylady. Onyń negizgi mazmunynda ekonomıkalyq, áleýmettik, bilim, tárbıe, ǵylym, ekologıa, demografıalyq, ónerkásip t.b. máselelerdi sheshý baǵytyn quraıdy. Iaǵnı dúnıejúzindegi ahýaldy taldaı otyryp: «Tehnologıalyq báseke qyzyp tur. Barlyq jerde resýrstar úshin talas júrip jatyr. Klımattyń ózgerýi, azyq-túlik qaýipsizdigi jáne demografıalyq turǵydan ornyqty damý eń ózekti máselege aınaldy.
Bir sózben aıtqanda, adamzat tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan syn-qaterler men túbegeıli ózgerister dáýiri bastaldy. Osyndaı asa mańyzdy shaqta zor ekonomıkalyq serpilis jasaýǵa elimizdiń tolyq múmkindigi bar. Ol úshin biz birtindep jańa ekonomıkalyq úlgige ótýimiz kerek. Bul jumysty batyl júrgizýimiz qajet. Basty maqsat – qaǵaz júzindegi bıik jetistikterge qol jetkizý emes, shyn máninde halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý bolýǵa tıis», – deıdi. Demek, jalań paıyzdyq ósýdegi jalǵan derekter emes, shynaıy halyqtyń áleýmettik jáne turmys jaǵdaıyn jaqsartý qajettigi naqty aıtyldy.
Sonymen qatar halyqtyń arasynda problemaǵa aınalǵan atom elektr stansıasy týraly: «Atom energetıkasyn damytý asa mańyzdy ekonomıkalyq jáne saıası máselege aınaldy. Qazaqstan – álemdegi eń iri ýran óndirýshi memleket. Endeshe óz jerimizde atom elektr stansıasyn salýǵa ábden qaqymyz bar. Keıbir sarapshylar shaǵyn ıadrolyq stansıalar salý kerek degen pikir aıtady.
Alaıda kóptegen azamattar men birqatar sarapshylar ıadrolyq stansıanyń qaýipsizdigine kúmánmen qaraıdy. Atom elektr stansıasyn salý nemese salmaý máselesi – bul elimizdiń bolashaǵyna qatysty asa mańyzdy másele. Sondyqtan ony jalpyulttyq referendým arqyly sheshken jón dep sanaımyn. Naqty merzimin keıin anyqtaımyz», – dedi Prezıdent. Demek, eldiń problemasy syn saǵatynda turǵanda halyqpen aqyldasyp, «Jeti ret ólshep, bir ret kes» demekshi, eldiń múddesin joǵary qoıyp, sheshý jolyn usynýy shynaıy demokratıalyq turǵydan úlken mańyzǵa ıe dep bilemiz.
Búgingi tańda áleýmettik jelilerde taraǵan jáne qoǵamda rezonans týdyryp otyrǵan jasóspirimderge zorlyq-zombylyq úlken problemaǵa aınaldy. Memleket basshysy kámeletke tolmaǵandarǵa jasalǵan zorlyq-zombylyqtyń kez kelgen túrine qatysty jazany kúsheıtýdi, zorlyq-zombylyqqa jáne qysymǵa, ıaǵnı býllıngke tap bolǵandarǵa kómek kórsetýge arnalǵan baǵdarlama ázirleý kerek ekenin basa aıtty. Sonymen qatar: «Ǵımarat, kıim-keshek, azyq-túlik, ıaǵnı barlyǵy balalar úshin qaýipsiz bolýy kerek. Bilim berý mekemelerindegi psıhologıalyq qoldaý qyzmetin ınstıtýsıonaldy túrde kúsheıtý qajet. Biryńǵaı senim telefonyn uıymdastyrǵan jón», – dedi Prezıdent. Iaǵnı balalardyń qaýipsizdigin jalpyulttyq deńgeıde qolǵa alýdy usyndy. Bul myqty sheshim, sebebi balalardyń qaýipsizdigi ol ulttyń bolashaǵy bolatyn tulǵalardyń, eldiń qaýipsizdigi dep bilemiz.
Joldaýdaǵy bilim salasyna qajetti eń mańyzdy másele «sapaly bilim» berý týraly, ınternettiń jyldamdyǵy men muǵalim kadrlardyń biliktiligi de nazarǵa alyndy, ıaǵnı: «Sapaly orta bilim alý – árbir balanyń myzǵymas quqyǵy. Mundaǵy eń túıindi sóz – «sapa». Sondyqtan bilim sapasyn jaqsartý jáne muǵalimderdiń biliktiligin arttyrý aýadaı qajet. Bárine birdeı bilim berý úshin ınternet jyldamdyǵy joǵary jáne bilim berýdiń sıfrlyq resýrstary tegin ári qoljetimdi bolýy shart. Bilim berý júıesi eńbek naryǵynyń suranysyna qaraı ózgerip otyrýy kerek», – dedi. Munyń astarynda orta bilim mazmunynda túıtkildi máseleni der kezinde sheshpesek, ol memlekettiń damýyna kedergi bolatyny sózsiz degen oı jatyr. Sebebi sapaly bilimniń arqasynda JOO-ǵa bilikti, talantty oqýshylar qabyldanyp, bolashaqta bilikti mamandar qalyptasyp shyǵady.
Sondaı-aq halyqtyń ál-aýqatyn kóterý maqsatynda, kúnkóris deńgeıi men jalaqy týraly: «2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap eń tómengi jalaqy 85 myń teńge bolady. Bul shara 1 mıllıon 800 myń adamnyń, onyń ishinde búdjet salasynda eńbek etetin 350 myń azamattyń ál-aýqatyn arttyrýǵa septigin tıgizedi. Jalpy, eńbek naryǵyn jan-jaqty damytý úshin Úkimet qysqa merzimde 2030 jylǵa deıingi keshendi jospardy bekitýi kerek», – dep tapsyrdy Memleket basshysy joldaýda. Iaǵnı qoǵamdaǵy áleýmettik salany kúsheıtip, jalaqyny kóbeıtip, halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartý qajettigi basa aıtyldy. Qazirgi kezde álemde órkenıetti elderdiń damý kórsetkishi İT salasyndaǵy jetistikterimen kósh ilgerilip bara jatqany da joldaýda negizge alyndy. Atap aıtar bolsaq: «Bizdiń mańyzdy strategıalyq mindetimiz – Qazaqstandy İT memleketke aınaldyrý. Sıfrlandyrý isinde naqty jetistikterimiz de joq emes. Biz elektrondy úkimetti jáne fıntehti damytý ındeksi boıynsha álem kóshbasshylarynyń qatarynda turmyz», – degen bolatyn. Sondyqtan sıfrlandyrý men aqparattyq qoǵamnyń alǵysharttaryna toqtalyp, onyń bolashaǵyna zor mán berildi.
Joldaý sońynda Prezıdentimiz urpaq tárbıesine qajetti, mańyzdy ulttyq tárbıege mán berý kerektigi týraly: «Árkim otanshyl, bilimpaz, eńbekqor, tártipti, adal, ádil, únemshil ári janashyr bolsa, alynbaıtyn asý joq. Abaıdyń «tolyq adam» iliminen bastaý alatyn «adal azamat» tujyrymdamasynyń túpki máni – osy. Taǵy da qaıtalaımyn: «Ádiletti Qazaqstan» jáne «Adal azamat» uǵymdary egiz qundylyq retinde árdaıym qatar júrýge tıis. Shyn máninde adaldyq joq jerde eshqashan ádildik bolmaıdy. Árbir adam isi men sózi bir jerden shyǵatyn adal azamat bolsa, ádildik ornaıdy», – dep, eldiń árbir azamatynyń halqymyzdyń tárbıesin, patrıottyq sezimin nyǵaıtyp, adal bolýyn meńzeıdi.
Abaı DÚISENBAEV, Pedagogıka jáne bilim berý menejmenti kafedrasynyń dosenti, pedagogıka ǵylymynyń kandıdaty
