«Qazaq otbasylary» dep atalatyn ulttyq baiandamada sońǵy jyldary elimizde tirkelgen nekeler sanynyń birshama azaiǵany derektermen kórsetilgen. Adamdardyń resmi túrde nekege turýǵa nieti kemip barady. Máselen, 2017 jyly 141 791 jup resmi nekege tursa, 2022 jyldyń 9 aiynda tirkelgen nekeler sany 98 254-ke deiin azaiǵan, al 2020 jyly bul kórsetkish koronavirýstyq pandemiialyq shekteýlerge bailanysty 128 839-ǵa deiin aitarlyqtai tómendegen. 2021 jyly da úilený toilaryna tyiym salý men shekteýlerge qaramai neke sany 140 256-ǵa ósken.
Sońǵy 6 jyldaǵy tirkelgen neke sanynyń jalpy dinamikasy birte-birte, qalypty bolǵanymen, turaqty tómendeýdi kórsetedi. Elimizde jalpy nekege turý kórsetkishi (1000 turǵynǵa shaqqanda neke sany) 2017 jylǵy 9,33-ten 2022 jylǵy 7,34-ke deiin kemidi.
Bul rette respýblikanyń barlyq aimaqtarynda tómendeý baiqalady. Sonymen qatar, qala men aýyl arasynda turaqty nekege turý deńgeiiniń alshaqtyǵyn kóremiz.
Óńirler arasynda da alshaqtyq bar. Neke sany boiynsha tórt oblys 2021 jylǵy ortasha respýblikalyq kórsetkishten eń joǵary sanǵa jetti. Kóshbasshy bolyp millionnan astam turǵyny bar qalalar tur: Astana jáne Almaty – sáikesinshe nekege turý kórsetkishi 10,1 jáne 9,4, sondai-aq Atyraý jáne Mańǵystaý oblystary – 7,86 jáne 7,72.
Bul álemdik úrdis ekenin aitý kerek. AQSh-ta, mysaly, Ulttyq densaýlyq statistikasy ortalyǵynyń málimetinshe, 2020 jyly nekege turý kórsetkishi 1000 adamǵa 5,1-di qurady. 329 484 123 adam turatyn Amerika Qurama Shtattarynda barlyǵy 1 676 911 neke boldy. Taǵy bir mysal, Eýropalyq Odaq, onda 2020 jyly EO-nyń neke deńgeii 1000 turǵynǵa 3,2 nekeni qurady.
Qazaqstandyq Qoǵamdyq damý institýtynyń (QIOR) sotsiologiialyq zertteýine sáikes, sońǵy jyldary tirkelmegen nemese «azamattyq» dep atalatyn nekelerdiń taralýy artyp keledi. Bul qarym-qatynastaǵy erli-zaiyptylar ózderiniń nemese otbasy músheleriniń arasynda jaýapkershilikti resmi túrde bólispeidi.
Zertteý nátijeleri kórsetkendei, respondentterdiń «azamattyq» nekege degen kózqarasyn aita otyryp, úsh birdei derlik topqa bólingen, olardyń 28,3 paiyzy «azamattyq» nekelerdi quptaidy, 32,8 paiyzy mundai qarym-qatynasty qabyldamaidy jáne 33,1 paiyzy beitarap nemese qarsy. Sonymen qatar, zertteýge sáikes, jasy ulǵaiǵan saiyn adamdar bul qubylysqa oń kózqaras tanytady, 61 jastan asqan eresek býyndy qospaǵanda, árine.
Sondai-aq, qazaq qoǵamynda zań deńgeiinde ruqsat etilmegen erte nekege turý jaǵdailary (1 paiyzǵa deiin) az emes. Al erte nekege turý óte qiyn másele. Mamandardyń pikirinshe, erte nekege turýdyń qozǵaýshy motivi men sebebi bilim alýdyń mańyzdylyǵyn jáne qyzdardyń áleýmettik róliniń tereńdigin túsinbeý bolyp sanalady, olar tek úi jumysymen jáne bala tárbiesimen shektelip qalmaýy kerek. «Áleýmettik oqshaýlaý, «dástúr», kedeilik pen basqa da faktorlarmen, sonyń ishinde geografiialyq oqshaýlaýmen, kámeletke tolmaǵan qyzdardy erte kúieýge berý genderlik kemsitýshilik pen áielderdi marginalizatsiialaýdyń qatal tsiklin kórsetedi jáne jalǵastyrady», - dep túsindiredi zertteý nátijeleri.
Bizdiń elimiz úshin turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi áli de ózekti. Otbasylyq qarym-qatynastaǵy jaǵymsyz tendentsiianyń biregeii – turmystyq zorlyq-zombylyq. 2022 jyly otbasylyq-turmystyq salada 520 qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkelgen. Dese de bul 2021 jylmen salystyrǵanda 8,5 paiyzǵa az. Onyń 70-i adam óltirý, 214-i densaýlyqqa qasaqana aýyr ziian keltirý, 167-si densaýlyqqa qasaqana ortasha aýyrlyqtaǵy ziian keltirýmen aiaqtalǵan.
Memleket sońǵy jyldary turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jazany kúsheitip-aq jatyr, tirkelgen osyndai derekterdiń azaiǵanyna qaramastan, másele áli de ózekti kúiinde. Kóptegen zorlyq-zombylyq jaǵdailary tergelmei, tekserilmei jatyp jabylady. Bul jaǵdaida eń osaly jáne zardap shegetini - áielder men balalar.
Degenmen, 2017-2022 jyldar aralyǵynda otbasylardyń ajyrasýynda azdaǵan oń dinamika baiqalady. Sońǵy 5 jylda ajyrasý kórsetkishi tómendegen. Máselen, 2017 jyly 1000 adamǵa 3,03 bolsa, 2021 jyly 1000 adamǵa 2,54-ke deiin kemidi. 2021 jylǵy málimetter boiynsha ajyrasýdyń eń joǵary kórsetkishi Astana, Pavlodar, Qaraǵandy jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda tirkeldi.
Sarapshylar ajyrasý sanynyń azaiýyndaǵy oń úrdisti jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónimniń ósýimen bailanystyrady. Jan basyna shaqqandaǵy JIÓ neǵurlym joǵary bolsa, soǵurlym az otbasylar ajyrasady. Alaida, ajyrasý statistikasynda taǵy bir tendentsiia kózge kórinip tur. 2000 jyldyń basynan beri eki jaqqa ketken erli-zaiyptylardyń ishinde ajyrasýdy jii sheshken 5 jyldan 9 jylǵa deiin ómir súrgen juptar boldy. Osylaisha, bul kezeń nekedegi adamdar úshin eń qiyny sanalady. 2021 jyldan bastap tendentsiia ózgerdi jáne erli-zaiyptylar nekeniń birinshi jylynan keiin (1 jyldan 4 jylǵa deiin) ajyrasa bastady.
«Ajyrasýǵa ne sebep bolady?» degen suraqqa zertteý respondentteri maskúnemdik, nashaqorlyq jáne qumar oiyndar, turmystyq zorlyq-zombylyq jáne opasyzdyq siiaqty jaman táýeldilikterdi atap ótken. Al statistikalyq málimetterge súiensek, elimizde orta eseppen jylyna 140 myń jup shańyraq kóteredi, onyń 50 myńy qulap tynady. Tirkelgen nekelerdiń jalpy sanynan ajyrasý úlesi keminde úshten birin quraidy, iaǵni 34,4 paiyz.
Taǵy da sarapshylardyń pikirine júginip kórsek, qazaqstandyqtardyń kópshiligi otbasy qundylyǵyn moiyndaidy. Qazaq otbasylary balalarynyń boiyna sińirýge tyrysatyn basty qasietterdiń qatarynda eńbeksúigishtik – 33,8 paiyz, ózin-ózi qurmetteý – 31,8 paiyz, adaldyq – 31,7 paiyz, syilastyq – 31,7 paiyz bar. Bir qyzyǵy, óte qarapaiym otbasylar úshin keibir qundylyqtardyń mańyzdylyǵy tómendei bastaǵan, eńbekqorlyq 2020 jyly 64,1 paiyzdan 2022 jyly 33,8 paiyzǵa, úlkenderge qurmet 2020 jyly 54,9 paiyzdan 2022 jyly 25,3 paiyzǵa kemigen.
Jalpy sandar qazaq shańyraqtarynda úidi asyrap, baǵý – er adamǵa, al úi sharýasy – áielderge júkteletin dástúrli otbasylyq qurylymdy ustanatynyn, erler de, áielder de solai oilaitynyn kórsetedi. Áielder balalarmen kóbirek ýaqyt ótkizedi, er adamdar kóbinese otbasyn materialdyq qamtamasyz etýge jaýapty. Áielderdiń jumysy negizinen otbasy biýdjetine aitarlyqtai úles bolyp sanalmaidy. Degenmen, otbasy institýty búginde birtindep ózgere bastaǵan. Áleýmettanýshy, «Qazaq otbasylary» ulttyq baiandamasynyń avtorlarynyń biri Olga Nikolaevanyń aitýynsha, elimizde otbasylyq qundylyqtardyń ózgerýi birqatar faktorlardyń áserimen júrip jatyr. Olardyń ishinde tek ishki ǵana emes, syrtqy jahandaný jaǵdaiyn da qosa qarastyrý qajet. «Qazirgi urpaqtyń burynǵyǵa qaraǵanda ózin-ózi jetildirýge múmkindikteri kóbirek, jastar turmysqa shyqpas buryn aldymen bilim alyp, jumys taýyp, ekonomikalyq táýelsiz bolǵysy keledi», - dep atap ótti Olga Nikolaeva.
Onyń aitýynsha, kóptegen erli-zaiyptylar úilený toiyna jáne birge baspanaǵa aqsha jinaý úshin «azamattyq» nekede turady. Sondyqtan ony tirkeýge asyǵar emes. Qazirgi jastar mundai kózqarastardy erekshe ustanady.
Qazirgi qoǵamdaǵy otbasy qundylyqtarynyń taǵy bir tendentsiiasy erli-zaiyptylar arasyndaǵy kelisim negizinde otbasyn qurý bolyp tabylady. «Otbasynyń bul túri úide de, kásipte de ózin-ózi júzege asyrýǵa baǵyttalǵan seriktesterdi biriktiredi», - dep túsindiredi áleýmettanýshy.
Ata-anasy men balalary bar otbasylar qoǵamda basym, al jas otbasylar, árine, jaǵdai men múmkindik berse, ata-anasynan bólek turýdy qalaitynyn aita ketken jón.
Árine, áleýmettik-ekonomikalyq faktorlar adamdardyń úilený kúnin keiinge qaldyrýǵa májbúrleýi múmkin. Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtan qorqý, ata-ana bolýǵa daiyn emestik sezimi siiaqty psihologiialyq sebepteri de joq emes.
Aita keterligi, bul eldegi neke qatynastary salasyndaǵy tendentsiialar men faktorlardyń tolyq emes tizbesi, alaida bul qysqasha sholý Qazaqstandaǵy neke-otbasy qatynastarynyń turaqty emes jáne únemi ózgerip otyratynyn túsiný úshin jetkilikti. Olardyń damý protsesine áleýmettik-ekonomikalyq jáne saiasi-demografiialyq faktorlar áser etýi de ǵajap emes.
Al memleket otbasy institýtyna qalai qoldaý kórsetedi? Otbasy – negizgi áleýmettik institýt, onyń qyzmeti memlekettiń ál-aýqaty men turaqtylyǵyna tikelei áser etedi. Sondyqtan memlekettik otbasy saiasatyndaǵy basymdyqtar birinshi kezekte otbasyn nyǵaitý men qorǵaýǵa, otbasynyń fizikalyq, ziiatkerlik, rýhani jáne adamgershilik damýyna qolaily jaǵdailar jasaýǵa baǵyttalǵan sharalarǵa berilgen.
Prezident Qasym-Jomart Toqaev sóziniń birinde otbasy – elimizdiń ál-aýqaty men gúldenýiniń negizi, sondyqtan memleket otbasy institýtyna qoldaý kórsetip, ony jan-jaqty júrgizetinin atap ótken. Jalpy, Qazaqstanda otbasylyq saiasat salasynda memleket aldynda turǵan birqatar máseleler bar. Atap aitqanda, turmystyq zorlyq-zombylyq problemasynyń ózektiligi, sanaly ata-ana men salmaqty áke bolýdy qalyptastyrý mashaqaty, ata-analyq quqyq buzýshylyqtyń azaiýy, sońǵy jyldardaǵy neke deńgeii, neke, júktilikti indýktsiialyq toqtatý jaǵdailary, sońǵy jyldary ana óliminiń, náreste shetineýiniń artýy, reprodýktivti densaýlyq salasyndaǵy mamandardyń tapshylyǵy. Naqty sanǵa júginsek, 2021 jyldyń 12 aiynyń qorytyndysy boiynsha náreste óliminiń kórsetkishi 2020 jyldyń sáikes kezeńindegi 7,79-men salystyrǵanda 7 paiyzǵa ósip, 1000 tiri týǵanǵa shaqqanda 8,35-ti qurady. Sonymen qatar, 2022 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda bul úrdis jalǵasyn tapty, bul alańdatarlyq ahýal.
Aitpaqshy, Dúniejúzilik densaýlyq saqtaý uiymy náreste ólimin «belgili bir aimaqtaǵy ómir sapasynyń ajyramas kórsetkishi» retinde tanidy. Bul kórsetkish oblystardyń jáne tutastai alǵanda el halqynyń jalpy densaýlyǵy men ómir súrý deńgeiin sipattaidy.
Memleket otbasy institýtyn qoldaý maqsatynda birqatar sharalardy qolǵa alýda. 2022 jyly Qazaqstan Respýblikasyndaǵy otbasylyq jáne genderlik saiasattyń 2030 jylǵa deiingi tujyrymdamasy jańartyldy. Barlyq óńirlerde otbasyn qoldaý ortalyqtary ashylyp, konsýltatsiialyq, quqyqtyq jáne psihologiialyq kómek kórsetý jumystary belsendi túrde júrgizilip jatyr.
Jaýapty vedomstvonyń málimetinshe, 2022 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdai boiynsha elimizdiń óńirlerinde barlyǵy 61 Otbasyn qoldaý ortalyǵy jumys istedi, onyń 36-sy kóp balaly analarǵa kómek kórsetý úshin qurylǵan. Otbasylardyń bos ýaqytyn uiymdastyrý úshin elimizde aýla klýbtary men otbasylyq kommýnikatsiia klýbtary qyzmet kórsetedi. Al 3 jasqa deiingi balasy bar ata-analarǵa tolyq emes jumys kúnimen jumys isteý múmkindigi qarastyrylǵan.
2020 jyldyń qańtar aiynan bastap kóp balaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy otbasyndaǵy bala sanyna qarai saralanǵan mólsherde engizildi. Sonymen qatar, az qamtylǵan otbasy balalary oqý quraldarymen qamtamasyz etýdi, oqý ornynda tegin tamaqtandyrýdy jáne qoǵamdyq kólikte jeńildikpen jol júrýdi qamtityn kepildendirilgen áleýmettik paketke quqyǵy bar. «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» tósbelgilerimen marapattalǵan kóp balaly otbasylar men analar kommýnaldyq turǵyn úi qorynan baspana alýda basym quqyqqa ie. Elimizde jalǵyzbasty analarǵa resmi statýs berilmese de, memlekettik deńgeide jalǵyzbasty ata-analardyń, ásirese áielderdiń máselesine túsinistikpen qaraidy.
Zańǵa sáikes jalǵyzbasty analar men tolyq emes otbasylarǵa arnaýly járdemaqylar qarastyrylmaǵan. Alaida, olar járdemaqy men basqa da tólemderdi basqalarmen birdei negizde alady: bala týýyna bailanysty birjolǵy memlekettik járdemaqy, bala kútimi boiynsha ai saiynǵy memlekettik járdemaqy, anasyna nemese ákesine, asyrap alýshyǵa, múgedektigi bar balany tárbielep otyrǵan qorǵanshyǵa ai saiynǵy memlekettik járdemaqy tólenedi.
2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap bala kútimine bailanysty tólemderdiń merzimi 1 jyldan 1,5 jylǵa deiin ulǵaityldy. Al bul prezidenttiń bastamasy edi. Sondai-aq, «Turǵyn úi qatynastary týraly» Zańda balany ákesiz tárbielep otyrǵan jalǵyzbasty analar halyqtyń áleýmettik osal toby retinde turǵyn úi kezegine tura alatyny kórsetilgen.
Qazaqstandyqtar Prezidenttiń «Balalarǵa arnalǵan Ulttyq qor» bastamasyn balalardyń bolashaǵy men otbasy ál-aýqatyna qosylǵan mańyzdy úles dep sanaidy. Onyń máni qordyń investitsiialyq kirisiniń jartysy balalar úshin arnaiy ashylǵan jinaq shottaryna baǵyttalatyn bolady. Onda qarajat týǵannan 18 jasqa deiin jinaqtalady. Jinaqtalǵan qarajatty turǵyn úi satyp alýǵa nemese bilim alýǵa jumsaýǵa bolady. «Balalarǵa arnalǵan Ulttyq qor» 2024 jyly jumys istei bastaidy.
