«Qazaq otbasylary» dep atalatyn ulttyq baıandamada sońǵy jyldary elimizde tirkelgen nekeler sanynyń birshama azaıǵany derektermen kórsetilgen. Adamdardyń resmı túrde nekege turýǵa nıeti kemip barady. Máselen, 2017 jyly 141 791 jup resmı nekege tursa, 2022 jyldyń 9 aıynda tirkelgen nekeler sany 98 254-ke deıin azaıǵan, al 2020 jyly bul kórsetkish koronavırýstyq pandemıalyq shekteýlerge baılanysty 128 839-ǵa deıin aıtarlyqtaı tómendegen. 2021 jyly da úılený toılaryna tyıym salý men shekteýlerge qaramaı neke sany 140 256-ǵa ósken.
Sońǵy 6 jyldaǵy tirkelgen neke sanynyń jalpy dınamıkasy birte-birte, qalypty bolǵanymen, turaqty tómendeýdi kórsetedi. Elimizde jalpy nekege turý kórsetkishi (1000 turǵynǵa shaqqanda neke sany) 2017 jylǵy 9,33-ten 2022 jylǵy 7,34-ke deıin kemidi.
Bul rette respýblıkanyń barlyq aımaqtarynda tómendeý baıqalady. Sonymen qatar, qala men aýyl arasynda turaqty nekege turý deńgeıiniń alshaqtyǵyn kóremiz.
Óńirler arasynda da alshaqtyq bar. Neke sany boıynsha tórt oblys 2021 jylǵy ortasha respýblıkalyq kórsetkishten eń joǵary sanǵa jetti. Kóshbasshy bolyp mıllıonnan astam turǵyny bar qalalar tur: Astana jáne Almaty – sáıkesinshe nekege turý kórsetkishi 10,1 jáne 9,4, sondaı-aq Atyraý jáne Mańǵystaý oblystary – 7,86 jáne 7,72.
Bul álemdik úrdis ekenin aıtý kerek. AQSH-ta, mysaly, Ulttyq densaýlyq statısıkasy ortalyǵynyń málimetinshe, 2020 jyly nekege turý kórsetkishi 1000 adamǵa 5,1-di qurady. 329 484 123 adam turatyn Amerıka Qurama Shtattarynda barlyǵy 1 676 911 neke boldy. Taǵy bir mysal, Eýropalyq Odaq, onda 2020 jyly EO-nyń neke deńgeıi 1000 turǵynǵa 3,2 nekeni qurady.
Qazaqstandyq Qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń (QIOR) sosıologıalyq zertteýine sáıkes, sońǵy jyldary tirkelmegen nemese «azamattyq» dep atalatyn nekelerdiń taralýy artyp keledi. Bul qarym-qatynastaǵy erli-zaıyptylar ózderiniń nemese otbasy músheleriniń arasynda jaýapkershilikti resmı túrde bólispeıdi.
Zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, respondentterdiń «azamattyq» nekege degen kózqarasyn aıta otyryp, úsh birdeı derlik topqa bólingen, olardyń 28,3 paıyzy «azamattyq» nekelerdi quptaıdy, 32,8 paıyzy mundaı qarym-qatynasty qabyldamaıdy jáne 33,1 paıyzy beıtarap nemese qarsy. Sonymen qatar, zertteýge sáıkes, jasy ulǵaıǵan saıyn adamdar bul qubylysqa oń kózqaras tanytady, 61 jastan asqan eresek býyndy qospaǵanda, árıne.
Sondaı-aq, qazaq qoǵamynda zań deńgeıinde ruqsat etilmegen erte nekege turý jaǵdaılary (1 paıyzǵa deıin) az emes. Al erte nekege turý óte qıyn másele. Mamandardyń pikirinshe, erte nekege turýdyń qozǵaýshy motıvi men sebebi bilim alýdyń mańyzdylyǵyn jáne qyzdardyń áleýmettik róliniń tereńdigin túsinbeý bolyp sanalady, olar tek úı jumysymen jáne bala tárbıesimen shektelip qalmaýy kerek. «Áleýmettik oqshaýlaý, «dástúr», kedeılik pen basqa da faktorlarmen, sonyń ishinde geografıalyq oqshaýlaýmen, kámeletke tolmaǵan qyzdardy erte kúıeýge berý genderlik kemsitýshilik pen áıelderdi margınalızasıalaýdyń qatal sıklin kórsetedi jáne jalǵastyrady», - dep túsindiredi zertteý nátıjeleri.
Bizdiń elimiz úshin turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi áli de ózekti. Otbasylyq qarym-qatynastaǵy jaǵymsyz tendensıanyń biregeıi – turmystyq zorlyq-zombylyq. 2022 jyly otbasylyq-turmystyq salada 520 qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkelgen. Dese de bul 2021 jylmen salystyrǵanda 8,5 paıyzǵa az. Onyń 70-i adam óltirý, 214-i densaýlyqqa qasaqana aýyr zıan keltirý, 167-si densaýlyqqa qasaqana ortasha aýyrlyqtaǵy zıan keltirýmen aıaqtalǵan.
Memleket sońǵy jyldary turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jazany kúsheıtip-aq jatyr, tirkelgen osyndaı derekterdiń azaıǵanyna qaramastan, másele áli de ózekti kúıinde. Kóptegen zorlyq-zombylyq jaǵdaılary tergelmeı, tekserilmeı jatyp jabylady. Bul jaǵdaıda eń osaly jáne zardap shegetini - áıelder men balalar.
Degenmen, 2017-2022 jyldar aralyǵynda otbasylardyń ajyrasýynda azdaǵan oń dınamıka baıqalady. Sońǵy 5 jylda ajyrasý kórsetkishi tómendegen. Máselen, 2017 jyly 1000 adamǵa 3,03 bolsa, 2021 jyly 1000 adamǵa 2,54-ke deıin kemidi. 2021 jylǵy málimetter boıynsha ajyrasýdyń eń joǵary kórsetkishi Astana, Pavlodar, Qaraǵandy jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda tirkeldi.
Sarapshylar ajyrasý sanynyń azaıýyndaǵy oń úrdisti jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónimniń ósýimen baılanystyrady. Jan basyna shaqqandaǵy JİÓ neǵurlym joǵary bolsa, soǵurlym az otbasylar ajyrasady. Alaıda, ajyrasý statısıkasynda taǵy bir tendensıa kózge kórinip tur. 2000 jyldyń basynan beri eki jaqqa ketken erli-zaıyptylardyń ishinde ajyrasýdy jıi sheshken 5 jyldan 9 jylǵa deıin ómir súrgen juptar boldy. Osylaısha, bul kezeń nekedegi adamdar úshin eń qıyny sanalady. 2021 jyldan bastap tendensıa ózgerdi jáne erli-zaıyptylar nekeniń birinshi jylynan keıin (1 jyldan 4 jylǵa deıin) ajyrasa bastady.
«Ajyrasýǵa ne sebep bolady?» degen suraqqa zertteý respondentteri maskúnemdik, nashaqorlyq jáne qumar oıyndar, turmystyq zorlyq-zombylyq jáne opasyzdyq sıaqty jaman táýeldilikterdi atap ótken. Al statısıkalyq málimetterge súıensek, elimizde orta eseppen jylyna 140 myń jup shańyraq kóteredi, onyń 50 myńy qulap tynady. Tirkelgen nekelerdiń jalpy sanynan ajyrasý úlesi keminde úshten birin quraıdy, ıaǵnı 34,4 paıyz.
Taǵy da sarapshylardyń pikirine júginip kórsek, qazaqstandyqtardyń kópshiligi otbasy qundylyǵyn moıyndaıdy. Qazaq otbasylary balalarynyń boıyna sińirýge tyrysatyn basty qasıetterdiń qatarynda eńbeksúıgishtik – 33,8 paıyz, ózin-ózi qurmetteý – 31,8 paıyz, adaldyq – 31,7 paıyz, syılastyq – 31,7 paıyz bar. Bir qyzyǵy, óte qarapaıym otbasylar úshin keıbir qundylyqtardyń mańyzdylyǵy tómendeı bastaǵan, eńbekqorlyq 2020 jyly 64,1 paıyzdan 2022 jyly 33,8 paıyzǵa, úlkenderge qurmet 2020 jyly 54,9 paıyzdan 2022 jyly 25,3 paıyzǵa kemigen.
Jalpy sandar qazaq shańyraqtarynda úıdi asyrap, baǵý – er adamǵa, al úı sharýasy – áıelderge júkteletin dástúrli otbasylyq qurylymdy ustanatynyn, erler de, áıelder de solaı oılaıtynyn kórsetedi. Áıelder balalarmen kóbirek ýaqyt ótkizedi, er adamdar kóbinese otbasyn materıaldyq qamtamasyz etýge jaýapty. Áıelderdiń jumysy negizinen otbasy búdjetine aıtarlyqtaı úles bolyp sanalmaıdy. Degenmen, otbasy ınstıtýty búginde birtindep ózgere bastaǵan. Áleýmettanýshy, «Qazaq otbasylary» ulttyq baıandamasynyń avtorlarynyń biri Olga Nıkolaevanyń aıtýynsha, elimizde otbasylyq qundylyqtardyń ózgerýi birqatar faktorlardyń áserimen júrip jatyr. Olardyń ishinde tek ishki ǵana emes, syrtqy jahandaný jaǵdaıyn da qosa qarastyrý qajet. «Qazirgi urpaqtyń burynǵyǵa qaraǵanda ózin-ózi jetildirýge múmkindikteri kóbirek, jastar turmysqa shyqpas buryn aldymen bilim alyp, jumys taýyp, ekonomıkalyq táýelsiz bolǵysy keledi», - dep atap ótti Olga Nıkolaeva.
Onyń aıtýynsha, kóptegen erli-zaıyptylar úılený toıyna jáne birge baspanaǵa aqsha jınaý úshin «azamattyq» nekede turady. Sondyqtan ony tirkeýge asyǵar emes. Qazirgi jastar mundaı kózqarastardy erekshe ustanady.
Qazirgi qoǵamdaǵy otbasy qundylyqtarynyń taǵy bir tendensıasy erli-zaıyptylar arasyndaǵy kelisim negizinde otbasyn qurý bolyp tabylady. «Otbasynyń bul túri úıde de, kásipte de ózin-ózi júzege asyrýǵa baǵyttalǵan seriktesterdi biriktiredi», - dep túsindiredi áleýmettanýshy.
Ata-anasy men balalary bar otbasylar qoǵamda basym, al jas otbasylar, árıne, jaǵdaı men múmkindik berse, ata-anasynan bólek turýdy qalaıtynyn aıta ketken jón.
Árıne, áleýmettik-ekonomıkalyq faktorlar adamdardyń úılený kúnin keıinge qaldyrýǵa májbúrleýi múmkin. Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtan qorqý, ata-ana bolýǵa daıyn emestik sezimi sıaqty psıhologıalyq sebepteri de joq emes.
Aıta keterligi, bul eldegi neke qatynastary salasyndaǵy tendensıalar men faktorlardyń tolyq emes tizbesi, alaıda bul qysqasha sholý Qazaqstandaǵy neke-otbasy qatynastarynyń turaqty emes jáne únemi ózgerip otyratynyn túsiný úshin jetkilikti. Olardyń damý prosesine áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası-demografıalyq faktorlar áser etýi de ǵajap emes.
Al memleket otbasy ınstıtýtyna qalaı qoldaý kórsetedi? Otbasy – negizgi áleýmettik ınstıtýt, onyń qyzmeti memlekettiń ál-aýqaty men turaqtylyǵyna tikeleı áser etedi. Sondyqtan memlekettik otbasy saıasatyndaǵy basymdyqtar birinshi kezekte otbasyn nyǵaıtý men qorǵaýǵa, otbasynyń fızıkalyq, zıatkerlik, rýhanı jáne adamgershilik damýyna qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan sharalarǵa berilgen.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sóziniń birinde otbasy – elimizdiń ál-aýqaty men gúldenýiniń negizi, sondyqtan memleket otbasy ınstıtýtyna qoldaý kórsetip, ony jan-jaqty júrgizetinin atap ótken. Jalpy, Qazaqstanda otbasylyq saıasat salasynda memleket aldynda turǵan birqatar máseleler bar. Atap aıtqanda, turmystyq zorlyq-zombylyq problemasynyń ózektiligi, sanaly ata-ana men salmaqty áke bolýdy qalyptastyrý mashaqaty, ata-analyq quqyq buzýshylyqtyń azaıýy, sońǵy jyldardaǵy neke deńgeıi, neke, júktilikti ındýksıalyq toqtatý jaǵdaılary, sońǵy jyldary ana óliminiń, náreste shetineýiniń artýy, reprodýktıvti densaýlyq salasyndaǵy mamandardyń tapshylyǵy. Naqty sanǵa júginsek, 2021 jyldyń 12 aıynyń qorytyndysy boıynsha náreste óliminiń kórsetkishi 2020 jyldyń sáıkes kezeńindegi 7,79-men salystyrǵanda 7 paıyzǵa ósip, 1000 tiri týǵanǵa shaqqanda 8,35-ti qurady. Sonymen qatar, 2022 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda bul úrdis jalǵasyn tapty, bul alańdatarlyq ahýal.
Aıtpaqshy, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy náreste ólimin «belgili bir aımaqtaǵy ómir sapasynyń ajyramas kórsetkishi» retinde tanıdy. Bul kórsetkish oblystardyń jáne tutastaı alǵanda el halqynyń jalpy densaýlyǵy men ómir súrý deńgeıin sıpattaıdy.
Memleket otbasy ınstıtýtyn qoldaý maqsatynda birqatar sharalardy qolǵa alýda. 2022 jyly Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy otbasylyq jáne genderlik saıasattyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy jańartyldy. Barlyq óńirlerde otbasyn qoldaý ortalyqtary ashylyp, konsýltasıalyq, quqyqtyq jáne psıhologıalyq kómek kórsetý jumystary belsendi túrde júrgizilip jatyr.
Jaýapty vedomstvonyń málimetinshe, 2022 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha elimizdiń óńirlerinde barlyǵy 61 Otbasyn qoldaý ortalyǵy jumys istedi, onyń 36-sy kóp balaly analarǵa kómek kórsetý úshin qurylǵan. Otbasylardyń bos ýaqytyn uıymdastyrý úshin elimizde aýla klýbtary men otbasylyq komýnıkasıa klýbtary qyzmet kórsetedi. Al 3 jasqa deıingi balasy bar ata-analarǵa tolyq emes jumys kúnimen jumys isteý múmkindigi qarastyrylǵan.
2020 jyldyń qańtar aıynan bastap kóp balaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy otbasyndaǵy bala sanyna qaraı saralanǵan mólsherde engizildi. Sonymen qatar, az qamtylǵan otbasy balalary oqý quraldarymen qamtamasyz etýdi, oqý ornynda tegin tamaqtandyrýdy jáne qoǵamdyq kólikte jeńildikpen jol júrýdi qamtıtyn kepildendirilgen áleýmettik paketke quqyǵy bar. «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» tósbelgilerimen marapattalǵan kóp balaly otbasylar men analar komýnaldyq turǵyn úı qorynan baspana alýda basym quqyqqa ıe. Elimizde jalǵyzbasty analarǵa resmı statýs berilmese de, memlekettik deńgeıde jalǵyzbasty ata-analardyń, ásirese áıelderdiń máselesine túsinistikpen qaraıdy.
Zańǵa sáıkes jalǵyzbasty analar men tolyq emes otbasylarǵa arnaýly járdemaqylar qarastyrylmaǵan. Alaıda, olar járdemaqy men basqa da tólemderdi basqalarmen birdeı negizde alady: bala týýyna baılanysty birjolǵy memlekettik járdemaqy, bala kútimi boıynsha aı saıynǵy memlekettik járdemaqy, anasyna nemese ákesine, asyrap alýshyǵa, múgedektigi bar balany tárbıelep otyrǵan qorǵanshyǵa aı saıynǵy memlekettik járdemaqy tólenedi.
2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap bala kútimine baılanysty tólemderdiń merzimi 1 jyldan 1,5 jylǵa deıin ulǵaıtyldy. Al bul prezıdenttiń bastamasy edi. Sondaı-aq, «Turǵyn úı qatynastary týraly» Zańda balany ákesiz tárbıelep otyrǵan jalǵyzbasty analar halyqtyń áleýmettik osal toby retinde turǵyn úı kezegine tura alatyny kórsetilgen.
Qazaqstandyqtar Prezıdenttiń «Balalarǵa arnalǵan Ulttyq qor» bastamasyn balalardyń bolashaǵy men otbasy ál-aýqatyna qosylǵan mańyzdy úles dep sanaıdy. Onyń máni qordyń ınvestısıalyq kirisiniń jartysy balalar úshin arnaıy ashylǵan jınaq shottaryna baǵyttalatyn bolady. Onda qarajat týǵannan 18 jasqa deıin jınaqtalady. Jınaqtalǵan qarajatty turǵyn úı satyp alýǵa nemese bilim alýǵa jumsaýǵa bolady. «Balalarǵa arnalǵan Ulttyq qor» 2024 jyly jumys isteı bastaıdy.
