Ystambul degende, aldymen kózge Aııa Sofıa meshiti elesteıtini ras. Sondyqtan Túrkıanyń Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi jáne TGA (Túrkıa týrızm tanytý jáne damytý agenttigi) uıymdastyrǵan baspasóz týrymyzdyń dál osy kıeli orynnan bastalýy zańdylyq. Qatpar-qatpar tarıhty qazynaly sandyqtaı búgip turǵan ǵımarattyń búgingi kúnge qaz-qalpynda jetýi tańǵaldyrmaı qoımaıdy. Áıtpese munda talaı soǵys ta, tabıǵı apat ta bolǵan.
Kópshilik Ystambuldaǵy Aııa Sofıa meshitin álemniń segizinshi keremeti dep sanaıdy. Bizge baz-baıaǵy qalpynda jetken ǵımarattan hrıstıandyqtyń da, arab mádenıetiniń de belgilerin baıqaý qıyn emes. Sol úshin bolsa kerek, IýNESKO-nyń mádenı mura tizimindegi tarıhı ǵımaratta zıarat etýge bir jylda 13 mıllıonnan astam adam keledi eken. Tylsym syry kóp Aııa Sofıanyń tarıhyna El.kz aqparat agenttiginiń tilshisi de kóz júgirtip kórdi.
Konstantınopldiń basty belgisi retinde boı kótergen nysan búginde Azıa men Eýropanyń toǵysqan jerinde tur. Sondaǵy maqsat Solomon han turǵyzyp, keıinnen kúlli evreı halqy ǵıbadat etetin Ierýsalım shirkeýinen asyp túsý boldy. Degenmen bul jerde buǵan deıin de, ıaǵnı Vızantıa ımperatory Konstantın İ tusynda shaǵyn shirkeý bolǵan, alaıda onyń 404 jylǵy kóterilis kezinde kúli kókke ushty. Odan keıin salynǵan taǵy eki shirkeýdi de osyndaı taǵdyr kútip turdy.
Al VI ǵasyrda bılik basyndaǵy ımperator Iýstınıan kezekti narazylyqty basý úshin álemde teńdesi joq shirkeý salýdy tapsyrǵan. Mine, dál osy oqıǵa Ystambuldaǵy Aııa Sofıa meshitiniń bastaýy sanalady. Ony turǵyzý úshin dúnıeniń túkpir-túkpirinen menmin degen sáýletshiler, matematıkter shaqyrtyldy. Osylaısha 532 jyly shirkeýdiń negizi qalandy. Al alǵashqy kirpishi Rodos aralynda sement pen maıdan jasalǵan bolatyn. Odan bólek qurylys kezinde túrli tastar, pil súıegi, altyn, kúmis qoldanylǵan.
900 jyl boıy bul shirkeý pravoslav patrıarhy Konstantınopoldiń rezıdensıasy bolsa, osy aralyqta ol eki ret jer silkinisinen zardap shegip, qulaǵan kúmbezder qaıta turǵyzyldy.
Al XV ǵasyrdyń orta tusynda Vızantıa ımperıasy qulap, shahar Osman ımperıasynyń qaramaǵyna ótkende, Mehmed sultan Sofıanyń mańyna munaralar salýdy tapsyrǵan. Osy sátten bastap Aııa Sofıa 500 jyl boıy musylmandar minájat etetin Qaǵbadan keıingi ekinshi orynǵa aınaldy.
Osman ımperıasy quldyraǵan soń bılikke kelgen Mustafa Kemal Atatúrik Aııa Sofıaǵa mýzeı mártebesin berdi. 1985 jyly ol IýNESKO-nyń mádenı muralar tizimine endi.
Al 2020 jylǵy 10 shildeden bastap Túrkıa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń sheshimimen Aııa Sofıa qaıta meshitke aınaldy. Onda qulshylyq etýge álemniń túkpir-túkpirinen kelgen adamdardy kóresiń.
Búginde meshittiń janynan arnaıy mýzeı ashylǵan. Bul – minájat etetinderge kedergi keltirmes úshin de, qonaqtardyń qaýipsizdigin saqtap, sapaly qyzmet kórsetý maqsatynda da jasalǵan qadam. Al mýzeıde nysannyń san jyldyq tarıhymen vızýaldy túrde tanysa alasyz. Týrıserge málimetter 16 tilde qoljetimdi.
Túrkıa jaıly tolyq aqparatty goturkiye.com saıtynan bile alasyzdar.
