Jalpy alǵanda, memlekettiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy progresıvti saıasaty sybaılas jemqorlyq kórinisterin aıtarlyqtaı azaıtty, ony qazaqstandyq qoǵam jaqsy qabyldady. Moıyndaýymyz kerek.
Alaıda, sonsha kúsh-jigerimizge qaramastan, sybaılas jemqorlyq kórinisteri áli de bolsa áleýmettik qaıta qurýlardy júzege asyrýǵa jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń tıimdiligin arttyrýǵa kedergi keltiretin faktorlardyń biri bolyp qalyp jatyr. Bul rette Elbasy belgilep, Memleket basshysy jalǵastyryp kele jatqan sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasat quqyqtyq júıeni nyǵaıtý men damytýdyń basym baǵyty bolyp keledi.
Qabyldanǵan zańnyń maqsaty – sybaılas jemqorlyqqa qarsy ulttyq zańnamany halyqaralyq standarttarmen odan ári úılestirý, BUU-nyń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy konvensıasynyń normalaryn iske asyrý jáne 2019 jylǵa arnalǵan sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi ulttyq baıandamada kórsetilgen sybaılas jemqorlyqqa qarsy erejelerdi saqtaý, sondaı-aq quqyqtyq olqylyqtar men qaıshylyqtardy joıý. Sonymen birge, EYDU sýbóńirlik baǵdarlamasynyń (Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń Ystambul jospary) kóptegen usynymdary Qazaqstan Respýblıkasynda qazirdiń ózinde sátti júzege asyryldy jáne tıisti normatıvtik quqyqtyq aktilerde kórinis tabýda.
Halyqaralyq zańnamany salystyrmaly-quqyqtyq taldaý damyǵan elderde de, damýshy elderde de memlekettik qyzmettegi sybaılas jemqorlyq shamamen birdeı nysandardy alatynyn jáne qyzmettiń birdeı salalaryn qamtıtynyn kórsetedi. Sybaılas jemqorlyqqa barynsha beıimi bar salalardy eske salsaq, memlekettik satyp alýlar, jer telimderimen operasıalar, salyq jınaý, memlekettik organdardyń jaýapty qyzmetterine taǵaıyndaý jáne taǵy basqalar.
Nátıjesinde Qylmystyq kodeks sybaılas jemqorlyq qylmystarynyń sýbektileri dep tanylǵan kvazımemlekettik sektordyń laýazymdy tulǵalarynyń sheńberin keńeıtti. Olardyń ishinde, atap aıtqanda, kvazımemlekettik sektor sýbektilerinde memlekettik búdjetten jáne Ulttyq qordan qarjylandyrylatyn jobalardy satyp alý jáne iske asyrý boıynsha negizgi sheshimderdi qabyldaıtyn tulǵalar kiredi.
Zańda sýdıalar men quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń jaýapkershiligin kúsheıtýge erekshe oryn berilgen, bul sybaılas jemqorlyqqa qarsy zańnamany damytý saıasatynyń qısyndy jalǵasy bolyp tabylady. Osylaısha, sýdıalar erekshe mártebege jáne jaýapkershilikke tartýdyń belgili bir qylmystyq tártibine ıe, al sottardaǵy sybaılas jemqorlyq memleketke erekshe zıan keltiredi. Osyǵan baılanysty zań shyǵarýshy sybaılas jemqorlyq sýbektisiniń jańa sanatyn – erekshe mártebesi bar laýazymdy tulǵany – quqyq qorǵaý nemese arnaýly memlekettik organnyń qyzmetkerin, sýdıany engizdi.
Progresıvti ınovasıa da adaldyqty tekserý ınstıtýty boldy, óıtkeni mundaı tekserýdiń nátıjeleri memlekettik qyzmetshilerdiń memlekettik qyzmette bolýyna, al quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń osy organdardyń qyzmetinde bolýyna tikeleı áser etedi.
Qylmystyq jaýapkershilik qoldanylmaǵandyqtan, álemdik tájirıbede izgilendirýdiń jalpy saıasatynyń bir bóligi retinde adaldyqty tekserý engizilgen. Quqyq qorǵaý jáne baqylaý-qadaǵalaý organdary qyzmetkerleriniń adaldyǵyn tekserý ınstıtýty osy organdardaǵy josyqsyz qyzmetkerlerden «tazartýdyń» ózindik emtıhany jáne mańyzdy súzgisi bolyp esepteledi. Quqyq qorǵaý organdarynyń qataryn súzýdiń bul joly sybaılas jemqorlyqpen kúresýdiń túbegeıli ádisteriniń biri bolmaq.
Aıta ketý kerek, buǵan deıin memlekettik qyzmetshilerge qyzmettik mindetterine qaraı 10 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde, ıaǵnı 27 780 teńgege deıin syılyq alýǵa ruqsat etilgen bolatyn. Jańa túzetýler memlekettik qyzmetshilerge syılyq berýge tolyq tyıym salýdy belgiledi. Atap aıtqanda, 2 AEK (5,5 myń teńge) deıingi mólsherde syıǵa tartý ákimshilik jaýapkershilikke, 2 AEK-ten joǵary mólsherde syıǵa tartý – qylmystyq jaýapkershilikke ákep soǵady.
Sonymen qatar, jedel-izdestirý qyzmetin nemese sotqa deıingi tergep-tekserýdi júzege asyratyn adamǵa ony keıinnen ashý jáne qylmystyq qýdalaý nemese qorqytyp alý (qylmys jasaýǵa arandatý) maqsatynda adamdy qylmys jasaýǵa ıtermelegeni úshin qylmystyq jaýaptylyq engiziledi. Osy zańsyz áreketterdiń zorlyq-zombylyqpen nemese zorlyq-zombylyq kórsetýmen, qorqytýmen qatar júrýine baılanysty osy qylmystyq quqyq buzýshylyqtyń sanksıasy joıyldy. Múlikti jeý nemese búldirý, adamnyń materıaldyq nemese ózge de táýeldiligin qylmystyq toptyń múddeleri úshin paıdalanyp nemese ózge de aýyr zardaptarǵa ákep soqtyrý – belgili bir laýazymdardy atqarý nemese belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan 12 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady.
Bul jańashyldyqtar sybaılas jemqorlyq qylmystarynyń aldyn alý, anyqtaý, jolyn kesý, ashý jáne tergep-tekserý maqsatynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiń jumysynda oń jáne tıimdi nátıje beretini, sybaılas jemqorlyq deńgeıin barynsha azaıtýǵa jol ashatyny anyq.
Ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrylǵandar jazasyn óteıtin Qazaqstandaǵy jalǵyz tótenshe jaǵdaıdaǵy kolonıanyń burynǵy basshysy para alyp jatqan jerinde ustaldy. Qostanaı oblysynyń Jitiqara aýdanynda ornalasqan bul kolonıany halyq «Qara qyran» dep ataıdy. Arman Ábilev qamaýdaǵylardyń birinen patronat úshin talap etken 1 mıllıon teńge kóleminde paramen ustaldy. Tólem adamǵa kolonıa qabyrǵalarynda salystyrmaly jaılylyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýi kerek edi. Alaıda tutqynnyń týystary quzyrly organdarǵa aryz jazyp, sonyń saldarynan arnaıy operasıa uıymdastyrylǵan.
Nurlan Jumahan
