Jalpy alǵanda, memlekettiń sybailas jemqorlyqqa qarsy progressivti saiasaty sybailas jemqorlyq kórinisterin aitarlyqtai azaitty, ony qazaqstandyq qoǵam jaqsy qabyldady. Moiyndaýymyz kerek.
Alaida, sonsha kúsh-jigerimizge qaramastan, sybailas jemqorlyq kórinisteri áli de bolsa áleýmettik qaita qurýlardy júzege asyrýǵa jáne Qazaqstan ekonomikasynyń tiimdiligin arttyrýǵa kedergi keltiretin faktorlardyń biri bolyp qalyp jatyr. Bul rette Elbasy belgilep, Memleket basshysy jalǵastyryp kele jatqan sybailas jemqorlyqqa qarsy saiasat quqyqtyq júieni nyǵaitý men damytýdyń basym baǵyty bolyp keledi.
Qabyldanǵan zańnyń maqsaty – sybailas jemqorlyqqa qarsy ulttyq zańnamany halyqaralyq standarttarmen odan ári úilestirý, BUU-nyń Sybailas jemqorlyqqa qarsy konventsiiasynyń normalaryn iske asyrý jáne 2019 jylǵa arnalǵan sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl jónindegi ulttyq baiandamada kórsetilgen sybailas jemqorlyqqa qarsy erejelerdi saqtaý, sondai-aq quqyqtyq olqylyqtar men qaishylyqtardy joiý. Sonymen birge, EYDU sýbóńirlik baǵdarlamasynyń (Sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyldyń Ystambul jospary) kóptegen usynymdary Qazaqstan Respýblikasynda qazirdiń ózinde sátti júzege asyryldy jáne tiisti normativtik quqyqtyq aktilerde kórinis tabýda.
Halyqaralyq zańnamany salystyrmaly-quqyqtyq taldaý damyǵan elderde de, damýshy elderde de memlekettik qyzmettegi sybailas jemqorlyq shamamen birdei nysandardy alatynyn jáne qyzmettiń birdei salalaryn qamtitynyn kórsetedi. Sybailas jemqorlyqqa barynsha beiimi bar salalardy eske salsaq, memlekettik satyp alýlar, jer telimderimen operatsiialar, salyq jinaý, memlekettik organdardyń jaýapty qyzmetterine taǵaiyndaý jáne taǵy basqalar.
Nátijesinde Qylmystyq kodeks sybailas jemqorlyq qylmystarynyń sýbektileri dep tanylǵan kvazimemlekettik sektordyń laýazymdy tulǵalarynyń sheńberin keńeitti. Olardyń ishinde, atap aitqanda, kvazimemlekettik sektor sýbektilerinde memlekettik biýdjetten jáne Ulttyq qordan qarjylandyrylatyn jobalardy satyp alý jáne iske asyrý boiynsha negizgi sheshimderdi qabyldaityn tulǵalar kiredi.
Zańda sýdialar men quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń jaýapkershiligin kúsheitýge erekshe oryn berilgen, bul sybailas jemqorlyqqa qarsy zańnamany damytý saiasatynyń qisyndy jalǵasy bolyp tabylady. Osylaisha, sýdialar erekshe mártebege jáne jaýapkershilikke tartýdyń belgili bir qylmystyq tártibine ie, al sottardaǵy sybailas jemqorlyq memleketke erekshe ziian keltiredi. Osyǵan bailanysty zań shyǵarýshy sybailas jemqorlyq sýbektisiniń jańa sanatyn – erekshe mártebesi bar laýazymdy tulǵany – quqyq qorǵaý nemese arnaýly memlekettik organnyń qyzmetkerin, sýdiany engizdi.
Progressivti innovatsiia da adaldyqty tekserý institýty boldy, óitkeni mundai tekserýdiń nátijeleri memlekettik qyzmetshilerdiń memlekettik qyzmette bolýyna, al quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń osy organdardyń qyzmetinde bolýyna tikelei áser etedi.
Qylmystyq jaýapkershilik qoldanylmaǵandyqtan, álemdik tájiribede izgilendirýdiń jalpy saiasatynyń bir bóligi retinde adaldyqty tekserý engizilgen. Quqyq qorǵaý jáne baqylaý-qadaǵalaý organdary qyzmetkerleriniń adaldyǵyn tekserý institýty osy organdardaǵy josyqsyz qyzmetkerlerden «tazartýdyń» ózindik emtihany jáne mańyzdy súzgisi bolyp esepteledi. Quqyq qorǵaý organdarynyń qataryn súzýdiń bul joly sybailas jemqorlyqpen kúresýdiń túbegeili ádisteriniń biri bolmaq.
Aita ketý kerek, buǵan deiin memlekettik qyzmetshilerge qyzmettik mindetterine qarai 10 ailyq eseptik kórsetkishke deiingi mólsherde, iaǵni 27 780 teńgege deiin syilyq alýǵa ruqsat etilgen bolatyn. Jańa túzetýler memlekettik qyzmetshilerge syilyq berýge tolyq tyiym salýdy belgiledi. Atap aitqanda, 2 AEK (5,5 myń teńge) deiingi mólsherde syiǵa tartý ákimshilik jaýapkershilikke, 2 AEK-ten joǵary mólsherde syiǵa tartý – qylmystyq jaýapkershilikke ákep soǵady.
Sonymen qatar, jedel-izdestirý qyzmetin nemese sotqa deiingi tergep-tekserýdi júzege asyratyn adamǵa ony keiinnen ashý jáne qylmystyq qýdalaý nemese qorqytyp alý (qylmys jasaýǵa arandatý) maqsatynda adamdy qylmys jasaýǵa itermelegeni úshin qylmystyq jaýaptylyq engiziledi. Osy zańsyz áreketterdiń zorlyq-zombylyqpen nemese zorlyq-zombylyq kórsetýmen, qorqytýmen qatar júrýine bailanysty osy qylmystyq quqyq buzýshylyqtyń sanktsiiasy joiyldy. Múlikti jeý nemese búldirý, adamnyń materialdyq nemese ózge de táýeldiligin qylmystyq toptyń múddeleri úshin paidalanyp nemese ózge de aýyr zardaptarǵa ákep soqtyrý – belgili bir laýazymdardy atqarý nemese belgili bir qyzmetpen ainalysý quqyǵynan 12 jylǵa deiingi merzimge bas bostandyǵynan aiyrýǵa jazalanady.
Bul jańashyldyqtar sybailas jemqorlyq qylmystarynyń aldyn alý, anyqtaý, jolyn kesý, ashý jáne tergep-tekserý maqsatynda sybailas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiń jumysynda oń jáne tiimdi nátije beretini, sybailas jemqorlyq deńgeiin barynsha azaitýǵa jol ashatyny anyq.
Ómir boiyna bas bostandyǵynan aiyrylǵandar jazasyn óteitin Qazaqstandaǵy jalǵyz tótenshe jaǵdaidaǵy koloniianyń burynǵy basshysy para alyp jatqan jerinde ustaldy. Qostanai oblysynyń Jitiqara aýdanynda ornalasqan bul koloniiany halyq «Qara qyran» dep ataidy. Arman Ábilev qamaýdaǵylardyń birinen patronat úshin talap etken 1 million teńge kóleminde paramen ustaldy. Tólem adamǵa koloniia qabyrǵalarynda salystyrmaly jailylyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýi kerek edi. Alaida tutqynnyń týystary quzyrly organdarǵa aryz jazyp, sonyń saldarynan arnaiy operatsiia uiymdastyrylǵan.
Nurlan Jumahan
