Jylytý maýsymy bastalǵannan beri turǵyn úi sektorynda órt sany ótken jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 24 %-ǵa qysqarǵanyn habarlady. Órt saldarynan 22 adam qaza tapty, bul ótken jylytý maýsymyna qaraǵanda 38% - ǵa az.
Qaiǵyly jaǵdaiǵa dýshar etken sebepterdiń biri otty abaisyz qoldaný, onyń ishinde mas kúiinde temeki shegý saldarynan oryn aldy.
Sońǵy ýaqytta jazǵy kottedjder men baý-baqsha qaýymdastyqtarynyń aýmaǵynda órt, kómirtegi totyǵymen ýlaný jii oryn alýda.
Azamattar saiajai úilerin órt qaýipsizdigi normalaryn, talaptaryn saqtamai, qysqy turý nusqasy úshin qaita jabdyqtaidy, bul keiinnen jazataiym oqiǵalarǵa ákep soǵyp jatady.
Sondai-aq, turǵyn úi sektorynda tirkelgen órtterdiń jalpy sanynyń 6%-y jylytý kezeńiniń basynan bastap saiajailarǵa tiesili.
– Órtterdiń jii kezdesetin sebepteriniń biri otty abaisyz qoldaný, budan ári elektr jelilerin, elektr jabdyqtaryn paidalaný kezinde, sondai-aq pesh jabdyqtaryn paidalaný kezinde órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtamaý bolyp qala beredi. Órt qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin azamattyq qorǵaý qyzmetkerleri kún saiyn búkil jylytý kezeńi ishinde turǵyn úi sektory boiynsha aýlalardy aralaidy. Búgingi kúni jylytý maýsymy bastalǵannan beri 694 000 turǵyndy qamti otyryp, 439 000-nan astam úi aýlalardy aralaýmen qamtyldy. 101 593 úide órt qaýipsizdigi erejelerin buzý faktilerin anyqtady, – deidi Nurjan Ómirjanov.
Halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn adamdarda nazardan tys qalmady. Kóp balaly, az qamtylǵan otbasylar, ataýly áleýmettik kómekke muqtaj jalǵyz basty qart jandardyń peshterin jáne úilerdiń ishki jaǵdaiyn tekserý barysynda azamattyq qorǵaý qyzmetkerleri órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtamaǵan jaittardy anyqtady.
Atap aitqanda, peshterdi, elektr symdaryn, turmystyq elektr aspaptaryn paidalanýǵa, evakýatsiialaý joldaryna, órtke qarsy aralyqtardyń bolmaý faktileri tirkeldi.
– Qazirgi ýaqytta halyqtyń áleýmettik osal toptary turatyn úilerdi qaita aralaý aiaqtaldy. Quyq buzýshylyqtar barlyq jerde joiylmaidy, azamattar órt qaýipsizdigi talaptary buzylǵan úilerdi paidalanýdy jalǵastyrýda. Joiylmaýdyń sebebi – ómir súrýdiń áleýmettik deńgeiiniń tómendigi, qarajattyń joqtyǵy, peshti kúrdeli jóndeý jáne elektr symdaryn aýystyrý. Alaida, úi-úidi aralaýdyń bastapqy kezeńinde buzýshylyqtar anyqtalǵan 3965 úidiń 1672-si, dálirek aitqanda, olardyń ieleri buzýshylyqtardy joidy, al qalǵan úi ieleri órt qaýipsizdigi talaptaryn áli saqtamai otyr, – deidi ShQO TJD Memlekettik órt baqylaý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary Nurjan Ómirjanov.
Sonymen qatar, azamattyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri memorandým aiasynda «Qazmyryshkom» JShS bergen ýly gaz datchikterin ornatýdy aiaqtady. Búgingi kúni kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylar turatyn peshpen jylytylatyn úilerde 1813 ýly gaz jáne tútin datchikterin montajdaý júrgizildi.
Sońǵy 5 jylda ShQO TJD qyzmetkerleri ShQO-nyń 19 qalasy men aýdandarynda 13 000-nan astam qurylǵylardy ornatypty.
Aldaǵy ýaqytta da TJD mamandary tarapynan, órt qaýipsizdigi erejelerin saqtaý boiynsha turǵyndarmen kezdesip, sonyń ishinde elektr jáne gaz ballon jabdyqtaryn, peshti jáne gaz peshterin ornatý, qoldaný týraly órt qaýipsizdigi boiynsha nasihat jumystary jalǵasyn taba bermek.
