Jylytý maýsymy bastalǵannan beri turǵyn úı sektorynda órt sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 24 %-ǵa qysqarǵanyn habarlady. Órt saldarynan 22 adam qaza tapty, bul ótken jylytý maýsymyna qaraǵanda 38% - ǵa az.
Qaıǵyly jaǵdaıǵa dýshar etken sebepterdiń biri otty abaısyz qoldaný, onyń ishinde mas kúıinde temeki shegý saldarynan oryn aldy.
Sońǵy ýaqytta jazǵy kotejder men baý-baqsha qaýymdastyqtarynyń aýmaǵynda órt, kómirtegi totyǵymen ýlaný jıi oryn alýda.
Azamattar saıajaı úılerin órt qaýipsizdigi normalaryn, talaptaryn saqtamaı, qysqy turý nusqasy úshin qaıta jabdyqtaıdy, bul keıinnen jazataıym oqıǵalarǵa ákep soǵyp jatady.
Sondaı-aq, turǵyn úı sektorynda tirkelgen órtterdiń jalpy sanynyń 6%-y jylytý kezeńiniń basynan bastap saıajaılarǵa tıesili.
– Órtterdiń jıi kezdesetin sebepteriniń biri otty abaısyz qoldaný, budan ári elektr jelilerin, elektr jabdyqtaryn paıdalaný kezinde, sondaı-aq pesh jabdyqtaryn paıdalaný kezinde órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtamaý bolyp qala beredi. Órt qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin azamattyq qorǵaý qyzmetkerleri kún saıyn búkil jylytý kezeńi ishinde turǵyn úı sektory boıynsha aýlalardy aralaıdy. Búgingi kúni jylytý maýsymy bastalǵannan beri 694 000 turǵyndy qamtı otyryp, 439 000-nan astam úı aýlalardy aralaýmen qamtyldy. 101 593 úıde órt qaýipsizdigi erejelerin buzý faktilerin anyqtady, – deıdi Nurjan Ómirjanov.
Halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn adamdarda nazardan tys qalmady. Kóp balaly, az qamtylǵan otbasylar, ataýly áleýmettik kómekke muqtaj jalǵyz basty qart jandardyń peshterin jáne úılerdiń ishki jaǵdaıyn tekserý barysynda azamattyq qorǵaý qyzmetkerleri órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtamaǵan jaıttardy anyqtady.
Atap aıtqanda, peshterdi, elektr symdaryn, turmystyq elektr aspaptaryn paıdalanýǵa, evakýasıalaý joldaryna, órtke qarsy aralyqtardyń bolmaý faktileri tirkeldi.
– Qazirgi ýaqytta halyqtyń áleýmettik osal toptary turatyn úılerdi qaıta aralaý aıaqtaldy. Quyq buzýshylyqtar barlyq jerde joıylmaıdy, azamattar órt qaýipsizdigi talaptary buzylǵan úılerdi paıdalanýdy jalǵastyrýda. Joıylmaýdyń sebebi – ómir súrýdiń áleýmettik deńgeıiniń tómendigi, qarajattyń joqtyǵy, peshti kúrdeli jóndeý jáne elektr symdaryn aýystyrý. Alaıda, úı-úıdi aralaýdyń bastapqy kezeńinde buzýshylyqtar anyqtalǵan 3965 úıdiń 1672-si, dálirek aıtqanda, olardyń ıeleri buzýshylyqtardy joıdy, al qalǵan úı ıeleri órt qaýipsizdigi talaptaryn áli saqtamaı otyr, – deıdi SHQO TJD Memlekettik órt baqylaý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary Nurjan Ómirjanov.
Sonymen qatar, azamattyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri memorandým aıasynda «Qazmyryshkom» JSHS bergen ýly gaz dachıkterin ornatýdy aıaqtady. Búgingi kúni kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylar turatyn peshpen jylytylatyn úılerde 1813 ýly gaz jáne tútin dachıkterin montajdaý júrgizildi.
Sońǵy 5 jylda SHQO TJD qyzmetkerleri SHQO-nyń 19 qalasy men aýdandarynda 13 000-nan astam qurylǵylardy ornatypty.
Aldaǵy ýaqytta da TJD mamandary tarapynan, órt qaýipsizdigi erejelerin saqtaý boıynsha turǵyndarmen kezdesip, sonyń ishinde elektr jáne gaz balon jabdyqtaryn, peshti jáne gaz peshterin ornatý, qoldaný týraly órt qaýipsizdigi boıynsha nasıhat jumystary jalǵasyn taba bermek.
