Aldymen oblys basshysy jańa oblys ortalyǵynyń damý josparymen tanystyrdy.
– Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen jańa Túrkistan oblysy qurylyp, onyń ortalyǵy retinde kóne Túrkistan qalasy bolyp bekitildi. Kúlli Túrki halyqtarynyń rýhanı túp qazyǵy sanalatyn Túrkistanda ıslam áleminiń jarqyn tulǵasy Iasaýı, sondaı-aq kúlli qazaq halqynyń tulǵalary máńgilik meken tapqan. Keshegi Uly Jibek joly, búginde Batys Qytaı-Batys Eýropa magıstrali boıynda ornalasqan tarıhı qalanyń qazirgi tańda ekinshi ómiri bastaldy. Iasaýı kesenesi týrıser úshin «Rýhanı ortalyq» retinde qaıta jańǵyratyn bolady. Budan ózge, «Ákimshilik-iskerlik ortalyq» boı kóteredi. Shahardyń álemdik baılanysyn arttyrý úshin temir jol, áýe qatynastary qarqyndy damıdy. Aldaǵy jyly jańa áýejaı salynady. Bolashaqta Samarqand-Buqara-Túrkistan týrısik baǵytyn qalyptastyrý josparlanyp otyr, – dedi Ómirzaq Estaıuly.
Sondaı-aq, aımaq basshysy óńirge týrızm salasynan bólek, aýyl sharýashylyǵy, óndiris salasyna ınvestısıa salý tıimdi ári qolaıly ekendigin jetkizdi.
Óz kezeginde Ulybrıtanıa elshisi Maıkl Gıfford Túrkistan qalasynda Ámir Temir saldyrǵan Iasaýı kesenesi týrıser úshin kóneligimen, tarıhı baǵasymen qundy ekenin aıtty.
– Túrkistan qalasyndaǵy Iasaýı kesenesi IýNESKO syndy halyqaralyq uıymnyń tizimine engen Orta Azıadaǵy baǵa jetpes jaýharlardyń biri. Osynyń ózi álem týrıserin qyzyqtyrady. Qazir týrıser úshin kóne zamannan beri sol qalpynda saqtalǵan jádigerler qundy. Aldaǵy ýaqytta bizdiń týrısik kompanıalar áriptestik tanytýǵa daıyn. Sondaı-aq, óńirdiń aýyl sharýashylyǵy salasynda brıtandyq jańa tehnologıalardy engizý boıynsha kelisim ornaıdy, – dedi elshi.
Kezdesý sońynda oblys ákimi sheteldik elshini Túrkistan qalasyna jasaǵan alǵashqy saıahatymen quttyqtap, syı-syıapat jasady.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
