Jahandyq josparǵa memlekettiń egemendigi asa mańyzdy máselelerdi sheshýdiń negizin qalady. Sondaı-aq ulttyq mura bolyp sanalatyn baı ósimdik jáne janýarlar álemin kóbeıtýge, olardy qorǵaýǵa múmkindik berdi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda orman sharýashylyǵy, janýarlar álemin, erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarǵa baqylaýdy, olardy qorǵaýdy aýmaqtyq ınspeksıa júzege asyrady. Ol Qazaqstan Respýblıkasy ekologıa, geologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetine qarasty.
– SHQO memlekettik orman qorynyń alańy 3 mln 843 myń ga. Sondaı aq 2 mln 209 myń ga orman alqaby. Óńirdiń orman kórsetkishi 7,14 paıyzǵa jetedi, – dep málimdedi ınspeksıa bastyǵy Dildábek Orazbaev. – Bizde Qazaqstandaǵy orman zapasynyń jartysynan kóbi ornalasqan. Olar – qaraǵaı, shyrsha, balqaraǵaı, sibir qaraǵaıynan turady. Jalpy alǵanda, tabıǵatty qorǵaý alańy 1 mln 680 myń 310 ga quraıdy. Bul shyn máninde elimizdiń qundy baılyǵy.
Óńirde eki memlekettik tabıǵı qoryq bar. Olar – Batys-Altaı qoryǵy jáne tanymal Marqakól qoryǵy. Eki memlekettik ulttyq tabıǵı saıabaq bar – Qatonqaraǵaı jáne Tarbaǵataı ulttyq saıabaqtary. Bir memlekettik orman rezervaty bar – «Semeı ormany». Respýblıkalyq mańyzdaǵy memlekettik tabıǵı qoryqtar tizimin – Tómengi Turǵysyn, Qaratal qumdary, Kýlýdjýn (zoologıalyq), Tarbaǵataı (zoologıalyq), «Ońtústik Altaı» (keshendi) qoryqtary tolyqtyrady. Respýblıkalyq mańyzdaǵy tabıǵı eskertkish bar – «Sınegorsk shyrsha toǵaıy».
Oblysta birinshi bolyp Marqakól memlekettik tabıǵı qoryǵy quryldy. Qoryq dırektorynyń mindetterin ýaqytsha atqarýshy Álisher Qurmanbaev atap ótkendeı, qoryqty qurýdyń maqsaty Ońtústik Altaı tabıǵat keshenin saqtap qalý, sonyń ishinde Altaıdaǵy iri sý aıdynyndaǵy biregeı Marqakól alpi kólin saqtaý. Marqakól kóli álemdegi eń taza kólderdiń biri. Onyń móldirligi 5 - 9 metrge jetedi. Sýda hlororganıkalyq pestısıdter múldem joq. Marqakól kólinde balyqtyń 4 túri bar, olar – sibir lenogi, harıýs, goles, peskar. Sibir lenogi Marqakól tarıhyn bildiredi jáne qoryq emblemasyna kirgizilgen. Balyqtyń kóptigine baılanysty, birinshi kezekte sibir lenogine baılanysty kól mańaıyna ornalasý bastalǵan bolatyn.
Qatonqaraǵaı memlekettik ulttyq tabıǵı saıabaǵynyń dırektory Janbolat Tynybekovtiń habarlaýynsha, ulttyq tabıǵı saıabaqtyń tabıǵı-qoryq qorynyń landshafty jáne bıologıalyq ósimdikteri san alaýn, saıabaq aýmaǵynyń 34 paıyzy ormandy alqap, ósimdiktiń myńnan astam, qustardyń 280 túri, olardyń ishinde Qyzyl Kitapqa engen qustardyń 25 túri, sútqorektilerdiń 69 túri, onyń ishinde Qyzyl Kitapqa engen tórt túri bar. Sonymen qatar saıabaqta balyqtyń 8 túri, qosmekendilerdiń 3 túri jáne 10 myńnan astam omyrtqasyzdar mekendeıdi. Sońǵy jyldary Qatonqaraǵaı ulttyq saıabaǵynda buryndary belgili bolmaǵan, qustardyń jańa túri tabyldy – úlken jasymaq, gýmennık, alakóz qara úırek jáne basqalary. Sonymen qatar, biregeı ósimdikterdiń alty jańa túrin izdeý sátti aıaqtaldy.
Qar barysynyń mekendegen jerine turaqty monıtorıń júrgizý barysynda Qatonqaraǵaı memlekettik ulttyq tabıǵı saıabaǵynda birinshi ret ol Ońtústik-Altaı shatqalynan baıqaldy. 2020 jyly qar barysyn úsh márte Sarymsaqty shatqalynda fotokameralar túsirdi.
«Tarbaǵataı» ulttyq tabıǵı qoryǵy týraly qoryqtyń bas dırektory Álibek Toqymtaev aıtyp ótti. «Tarbaǵataı» qoryǵy ózge qoryqtarmen salystyrǵanda jas qoryq, ol 2018 jyly quryldy. Ulttyq qoryq Úrjar aýdanynda, Tarbaǵataı taýy shatqalynda ornalasqan. Onyń aýmaǵynda tarıhı-mádenı gysandary, ejelgi tarıhı qorǵandar ornalasqan. Sonlaı-aq bul jerlerde tastaǵy jazbalar men sýretterde kezdesedi. «Tarbaǵataı» ulttyq qoryǵyna Tarbaǵataı jáne Kýlýdjýn zoologıalyq qoryqtaryn qorǵaý júktelgen. Bul jerde ósimdiktiń 1640 túri ósedi, olardyń 35 túri Qyzyl Kitapqa engen, janýarlardyń 376 túri mekendeıdi, olardyń 40 túri Qyzyl Kitapqa engizilgen. Ulttyq qoryqta ekologıalyq týrızm damýda. Bul úshin 4 marshrýt bekitilgen, qazirgi ýaqytta onyń eki marshrýty boıynsha týrıserdi qabyldaýda.
Batys-Altaı qoryǵy genetıkalyq ósim qoryn jáne Batys Altaı janýarlar álemin saqtap qalý úshin qurylǵan. Qoryq dırektory Qaırdy Orsarınovtyń aıtýynsha, Batys-Altaı qoryǵy florıstıkalyq baılyǵy jáne qanyqtyǵy boıynsha Qazaqstandaǵy jetekshi qoryqtardyń qataryna enedi. Bul jerde ósimdiktiń 883 túri bar, olardyń 27 túri Qyzyl Kitapqa engen. Sańyraýqulaqtyń 237 túri bar. Qoryq faýnasy óte baı. Qoryq aýmaǵynda janýarlardyń 214 túri, qustardyń 152 túri, sútqorektilerdiń 55 túri, balyqtyń 5 túri, qosmekendilerdiń 2 túri, baýyrmen jorǵalaýshylardyń 4 túri mekendeıdi.
