Shyǵys Qazaqstan oblysynda orman sharýashylyǵy, janýarlar álemin, erekshe qorǵalatyn tabiǵi aýmaqtarǵa baqylaýdy, olardy qorǵaýdy aýmaqtyq inspektsiia júzege asyrady. Ol Qazaqstan Respýblikasy ekologiia, geologiia jáne tabiǵi resýrstar ministrligi orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúniesi komitetine qarasty.
– ShQO memlekettik orman qorynyń alańy 3 mln 843 myń ga. Sondai aq 2 mln 209 myń ga orman alqaby. Óńirdiń orman kórsetkishi 7,14 paiyzǵa jetedi, – dep málimdedi inspektsiia bastyǵy Dildábek Orazbaev. – Bizde Qazaqstandaǵy orman zapasynyń jartysynan kóbi ornalasqan. Olar – qaraǵai, shyrsha, balqaraǵai, sibir qaraǵaiynan turady. Jalpy alǵanda, tabiǵatty qorǵaý alańy 1 mln 680 myń 310 ga quraidy. Bul shyn máninde elimizdiń qundy bailyǵy.
Óńirde eki memlekettik tabiǵi qoryq bar. Olar – Batys-Altai qoryǵy jáne tanymal Marqakól qoryǵy. Eki memlekettik ulttyq tabiǵi saiabaq bar – Qatonqaraǵai jáne Tarbaǵatai ulttyq saiabaqtary. Bir memlekettik orman rezervaty bar – «Semei ormany». Respýblikalyq mańyzdaǵy memlekettik tabiǵi qoryqtar tizimin – Tómengi Turǵysyn, Qaratal qumdary, Kýlýdjýn (zoologiialyq), Tarbaǵatai (zoologiialyq), «Ońtústik Altai» (keshendi) qoryqtary tolyqtyrady. Respýblikalyq mańyzdaǵy tabiǵi eskertkish bar – «Sinegorsk shyrsha toǵaiy».
Oblysta birinshi bolyp Marqakól memlekettik tabiǵi qoryǵy quryldy. Qoryq direktorynyń mindetterin ýaqytsha atqarýshy Álisher Qurmanbaev atap ótkendei, qoryqty qurýdyń maqsaty Ońtústik Altai tabiǵat keshenin saqtap qalý, sonyń ishinde Altaidaǵy iri sý aidynyndaǵy biregei Marqakól alpi kólin saqtaý. Marqakól kóli álemdegi eń taza kólderdiń biri. Onyń móldirligi 5 - 9 metrge jetedi. Sýda hlororganikalyq pestitsidter múldem joq. Marqakól kólinde balyqtyń 4 túri bar, olar – sibir lenogi, hariýs, golets, peskar. Sibir lenogi Marqakól tarihyn bildiredi jáne qoryq emblemasyna kirgizilgen. Balyqtyń kóptigine bailanysty, birinshi kezekte sibir lenogine bailanysty kól mańaiyna ornalasý bastalǵan bolatyn.
Qatonqaraǵai memlekettik ulttyq tabiǵi saiabaǵynyń direktory Janbolat Tynybekovtiń habarlaýynsha, ulttyq tabiǵi saiabaqtyń tabiǵi-qoryq qorynyń landshafty jáne biologiialyq ósimdikteri san alaýn, saiabaq aýmaǵynyń 34 paiyzy ormandy alqap, ósimdiktiń myńnan astam, qustardyń 280 túri, olardyń ishinde Qyzyl Kitapqa engen qustardyń 25 túri, sútqorektilerdiń 69 túri, onyń ishinde Qyzyl Kitapqa engen tórt túri bar. Sonymen qatar saiabaqta balyqtyń 8 túri, qosmekendilerdiń 3 túri jáne 10 myńnan astam omyrtqasyzdar mekendeidi. Sońǵy jyldary Qatonqaraǵai ulttyq saiabaǵynda buryndary belgili bolmaǵan, qustardyń jańa túri tabyldy – úlken jasymaq, gýmennik, alakóz qara úirek jáne basqalary. Sonymen qatar, biregei ósimdikterdiń alty jańa túrin izdeý sátti aiaqtaldy.
Qar barysynyń mekendegen jerine turaqty monitoring júrgizý barysynda Qatonqaraǵai memlekettik ulttyq tabiǵi saiabaǵynda birinshi ret ol Ońtústik-Altai shatqalynan baiqaldy. 2020 jyly qar barysyn úsh márte Sarymsaqty shatqalynda fotokameralar túsirdi.
«Tarbaǵatai» ulttyq tabiǵi qoryǵy týraly qoryqtyń bas direktory Álibek Toqymtaev aityp ótti. «Tarbaǵatai» qoryǵy ózge qoryqtarmen salystyrǵanda jas qoryq, ol 2018 jyly quryldy. Ulttyq qoryq Úrjar aýdanynda, Tarbaǵatai taýy shatqalynda ornalasqan. Onyń aýmaǵynda tarihi-mádeni gysandary, ejelgi tarihi qorǵandar ornalasqan. Sonlai-aq bul jerlerde tastaǵy jazbalar men sýretterde kezdesedi. «Tarbaǵatai» ulttyq qoryǵyna Tarbaǵatai jáne Kýlýdjýn zoologiialyq qoryqtaryn qorǵaý júktelgen. Bul jerde ósimdiktiń 1640 túri ósedi, olardyń 35 túri Qyzyl Kitapqa engen, janýarlardyń 376 túri mekendeidi, olardyń 40 túri Qyzyl Kitapqa engizilgen. Ulttyq qoryqta ekologiialyq týrizm damýda. Bul úshin 4 marshrýt bekitilgen, qazirgi ýaqytta onyń eki marshrýty boiynsha týristerdi qabyldaýda.
Batys-Altai qoryǵy genetikalyq ósim qoryn jáne Batys Altai janýarlar álemin saqtap qalý úshin qurylǵan. Qoryq direktory Qairdy Orsarinovtyń aitýynsha, Batys-Altai qoryǵy floristikalyq bailyǵy jáne qanyqtyǵy boiynsha Qazaqstandaǵy jetekshi qoryqtardyń qataryna enedi. Bul jerde ósimdiktiń 883 túri bar, olardyń 27 túri Qyzyl Kitapqa engen. Sańyraýqulaqtyń 237 túri bar. Qoryq faýnasy óte bai. Qoryq aýmaǵynda janýarlardyń 214 túri, qustardyń 152 túri, sútqorektilerdiń 55 túri, balyqtyń 5 túri, qosmekendilerdiń 2 túri, baýyrmen jorǵalaýshylardyń 4 túri mekendeidi.
