Taiaýda Almaty oblysy boiynsha «Ahyska» etnomádeni ortalyǵy filialynyń jetekshisi Shahismail Asiev myrzamen kezdesip suhbattasýdyń sáti tústi. Qazaqstan halqy Assambleiasy Almaty oblystyq filialynyń belsendi múshesi táýelsiz qazaq eliniń ósip-órkendeýi úshin kez kelgen el azamaty óz isiniń patrioty bolyp eńbek etse, Qazaqstan biik belesterdi baǵyndyryp, úlken jetistikterge qol jetkize beretinin alǵa tartty. Tushymdy oi aityp, Qazaqstandaǵy ultaralyq tatýlyq, qoǵamdyq kelisim tóńiregindegi súbeli oilaryn ortaǵa saldy. Endi suhbatqa nazar aýdarsańyzdar.
– Shahismail Ahmetuly, qazirgi jastar qazaq jerinde túrik aǵaiyndardyń qalai kelgenin bilmeýi múmkin. Áńgimemizdiń áliqissasynda baýyrlas túrik aǵaiyndardyń Qazaqstanǵa qalai kelgeni jaiynda az-kem málimet bere ketseńiz.
– 1941 jyly Grýziianyń Túrkiiamen shekaralas bes aýdanyn mekendegen meshed túrikteriniń jigitterin maidanǵa attandyrǵan, osy kezde 40 myń túriktiń 26 myńy qaza tapqan. Túrik ultynan jeti adam Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ie bolsa, myńdaǵan adam túrli marapatpen madaqtalǵan. Qazirgi tańda meshed túriginiń kópshiligi Kazaqstannyń ontústigine shoǵyrlanǵan.
Uly Otan soǵysyna attanǵan 27 myń túrik qandy shaiqasta kóz jumsa, 16-17 myńdai adam túrli deńgeide jaraqat alǵan. Olar soǵystan keiin elge oralǵanda, jergilikti qazaqtardyń otbasylaryna qalai qamqorlyq tanytyp, ajaldan arashalap qalǵanyn kórip, qatty qýanǵan eken. Túrikter Keńes ókimeti qulaǵannan keiin erkindiktiń dámin tatty. Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń kóregendi saiasatynyń arqasynda óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgendei kúi keshtik.
Qazirgi tańda túrikter Qazaqstannyń tolyqqandy azamatyna ainalyp, óziniń mádenieti men salt-dástúrin damytyp otyr. Osyndai mamyrajai jaǵdaiǵa jetýimiz úshin talai zulmatty bastan ótkerdik. Búginde Qazaqstanda 200 myńnan astam túrik tatý-tátti ǵumyr keshýde. Keńes zamanynda túrikter óziniń túrik ekenin aita almady. Sol sebepti kóptegen túrikter qýǵyn-súrgin jyldary ózderiniń qujatyna ázirbaijan dep jazdyrýǵa májbúr boldy.
– Túrik aǵaiyndardy elimizdiń barlyq oblysynan kezdestirýge bolady. Jalpy, qai óńirde túrikter kóp qonystanǵan?
– Durys aitasyz, Qazaqstannyń 10 oblysynda túrikter turady. Qazirgi tańda Qazaqstan halqy Assambleiasy janynan qurylǵan «Ahyska» etnomádeni ortalyǵynyń kóptegen oblysta filialdary jumys isteidi.
– Sizdiń «Ahyska» etnomádeni ortalyǵynyń Almaty oblysy boiynsha filialynyń jetekshisi ekenińizdi bilemiz. Ózińiz jetekshilik jasaityn osy uiymnyń qandai máselelermen ainalysatynyn aityp ótseńiz.
– Bizdiń «Ahyska» etnomádeni ortalyǵy túrli baǵytta jumys isteidi. Aitalyq, «Ahyska» uiymy sport, bilim berý, elimizdegi túrik jastaryna qazaq tilin úiretý isimen jáne túrli qaiyrymdylyq sharalaryna belsene qatysatynyn atap aitýǵa bolady. Búginde bizdiń basty maqsatymyz túrik jastarynyń boiyna otansúigishtik qasietti sińirip, qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyrý bolyp tabylady. Osy baǵyttaǵy jumystarymyzdy júielep iske asyrý úshin jii bas qosyp, keńesip turamyz.
Qazaqstandaǵy túrikterdiń kóshbasshysy Ziiatdin Kasanov sport pen bilim berý salasyna airyqsha mán beredi. Osy baǵyttaǵy jobalardyń úzdiksiz jalǵasýyna kúsh salyp keledi.
Elimiz táýelsizdikke qol jetkizgen kúnnen beri qazaq jerin mekendeitin túrikter aýyldy jerlerde 27 meshit pen 17 sportzaldyń ashylýyna tikelei atsalysqanyn maqtanyshpen aita alamyn. Ashylǵan sportzaldardyń bárine qajetti qural-jabdyqtar ornatylǵan. Aýyl jastarynyń qoldary bos kezinde sportpen ainalysyp, densaýlyǵyn jaqsartýǵa jaǵdai jasap kelemiz.
Almaty oblysyndaǵy Qyzylaǵash aýylyn sý basqannan keiin bizder aýylǵa gýmanitarlyq kómek kórsetip, sý basqan aýylǵa sportzal men monsha salyp berdi.
«Ahyska» dep atalatyn gazetimiz de kidirissiz shyǵyp kele jatqanyn atap aitýǵa bolady. Osynyń bári táýelsizdiktiń arqasy. Sondyqtan Qazaqstandaǵy túrikter elimizdiń táýelsizdigin nyǵaitýdy basty azamattyq paryzy sanaidy.
– Shahismail «Ahyska» etnomádeni ortalyǵy túrik jastaryna qazaq tilin úiretý isimen ainalysatynyn aityp qaldyńyz. Osy baǵyttaǵy jetken jetistikterińizben bólise otyrsańyz?
– Óz basym qazaq tilin meńgerýde Qazaqstandaǵy túrikter ózge ult ókilderine úlgi-ónege kórsetýi kerek dep esepteimin. «Ahyska» etnomádeni ortalyǵynyń quramynda qazaq tilin úiretý isimen ainalysatyn arnaiy bólim jumys isteidi. Mine, ondaǵan jyldan beri biz úzbei qazaq tilin úirenýshiler arasynda olimpiadalar uiymdastyryp, jurttyń qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵyn arttyryp kelemiz. Osy ýaqyt aralyǵynda júzdegen adam qazaq tilin meńgerip, ózderiniń tanym kókjiegin keńeite tústi.
Jalpy, túrikterdiń qazaq tilin meńgerýi qiyn emes. Óitkeni qazaq tili men túrik tili bir-birine jaqyn til. Sondyqtan qazaq pen túrik bir-birimen sóileskende erkin túsinise alatyny belgili. Túrik balalarynyń qazaq tili men túrik tilin úiretýdi 4-5 synyptan bastap qolǵa aldyq. Bul úshin arnaiy muǵalimder jaldap, júieli jumys istep kele jatqanymyzdy maqtanyshpen aita alamyn.
– Sizderdiń uiymdaryńyz Qazaqstan men baýyrlas Túrkiiamen aradaǵy bailanysty nyǵaitýǵa qanshalyqty úles qosýda?
– «Ahyska» Qazaqstan halyqtarynyń ulttyq mádenietin ózara baiytýǵa, Qazaqstan men Túrkiia arasyndaǵy jan-jaqty mádeni bailanystardy damytýǵa sebebin tigizýde. Túrik halyqtarynyń tarihyn zertteýmen, tilin, mádenietin, salt-dástúrin saqtaýmen, damytýmen jáne mádeni aǵartý qyzmetimen patriot azamattar ainalysýda.
Túrik mýzykasyńda hidjaz, zengýle, kýrdy, gýlistan sekildi maqam kóp. Túrik halyq saz aspaptary túri jaǵynan asa bai. Shekti aspaptary – meidan, sarai sazy, bozyq, baǵlama, tambýr, jýra, býlgari, chalǵy, cheký, choǵyr dabylǵy, dambýra, dynǵyra, gabýt, kemancha, kojesan, gýmýz, tar, ruzba, cheshte, býnkar. Bi mýzykasynyń tynysy bop esepteletin úrlemeli, urmaly aspabyna rebab, tambýr, ýd, kovar, diýdiýk, zýrna, def, davýl jatady.
Qazaqstanda túrik tilinde bilim beretin mektep pen litseiler kóp. Almaty oblysynyń Qaskeleń kentinde Súleiman Demirel atyndaǵy úlken ǵimaratta jáne Almaty qalasynda «Karer» ýniversitetterinde qazaq pen túrik stýdentteri joǵary bilim alýda. Qalamyzdyń kez kelgen jerinen túrikterdiń óte toiymdy ári dámdi dóner ortalyqtaryn kezdestirýge bolady.
Elimizde turaqtylyqtyń, beibitshilik pen kelisimniń únemi saqtalýyna atsalysyp, qoǵamda bereke-birliktiń nyǵaiýyna úlesin qosýǵa daiynbyz. Prezidentimizdiń aldymyzǵa qoiǵan memlekettik tildi meńgerý tapsyrmasy aiasynda tolyqqandy jumys atqarýda. Qazaqstanda turatyn túrikterdiń 80%-y memlekettik tildi erkin meńgergen. Qazaqstandyq patriotizmdi árbir azamatqa jetkizý, osy baǵytta tálim-tárbie berý bizdiń birlestigimizdiń basty maqsattarynyń biri. Osyny jete túsingen túrik jastary jyl saiyn Elordada bas qosyp, ózderiniń ulttyq merekesin atap ótedi. Kezdesý barysynda olar ulttyq bi túrlerin bilep, sonymen qatar ártúrli oiyndarmen keshti qyzdyra túsedi. Qazaqstandy pana tutqan ár etnos ókiline osyndai jaqsy jaǵdai jasaǵan Qazaq eline qaryzdarmyz. Túriktiń tilegi – qazaqtyń amandyǵy.
