Taıaýda Almaty oblysy boıynsha «Ahyska» etnomádenı ortalyǵy fılıalynyń jetekshisi Shahısmaıl Asıev myrzamen kezdesip suhbattasýdyń sáti tústi. Qazaqstan halqy Assambleıasy Almaty oblystyq fılıalynyń belsendi múshesi táýelsiz qazaq eliniń ósip-órkendeýi úshin kez kelgen el azamaty óz isiniń patrıoty bolyp eńbek etse, Qazaqstan bıik belesterdi baǵyndyryp, úlken jetistikterge qol jetkize beretinin alǵa tartty. Tushymdy oı aıtyp, Qazaqstandaǵy ultaralyq tatýlyq, qoǵamdyq kelisim tóńiregindegi súbeli oılaryn ortaǵa saldy. Endi suhbatqa nazar aýdarsańyzdar.
– Shahısmaıl Ahmetuly, qazirgi jastar qazaq jerinde túrik aǵaıyndardyń qalaı kelgenin bilmeýi múmkin. Áńgimemizdiń álıqıssasynda baýyrlas túrik aǵaıyndardyń Qazaqstanǵa qalaı kelgeni jaıynda az-kem málimet bere ketseńiz.
– 1941 jyly Grýzıanyń Túrkıamen shekaralas bes aýdanyn mekendegen meshed túrikteriniń jigitterin maıdanǵa attandyrǵan, osy kezde 40 myń túriktiń 26 myńy qaza tapqan. Túrik ultynan jeti adam Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe bolsa, myńdaǵan adam túrli marapatpen madaqtalǵan. Qazirgi tańda meshed túriginiń kópshiligi Kazaqstannyń ontústigine shoǵyrlanǵan.
Uly Otan soǵysyna attanǵan 27 myń túrik qandy shaıqasta kóz jumsa, 16-17 myńdaı adam túrli deńgeıde jaraqat alǵan. Olar soǵystan keıin elge oralǵanda, jergilikti qazaqtardyń otbasylaryna qalaı qamqorlyq tanytyp, ajaldan arashalap qalǵanyn kórip, qatty qýanǵan eken. Túrikter Keńes ókimeti qulaǵannan keıin erkindiktiń dámin tatty. Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń kóregendi saıasatynyń arqasynda óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgendeı kúı keshtik.
Qazirgi tańda túrikter Qazaqstannyń tolyqqandy azamatyna aınalyp, óziniń mádenıeti men salt-dástúrin damytyp otyr. Osyndaı mamyrajaı jaǵdaıǵa jetýimiz úshin talaı zulmatty bastan ótkerdik. Búginde Qazaqstanda 200 myńnan astam túrik tatý-tátti ǵumyr keshýde. Keńes zamanynda túrikter óziniń túrik ekenin aıta almady. Sol sebepti kóptegen túrikter qýǵyn-súrgin jyldary ózderiniń qujatyna ázirbaıjan dep jazdyrýǵa májbúr boldy.
– Túrik aǵaıyndardy elimizdiń barlyq oblysynan kezdestirýge bolady. Jalpy, qaı óńirde túrikter kóp qonystanǵan?
– Durys aıtasyz, Qazaqstannyń 10 oblysynda túrikter turady. Qazirgi tańda Qazaqstan halqy Assambleıasy janynan qurylǵan «Ahyska» etnomádenı ortalyǵynyń kóptegen oblysta fılıaldary jumys isteıdi.
– Sizdiń «Ahyska» etnomádenı ortalyǵynyń Almaty oblysy boıynsha fılıalynyń jetekshisi ekenińizdi bilemiz. Ózińiz jetekshilik jasaıtyn osy uıymnyń qandaı máselelermen aınalysatynyn aıtyp ótseńiz.
– Bizdiń «Ahyska» etnomádenı ortalyǵy túrli baǵytta jumys isteıdi. Aıtalyq, «Ahyska» uıymy sport, bilim berý, elimizdegi túrik jastaryna qazaq tilin úıretý isimen jáne túrli qaıyrymdylyq sharalaryna belsene qatysatynyn atap aıtýǵa bolady. Búginde bizdiń basty maqsatymyz túrik jastarynyń boıyna otansúıgishtik qasıetti sińirip, qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý bolyp tabylady. Osy baǵyttaǵy jumystarymyzdy júıelep iske asyrý úshin jıi bas qosyp, keńesip turamyz.
Qazaqstandaǵy túrikterdiń kóshbasshysy Zıatdın Kasanov sport pen bilim berý salasyna aıryqsha mán beredi. Osy baǵyttaǵy jobalardyń úzdiksiz jalǵasýyna kúsh salyp keledi.
Elimiz táýelsizdikke qol jetkizgen kúnnen beri qazaq jerin mekendeıtin túrikter aýyldy jerlerde 27 meshit pen 17 sportzaldyń ashylýyna tikeleı atsalysqanyn maqtanyshpen aıta alamyn. Ashylǵan sportzaldardyń bárine qajetti qural-jabdyqtar ornatylǵan. Aýyl jastarynyń qoldary bos kezinde sportpen aınalysyp, densaýlyǵyn jaqsartýǵa jaǵdaı jasap kelemiz.
Almaty oblysyndaǵy Qyzylaǵash aýylyn sý basqannan keıin bizder aýylǵa gýmanıtarlyq kómek kórsetip, sý basqan aýylǵa sportzal men monsha salyp berdi.
«Ahyska» dep atalatyn gazetimiz de kidirissiz shyǵyp kele jatqanyn atap aıtýǵa bolady. Osynyń bári táýelsizdiktiń arqasy. Sondyqtan Qazaqstandaǵy túrikter elimizdiń táýelsizdigin nyǵaıtýdy basty azamattyq paryzy sanaıdy.
– Shahısmaıl «Ahyska» etnomádenı ortalyǵy túrik jastaryna qazaq tilin úıretý isimen aınalysatynyn aıtyp qaldyńyz. Osy baǵyttaǵy jetken jetistikterińizben bólise otyrsańyz?
– Óz basym qazaq tilin meńgerýde Qazaqstandaǵy túrikter ózge ult ókilderine úlgi-ónege kórsetýi kerek dep esepteımin. «Ahyska» etnomádenı ortalyǵynyń quramynda qazaq tilin úıretý isimen aınalysatyn arnaıy bólim jumys isteıdi. Mine, ondaǵan jyldan beri biz úzbeı qazaq tilin úırenýshiler arasynda olımpıadalar uıymdastyryp, jurttyń qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵyn arttyryp kelemiz. Osy ýaqyt aralyǵynda júzdegen adam qazaq tilin meńgerip, ózderiniń tanym kókjıegin keńeıte tústi.
Jalpy, túrikterdiń qazaq tilin meńgerýi qıyn emes. Óıtkeni qazaq tili men túrik tili bir-birine jaqyn til. Sondyqtan qazaq pen túrik bir-birimen sóıleskende erkin túsinise alatyny belgili. Túrik balalarynyń qazaq tili men túrik tilin úıretýdi 4-5 synyptan bastap qolǵa aldyq. Bul úshin arnaıy muǵalimder jaldap, júıeli jumys istep kele jatqanymyzdy maqtanyshpen aıta alamyn.
– Sizderdiń uıymdaryńyz Qazaqstan men baýyrlas Túrkıamen aradaǵy baılanysty nyǵaıtýǵa qanshalyqty úles qosýda?
– «Ahyska» Qazaqstan halyqtarynyń ulttyq mádenıetin ózara baıytýǵa, Qazaqstan men Túrkıa arasyndaǵy jan-jaqty mádenı baılanystardy damytýǵa sebebin tıgizýde. Túrik halyqtarynyń tarıhyn zertteýmen, tilin, mádenıetin, salt-dástúrin saqtaýmen, damytýmen jáne mádenı aǵartý qyzmetimen patrıot azamattar aınalysýda.
Qazaqstan túrikteri arasynda «Chıchekler» atty bı ansambli qurylǵan. Bı ujymy Qazaqstan halqy Assambleıasy uıymdastyratyn barlyq merekelik is-sharalarda belsendilik tanytady. 2001 jyly «Tátti bulaq» atty túrik tilindegi kórkem fılm jaryq kórip, kórermenderdiń oń baǵasyn alǵan. Bul kórkem fılmniń sújeti Qazaqstandaǵy túrik dıasporynyń salt-dástúrin, ómiri men mádenıetin kórsetedi. Qazaq áýenderine sabaqtas keletin túriktiń mýzyka óneri barynsha damyǵan.
Túrik mýzykasyńda hıdjaz, zengýle, kýrdy, gýlıstan sekildi maqam kóp. Túrik halyq saz aspaptary túri jaǵynan asa baı. Shekti aspaptary – meıdan, saraı sazy, bozyq, baǵlama, tambýr, jýra, býlgarı, chalǵy, cheký, choǵyr dabylǵy, dambýra, dynǵyra, gabýt, kemancha, kojesan, gýmýz, tar, ruzba, cheshte, býnkar. Bı mýzykasynyń tynysy bop esepteletin úrlemeli, urmaly aspabyna rebab, tambýr, ýd, kovar, dúdúk, zýrna, def, davýl jatady.
Qazaqstanda túrik tilinde bilim beretin mektep pen lıseıler kóp. Almaty oblysynyń Qaskeleń kentinde Súleıman Demırel atyndaǵy úlken ǵımaratta jáne Almaty qalasynda «Karer» ýnıversıtetterinde qazaq pen túrik stýdentteri joǵary bilim alýda. Qalamyzdyń kez kelgen jerinen túrikterdiń óte toıymdy ári dámdi dóner ortalyqtaryn kezdestirýge bolady.
Elimizde turaqtylyqtyń, beıbitshilik pen kelisimniń únemi saqtalýyna atsalysyp, qoǵamda bereke-birliktiń nyǵaıýyna úlesin qosýǵa daıynbyz. Prezıdentimizdiń aldymyzǵa qoıǵan memlekettik tildi meńgerý tapsyrmasy aıasynda tolyqqandy jumys atqarýda. Qazaqstanda turatyn túrikterdiń 80%-y memlekettik tildi erkin meńgergen. Qazaqstandyq patrıotızmdi árbir azamatqa jetkizý, osy baǵytta tálim-tárbıe berý bizdiń birlestigimizdiń basty maqsattarynyń biri. Osyny jete túsingen túrik jastary jyl saıyn Elordada bas qosyp, ózderiniń ulttyq merekesin atap ótedi. Kezdesý barysynda olar ulttyq bı túrlerin bılep, sonymen qatar ártúrli oıyndarmen keshti qyzdyra túsedi. Qazaqstandy pana tutqan ár etnos ókiline osyndaı jaqsy jaǵdaı jasaǵan Qazaq eline qaryzdarmyz. Túriktiń tilegi – qazaqtyń amandyǵy.
