Shahanov jáne "shyndyǵyn joǵaltqandar"

Halyq Shahanovty aqyndyǵy arqyly tanydy. Onyń týyndylary epikalyǵymen, áńgimege, siýjetke qurylǵan qarapaiymdylyǵymen jáne ózindik mazmun men forma tapqandyǵymen qundy. «Tanagóz», «Ǵashyqtyq ǵalamaty», «Senim patshalyǵy» syndy týyndylary jurtshylyqtyń alqaýyna bólenip qana qoiǵan joq, ádebi ortany da ózine qaratty. Jastar jyr keshterine aǵylyp, Shahanovty izdedi, onsyz jyr áleminiń máni bolmaityndai kúige tústi. Ádebietshiler ortasy jyly qabyldap, sol kezdegi dýaly aýyzdyń bári aqyn shyǵarmashylyǵy týraly pikirlerin bildirip jatty. Degenmen, onyń poeziiasy Táýelsizdik tusynda toqyraýǵa ushyrady dep qaraityndar da bar. Mysaly, «Jańa qazaqtar», «Qajymuqandar men bódene talanttar» sekildi pýblitsistikalyq saryndaǵy týyndylary kórkemdigi jaǵynan aqsap, qoǵamdyq problemalardy kóterýimen erekshelenetinin syn ǵyp aitatyndar kóp. «Poeziianyń mindeti – qara maqalanyń júgin kóterý emes, oqyrmandy estetikalyq tanymǵa jeteleý» degen pikirler jii qaitalanady. Keide Shahanovtyń «Tanagóz» poemasynan keiin jazǵan jóni túzý shyǵarmasy joq dep sanaityndar da kezigedi. Al endi bir kópshilik, ásirese, oqyrmandar onyń sońǵy jazǵan óleńderindegi shynshyldyqty, qoǵamdy óleńimen aiaýsyz synaý pozitsiiasyn joǵary baǵalap, Shahanov óleńderin oqýǵa qumar. Qalai aitsa da, báribir Shahanov qazaqqa ǵana emes, berisi – túrki dúniesine, arysy – álemge tanymal aqynnyń biri. Onyń jyrlary álemniń talai tiline aýdarylǵan. 

Shahanov sol jyldary Oljas Súleimenovke arnap, «Biz qazaqtyń eki aqyny birgemiz» degen óleń jazǵany jadymyzda. Keiinirek, Oljas Súleimenovpen ustanymy kelispei, oǵan qarsy pikirlerin ashyq aitty. Eki aqynnyń ketisýine qazaq tiliniń máselesi sebep boldy.

Aqyn Muhtar Shahanov «shyndyǵyn joǵaltqandardyń» kisilik kelbetine kúmánmen qaraityn tulǵanyń biri. Ol únemi «óz shyndyǵyn joǵaltyp alǵandardan qaýipti eshkim joq» degen tujyrym jasap, kerek kezinde halyqtyń sózin sóilemei, «ústeldiń astyna jasyrynǵandardy» jany súimeitindigin óleńimen de, sózimen de eske salyp otyrady. Bul sóz – bir qaraǵanda jattandy siiaqty kóringenimen, aqynnyń oilaý júiesine salsańyz, shynaiy pikir ekenine kóz jetkizesiz. Eger, Táýelsizdikten burynǵy 10 jyldyqqa nazar bólseńiz, Shahanov eldiń eń kúrdeli isterine aralasqan, Jeltoqsan kóterilisiniń aqiqatyn támam álemge pash etken, qazaq tiliniń memlekettik til mártebesin alýyna airyqsha úles qosqan azsandy, kei sátterde jalǵyz kúresken jandardyń biri ekenin bilesiz. Onyń sol kezdegi kózsiz erligin keibireýler batyrlyqtan góri, dańǵoilyqqa balap jatsa da, Shahanov jel sózge pysqyrǵan emes. Eger Shahanov bolmaǵanda, Jeltoqsan kóterilisiniń shyndyǵy keshirek, Keńes odaǵynyń qabyrǵasy qaqyraǵanda baryp ashylýy da múmkin edi. Keibir derekter Shahanovty álemge tanytqan máskeýdegi erligi ekenin de aitady. Keńes odaǵynyń ydyraýyna Jeltoqsan oqiǵasynyń uiytqy bolǵanyn, Jeltoqsan qyrǵynyn barsha álemge jaiǵan Shahanov ekenin batyl aityp, «qyzyl imperiianyń» kúireýine Shahanovtyń yqpal etkenin dáleldeýge umtylatyndar da kezigedi. Logikaǵa salsańyz, ábden múmkin. Irip-shirigen imperiianyń ydyraýyn tezdetýge qazaq aqyny sebepker boldy dese, bireý sener, bireý senbes. Ony eshkim dáleldei almaidy. Áitkenmen, 1989 jyldan bastap Keńes odaǵynyń irgesi sógile bastaǵany tarihi shyndyq. Budan bólek, Aral qasiretin kóterip, dabyl qaqqan aqyn onyń álemdik problemaǵa ainalatynyn eskertip, kórshiles elderdiń de nazaryn aýdardy. Ókinishtisi sol, Aral áli dertinen aiyqqan joq. Shahanov ta jalyqqan bolsa kerek, sońǵy jyldary Aral máselesi týraly kóp aitpaityn boldy.

Eldiń alqaýyna barynsha ie bolǵanyna qaramastan, Shahanovty unatpaityn, onyń ustanymdary men sózine qarsy ýáj aitatyn top ta bar. Qazaq baspasózinde Shyńǵyshan týraly aitys-tartys biraz jylǵa ulasty. Jazýshy Muhtar Maǵaýin men aqyn Muhtar Shahanovty qoldaǵan eki top birin biri aiaǵan joq. Sol mezette «ultqa qarsy» degen aidarmen arnaiy úndeýler, ashyq hattar qarsha borady.

Ras. Kúrdeli álem. Adýyndy aqyn qairatkerlikke jetý jolynda nebir baspaldaqty basyp ótti. Onyń aspandaǵan shaǵy da, dáýirlegen tusy da, bilikke jaqpai, shetqaqpai kórgen kezi de kóp. Biraq, halyq Shahanovty umytqan joq, umytpaidy da. Únemi aqynnyń aitqanyn uiyp tyńdap, onyń árbir isine tileýles bola bilgen qarapaiym jurtshylyqtan Qazaqstandaǵy eń tanymal eki adamdy surasańyz, birinshisi – Nursultan Nazarbaev, ekinshisi – sózsiz Muhtar Shahanov ekenin aitady.

Ahmet SAǴYNDYQ