Shahanov jáne "shyndyǵyn joǵaltqandar"

Dalanews 01 jelt. 2019 05:34 294

Halyq qaı kezde de tulǵalarǵa arqa súıeıdi. Sózin sóıler dýaly aýyzǵa senim artý – ejelgi daǵdy. Ásirese, qıyn-qystaý shaq týǵanda, el aldynda júrgen azamattardan parasatty paıym, oıly sóz kútedi. Syn saǵatta kósh bastar adamǵa qaraılaıdy. Eger, sol shaqta ózi oılaǵan adamy buqpantaılap, mińgirlese, ony keshirý bylaı tursyn, jadynan óshirýge umtylady. Bizdiń basymyzdan ondaı sátter talaı márte ótti.

Shahanov poezıasy

31Halyq Shahanovty aqyndyǵy arqyly tanydy. Onyń týyndylary epıkalyǵymen, áńgimege, sújetke qurylǵan qarapaıymdylyǵymen jáne ózindik mazmun men forma tapqandyǵymen qundy. «Tanagóz», «Ǵashyqtyq ǵalamaty», «Senim patshalyǵy» syndy týyndylary jurtshylyqtyń alqaýyna bólenip qana qoıǵan joq, ádebı ortany da ózine qaratty. Jastar jyr keshterine aǵylyp, Shahanovty izdedi, onsyz jyr áleminiń máni bolmaıtyndaı kúıge tústi. Ádebıetshiler ortasy jyly qabyldap, sol kezdegi dýaly aýyzdyń bári aqyn shyǵarmashylyǵy týraly pikirlerin bildirip jatty. Degenmen, onyń poezıasy Táýelsizdik tusynda toqyraýǵa ushyrady dep qaraıtyndar da bar. Mysaly, «Jańa qazaqtar», «Qajymuqandar men bódene talanttar» sekildi pýblısısıkalyq saryndaǵy týyndylary kórkemdigi jaǵynan aqsap, qoǵamdyq problemalardy kóterýimen erekshelenetinin syn ǵyp aıtatyndar kóp. «Poezıanyń mindeti – qara maqalanyń júgin kóterý emes, oqyrmandy estetıkalyq tanymǵa jeteleý» degen pikirler jıi qaıtalanady. Keıde Shahanovtyń «Tanagóz» poemasynan keıin jazǵan jóni túzý shyǵarmasy joq dep sanaıtyndar da kezigedi. Al endi bir kópshilik, ásirese, oqyrmandar onyń sońǵy jazǵan óleńderindegi shynshyldyqty, qoǵamdy óleńimen aıaýsyz synaý pozısıasyn joǵary baǵalap, Shahanov óleńderin oqýǵa qumar. Qalaı aıtsa da, báribir Shahanov qazaqqa ǵana emes, berisi – túrki dúnıesine, arysy – álemge tanymal aqynnyń biri. Onyń jyrlary álemniń talaı tiline aýdarylǵan. 
Shahanov sol jyldary Oljas Súleımenovke arnap, «Biz qazaqtyń eki aqyny birgemiz» degen óleń jazǵany jadymyzda. Keıinirek, Oljas Súleımenovpen ustanymy kelispeı, oǵan qarsy pikirlerin ashyq aıtty. Eki aqynnyń ketisýine qazaq tiliniń máselesi sebep boldy.

 Kim ózin joǵaltady?

1_301Aqyn Muhtar Shahanov «shyndyǵyn joǵaltqandardyń» kisilik kelbetine kúmánmen qaraıtyn tulǵanyń biri. Ol únemi «óz shyndyǵyn joǵaltyp alǵandardan qaýipti eshkim joq» degen tujyrym jasap, kerek kezinde halyqtyń sózin sóılemeı, «ústeldiń astyna jasyrynǵandardy» jany súımeıtindigin óleńimen de, sózimen de eske salyp otyrady. Bul sóz – bir qaraǵanda jattandy sıaqty kóringenimen, aqynnyń oılaý júıesine salsańyz, shynaıy pikir ekenine kóz jetkizesiz. Eger, Táýelsizdikten burynǵy 10 jyldyqqa nazar bólseńiz, Shahanov eldiń eń kúrdeli isterine aralasqan, Jeltoqsan kóterilisiniń aqıqatyn támam álemge pash etken, qazaq tiliniń memlekettik til mártebesin alýyna aıryqsha úles qosqan azsandy, keı sátterde jalǵyz kúresken jandardyń biri ekenin bilesiz. Onyń sol kezdegi kózsiz erligin keıbireýler batyrlyqtan góri, dańǵoılyqqa balap jatsa da, Shahanov jel sózge pysqyrǵan emes. Eger Shahanov bolmaǵanda, Jeltoqsan kóterilisiniń shyndyǵy keshirek, Keńes odaǵynyń qabyrǵasy qaqyraǵanda baryp ashylýy da múmkin edi. Keıbir derekter Shahanovty álemge tanytqan máskeýdegi erligi ekenin de aıtady. Keńes odaǵynyń ydyraýyna Jeltoqsan oqıǵasynyń uıytqy bolǵanyn, Jeltoqsan qyrǵynyn barsha álemge jaıǵan Shahanov ekenin batyl aıtyp, «qyzyl ımperıanyń» kúıreýine Shahanovtyń yqpal etkenin dáleldeýge umtylatyndar da kezigedi. Logıkaǵa salsańyz, ábden múmkin. İrip-shirigen ımperıanyń ydyraýyn tezdetýge qazaq aqyny sebepker boldy dese, bireý sener, bireý senbes. Ony eshkim dáleldeı almaıdy. Áıtkenmen, 1989 jyldan bastap Keńes odaǵynyń irgesi sógile bastaǵany tarıhı shyndyq. Budan bólek, Aral qasiretin kóterip, dabyl qaqqan aqyn onyń álemdik problemaǵa aınalatynyn eskertip, kórshiles elderdiń de nazaryn aýdardy. Ókinishtisi sol, Aral áli dertinen aıyqqan joq. Shahanov ta jalyqqan bolsa kerek, sońǵy jyldary Aral máselesi týraly kóp aıtpaıtyn boldy.
Eldiń alqaýyna barynsha ıe bolǵanyna qaramastan, Shahanovty unatpaıtyn, onyń ustanymdary men sózine qarsy ýáj aıtatyn top ta bar. Qazaq baspasózinde Shyńǵyshan týraly aıtys-tartys biraz jylǵa ulasty. Jazýshy Muhtar Maǵaýın men aqyn Muhtar Shahanovty qoldaǵan eki top birin biri aıaǵan joq. Sol mezette «ultqa qarsy» degen aıdarmen arnaıy úndeýler, ashyq hattar qarsha borady.

 Shahanov – kúrdeli álem

shahanov bırınshı betkeRas. Kúrdeli álem. Adýyndy aqyn qaıratkerlikke jetý jolynda nebir baspaldaqty basyp ótti. Onyń aspandaǵan shaǵy da, dáýirlegen tusy da, bılikke jaqpaı, shetqaqpaı kórgen kezi de kóp. Biraq, halyq Shahanovty umytqan joq, umytpaıdy da. Únemi aqynnyń aıtqanyn uıyp tyńdap, onyń árbir isine tileýles bola bilgen qarapaıym jurtshylyqtan Qazaqstandaǵy eń tanymal eki adamdy surasańyz, birinshisi – Nursultan Nazarbaev, ekinshisi – sózsiz Muhtar Shahanov ekenin aıtady.

Ol bılik sapynda elshilik qyzmet atqardy, keıin birneshe márte halyqtyń usynysy boıynsha Parlament depýtaty boldy. Parlamenttegi kezinde «qaraǵaıǵa qarsy bitken butaq» syndy, ótkir usynystar jasady. Odan keıin qoǵamdaǵy iri saıası oqıǵalarǵa aralasyp, «Qazaqstandyq ult» uǵymyna qarsy sherýler uıymdastyrdy. Memlekettik tildiń múshkil halin kóterip, bılik aldyna qatań talaptar qoıdy.

Eldiń alqaýyna barynsha ıe bolǵanyna qaramastan, Shahanovty unatpaıtyn, onyń ustanymdary men sózine qarsy ýáj aıtatyn top ta bar. Qazaq baspasózinde Shyńǵyshan týraly aıtys-tartys biraz jylǵa ulasty. Jazýshy Muhtar Maǵaýın men aqyn Muhtar Shahanovty qoldaǵan eki top birin biri aıaǵan joq. Sol mezette «ultqa qarsy» degen aıdarmen arnaıy úndeýler, ashyq hattar qarsha borady.

Shahanovqa qarsy pikir aıtatyn taǵy bir top bar. Olar bir kezderi dáýrendegen «Azat» partıasynyń jumysy toqtap, halyq aldynda tegeýirindi bolmaı qalýyna Shahanov pen Súleımenov qurǵan «Qazaqstan Halyq kongresi» partıasy keri áser etti dep shúıligedi. Shahanov sol jyldary Oljas Súleımenovke arnap, «Biz qazaqtyń eki aqyny birgemiz» degen óleń jazǵany jadymyzda. Keıinirek, Oljas Súleımenovpen ustanymy kelispeı, oǵan qarsy pikirlerin ashyq aıtty. Eki aqynnyń ketisýine qazaq tiliniń máselesi sebep boldy. «Tilge jany ashymaǵan adamnyń ultqa da jany ashymaıdy» degen oıyn minberlerden málimdegen aqyn birneshe bılik ókilin aıamaı synap, «Shirigen jumyrtqa» syılyǵyn bergen bolatyn. 

Ahmet SAǴYNDYQ


 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x