1894 jyly 15 qazanda Qaraǵandy oblysy, Qarashilik qystaǵynda dúniege kelgen Suńqar Sákenniń eli úshin atqarǵan qyzmetin birqatar sákentanýshy ǵalymdar, aqyn janashyrlary jazyp ta, aityp júr.
Mektep tabaldyryǵynan «Tar jol, taiǵaq keshý» romany, Kókshetaý poemasy siiaqty shyǵarmalaryn oqyp qana tanyǵan, Sáken Seifýllinniń taǵdyry jaily birqatar málimetter biz úshin jumbaq edi. Astana qalasynyń qaq ortasynda 30 jyldyq tarihy bar, aqynnyń qara shańyraǵy sanalǵan mýzei bar ekenin bilsek te, sol shańyraqqa baryp kórmegen ekenbiz.
2018 jyly qańtar aiynda sáti túsip Sáken Seifýllin mýzeiinde eńbek jolymyzdy jalǵastyrý buiyrypty. Atalǵan mýzeige kirgennen kóneniń kózi sanalatyn jádigerlerdiń iisi ańqyp turdy. Sol jerde «Sáken jaily biz ne bilemiz?», «Mýzei jaily ne bilemiz?» degen suraqtar birden keldi oiǵa.
Qasietti shańyraqtaǵy alǵashqy kúnderdi mektep kezinde úzindisin ǵana oqyǵan «Tar jol, taiǵaq keshý» romanyn oqýdan bastadyq. Artynsha mýzei aralap júrip, sol romandy kóz aldymyzdan bir ótkizip aldyq. Eriksiz kózge jas keldi.
Nebári 43 jas ómir súrgen daýylpaz aqynnyń eli úshin atqarǵan eńbekteri ushan teńiz.
1916 jyly Omby muǵalimder seminariiasyn bitirip kelip, aýylǵa muǵalim bolyp, Buǵyly bolysynda mektep ashyp, bilim bergenin biri bilse, biri bile bermeidi. 1923 jylǵy aqpannyń 15-inde «Eńbekshil qazaq» gazetinde jaryq kórgen «Qazaqty «qazaq» deiik, qateni túzeteiik» degen maqalasy jariialandy. Kúresker aqynnyń eńbekteri sákentanýshy, zertteýshilerdiń kitaptarynda, baspasóz betterinde jazylyp, túrli sharalarda aitylyp bolashaq urpaqtyń sanasyna sińirilýde.
N.Á.Nazarbaevtyń jarlyǵymen ashylǵan mýzeide 20-30 jyldary qoldanysta bolǵan zattar men qatar Sákenniń ózi tutynǵan zattary men kiimderi, qoljazbalary men qujattary, eńbekteri aqyn ómirinen syr shertedi. 1914 jyly Qazan qalasynda «Ótken kúnder» degen ataýmen jaryq kórgen alǵashqy óleńder jinaǵy, 1927 jyly jaryq kórgen «Tar jol, taiǵaq keshý» romanynyń túpnusqasy syndy qundy jádigerler saqtalǵan.
Tarihi qundy 6000-nan astam jádiger saqtap otyrǵan atalǵan mýzeide Sákenniń ózi kigen kiimi de bar.
Zamandastarynyń jazbalaryna súiensek aqyn evropalyq stilde kiingen. Ony mýzei tórinen oryn alǵan, kostiýmy men Qyrymǵa, Alýpka shipajaiyna barǵan kezde satyp alǵan týfliinen de ańǵarýǵa bolady. Tipti jary Gúlbahram ekeýiniń uldarynyń 1 jasqa tolǵanyna orai satyp alǵan, alaida jaiylmai qalǵan aq dastarhany da mýzeide saqtalǵan.
Sákenniń artynda qalǵan urpaǵy joq ekeni barlyǵymyzǵa belgili. Aiaýly qyzy Laýra men uly Aian jastaiynan ómirden ótti.
Qazirgi tańda aqynnyń atyn ulyqtap, janashyr týystary eske alady. Ákesi men aǵasy, óziniń súiegi qaida jerlengenin áli kúnge bilmegendikten, inisi Májit Seifýllin men kelini Ámina Seifýllinalardyń zirat basyna barlyǵyna týystary eskertkish ornatqan eken.
Bul týraly Almatyǵa barǵan saparda kóz jetkizdik. Keńsaidaǵy zirat basyna baryp, duǵa etýden bastap, Sáken janashyrlarymen kezdesýge barǵan edik.
Sapar barysynda Májittiń balalary men nemerelerin kórip, suhbattasyp qaitqan bolatynmyz.
Orynbek Májitulynyń jubaiy Rima Eskendirqyzynyń aitýynsha bul áýlette er azamattardyń ǵumyry uzaq bolmaǵan.
[caption id="attachment_47267" align="aligncenter" width="554"]
Iaǵni, Májittiń Orynbek, Amangeldi, Tólegen esimdi uldary bolǵan. Alaida barlyǵy 40 jasynan asa, nemese jetpei ómirden ótken eken. Áýlettiń úlken kelini óz sózinde, alǵash kelin bolyp túskende Sáken Seifýllin jaiynda eshtene bilmegendigin, keiinnen sol áýletke zertteý barysynda kelgen ǵalymdardyń qarasy kóp bolǵandyǵyn aitady.
Májittiń Rymjan, Sofiia, Baǵdat esimdi qyzdary da bar. Mýzei qabyrǵasynda qonaq bolyp júrgen bul janashyr jandardy barlyǵy da biledi. Sofiia Májitqyzynyń shańyraǵyna baryp, úiindegi bir bólmeni mýzei etip qoiǵanyn kórgende erekshe sezimde boldyq. Ol bólmede ata-anasynan qalǵan eski jihazdardan bastap, barlyq sýretter men qujattar saqtalǵan. Aǵasynyń aqtalýyna at salysqan Májittiń birqatar qujattaryn kórdik, ár jyldary mereitoi qarsańynda jaryqqa shyqqan zattardyń kollektsiiasy men kitaptardyń ózi shaǵyn mýzei bolyp tur. Asyldyń tuiaǵyndai bul jandardyń kózderine jas alyp, esteliktermen bóliskenin tyńdaý biz úshin bir baqyt boldy.
Eń qyzyǵy Orynbek Májitulynyń úlken ulynyń atyn Sáken dep qoiǵan. Qazirgi tańda aqynǵa qatysty ótip jatqan túrli sharalarda boi kórsetip, demeýshilik etip, óz tarapynan janashyrlyq tanytyp birqatar aýqymdy sharalar atqaryp júrgenine qarap riza bolasyn.
Sáken Orynbekuly Seifýllin elimizdiń eńbegi sińgen qarjygeri bolsa da, ákesi Orynbek te poeziiadan alys bolmaǵanyn, kitap sóresinen birqatar kitaptardyń shyǵýyna tikelei at salysqanyn kórdik.
Artynsha Sáken Orynbekuly Almatynyń ortalyq saiabaǵynda ornalasqan aqynnyń eskertkishi, Sáken sabaq bergen ýniversitet, Sáken otyrǵyzǵan aǵashty kórsetti. «Qazaq ánge qosqan Sákenniń sánine tamsanbaǵan arý bolmaǵan bul jerlerde»,- dep ýniversitet mańyn kórsetip, sózin túiindegen edi. Sákendei dara tulǵanyń júrgen jerlerimen júrip, rýhyna taǵzym etý biz úshin úlken mártebe!
[caption id="attachment_47268" align="aligncenter" width="738"]
Kitap salasynan, jalpy mádeniet salasynan alystamaý maqsatynda Semei qalasyna Abai atyndaǵy ámbebap kitaphanasyna da kelýdiń sáti tústi. Kitaphananyń sirek kezdesetin kitaptar qorynda Abai Qunanbaevtyń qolymen ustap, oqyǵan kitaptary saqtalǵan.
Elimizde eshbir kitaphanada kezdespeitin bul kitaptar arasynda Sáken Seifýllinniń 1934 jyly Almaty, Qazaqstan kórkem ádebiet baspasynan shyqqan 79 bettik, latyn álipbiinde jazylǵan «Qyzyl at» poemasy da bar. Tipti mýzeide saqtalmaǵan bul kitap óte qundy jádiger.
Búgingi kúni asyldarymyzdyń urpaǵymyn dep álemge jar salyp, alaida qolynda eshqandai dálel de, qujat ta joq ekenin eskermei júrgen jandar jeterlik.
Arystarymyzdyń keýdesine atylǵan oq az bolǵandai áli kúnge deiin aqynǵa jala jaýyp, túrli aiyptaýlarymen birqatar maqala da jaryqqa shyǵyp júr. Sáken janashyrlary shyryldap solarǵa naqty dáleldermen jaýap berýge de daiyn, alaida onsyzda taǵdyrlary aýyr bolǵan, bizdiń bolashaǵymyz úshin janyn bergen asyldarymyzǵa tynyshtyq bersek deimiz.
Arai Talǵatqyzy
Abai atyndaǵy ámbebap kitaphana qyzmetkeri
