1894 jyly 15 qazanda Qaraǵandy oblysy, Qarashilik qystaǵynda dúnıege kelgen Suńqar Sákenniń eli úshin atqarǵan qyzmetin birqatar sákentanýshy ǵalymdar, aqyn janashyrlary jazyp ta, aıtyp júr.
Mektep tabaldyryǵynan «Tar jol, taıǵaq keshý» romany, Kókshetaý poemasy sıaqty shyǵarmalaryn oqyp qana tanyǵan, Sáken Seıfýllınniń taǵdyry jaıly birqatar málimetter biz úshin jumbaq edi. Astana qalasynyń qaq ortasynda 30 jyldyq tarıhy bar, aqynnyń qara shańyraǵy sanalǵan mýzeı bar ekenin bilsek te, sol shańyraqqa baryp kórmegen ekenbiz.
2018 jyly qańtar aıynda sáti túsip Sáken Seıfýllın mýzeıinde eńbek jolymyzdy jalǵastyrý buıyrypty. Atalǵan mýzeıge kirgennen kóneniń kózi sanalatyn jádigerlerdiń ıisi ańqyp turdy. Sol jerde «Sáken jaıly biz ne bilemiz?», «Mýzeı jaıly ne bilemiz?» degen suraqtar birden keldi oıǵa.
Qasıetti shańyraqtaǵy alǵashqy kúnderdi mektep kezinde úzindisin ǵana oqyǵan «Tar jol, taıǵaq keshý» romanyn oqýdan bastadyq. Artynsha mýzeı aralap júrip, sol romandy kóz aldymyzdan bir ótkizip aldyq. Eriksiz kózge jas keldi.
Nebári 43 jas ómir súrgen daýylpaz aqynnyń eli úshin atqarǵan eńbekteri ushan teńiz.
1916 jyly Omby muǵalimder semınarıasyn bitirip kelip, aýylǵa muǵalim bolyp, Buǵyly bolysynda mektep ashyp, bilim bergenin biri bilse, biri bile bermeıdi. 1923 jylǵy aqpannyń 15-inde «Eńbekshil qazaq» gazetinde jaryq kórgen «Qazaqty «qazaq» deıik, qateni túzeteıik» degen maqalasy jarıalandy. Kúresker aqynnyń eńbekteri sákentanýshy, zertteýshilerdiń kitaptarynda, baspasóz betterinde jazylyp, túrli sharalarda aıtylyp bolashaq urpaqtyń sanasyna sińirilýde.
N.Á.Nazarbaevtyń jarlyǵymen ashylǵan mýzeıde 20-30 jyldary qoldanysta bolǵan zattar men qatar Sákenniń ózi tutynǵan zattary men kıimderi, qoljazbalary men qujattary, eńbekteri aqyn ómirinen syr shertedi. 1914 jyly Qazan qalasynda «Ótken kúnder» degen ataýmen jaryq kórgen alǵashqy óleńder jınaǵy, 1927 jyly jaryq kórgen «Tar jol, taıǵaq keshý» romanynyń túpnusqasy syndy qundy jádigerler saqtalǵan.
Tarıhı qundy 6000-nan astam jádiger saqtap otyrǵan atalǵan mýzeıde Sákenniń ózi kıgen kıimi de bar.
Zamandastarynyń jazbalaryna súıensek aqyn evropalyq stılde kıingen. Ony mýzeı tórinen oryn alǵan, kostúmy men Qyrymǵa, Alýpka shıpajaıyna barǵan kezde satyp alǵan týflıinen de ańǵarýǵa bolady. Tipti jary Gúlbahram ekeýiniń uldarynyń 1 jasqa tolǵanyna oraı satyp alǵan, alaıda jaıylmaı qalǵan aq dastarhany da mýzeıde saqtalǵan.
Sákenniń artynda qalǵan urpaǵy joq ekeni barlyǵymyzǵa belgili. Aıaýly qyzy Laýra men uly Aıan jastaıynan ómirden ótti.
Qazirgi tańda aqynnyń atyn ulyqtap, janashyr týystary eske alady. Ákesi men aǵasy, óziniń súıegi qaıda jerlengenin áli kúnge bilmegendikten, inisi Májıt Seıfýllın men kelini Ámına Seıfýllınalardyń zırat basyna barlyǵyna týystary eskertkish ornatqan eken.
Bul týraly Almatyǵa barǵan saparda kóz jetkizdik. Keńsaıdaǵy zırat basyna baryp, duǵa etýden bastap, Sáken janashyrlarymen kezdesýge barǵan edik.
Sapar barysynda Májıttiń balalary men nemerelerin kórip, suhbattasyp qaıtqan bolatynmyz.
Orynbek Májıtulynyń jubaıy Rıma Eskendirqyzynyń aıtýynsha bul áýlette er azamattardyń ǵumyry uzaq bolmaǵan.
[caption id="attachment_47267" align="aligncenter" width="554"]
Rıma Eskendirqyzy uly Sáken Seıfýllınmen[/caption]
Iaǵnı, Májıttiń Orynbek, Amangeldi, Tólegen esimdi uldary bolǵan. Alaıda barlyǵy 40 jasynan asa, nemese jetpeı ómirden ótken eken. Áýlettiń úlken kelini óz sózinde, alǵash kelin bolyp túskende Sáken Seıfýllın jaıynda eshtene bilmegendigin, keıinnen sol áýletke zertteý barysynda kelgen ǵalymdardyń qarasy kóp bolǵandyǵyn aıtady.
Májıttiń Rymjan, Sofıa, Baǵdat esimdi qyzdary da bar. Mýzeı qabyrǵasynda qonaq bolyp júrgen bul janashyr jandardy barlyǵy da biledi. Sofıa Májıtqyzynyń shańyraǵyna baryp, úıindegi bir bólmeni mýzeı etip qoıǵanyn kórgende erekshe sezimde boldyq. Ol bólmede ata-anasynan qalǵan eski jıhazdardan bastap, barlyq sýretter men qujattar saqtalǵan. Aǵasynyń aqtalýyna at salysqan Májıttiń birqatar qujattaryn kórdik, ár jyldary mereıtoı qarsańynda jaryqqa shyqqan zattardyń koleksıasy men kitaptardyń ózi shaǵyn mýzeı bolyp tur. Asyldyń tuıaǵyndaı bul jandardyń kózderine jas alyp, esteliktermen bóliskenin tyńdaý biz úshin bir baqyt boldy.
Eń qyzyǵy Orynbek Májıtulynyń úlken ulynyń atyn Sáken dep qoıǵan. Qazirgi tańda aqynǵa qatysty ótip jatqan túrli sharalarda boı kórsetip, demeýshilik etip, óz tarapynan janashyrlyq tanytyp birqatar aýqymdy sharalar atqaryp júrgenine qarap rıza bolasyn.
Sáken Orynbekuly Seıfýllın elimizdiń eńbegi sińgen qarjygeri bolsa da, ákesi Orynbek te poezıadan alys bolmaǵanyn, kitap sóresinen birqatar kitaptardyń shyǵýyna tikeleı at salysqanyn kórdik.
Artynsha Sáken Orynbekuly Almatynyń ortalyq saıabaǵynda ornalasqan aqynnyń eskertkishi, Sáken sabaq bergen ýnıversıtet, Sáken otyrǵyzǵan aǵashty kórsetti. «Qazaq ánge qosqan Sákenniń sánine tamsanbaǵan arý bolmaǵan bul jerlerde»,- dep ýnıversıtet mańyn kórsetip, sózin túıindegen edi. Sákendeı dara tulǵanyń júrgen jerlerimen júrip, rýhyna taǵzym etý biz úshin úlken mártebe!
[caption id="attachment_47268" align="aligncenter" width="738"]
sdr[/caption]
Kitap salasynan, jalpy mádenıet salasynan alystamaý maqsatynda Semeı qalasyna Abaı atyndaǵy ámbebap kitaphanasyna da kelýdiń sáti tústi. Kitaphananyń sırek kezdesetin kitaptar qorynda Abaı Qunanbaevtyń qolymen ustap, oqyǵan kitaptary saqtalǵan.
Elimizde eshbir kitaphanada kezdespeıtin bul kitaptar arasynda Sáken Seıfýllınniń 1934 jyly Almaty, Qazaqstan kórkem ádebıet baspasynan shyqqan 79 bettik, latyn álipbıinde jazylǵan «Qyzyl at» poemasy da bar. Tipti mýzeıde saqtalmaǵan bul kitap óte qundy jádiger.
Búgingi kúni asyldarymyzdyń urpaǵymyn dep álemge jar salyp, alaıda qolynda eshqandaı dálel de, qujat ta joq ekenin eskermeı júrgen jandar jeterlik.
Arystarymyzdyń keýdesine atylǵan oq az bolǵandaı áli kúnge deıin aqynǵa jala jaýyp, túrli aıyptaýlarymen birqatar maqala da jaryqqa shyǵyp júr. Sáken janashyrlary shyryldap solarǵa naqty dáleldermen jaýap berýge de daıyn, alaıda onsyzda taǵdyrlary aýyr bolǵan, bizdiń bolashaǵymyz úshin janyn bergen asyldarymyzǵa tynyshtyq bersek deımiz.
Araı Talǵatqyzy
Abaı atyndaǵy ámbebap kitaphana qyzmetkeri
