Aýqymdy sharaǵa QR Parlamenti, QR Konstıtýsıalyq soty, QR Joǵarǵy soty, QR Ekologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi, QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi, Almaty qalasy mamandandyrylǵan tabıǵat qorǵaý prokýratýrasy ókilderi, belgili qazaqstandyq zańgerler jáne Reseı, Estonıa, Polsha, Ózbekstan ǵalymdary, oqytýshy-professorlar men bilim alýshy jastar qatysty.
Jıynnyń ashylýynda Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Basqarma Tóraǵasy – Rektory Janseıit Túımebaevtyń quttyqtaý sózi oqyldy.
«Saǵyndyq Baısalovtyń shırek ǵasyr buryn elimizdiń ekologıalyq ahýaly, sý máselesin kótergen problemalary áli de ózektiligin joıǵan joq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev búginde «Jasyl ekonomıka» ıdeıasyn ustanyp, ekonomıkany kógaldandyrý men qorshaǵan ortany qorǵaý isine erekshe kóńil bólip otyr. Osy máselelerde jańa zań jobalaryn jasaýshylar Saǵyndyq Baısaluly negizin qalaǵan zań normalaryna súıenetini anyq», – delindi hatta.
Sharany ashqan QazUÝ-dyń Basqarma múshesi – akademıalyq máseleler jónindegi prorektory Lázzat Erkinbaeva ǵalym murasyn zerdeleýdiń mańyzyna mán berdi. Qaıratker tulǵanyń ýnıversıtet damýyna, kásibı zańger mamandardy tárbıeleýge úlken eńbek sińirgenin aıta kele, bilikti zańger retinde Qazaqstanda jer-sý kodeksin, tabıǵatty qorǵaýǵa baılanysty zań jobalaryn daıyndaýǵa qatysqanyn atap ótti.
Belgili zańger, profesor, QazUÝ rektorynyń keńesshisi Erkin Dúısenov óz sózinde Saǵyndyq Baısalovtyń adamgershilik qasıeti men azamattyq kelbetin eske aldy. Ór minezdi, eńbekqor, adal da ádil jannyń izgi qasıetteri keıingi urpaq úshin ónege ekenin jetkizdi.
«Ýnıversıtet qabyrǵasynda júrip, jastardyń qamqorshysy bolyp, bilimdi shákirtter tárbıeledi. 70-ten astam ǵylymı eńbek jazyp, ózindik ǵylymı mektep qalyptastyrdy», – dedi Erkin Ermanuly.
Sondaı-aq konferensıa barysynda Kaspıı ýnıversıtetiniń jeke quqyq ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, akademık Maıdan Súleımenov, D.A.Qonaev atyndaǵy Eýrazıalyq zań akademıasynyń rektory, profesor Ómiráli Jalaırı jáne ózge de áriptesteri men shákirtteri sóz aldy. Olar Saǵyndyq Baısalovtyń ekologıa jáne jer, sý qatynastary salasyndaǵy ǵylymı-teorıalyq ıdeıalary men tujyrymdamalaryn taldap, qazirgi tańdaǵy ekologıalyq qaýipsizdik jaıyn qozǵady. Atap aıtqanda, «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasy sheńberinde halyq úshin qolaıly ómir súrý ortasyn qurý jáne ekologıalyq jaǵdaıdy jaqsartý, sýdy tıimdi jáne uqypty paıdalaný, sırek kezdesetin jáne joıylyp bara jatqan janýarlar túrleri men ıhtıofaýnanyń sanyn ulǵaıtý, jasyl ekpeler alańyn úlkeıtý, tabıǵat pen janýarlar dúnıesine uqypty qaraýǵa daǵdylandyrý arqyly bıologıalyq ártúrlilikti saqtaý sıaqty ózekti ekologıalyq máseleler keńinen qarastyryldy.
Sonymen qatar «Baısalov oqýlary» aıasynda stýdentterge demeýlik shákirtaqylar tabystaldy. Konferensıa jumysy ary qaraı plenarlyq otyrysqa ulasty.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń
Baspasóz qyzmeti
