SAǴADIEVKE AShYQ HAT!
Biylǵy jyldyń sáýir aiynda Memleket basshysy «Bolashaqqa baǵdar rýhani jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasyn jariialaǵan-tuǵyn. Osy maqalada 2025 jyly latyn álipbiine birjolata jáne tolyqtai kóshetinimiz aityldy. Al biylǵy jyldyń aiaǵyna deiin memleket latyn álipbiiniń naqty nusqasyn tańdap soǵan toqtaýy tiis.
Latyn álipbiin engizý Qazaqstan azamattarynyń barlyǵyna qatysty. Sondyqtan jańa qazaq álipbiiniń nusqalaryn tańdaýǵa, talqylaýǵa kelgende tek memlekettik organdardyń ókilderi men lingvist mamandar ǵana emes, sonymen birge qoǵam da atsalysýy qajet dep esepteimiz. Nazarǵa usynylǵan úlgilerdiń arasynda qazirgi aqparattyq zamannyń talabyna sai keletin ámbebap, qoldanysqa qolaily latyn álipibin tańdaǵanymyz jón.
Osy hat arqyly men jaýapty oryndarǵa latynshanyń negizinde qurylǵan jan-jaqty jetilgen qazaq álipbiiniń úlgisin usynamyn (tómende sýrette).
Bul aradaǵy mańyzdy máselesi: diakritikalyq simvoldar men digraftardyń qaisysyn tańdaimyz?
Men usynǵan úlgide tańdaý diakritikalyq simvoldarǵa túsip otyr. Birinshiden, simvoldar tutastai oqyýly kerek, olar tolyqqandy árip retinde eseptelýi tiis. Jáne qalai oqylsa, solai jazylýy mindetti.
Ekinshiden, bul álipbidi latynshamen tanys kez-kelgen adam oqi alatyn múmkindigi bolýy kerek. Al «zh», «ng», «tsch», «kh» degen tirkesterdi qoldanar bolsaq, isti qiyndatyp, latynshanyń aitylýy men oqylýyn aýyrlatyp jiberemiz. Mundai jaǵdaida ol bizge qajet pe edi degen saýaldar da týyndai bastaidy.
Úshinshiden, diakritikalyq simvoldar («Ä», «Ï», «É» jáne t.b.) ýaqyt eleginen ótken jáne osy ýaqyt ishinde atalǵan álipbidiń ajyramas bóligine ainalǵan. Onyń ústine bul simvoldardy birqatar Eýropa elderi basqa dybystarǵa balama retinde qoldanatynyn eskerý kerek.
Taǵy bir jait, birqatar sarapshylar tilge tiek etkenmen «V», «Ch», «F», «E» siiaqty dybystar qoldanystan alynǵan joq. Sebebi, keibir sheteldik sózder men terminderdi jazýǵa kelgende bularǵa amalsyz júginesiń. Atalǵan shara HHI ǵasyrdaǵy qazaq tiliniń fonetikalyq úndestigin qamtamasyz etedi. Latynshany engizgennen keiin qazaq tiliniń orfografiiasyn modernizatsiialaý qajettiligi týyndaidy.
Bizge alǵashynda orys tilinen alynǵan, keiin qazaq tiliniń qoldanysyna enip ketken keibir sózderdiń jazylýyn qaita qaraýǵa týra keledi. Bálkim, bul arada túpnusqa tildegi (nemis, aǵylshyn, frantsýz jáne t.b.) termindermen sinhrondaý qajettigi týyndaýy múmkin.
Atap óterligi, men usynǵan álipbi túrik jáne aǵylshyn tilderimen barynsha integratsiialanǵan. Túrik tili – ýaqyt synynan ótken jazbasha júie, túrki áleminde keńinen qoldanylatyn tili. Aǵylshyn tili – jahandyq til. Biznestiń, ǵylymnyń, mádeniettiń tili.
Osy hatqa qosymsha retinde atalǵan taqyrypqa qatysty jariialanǵan maqalalarymdy jiberip otyrmyn. «Qazaq jazýynyń tarihy» (10.05.2017 jyly «Exclusive» jýrnalynda jariialandy) jáne «Nelikten latyn álipbii Qazaqstannyń kontseptýaldy tańdaýy bolýy kerek?» (19.05.2017 jyly «Forbes» jýrnalynda jariialandy).
Latyn álipbiin engizý sózsiz qazaq tiliniń qoldanys aiasyn keńitip, ulttyń sana-seziminiń oiaýnyna yqpal etedi. Osy rette atalǵan múmkindikti múlt jibermei, latyn álipbiin engizýmen qatar Qazaqstandaǵy memlekettik tildiń abyroiy men bedelin kóteretin tildik reforma júrgizýdi qajet dep sanaimyn.
Jandos TEMIRǴALI
ekonomist, pýblitsist
