SAǴADIEVKE ASHYQ HAT!
Bıylǵy jyldyń sáýir aıynda Memleket basshysy «Bolashaqqa baǵdar rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasyn jarıalaǵan-tuǵyn. Osy maqalada 2025 jyly latyn álipbıine birjolata jáne tolyqtaı kóshetinimiz aıtyldy. Al bıylǵy jyldyń aıaǵyna deıin memleket latyn álipbıiniń naqty nusqasyn tańdap soǵan toqtaýy tıis.
Latyn álipbıin engizý Qazaqstan azamattarynyń barlyǵyna qatysty. Sondyqtan jańa qazaq álipbıiniń nusqalaryn tańdaýǵa, talqylaýǵa kelgende tek memlekettik organdardyń ókilderi men lıngvıs mamandar ǵana emes, sonymen birge qoǵam da atsalysýy qajet dep esepteımiz. Nazarǵa usynylǵan úlgilerdiń arasynda qazirgi aqparattyq zamannyń talabyna saı keletin ámbebap, qoldanysqa qolaıly latyn álipıbin tańdaǵanymyz jón.
Osy hat arqyly men jaýapty oryndarǵa latynshanyń negizinde qurylǵan jan-jaqty jetilgen qazaq álipbıiniń úlgisin usynamyn (tómende sýrette).
Bul aradaǵy mańyzdy máselesi: dıakrıtıkalyq sımvoldar men dıgraftardyń qaısysyn tańdaımyz?
Men usynǵan úlgide tańdaý dıakrıtıkalyq sımvoldarǵa túsip otyr. Birinshiden, sımvoldar tutastaı oqyýly kerek, olar tolyqqandy árip retinde eseptelýi tıis. Jáne qalaı oqylsa, solaı jazylýy mindetti.
Ekinshiden, bul álipbıdi latynshamen tanys kez-kelgen adam oqı alatyn múmkindigi bolýy kerek. Al «zh», «ng», «tsch», «kh» degen tirkesterdi qoldanar bolsaq, isti qıyndatyp, latynshanyń aıtylýy men oqylýyn aýyrlatyp jiberemiz. Mundaı jaǵdaıda ol bizge qajet pe edi degen saýaldar da týyndaı bastaıdy.
Úshinshiden, dıakrıtıkalyq sımvoldar («Ä», «Ï», «É» jáne t.b.) ýaqyt eleginen ótken jáne osy ýaqyt ishinde atalǵan álipbıdiń ajyramas bóligine aınalǵan. Onyń ústine bul sımvoldardy birqatar Eýropa elderi basqa dybystarǵa balama retinde qoldanatynyn eskerý kerek.
Taǵy bir jaıt, birqatar sarapshylar tilge tıek etkenmen «V», «Ch», «F», «E» sıaqty dybystar qoldanystan alynǵan joq. Sebebi, keıbir sheteldik sózder men termınderdi jazýǵa kelgende bularǵa amalsyz júginesiń. Atalǵan shara HHİ ǵasyrdaǵy qazaq tiliniń fonetıkalyq úndestigin qamtamasyz etedi. Latynshany engizgennen keıin qazaq tiliniń orfografıasyn modernızasıalaý qajettiligi týyndaıdy.
Bizge alǵashynda orys tilinen alynǵan, keıin qazaq tiliniń qoldanysyna enip ketken keıbir sózderdiń jazylýyn qaıta qaraýǵa týra keledi. Bálkim, bul arada túpnusqa tildegi (nemis, aǵylshyn, fransýz jáne t.b.) termındermen sınhrondaý qajettigi týyndaýy múmkin.
Atap óterligi, men usynǵan álipbı túrik jáne aǵylshyn tilderimen barynsha ıntegrasıalanǵan. Túrik tili – ýaqyt synynan ótken jazbasha júıe, túrki áleminde keńinen qoldanylatyn tili. Aǵylshyn tili – jahandyq til. Bıznestiń, ǵylymnyń, mádenıettiń tili.
Osy hatqa qosymsha retinde atalǵan taqyrypqa qatysty jarıalanǵan maqalalarymdy jiberip otyrmyn. «Qazaq jazýynyń tarıhy» (10.05.2017 jyly «Exclusive» jýrnalynda jarıalandy) jáne «Nelikten latyn álipbıi Qazaqstannyń konseptýaldy tańdaýy bolýy kerek?» (19.05.2017 jyly «Forbes» jýrnalynda jarıalandy).
Latyn álipbıin engizý sózsiz qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńitip, ulttyń sana-seziminiń oıaýnyna yqpal etedi. Osy rette atalǵan múmkindikti múlt jibermeı, latyn álipbıin engizýmen qatar Qazaqstandaǵy memlekettik tildiń abyroıy men bedelin kóteretin tildik reforma júrgizýdi qajet dep sanaımyn.
Jandos TEMİRǴALI
ekonomıs, pýblısıs
