[caption id="attachment_15576" align="alignleft" width="183"]
Roza Muqanova, jazýshy[/caption]
– «Qaraly sulýdy» dramatýrgıaǵa aınaldyrý usynysy rejıser Bolat Atabaevtan tústi. M.Áýezovtiń 100 jyldyq mereıtoıyna baılanysty Germanıa elinen osy pesany qoıýǵa shaqyrtý túskenin aıtty. Ol kezde «Máńgilik bala beıneni» jurt jaqsy qabyldap, aspandatyp jatqan kez bolatyn. Sol qarqynmen «Qaraly sulýdy» da tezdetip pesaǵa aınaldyryp berýimdi ótindi. Alǵashqyda qıyn bolǵany ras.
«Qaraly sulý» – klasıkalyq áńgime, kólemi on betten aspaıdy. Dramatýrgıaǵa aınaldyrý úshin sújetti kúrdelendirý kerek boldy. Demek, onsyz da kúrdeli áńgimeniń sharyqtaý shegin jasaý qajet edi. Oqıǵany konflıktige qurý kerek edi. Áńgimedegi qyzmetshi kempirdi negizge ala otyryp Qaragózdiń tragedıasy da, ısterıkasy da shyqty-aý, áıteýir.
Ol kezde Bolat Atabaevtyń rejıser retinde qoltańbasy synalyp, onyń qoıǵan spektáklderin qabyldaı almaǵandar kóp bolatyn. Sebebi, teatrdaǵy qalyptasyp qalǵan dástúrdi buzyp-jaryp, qazaq rejıssýrasynda jańa kózqaras qalyptastyryp, teatr álemine qubylys bolyp engen Bolat Atabaevtyń ereksheligi oqshaýlanyp kórinetin. Bolat maǵan: «Daıyndal, taıaq jeımiz! Búgin bizdi synaýǵa tisterin qaırap, akademıadan top qurylyp, áýezovtanýshylar, ǵalymdar kele jatyr eken», – dedi. Sodan shynynda da Ǵ.Músirepov atyndaǵy Jastar teatryna ǵalymdar, jýrnalıser, aqyn-jazýshylar, dástúrli rejıserlar taıly-taıaǵymen qalmaı jetti. Qazaqsha aıtqanda, óńderi órt sóndirgendeı.
«Áýezov «Qaraly sulýdy» áńgime janrynda jazyp ketken, sender nege dramatýrgıasyn jasaısyńdar? Áýezovten asyp-túsem dedińder me? Áýezov pesa jazam dese, «Qaraly sulýdy» ózi-aq jazatyn edi» degen sıaqty kiná artý sıpatyndaǵy sózderin estip jattyq.
1997 jyly kúzde spektákldi halyq erekshe qoshemetpen qarsy aldy. Shynynda da rejıserdiń tapqyrlyǵy tánti etti. Adýyndap kelgen aǵalarymyz da tosylyp, biraýyzdan quttyqtady. «Áýezovtiń shyǵarmasyn qorlady ma dep kelip edik, sender sahnalyq nusqasy arqyly Áýezovti óz deńgeıinde kóteripsińder, raqmet» desip ketti. Sóıtip, uly jazýshynyń arýaǵy qoldap, bir soıqannan aman qaldyq. Teatrdan shyǵyp kele jatqanymda jazýshynyń uly Murat Muhtaruly Áýezov aǵamyz kútip tur eken, qolymdy alyp, rızashylyǵyn aıtty. Sondaǵy qýanyshymdy aıtsańyz, osydan soń baryp júrek ornyna túskendeı boldy.
– Ibrahım paıǵambardyń (ǵ.s.) atyn aıtqanda, Sarra degen esimdi qatar estımiz. Osy eki esimdi baılanystyratyn tek qana erli-zaıyptylyq taǵdyrlastyǵy emes, rýh bıiktigi. Óte názik te kúrdeli taqyryp. Al muny dramatýrgıaǵa aınaldyrý tolymdy dúnıetanymdy, asqan sheberlikti talap eteri sózsiz. Jýyrda «Qallekı» teatrynda Sizdiń jan dúnıeńizdi jaryp shyqqan «Sarra» pesasy sahnalanbaq. Sýretker Muqanova «Sarraǵa» qalaı keldi?
–1991 jyly Qazaqstan Táýelsizdigin alyp, qazaq qaýymy kóneni jańǵyrtyp, ólini tiriltip, túleý – jańǵyrý dáýirin bastan keshkenin bilesiń. Ol kezde qalamaqy suraý degen atymen joq. Eshkimnen eshteńe talap etpeısiń, árkimniń qolynan ne keledi, sony jasaýymyz kerek dep qulshyndyq. Táýelsizdikke qol jetkizgennen artyq baqyttyń keregi joq edi bizge. Qalamaqyńyz ne, aılyq ta joq. Biraq, baqytty edik. Aldymyzda úlken murat, taýsylmas baq, sarqylmas dáýlet turǵandaı jomart boldyq. Sebebin bilesiń, 1986 jyldyń jeltoqsanyn bastan ótkizgen býyn – meniń qatarlastarym edi.
Táýelsizdiktiń arqasynda Quran Kárimdi oqýǵa qol jetkizdik. Buryn atalarymyz Qurandy tyǵyp, jasyryp ustaıtyn. Nemese úıdiń tórine qatıraǵa salyp, bala-shaǵanyń qoly jetpeıtindeı etip, bıikke ilip qoıatyn edi. Ustap, ashyp kórmek túgili, kóp qaratqyzbaıtyn. Kıeli, qol tıgizýge de bolmaıtynyn bilgenmen, kitap ekenin bilmeı kettik.
Táýelsizdik alǵanda Halıfa Altaı aqsaqaldyń Qurannyń qazaqsha maǵynasymen jaryqqa shyqqan kitaby qolymyzǵa tústi. Yntyzar sezimmen oqýǵa kiristim. Kórkem ádebıet sıaqty shyǵar dep oılasam kerek. Oqımyn, mıym da, sanam da jetpeıdi. Men oqyǵan kitaptardan kúrdeli, túsiniksiz bolyp shyqty. Ásirese Paıǵambarlar zamanynda túsken aıattardy, paıǵambarlardyń tusynda bolǵan qaýymdy, halyqty uǵý qıyn tıdi. Mysaly, Lut paıǵambardyń zamanynda zaýalǵa ushyraǵan halqyna baılanysty túsken aıat. Quran Kárimdi oqý úshin qanshama tarıhı kitaptardy, tápsirlerdi bilý kerek ekenin uqpaımyn ǵoı, maqurymmyn.
Osyndaı jumbaqtardyń sheshýin Rabǵuzıdyń «Qıssa-súl-ánbıııa-ı» kitaby qolyma túskende tapqandaı kúı keshtim.
1991 jyly Jazýshylar odaǵyn memleket tarapynan qarjylandyrmaıtyn bolyp, qysqartý júrdi. Sol kezde men Rabǵuzı babamnyń kitabyn qushaqtap elge kettim. Kúndiz-túni aýyl aqsaqaldaryn jınap alyp, eskishe saýatty adamdar, arab sózderiniń aýdarmasy, maǵynasy bar ejelgi tápsirleri qoldarynda saqtalyp kelgen úlkenderdi kómekke shaqyryp, aýdarmaǵa kiristik.
Rabǵuzıdyń «Qıssa-súl-ánbıııa-ı» kitaby 9 jyldan keıin, 2000 jyly «Sanat» baspasynan qazaq tilinde tuńǵysh ret kırılısamen kitap bolyp jaryqqa shyqty.
Kitaptyń túpnusqasyn moǵol, shaǵataı tilderinen tárjimalaǵandar: Mátrjam Damola, Ǵabdúlǵulam hazireti men Sharıfýddın molla.
[caption id="attachment_15578" align="alignright" width="234"]
"Sarra" qoıylymynyń afıshasy[/caption]
«Islam Qazan» baspasyna tatar tilindegi aýdarmasyna uzaq ýaqyt tyıym salynyp, jaryqqa shyqpaǵan. Bul ǵulamalardyń batyldyǵynyń, qaıratkerliginiń arqasynda kitaptyń jaryq kórýine Peterbor senzory tarapynan 1903 jyly 13 maýsymda ruqsat berilgen. Sonan keıin, toqsan jeti jyldan keıin Qazaq eliniń táýelsizdiginen soń jaryq kórdi.
Aýdarý sátinde kóptegen sújetterge qalamger retinde qatty qyzyqtym. Sonyń ishindegi Ibrahım (ǵ.s.)-nyń jubaıy Sarranyń taǵdyry erekshe kórindi. Paıǵambar áıeli, dara áıel, aqyl-parasaty mol, qasıetti áıeldiń ishki jan dúnıesiniń dramaǵa toly bolýy mıymnyń bir núktesinde qalyp qoıdy. Sol kezde-aq ne áńgimege, ne pesaǵa arqaý etpek bolǵanmyn. Biraq ol kezde men 27 jasta edim, áıel retinde de, qalamger retinde de, ana retinde de tájirıbem jetkiliksiz, daıyn emes edim. Árıne basqa áńgimelerimdeı jazýǵa da bolar edi, onda bálkim búgingi «Sarradaı» shyqpas pa edi?! Asyǵys jazylǵan bolar ma edi. Sonymen «Sarra» biraz ýaqyt ishimde dóńbekship jatyp búgin ǵana kórermenge jol tartpaqshy.
– Tora kitabynda osy qasıetti kitaptardaǵy ıdeal keıipkerlerdiń pándeýı áreketterine kýá bolamyz. Al, Sarranyń ómirin ónerge aınaldyrýǵa qansha ýaqyt ketti, qandaı daıyndyqpen keldińiz. Ibrahım paıǵambardyń (ǵ.s.) jary Sarramen ákesi jaǵynan týysqan bolyp keletini ras pa?
– «Máńgilik bala beıne», «Qaraly sulý» sahnaǵa shyqqannan keıin Qazaqstannyń Halyq ártisi, birtýar talant ıesi Farıda apa Sháripova: «Roza, seniń «Patsha qatyn Ý» degen áńgimeńdi oqyp shyqtym. Ý-dyń obrazyn mendeı shyǵaratyn adam tappaısyń. Osynyń dramatýrgıasyn tezdetip jasap ber, meniń de bir armanym edi – Qytaıdyń patsha qatynyn somdaý», – dedi. Ras, Sháripovanyń ol keıipkerdi kemeline keltirip shyǵaratynyna kúmánim bolmaǵan. Men qarap júrmeı memlekettik qyzmetke shaqyryldym, kún kórýimiz qıyndap ketti. Shyǵarmashylyqqa qalamaqy tólenbeıtin boldy. Balalar – shaqalaq, sonymen araǵa ýaqyt túsip ketti. Sóıtip júrgende Farıda apa dúnıeden ótti. Aktrısanyń aıaýly armanynyń oryndalýyna járdem kórsete almadym. Osy kúnge deıingi ishte ketken bir úlken ókinishim – osy. Bolat Atabaevtyń bir aıtqany bar edi: «Farıda apaǵa bardym, úıin qarańǵylap tastaıdy eken, eshkimmen sóıleskisi joq, basqasha kúızelisin kórdim», – dep.
Bilesiz be, bálkim bul uqsastyq shyǵar, biraq «Patsha qatyn Ý-dyń» sońǵy ómiri osyndaı tragedıamen bitetin. Óıtkeni, 50 jyl patshalyqty bılegen qatynnyń Qapaǵan han bastaǵan kóshpeli túrikterdiń aldyndaǵy jeńilis sátindegi kúıi edi.
Parlament Senatynda qyzmette júrgen kezimde Qazaqstannyń Halyq ártisi Gúljan Áspetova: «Maǵan bir dúnıe jaz! Qashanǵy júredi deısiń, biz de qartaıyp baramyz», – demesi bar ma. Gúlekeńe sol joly ýáde berdim, biraq ýáde 5 jyldan keıin oryndaldy. «Sarrany» 70 jyldyǵyna tartý ettim. Bul da meniń óner jolynda júrgen dara qyzdarymyzdyń aldyndaǵy dramatýrg retindegi paryzym.
Sarra – urpaq jalǵastyǵy úshin óziniń ataq-dańqyn da, mahabbatyn da qurban etken ÁIEL. Ananyń mısıasy – sońyna ulaǵatty urpaq qaldyrý. Eriniń, ol patsha bola ma, dana bola ma, eginshi bola ma, oǵan urpaq syılaý múmkindigi tek anaǵa berilgen quziret. Elin jaýdan qorǵaıtyn, eliniń erteńine qyzmet etetin urpaq qaldyrý anaǵa – mindet, paryz. Osy qaǵıda jolyndaǵy Sarranyń jan azaby men áıeldik qyzǵanysh órtine túsken ishki dertin ashýǵa tyrystym. Ol paıǵambar áıeli ǵoı, ózgeden erek jaralǵan. Kúshim jetti me, jetpedi me, ony kórermenniń patsha kóńiline qaldyrdym.
– «Sarra» teatr arqyly kórermenge neni aıtýdy maqsat etedi? Siz shyǵarmashylyqqa kiriserde Táken Álimqulovtyń, Maǵjan Jumabaevtyń, Muqaǵalıdyń shyǵarmalaryn oqyp kúsh alatynyńyzdy bilemiz. Al, mısterıa mashaqatyna túserde rýhty qaıdan aldyńyz?
S.Balǵabaev: «Biz dramatýrgıalyq shyǵarmany jazyp qana qoımaı, sahnaǵa shyǵý jolynda da jumys isteýimiz kerek» deıdi. Sarrany sahnada sóıletý jolynda rejıser, akter, sýretshilermen jumys jasaısyz ba?
– Sarra tazalyqty izdeıdi, izgilik jolynda qurban bolady. Iá, boıyndaǵy áıelge tán pendeshiligimen ómir baqı kúresedi, sonyń azabyn tartady, qasiretin shegedi. Biraq Ibrahım paıǵambardy (ǵ.s.) súıedi, Allaǵa qalaı qulshylyq etse, erine dál solaı qulshylyq etedi. Urpaqsyz ótip bara jatqan Ibrahım paıǵambarǵa (ǵ.s.) Ajardy usynady, paıǵambar urpaǵyn jalǵastyrýdy áıel qyzǵanyshynan, pendeshilikten joǵary qoıady. «Soqyrdan – kórmes, sarańnan – bermes, paıǵambardan –paıǵambar týady» dep, Ibrahım paıǵambardy (ǵ.s.) urpaq súıýge ózi kóndiredi.
Biz az halyqpyz, bizge ósý kerek. Babalardan qalǵan keń baıtaq jerge eshkim kóz alartpaý kerek. Óz jerimizge óz urpaǵymyz ıe bolýy kerek. Urpaǵy joqty jat jurt túgili, aǵaıyny basynady. Búkil aýyz ádebıetiniń sújeti osydan bastaý alady emes pe? Ul-qyzdarymyzdyń sanasyna urpaq kóbeıtý týraly quıa berýimiz kerek. Memleket te kóp balaly analarǵa úı-jaıyn qarastyrýy qajet. 10-15 balasy bardyń qoǵamda bedelin kóterip, áleýmettik jaǵdaıyn qamtamasyz etý kerek.
Óziń aıtqan Maǵjan, Táken, Muqaǵalı – jazýǵa jol ashady. Abaı ǵulama – oılanýǵa jol ashady. Mısterıa – ańyz, qıal emes. Ańyz – dúnıeden ótkender jaıly áńgime. Ierýssalımge baryp, Isa paıǵambardyń (ǵ.s.) týǵan úıin kórgende, sábı kezinde shomyldyrǵan ydysty kórgende qazirgi adam qandaı sezimde bolady. Nemese Ál-Aqsaǵa barǵanda Muhammed (sallallahý-ǵalaıáhı-ýá-sállámniń) Mıǵrajǵa kóterilgen tasyn kórgende qıal emes – aqıqat ekenin uǵasyń. Uqqanyń ne – jylaısyń!
Sultanáli óz ereksheligin aıtqan bolar. Biraq óz basym oılaımyn, dramatýrgtiń jazǵanyn rejıser túsinbese, spektákl shyqpaıdy. Dramatýrgtiń jazǵan keıipkerin rejıser kórermenge jetkize alýy kerek. Avtordyń aıtqysy kelgen oıyn kórermen túsinbese, rejıser avtormen soavtor bola almaı qalady. Sátsizdikke ushyraıdy dep oılaımyn. Ekeýi tandem bolýy shart. Dramatýrg pen rejıserdiń oıy, tereńdigi, ıntellektisi uqsas bolsa spektákl shyǵady. Mysaly, A.P. Chehovtyń pesalary keıde shyǵady, keıde shyqpaı jatady. Óıtkeni A.P.Chehovpen soavtor bola alatyndaı rejıserler óte az.
«Sarrany» N. Jantórın atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq teatrynyń rejıseri Gúlsına Merǵalıevanyń sahnalaýynda kóremiz. Meniń shyǵarmashylyǵymdaǵy tuńǵysh áıel rejıser. Al akterler ózderi somdaǵan obrazdy jerine jetkize alsa dep armandaımyn. Ázirge jumbaq!
– «Sýretkerde ómirbaıan bolý kerek» depsiz bir suhbatyńyzda. Sizdi sýretker qylǵan qandaı ómirbaıan?
– Aýylda óstim. Aýyl adamdarynyń tazalyǵyn, arman-qıalyn, adaldyǵyn, eńbekqorlyǵyn kórip óstim. Dana qarıalardy, áńgimeniń maıyn tamyzyp aıtatyn apalarymdy kórdim. Olardyń áńgimesi qazirgi teatrlardan kem emes edi. Ózderi aıtyp, ózderi oryndap beretin sheber bolatyn. Qazirgi urpaq ol býyndy kóre almady. Kóp biletin, kez-kelgen sózdiń balamasyn emin-erkin qoldana salatyn, tapqyr, sheshen edi shetterinen. Bir-birin qaıtalamaıtyn, minezderi bir-birine uqsamaıtyn. Qazirgi adamdar bir-birine óte uqsas, sharshatyp jiberedi. Jalpy, tabıǵaty ózgesheleý adamdarmen qarym-qatynasta bolǵandy jaqsy kóremin. Dereý shabyttanyp, jazǵym keledi. Rýh beredi. Biraq olar óte az.
– Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetinde ustazdyq etip kelesiz. Shákirtterińizden jańa býyn qalyptastyratyn qarqyn baıqala ma?
– İshteı úkilep júrgenderim bar, biraq ózderi bilmeıdi.
Menen alǵany azdyq etedi, ómirbaıandaǵy tájirıbe de kerek. Olar alǵashqyda qorqynyshpen kóp ýaqyt ótkizedi. Sosyn qyzyǵa bastaıdy. Qyzyqqan dúnıesin tezdetip shyǵarýǵa qunyǵa bastaıdy. Jazýdan lázzat alǵanda ǵana maman bolady.
– Qazaq dramatýrgıasynyń qazirgi jaı-kúıine qandaı baǵa berer edińiz?
– Sen teatrdyń ádebı bóliminde jumys isteısiń. Saǵan belgili bolar, qorjynyńa túsip jatqan pesalardy oqyp otyrasyń ǵoı.
Qoǵamda qyzyq bir áreketter paıda boldy. Buryn pesa jazyp kórmegender, teatr dırektory bola sala pesa jazady. Qansha qalamaqy alsa da ózi biledi. Nemese depýtat bola salyp, pesa jazady da, teatrǵa qoıǵyzady. Qoldarynda bılik bar ǵoı... Menińshe, árkim óziniń qolynan keletin sharýamen aınalysý kerek-aq! Bizde ońaı olja tapqysy keletin jaǵymsyz minez bar.
– Jazýshy bolamyn, dramatýrg bolamyn dep júrgen jastarǵa qandaı keńes beresiz?
– Reseptisi joq qoı. Men jazýshy-dramatýrg bolamyn dep oılaǵan joqpyn. Biraq bala kezimnen jazýmen mashyqtandym. Ákeme qyzyǵatynmyn. Ákem jazýshy edi. Jazǵan dúnıesin erinbeı, jalyqpaı maǵan oqıtyn. Ózine qatty unaǵan shyǵarmalardy mindetti túrde oqytatyn.
– Salıqaly suhbatyńyzǵa raqmet!
Suhbattasqan Mıras Ábil,
Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademıalyq qazaq mýzykalyq drama teatry ádebıet bóliminiń meńgerýshisi
