[caption id="attachment_15576" align="alignleft" width="183"]
– «Qaraly sulýdy» dramatýrgiiaǵa ainaldyrý usynysy rejisser Bolat Atabaevtan tústi. M.Áýezovtiń 100 jyldyq mereitoiyna bailanysty Germaniia elinen osy pesany qoiýǵa shaqyrtý túskenin aitty. Ol kezde «Máńgilik bala beineni» jurt jaqsy qabyldap, aspandatyp jatqan kez bolatyn. Sol qarqynmen «Qaraly sulýdy» da tezdetip pesaǵa ainaldyryp berýimdi ótindi. Alǵashqyda qiyn bolǵany ras.
«Qaraly sulý» – klassikalyq áńgime, kólemi on betten aspaidy. Dramatýrgiiaǵa ainaldyrý úshin siýjetti kúrdelendirý kerek boldy. Demek, onsyz da kúrdeli áńgimeniń sharyqtaý shegin jasaý qajet edi. Oqiǵany konfliktige qurý kerek edi. Áńgimedegi qyzmetshi kempirdi negizge ala otyryp Qaragózdiń tragediiasy da, isterikasy da shyqty-aý, áiteýir.
Ol kezde Bolat Atabaevtyń rejisser retinde qoltańbasy synalyp, onyń qoiǵan spektaklderin qabyldai almaǵandar kóp bolatyn. Sebebi, teatrdaǵy qalyptasyp qalǵan dástúrdi buzyp-jaryp, qazaq rejissýrasynda jańa kózqaras qalyptastyryp, teatr álemine qubylys bolyp engen Bolat Atabaevtyń ereksheligi oqshaýlanyp kórinetin. Bolat maǵan: «Daiyndal, taiaq jeimiz! Búgin bizdi synaýǵa tisterin qairap, akademiiadan top qurylyp, áýezovtanýshylar, ǵalymdar kele jatyr eken», – dedi. Sodan shynynda da Ǵ.Músirepov atyndaǵy Jastar teatryna ǵalymdar, jýrnalister, aqyn-jazýshylar, dástúrli rejisserlar taily-taiaǵymen qalmai jetti. Qazaqsha aitqanda, óńderi órt sóndirgendei.
1997 jyly kúzde spektakldi halyq erekshe qoshemetpen qarsy aldy. Shynynda da rejisserdiń tapqyrlyǵy tánti etti. Adýyndap kelgen aǵalarymyz da tosylyp, biraýyzdan quttyqtady. «Áýezovtiń shyǵarmasyn qorlady ma dep kelip edik, sender sahnalyq nusqasy arqyly Áýezovti óz deńgeiinde kóteripsińder, raqmet» desip ketti. Sóitip, uly jazýshynyń arýaǵy qoldap, bir soiqannan aman qaldyq. Teatrdan shyǵyp kele jatqanymda jazýshynyń uly Murat Muhtaruly Áýezov aǵamyz kútip tur eken, qolymdy alyp, rizashylyǵyn aitty. Sondaǵy qýanyshymdy aitsańyz, osydan soń baryp júrek ornyna túskendei boldy.
– Ibrahim paiǵambardyń (ǵ.s.) atyn aitqanda, Sarra degen esimdi qatar estimiz. Osy eki esimdi bailanystyratyn tek qana erli-zaiyptylyq taǵdyrlastyǵy emes, rýh biiktigi. Óte názik te kúrdeli taqyryp. Al muny dramatýrgiiaǵa ainaldyrý tolymdy dúnietanymdy, asqan sheberlikti talap eteri sózsiz. Jýyrda «Qalleki» teatrynda Sizdiń jan dúnieńizdi jaryp shyqqan «Sarra» pesasy sahnalanbaq. Sýretker Muqanova «Sarraǵa» qalai keldi?
–1991 jyly Qazaqstan Táýelsizdigin alyp, qazaq qaýymy kóneni jańǵyrtyp, ólini tiriltip, túleý – jańǵyrý dáýirin bastan keshkenin bilesiń. Ol kezde qalamaqy suraý degen atymen joq. Eshkimnen eshteńe talap etpeisiń, árkimniń qolynan ne keledi, sony jasaýymyz kerek dep qulshyndyq. Táýelsizdikke qol jetkizgennen artyq baqyttyń keregi joq edi bizge. Qalamaqyńyz ne, ailyq ta joq. Biraq, baqytty edik. Aldymyzda úlken murat, taýsylmas baq, sarqylmas dáýlet turǵandai jomart boldyq. Sebebin bilesiń, 1986 jyldyń jeltoqsanyn bastan ótkizgen býyn – meniń qatarlastarym edi.
Táýelsizdiktiń arqasynda Quran Kárimdi oqýǵa qol jetkizdik. Buryn atalarymyz Qurandy tyǵyp, jasyryp ustaityn. Nemese úidiń tórine qatiraǵa salyp, bala-shaǵanyń qoly jetpeitindei etip, biikke ilip qoiatyn edi. Ustap, ashyp kórmek túgili, kóp qaratqyzbaityn. Kieli, qol tigizýge de bolmaitynyn bilgenmen, kitap ekenin bilmei kettik.
Táýelsizdik alǵanda Halifa Altai aqsaqaldyń Qurannyń qazaqsha maǵynasymen jaryqqa shyqqan kitaby qolymyzǵa tústi. Yntyzar sezimmen oqýǵa kiristim. Kórkem ádebiet siiaqty shyǵar dep oilasam kerek. Oqimyn, miym da, sanam da jetpeidi. Men oqyǵan kitaptardan kúrdeli, túsiniksiz bolyp shyqty. Ásirese Paiǵambarlar zamanynda túsken aiattardy, paiǵambarlardyń tusynda bolǵan qaýymdy, halyqty uǵý qiyn tidi. Mysaly, Lut paiǵambardyń zamanynda zaýalǵa ushyraǵan halqyna bailanysty túsken aiat. Quran Kárimdi oqý úshin qanshama tarihi kitaptardy, tápsirlerdi bilý kerek ekenin uqpaimyn ǵoi, maqurymmyn.
Osyndai jumbaqtardyń sheshýin Rabǵuzidyń «Qissa-súl-ánbiiia-i» kitaby qolyma túskende tapqandai kúi keshtim.
1991 jyly Jazýshylar odaǵyn memleket tarapynan qarjylandyrmaityn bolyp, qysqartý júrdi. Sol kezde men Rabǵuzi babamnyń kitabyn qushaqtap elge kettim. Kúndiz-túni aýyl aqsaqaldaryn jinap alyp, eskishe saýatty adamdar, arab sózderiniń aýdarmasy, maǵynasy bar ejelgi tápsirleri qoldarynda saqtalyp kelgen úlkenderdi kómekke shaqyryp, aýdarmaǵa kiristik.
Rabǵuzidyń «Qissa-súl-ánbiiia-i» kitaby 9 jyldan keiin, 2000 jyly «Sanat» baspasynan qazaq tilinde tuńǵysh ret kirillitsamen kitap bolyp jaryqqa shyqty.
Kitaptyń túpnusqasyn moǵol, shaǵatai tilderinen tárjimalaǵandar: Mátrjam Damolla, Ǵabdúlǵulam hazireti men Sharifýddin molla.
[caption id="attachment_15578" align="alignright" width="234"]
«Islam Qazan» baspasyna tatar tilindegi aýdarmasyna uzaq ýaqyt tyiym salynyp, jaryqqa shyqpaǵan. Bul ǵulamalardyń batyldyǵynyń, qairatkerliginiń arqasynda kitaptyń jaryq kórýine Peterbor tsenzory tarapynan 1903 jyly 13 maýsymda ruqsat berilgen. Sonan keiin, toqsan jeti jyldan keiin Qazaq eliniń táýelsizdiginen soń jaryq kórdi.
Aýdarý sátinde kóptegen siýjetterge qalamger retinde qatty qyzyqtym. Sonyń ishindegi Ibrahim (ǵ.s.)-nyń jubaiy Sarranyń taǵdyry erekshe kórindi. Paiǵambar áieli, dara áiel, aqyl-parasaty mol, qasietti áieldiń ishki jan dúniesiniń dramaǵa toly bolýy miymnyń bir núktesinde qalyp qoidy. Sol kezde-aq ne áńgimege, ne pesaǵa arqaý etpek bolǵanmyn. Biraq ol kezde men 27 jasta edim, áiel retinde de, qalamger retinde de, ana retinde de tájiribem jetkiliksiz, daiyn emes edim. Árine basqa áńgimelerimdei jazýǵa da bolar edi, onda bálkim búgingi «Sarradai» shyqpas pa edi?! Asyǵys jazylǵan bolar ma edi. Sonymen «Sarra» biraz ýaqyt ishimde dóńbekship jatyp búgin ǵana kórermenge jol tartpaqshy.
– Tora kitabynda osy qasietti kitaptardaǵy ideal keiipkerlerdiń pándeýi áreketterine kýá bolamyz. Al, Sarranyń ómirin ónerge ainaldyrýǵa qansha ýaqyt ketti, qandai daiyndyqpen keldińiz. Ibrahim paiǵambardyń (ǵ.s.) jary Sarramen ákesi jaǵynan týysqan bolyp keletini ras pa?
– «Máńgilik bala beine», «Qaraly sulý» sahnaǵa shyqqannan keiin Qazaqstannyń Halyq ártisi, birtýar talant iesi Farida apa Sháripova: «Roza, seniń «Patsha qatyn Ý» degen áńgimeńdi oqyp shyqtym. Ý-dyń obrazyn mendei shyǵaratyn adam tappaisyń. Osynyń dramatýrgiiasyn tezdetip jasap ber, meniń de bir armanym edi – Qytaidyń patsha qatynyn somdaý», – dedi. Ras, Sháripovanyń ol keiipkerdi kemeline keltirip shyǵaratynyna kúmánim bolmaǵan. Men qarap júrmei memlekettik qyzmetke shaqyryldym, kún kórýimiz qiyndap ketti. Shyǵarmashylyqqa qalamaqy tólenbeitin boldy. Balalar – shaqalaq, sonymen araǵa ýaqyt túsip ketti. Sóitip júrgende Farida apa dúnieden ótti. Aktrisanyń aiaýly armanynyń oryndalýyna járdem kórsete almadym. Osy kúnge deiingi ishte ketken bir úlken ókinishim – osy. Bolat Atabaevtyń bir aitqany bar edi: «Farida apaǵa bardym, úiin qarańǵylap tastaidy eken, eshkimmen sóileskisi joq, basqasha kúizelisin kórdim», – dep.
Bilesiz be, bálkim bul uqsastyq shyǵar, biraq «Patsha qatyn Ý-dyń» sońǵy ómiri osyndai tragediiamen bitetin. Óitkeni, 50 jyl patshalyqty bilegen qatynnyń Qapaǵan han bastaǵan kóshpeli túrikterdiń aldyndaǵy jeńilis sátindegi kúii edi.
Parlament Senatynda qyzmette júrgen kezimde Qazaqstannyń Halyq ártisi Gúljan Áspetova: «Maǵan bir dúnie jaz! Qashanǵy júredi deisiń, biz de qartaiyp baramyz», – demesi bar ma. Gúlekeńe sol joly ýáde berdim, biraq ýáde 5 jyldan keiin oryndaldy. «Sarrany» 70 jyldyǵyna tartý ettim. Bul da meniń óner jolynda júrgen dara qyzdarymyzdyń aldyndaǵy dramatýrg retindegi paryzym.
Sarra – urpaq jalǵastyǵy úshin óziniń ataq-dańqyn da, mahabbatyn da qurban etken ÁIEL. Ananyń missiiasy – sońyna ulaǵatty urpaq qaldyrý. Eriniń, ol patsha bola ma, dana bola ma, eginshi bola ma, oǵan urpaq syilaý múmkindigi tek anaǵa berilgen quziret. Elin jaýdan qorǵaityn, eliniń erteńine qyzmet etetin urpaq qaldyrý anaǵa – mindet, paryz. Osy qaǵida jolyndaǵy Sarranyń jan azaby men áieldik qyzǵanysh órtine túsken ishki dertin ashýǵa tyrystym. Ol paiǵambar áieli ǵoi, ózgeden erek jaralǵan. Kúshim jetti me, jetpedi me, ony kórermenniń patsha kóńiline qaldyrdym.
– «Sarra» teatr arqyly kórermenge neni aitýdy maqsat etedi? Siz shyǵarmashylyqqa kiriserde Táken Álimqulovtyń, Maǵjan Jumabaevtyń, Muqaǵalidyń shyǵarmalaryn oqyp kúsh alatynyńyzdy bilemiz. Al, misteriia mashaqatyna túserde rýhty qaidan aldyńyz?
S.Balǵabaev: «Biz dramatýrgiialyq shyǵarmany jazyp qana qoimai, sahnaǵa shyǵý jolynda da jumys isteýimiz kerek» deidi. Sarrany sahnada sóiletý jolynda rejisser, akter, sýretshilermen jumys jasaisyz ba?
– Sarra tazalyqty izdeidi, izgilik jolynda qurban bolady. Iá, boiyndaǵy áielge tán pendeshiligimen ómir baqi kúresedi, sonyń azabyn tartady, qasiretin shegedi. Biraq Ibrahim paiǵambardy (ǵ.s.) súiedi, Allaǵa qalai qulshylyq etse, erine dál solai qulshylyq etedi. Urpaqsyz ótip bara jatqan Ibrahim paiǵambarǵa (ǵ.s.) Ajardy usynady, paiǵambar urpaǵyn jalǵastyrýdy áiel qyzǵanyshynan, pendeshilikten joǵary qoiady. «Soqyrdan – kórmes, sarańnan – bermes, paiǵambardan –paiǵambar týady» dep, Ibrahim paiǵambardy (ǵ.s.) urpaq súiýge ózi kóndiredi.
Óziń aitqan Maǵjan, Táken, Muqaǵali – jazýǵa jol ashady. Abai ǵulama – oilanýǵa jol ashady. Misteriia – ańyz, qiial emes. Ańyz – dúnieden ótkender jaily áńgime. Ierýssalimge baryp, Isa paiǵambardyń (ǵ.s.) týǵan úiin kórgende, sábi kezinde shomyldyrǵan ydysty kórgende qazirgi adam qandai sezimde bolady. Nemese Ál-Aqsaǵa barǵanda Muhammed (sallallahý-ǵalaiáhi-ýá-sállámniń) Miǵrajǵa kóterilgen tasyn kórgende qiial emes – aqiqat ekenin uǵasyń. Uqqanyń ne – jylaisyń!
Sultanáli óz ereksheligin aitqan bolar. Biraq óz basym oilaimyn, dramatýrgtiń jazǵanyn rejisser túsinbese, spektakl shyqpaidy. Dramatýrgtiń jazǵan keiipkerin rejisser kórermenge jetkize alýy kerek. Avtordyń aitqysy kelgen oiyn kórermen túsinbese, rejisser avtormen soavtor bola almai qalady. Sátsizdikke ushyraidy dep oilaimyn. Ekeýi tandem bolýy shart. Dramatýrg pen rejisserdiń oiy, tereńdigi, intellektisi uqsas bolsa spektakl shyǵady. Mysaly, A.P. Chehovtyń pesalary keide shyǵady, keide shyqpai jatady. Óitkeni A.P.Chehovpen soavtor bola alatyndai rejisserler óte az.
«Sarrany» N. Jantórin atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq teatrynyń rejisseri Gúlsina Merǵalievanyń sahnalaýynda kóremiz. Meniń shyǵarmashylyǵymdaǵy tuńǵysh áiel rejisser. Al akterler ózderi somdaǵan obrazdy jerine jetkize alsa dep armandaimyn. Ázirge jumbaq!
– «Sýretkerde ómirbaian bolý kerek» depsiz bir suhbatyńyzda. Sizdi sýretker qylǵan qandai ómirbaian?
– Aýylda óstim. Aýyl adamdarynyń tazalyǵyn, arman-qiialyn, adaldyǵyn, eńbekqorlyǵyn kórip óstim. Dana qariialardy, áńgimeniń maiyn tamyzyp aitatyn apalarymdy kórdim. Olardyń áńgimesi qazirgi teatrlardan kem emes edi. Ózderi aityp, ózderi oryndap beretin sheber bolatyn. Qazirgi urpaq ol býyndy kóre almady. Kóp biletin, kez-kelgen sózdiń balamasyn emin-erkin qoldana salatyn, tapqyr, sheshen edi shetterinen. Bir-birin qaitalamaityn, minezderi bir-birine uqsamaityn. Qazirgi adamdar bir-birine óte uqsas, sharshatyp jiberedi. Jalpy, tabiǵaty ózgesheleý adamdarmen qarym-qatynasta bolǵandy jaqsy kóremin. Dereý shabyttanyp, jazǵym keledi. Rýh beredi. Biraq olar óte az.
– Qazaq Ulttyq óner ýniversitetinde ustazdyq etip kelesiz. Shákirtterińizden jańa býyn qalyptastyratyn qarqyn baiqala ma?
– Ishtei úkilep júrgenderim bar, biraq ózderi bilmeidi.
Menen alǵany azdyq etedi, ómirbaiandaǵy tájiribe de kerek. Olar alǵashqyda qorqynyshpen kóp ýaqyt ótkizedi. Sosyn qyzyǵa bastaidy. Qyzyqqan dúniesin tezdetip shyǵarýǵa qunyǵa bastaidy. Jazýdan lázzat alǵanda ǵana maman bolady.
– Qazaq dramatýrgiiasynyń qazirgi jai-kúiine qandai baǵa berer edińiz?
– Sen teatrdyń ádebi bóliminde jumys isteisiń. Saǵan belgili bolar, qorjynyńa túsip jatqan pesalardy oqyp otyrasyń ǵoi.
Qoǵamda qyzyq bir áreketter paida boldy. Buryn pesa jazyp kórmegender, teatr direktory bola sala pesa jazady. Qansha qalamaqy alsa da ózi biledi. Nemese depýtat bola salyp, pesa jazady da, teatrǵa qoiǵyzady. Qoldarynda bilik bar ǵoi... Menińshe, árkim óziniń qolynan keletin sharýamen ainalysý kerek-aq! Bizde ońai olja tapqysy keletin jaǵymsyz minez bar.
– Jazýshy bolamyn, dramatýrg bolamyn dep júrgen jastarǵa qandai keńes beresiz?
– Retseptisi joq qoi. Men jazýshy-dramatýrg bolamyn dep oilaǵan joqpyn. Biraq bala kezimnen jazýmen mashyqtandym. Ákeme qyzyǵatynmyn. Ákem jazýshy edi. Jazǵan dúniesin erinbei, jalyqpai maǵan oqityn. Ózine qatty unaǵan shyǵarmalardy mindetti túrde oqytatyn.
– Saliqaly suhbatyńyzǵa raqmet!
Suhbattasqan Miras Ábil,
Qalibek Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademiialyq qazaq mýzykalyq drama teatry ádebiet bóliminiń meńgerýshisi
