“Qazaqstan reseılik ekonomıkaǵa salynǵan halyqaralyq sanksıalar talabyn saqtaı otyryp, ózara tıimdi kelisimder jasaýǵa qol jetkizdi” - deıdi resmı BAQ.
Sanksıalardyń talaptary saqtalǵany durys, árıne. Áıtpese bizdiń elge zardaby da ońaı bolmasy anyq qoı.
Pýtınniń qazir syrtqy saıasatyndaǵy alpaýyt eldermen aradaǵy qarym-qatynasy kúrdelenip, halyqaralyq sanksıalardyń saldarynan saly sýǵa ketip, júni jyǵylyp qalǵan ǵoı.
Sondyqtan Qazaqstan dál qazir Reseı úshin yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa múddeli birden-bir el bop tur. Osy saparynyń ózinen - aq Kreml úshin Qazaqstannyń orny bólek ekenin ańǵarýǵa bolady.
Pýtın de ákki saıasatker ǵoı, keshe ǵana Astanada Túrki elderi samıti ótkenin, Fransıa prezıdenti kelip-ketkenin kórip, bilip otyr. Onyń osy kelisinde Kreml úshin Qazaqstannyń orny bólek ekeni ańǵaryldy. Onyń ústine, jaqynda ǵana Astanaǵa Fransıa prezıdenti kelip-ketken, odan keıin Túrki elderi uıymynyń samıti ótken – kórshimiz munyń bárin kórip-bilip otyr.
Sondyqtan da «21 ǵasyrdaǵy tatý kórshilik pen odaqtastyq týraly kelisim-sharttyń» on jyldyǵy olar úshin atap ótýge turarlyq dataǵa aınalǵany baıqalady.
Qazaqta “jylandy úsh keskende, kesirtkelik qaýqary bar” degen sóz tegin aıtylmaǵan. Dál qazir bizde bireýge dóń aıbat kórsetip, jelkemizdi kújireıtetin jaǵdaı joq.
Saıasat degen óte názik nárse. Múlt ketseń, zıany búkil elge tıedi. Eldiń tynyshtyǵyna, ómirine tıedi. Aınalamyzda ne bop jatqanyn kórip otyrmyz. Reseı qansha jerden quldyrasa da, alpaýyt eldiń biri. Olardy qushaq jaıa qarsy alǵanda mahabbatymyz asyp-tasyǵannan emes, dál qazirgi jaǵdaıda, el qaýipsizdigi úshin kórshilerdiń eshqaısymen daýlaspaı, jaýlaspaı, tatýlyq pen birlik saıasatyn júrgizý asa mańyzdy bolyp tur.
Reseı – búgingi tańda Qazaqstannyń eń iri saýda-ekonomıkalyq áriptesi. Eki el arasyndaǵy taýar aınalymy byltyr 28 mlrd. dollarǵa jetken. Qazirgi alys-beristiń qarqynyna qaraǵanda, bıyl onyń kólemi 30 mlrd. dollardan asýy yqtımal.
Lázzat Ahatova
