Keshe ǵana, iaǵni 1 naýryzdan bastap kólikterge arnalǵan gaz baǵasyn ýaqytsha retteý toqtatylǵany sol edi, baǵa sharyqtap shyǵa keldi. Karantin kezinde edáýir baǵany retegen 2020 jyldyń 3 sáýirindegi «Janarmai quiý beketterinde janarmai quiý úshin suiytylǵan munai gazyn bólshek satýdyń shekti baǵalaryn belgileý týraly» N-20293 buiryq bir jylǵa jeter-jetpes kúshi joiyldy. Endi memleket janarmai beketteriniń baǵasyna aralaspaidy. Bul jańalyq janarmai quiý beketteri ieleriniń qulaǵyna tie salysymen, jalma-jan baǵany kóterýge asyqty. Máselen, Mańǵystaýda suiytylǵan munai gazynyń bir litri 85 teńge degen baǵa aitylyp qalyp jatyr.
Baǵa naryqtaǵy suranys pen usynystan týyndaidy degen bazalyq túsinikke salsaq, árine túrli qisyn tabylar. Biraq ishki naryqty avtokólik gazymen toltyryp tastaýǵa syrtqy naryqtaǵy suiyq gaz baǵasynyń «ushyp» turǵany kesirin tigizip jatqan syńaily.
Baqsaq baqa eken demekshi, úiimizde mazdatyp otyrǵan kádimgi tabiǵi gazdyń da suraýy úlken bop tur. Olai deitinimiz, otandyq gaz salasy tozyǵy shyǵa bastaǵan infraqurylymdy jamap-jasqaýǵa qarajat tappai otyrǵany belgili boldy.
Burq etip, syrtqa bulai atqylap shyqqan «irińdi jaranyń» betin elimizdegi karantindik sharalardyń jumsartylýy jáne kórshi Reseidegi «Soiýz» gaz qubyrynyń jarylýy «tyrnap» ketken bolyp shyqty. Endeshe «Dala men qala» basylymy osy taqyryp aiasyna keńinen toqtalyp, tereńnen zerdelep kórmek...
Mamandardyń ýájine qulaq assaq, ótken ǵasyrdyń 60-70-jyldary, sovettik kezeńde salynǵan «Ortalyq Aziia-Ortalyq», "Soiýz", "Buhara-Oral", "Orynbor-Novopskov" syndy magistraldyq gaz qubyrlary tozyp barady. Olardyń boiynda ornalasqan kompressorlyq stantsiialardyń jaramdylyq merzimi aiaqtalǵandyqtan, gaz shyǵyndary óte kóp, udaiy jóndeýdi talap etedi. Mundai jabdyqty múmkindiginshe tezirek jańalaý, aýystyrý kerek. Biraq bul jumystardy júzege asyrýǵa keetin qyrýar qarajat ulttyq operatorda joq.
Qaýipsizdik standarttaryna sáikes,magistraldy gaz qubyry men kompressorlyq stantsiialardyń maksimaldy jumysqa jaramdylyq merzimi 50 jyl eken. Al Qazaqstandaǵy magistraldyq gaz qubyrlarynyń 21% -dan astamyna 50 jyldan astam ýaqyt ótip ketken, taǵy 49% - 40 jyldan 50 jylǵa deiingiler, al táýelsizdik jyldary salynǵan – jańasy deitin 10% gaz qubyry jelisiniń ózine jumys istegenine, mine attai 30 jyl ýaqyt tolyp ta qoidy. Jerastynda jumys istep turǵan 638 uńǵymanyń 520-y qaýipsiz, olardyń paidalaný merzimi áldeqashan ótip ketken.
«Gaz infraqurylymy 75 paiyz tozý (!) degen úlken kórsetkish. Myna irgedegi Orynbor aimaǵyndaǵy jaǵdai bizge nuqyp kórsetilgen belgi. Óitkeni, shynyn aitqanda, bul sala kezindegi baqylaýdyń jáne bilikti mamandardyń arqasynda ǵana istep tur. Apat kez-kelgen ýaqytta oryn alýy múmkin. Endi, olai demeske taǵy bolmaidy. Maman retinde biz faktini aitýymyz kerek. Al fakt osyǵan ákelip tur. Sondyqtan, Prezident, Úkimet bul jaitqa basa nazar aýdarýy kerek. «QazTransGaz» kompaniiasy japadan-jalǵyz sheshetin másele emes bul», - deidi osy gaz salasynyń ardageri Sultanǵali Imajanov.
Jańalaý degenniń bári ainalyp kelip báribir qarajatqa tireletini aidan anyq. Al ol qarajatty kim beredi? Nege osyǵan jetkenshe sozyp keldik? Mine, bul aitylsa da joǵary deńgeide qoldaý tappai, jabýly qazan jabýly kúiinde qalyp kele jatqan shetin máselege ainaldy.
Halyq tutynysy úshin gazǵa belgilengen tarifter óz-ózin aqtamaidy deidi mamandar. Mysaly, QazTransGaz 2020 jyldyń qorytyndysy boiynsha, ishki naryqta shamamen 100 mlrd teńge kóleminde shyǵynǵa uryndy, kompaniia ony eksportqa satqan gaz túsimderi esebinen japty. Shyndyǵyn aitqanda, búginderi ishki tutynys bútindei eksport arqyly sýbsidiialanyp otyr. Eger bári osylai jalǵasa beretin bolsa, onda ulttyq kompaniia shyǵyndy tabyspen jamap, ildebailap kúnin kórýge kóshedi, ondaida álemdik investitsiialarǵa salatyn qarjylyq resýrstar da qalmaidy. Sáikesinshe, bul salada damý da bolmaidy.
Sonymen Keńes ýaqytynda salynǵan bizdegi gaz tasymaldaý júiesi qaýsap tursa da ildebailap jumys istep tur.
Aidarhan Qusaiynov, ekonomist-maman:
- Gaz qubyrlarynda, ókinishke qarai, apat bolyp turady. Onyń sebebin, árine zerttep, ábden tezden ótkizý kerek. Qazaqstanda da Reseidegi jaǵdaidyń qaitalanýy ábden múmkin. Biraq men budan bir «Asan Qaiǵynyń kúiin» kórgim kelmeidi. Óitkeni bizde jetkilikti júktemedegi gazqubyrlary jap-jaqsy jumys istep jatyr. Al eski gaz qubyrlaryna keletin bolsaq, jaǵdai basqasha. Qazir ondaǵy tasymal kólemi keńestik jobalarda kórsetilgennen áldeqaida az.
Degenmen bul arqany keńge salýǵa bolady degendi bildirmeidi. Elimizdiń gaz naryǵynda teńgerimsizdik qatty baiqalady. Ishki baǵa eksporttan túsken tabys boiynsha sýbsidiialanady. Bul, árine jalpy durys emes.
Óitkeni ol ulttyq operator jumysynyń tiimdiligi men tabystylyǵyn kúrt tómendetetin nárse. Teńgerimsizdik bolsa, júieli máselelerdi týdyrady. Aqyry ainalyp kelgende, bular ishki naryqtyń damýyn tejeidi, óitkeni baǵa ádiletti qoiylyp, júzege asyrylyp jatqan joq. Onyń ústine memleket pen korporativtik sektor jaýapkershiligi bite-qainasyp ketken. Máselen, áleýmettik másele boiynsha jaýap berýi tiis Úkimet ony «QazTransGaz» AQ esebinen sheshýge tyrysady. Odan bólek ekonomika jáne ulttyq qaýipsizdik degen másele bar. Gaz baǵasynyń tómen bolýy ony únemdep, jumsaý degendi yntylandyrmaidy, sondyqtan shyǵyn da kóp»
Bul - mamandar pikiri. Degenmen, jýyq arada gaz infraqurylymy nysandaryn qaita qurylymdap, tolyqtai jańalaýǵa birden kirispesek, onda tehnogendik apattardan basymyzdy arashalap ala almaityn sekildimiz.
