Keshe ǵana, ıaǵnı 1 naýryzdan bastap kólikterge arnalǵan gaz baǵasyn ýaqytsha retteý toqtatylǵany sol edi, baǵa sharyqtap shyǵa keldi. Karantın kezinde edáýir baǵany retegen 2020 jyldyń 3 sáýirindegi «Janarmaı quıý beketterinde janarmaı quıý úshin suıytylǵan munaı gazyn bólshek satýdyń shekti baǵalaryn belgileý týraly» N-20293 buıryq bir jylǵa jeter-jetpes kúshi joıyldy. Endi memleket janarmaı beketteriniń baǵasyna aralaspaıdy. Bul jańalyq janarmaı quıý beketteri ıeleriniń qulaǵyna tıe salysymen, jalma-jan baǵany kóterýge asyqty. Máselen, Mańǵystaýda suıytylǵan munaı gazynyń bir lıtri 85 teńge degen baǵa aıtylyp qalyp jatyr.
Baǵa naryqtaǵy suranys pen usynystan týyndaıdy degen bazalyq túsinikke salsaq, árıne túrli qısyn tabylar. Biraq ishki naryqty avtokólik gazymen toltyryp tastaýǵa syrtqy naryqtaǵy suıyq gaz baǵasynyń «ushyp» turǵany kesirin tıgizip jatqan syńaıly.
Baqsaq baqa eken demekshi, úıimizde mazdatyp otyrǵan kádimgi tabıǵı gazdyń da suraýy úlken bop tur. Olaı deıtinimiz, otandyq gaz salasy tozyǵy shyǵa bastaǵan ınfraqurylymdy jamap-jasqaýǵa qarajat tappaı otyrǵany belgili boldy.
Burq etip, syrtqa bulaı atqylap shyqqan «irińdi jaranyń» betin elimizdegi karantındik sharalardyń jumsartylýy jáne kórshi Reseıdegi «Soıýz» gaz qubyrynyń jarylýy «tyrnap» ketken bolyp shyqty. Endeshe «Dala men qala» basylymy osy taqyryp aıasyna keńinen toqtalyp, tereńnen zerdelep kórmek...
Mamandardyń ýájine qulaq assaq, ótken ǵasyrdyń 60-70-jyldary, sovettik kezeńde salynǵan «Ortalyq Azıa-Ortalyq», "Soıýz", "Buhara-Oral", "Orynbor-Novopskov" syndy magıstraldyq gaz qubyrlary tozyp barady. Olardyń boıynda ornalasqan kompresorlyq stansıalardyń jaramdylyq merzimi aıaqtalǵandyqtan, gaz shyǵyndary óte kóp, udaıy jóndeýdi talap etedi. Mundaı jabdyqty múmkindiginshe tezirek jańalaý, aýystyrý kerek. Biraq bul jumystardy júzege asyrýǵa keetin qyrýar qarajat ulttyq operatorda joq.
Qaýipsizdik standarttaryna sáıkes,magıstraldy gaz qubyry men kompresorlyq stansıalardyń maksımaldy jumysqa jaramdylyq merzimi 50 jyl eken. Al Qazaqstandaǵy magıstraldyq gaz qubyrlarynyń 21% -dan astamyna 50 jyldan astam ýaqyt ótip ketken, taǵy 49% - 40 jyldan 50 jylǵa deıingiler, al táýelsizdik jyldary salynǵan – jańasy deıtin 10% gaz qubyry jelisiniń ózine jumys istegenine, mine attaı 30 jyl ýaqyt tolyp ta qoıdy. Jerastynda jumys istep turǵan 638 uńǵymanyń 520-y qaýipsiz, olardyń paıdalaný merzimi áldeqashan ótip ketken.
«Gaz ınfraqurylymy 75 paıyz tozý (!) degen úlken kórsetkish. Myna irgedegi Orynbor aımaǵyndaǵy jaǵdaı bizge nuqyp kórsetilgen belgi. Óıtkeni, shynyn aıtqanda, bul sala kezindegi baqylaýdyń jáne bilikti mamandardyń arqasynda ǵana istep tur. Apat kez-kelgen ýaqytta oryn alýy múmkin. Endi, olaı demeske taǵy bolmaıdy. Maman retinde biz faktini aıtýymyz kerek. Al fakt osyǵan ákelip tur. Sondyqtan, Prezıdent, Úkimet bul jaıtqa basa nazar aýdarýy kerek. «QazTransGaz» kompanıasy japadan-jalǵyz sheshetin másele emes bul», - deıdi osy gaz salasynyń ardageri Sultanǵalı Imajanov.
Jańalaý degenniń bári aınalyp kelip báribir qarajatqa tireletini aıdan anyq. Al ol qarajatty kim beredi? Nege osyǵan jetkenshe sozyp keldik? Mine, bul aıtylsa da joǵary deńgeıde qoldaý tappaı, jabýly qazan jabýly kúıinde qalyp kele jatqan shetin máselege aınaldy.
Halyq tutynysy úshin gazǵa belgilengen tarıfter óz-ózin aqtamaıdy deıdi mamandar. Mysaly, QazTransGaz 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha, ishki naryqta shamamen 100 mlrd teńge kóleminde shyǵynǵa uryndy, kompanıa ony eksportqa satqan gaz túsimderi esebinen japty. Shyndyǵyn aıtqanda, búginderi ishki tutynys bútindeı eksport arqyly sýbsıdıalanyp otyr. Eger bári osylaı jalǵasa beretin bolsa, onda ulttyq kompanıa shyǵyndy tabyspen jamap, ildebaılap kúnin kórýge kóshedi, ondaıda álemdik ınvestısıalarǵa salatyn qarjylyq resýrstar da qalmaıdy. Sáıkesinshe, bul salada damý da bolmaıdy.
Sonymen Keńes ýaqytynda salynǵan bizdegi gaz tasymaldaý júıesi qaýsap tursa da ildebaılap jumys istep tur.
Aıdarhan Qusaıynov, ekonomıs-maman:
- Gaz qubyrlarynda, ókinishke qaraı, apat bolyp turady. Onyń sebebin, árıne zerttep, ábden tezden ótkizý kerek. Qazaqstanda da Reseıdegi jaǵdaıdyń qaıtalanýy ábden múmkin. Biraq men budan bir «Asan Qaıǵynyń kúıin» kórgim kelmeıdi. Óıtkeni bizde jetkilikti júktemedegi gazqubyrlary jap-jaqsy jumys istep jatyr. Al eski gaz qubyrlaryna keletin bolsaq, jaǵdaı basqasha. Qazir ondaǵy tasymal kólemi keńestik jobalarda kórsetilgennen áldeqaıda az.
Degenmen bul arqany keńge salýǵa bolady degendi bildirmeıdi. Elimizdiń gaz naryǵynda teńgerimsizdik qatty baıqalady. İshki baǵa eksporttan túsken tabys boıynsha sýbsıdıalanady. Bul, árıne jalpy durys emes.
Óıtkeni ol ulttyq operator jumysynyń tıimdiligi men tabystylyǵyn kúrt tómendetetin nárse. Teńgerimsizdik bolsa, júıeli máselelerdi týdyrady. Aqyry aınalyp kelgende, bular ishki naryqtyń damýyn tejeıdi, óıtkeni baǵa ádiletti qoıylyp, júzege asyrylyp jatqan joq. Onyń ústine memleket pen korporatıvtik sektor jaýapkershiligi bite-qaınasyp ketken. Máselen, áleýmettik másele boıynsha jaýap berýi tıis Úkimet ony «QazTransGaz» AQ esebinen sheshýge tyrysady. Odan bólek ekonomıka jáne ulttyq qaýipsizdik degen másele bar. Gaz baǵasynyń tómen bolýy ony únemdep, jumsaý degendi yntylandyrmaıdy, sondyqtan shyǵyn da kóp»
Bul - mamandar pikiri. Degenmen, jýyq arada gaz ınfraqurylymy nysandaryn qaıta qurylymdap, tolyqtaı jańalaýǵa birden kirispesek, onda tehnogendik apattardan basymyzdy arashalap ala almaıtyn sekildimiz.
