Dinmuhamed Qonaev – 110 jyl
1990 jyldyń sáýir aiynda bes-alty jýrnalist halqymyzdyń birtýar azamaty Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev aǵamyzdyń úiine bardyq. Ondaǵy maqsatymyz jaqynda ǵana dúnieden ótken joldasy Zýhra Sháripqyzynyń qaitys bolýyna bailanysty kóńil aitý bolatyn.
Meniń paiymdaýym boiynsha, ol kisiniń páteriniń bólmeleri atshaptyrym, ishi qundylyǵyna kóz toimaityn jihazǵa toly siiaqty kórinetin. Esikten attap kirgen bette bizderdi uzyn boily, júzinen nur shashqan Dimash aǵanyń ózi qarsy aldy.
Qol alyp, tós qaǵystyra amandastyq. El tanyǵan osyndai azamattyń alaqanyna qolym tigen bette denemdi bir erekshe sezim sharpyp ótti. Óz kózime ózim senbeimin. Álem moiyndaǵan jáne qazaqtai eldiń órisin keńeitken tulǵanyń úiinde otyrmyn. Bul men úshin úsh uiyqtasam túsime kirmegen jaǵdai.
Ásirese, bizdi úi ishiniń tym qarapaiymdylyǵy tańǵaldyrdy. Zalynda divan, eki kreslo, jornal stoly jáne kerege boiyna uzynnan sozylǵan kitap qoiatyn sóre ǵana. Basy artyq bir múlik joq. Iaǵni biz otyrǵan páter respýblikany 22 jyldan artyq basqarǵan adamnyń shańyraǵyna múlde uqsamaidy. Osy kórinistiń ózi-aq ol kisiniń múmkindigi ushan-teńiz bola tura, dúnie-múlik pen bailyqqa qyzyqpaǵan parasatty adam ekenin aiǵaqtap turdy.
Dimash aǵa bizderdi musylmandyq dástúrmen dastarqan basyna shaqyrdy. As bólmesine kirsek, dastarqan ústinde basyna aq jaýlyq kigen, óte óńdi bir áje otyr eken. Bárimiz ol kisini tanymasaq ta, japyryla amandastyq. Ájei de ornynan turyp: «Jaqsymysyńdar, ainalaiyndar» dep erekshe iltipat tanytty. Sol kezde Dimash aǵa bárimizge qarap:
– Myna apalaryńdy tanisyńdar ma, – dep saýal tastady. Biz bolsaq tanymaitynymyzdy ishtei bildirgendei, únsiz qaldyq. Sol kezde:
– Tanymasańyzdar tanyp qoiyńyzdar, Oljastai ul týǵan sheshe osyndai bolady, – demesi bar ma.
Dál osy sózdi estigende denemdi toq soqqandai bir sezim sharpyp ótti. Sóitsek, aq jaýlyqty ájemiz esimi álemge máshhúr aqynymyz Oljas Súleimenovtyń anasy eken. Maǵan bul sózdiń qatty áser etý sebebi, danagoi Dimash aǵamyzdyń qazaqtyń qara sózin maiyn tamyza aita bilýinde edi.
Eger de sol jerde sózdiń mánisin bilmeitin basqa bireý bolsa, jai ǵana «Oljastyń sheshesi», ia bolmasa «Oljastyń mamasy» dep qana tanystyra salar ma edi. Al Dimash aǵa bolsa Oljas Súleimenovtiń de, onyń aiaýly anasynyń da abyroiyn asqaqtatyp: «Oljastai ul týǵan sheshe osyndai bolady» dep aitýy asqan mádeniettiligi men kóregendigi ekeninde sóz joq.
. . .
Dimash aǵanyń úiindegi dastarqan basynda taǵy bir umytylmas jaǵdai boldy. Bizge jasy qyryqtan asqan, ádemishe kelgen bir kelinshek shai quiyp otyrdy.
Dimash aǵa ol kisini bizge kelinim dep emes, «Láilá Muhtarqyzy Áýezova» dep tanystyrdy. Osy sózdi estigende taǵy da bir tań-tamasha kúige túskenim ras. Qarapaiymdylyǵyna tańǵalǵanym sonshalyq, Láilá Muhtarqyzyna tesile qarap qalyppyn. Bul degenińiz – belgili ádebietshi-ǵalym jáne akademik Zeinolla Qabdolov marqumnyń: «Men Áýezovtiń úiinen qymyz ishtim» dep maqtanǵany siiaqty, biz úshin de úlken dáreje, umytylmas tarih. Áýezovtiń úiinen qymyz ishpesek te, asyldyń synyǵynyń qolynan shai iship, Dimash aǵa siiaqty zańǵar azamattyń ziialy áńgimesin tyńdaý ekiniń biriniń mańdaiyna jazylmaǵan shyǵar. Osylaisha, Dimash aǵany ómirde bir márte ǵana kórip, bir márte ǵana dastarqandas boldym. Uly adamnyń janynda bolǵan bir ǵana sát meniń júregimde ómirlik tálim bolyp qaldy.
. . .
Dimash aǵamen kezdeskennen keiin kóp uzamai Keńes ókimeti qulady. Zamannyń ózgerýine bailanysty ile-shala kapitalizm elementteri boi kórsetip, naryq zańdary óz ústemdigin júrgize bastady.
Sodan keiin «Zamanyń túlki bolsa, tazy bop shal» degendei, adamdardyń psihologiiasy da kúrt ózgerdi. Kókjiekten jańa ómirge jyldam beiimdelgen «jańa qazaqtardyń» sulbasy kóptep kórinis berdi. Olardyń ishindegi keibir pysyqtarynyń nietteri Dimash aǵa tárbielegen azamattardyń psihologiiasymen múlde sáikes kelmeitin edi. Sodan keiin jappai jekeshelendirý bastaldy. Jekeshelendirý kezinde tamyr-tanystyq pen jemqorlyq indeti de beleń aldy. Bir kezderi Dimash aǵanyń bastaýymen búkil el bolyp saldyrǵan kásiporyndar men nebir sáýletti ǵimarattar sheteldik alpaýyttar men «jańa qazaqtardyń» ieligine óte bastady. Tipti, jemtikke umtylǵan quzǵyndardai shúilikkenderi sonsha, balabaqsha men mádeniet úilerine deiin talapaiǵa túsirdi. «Balalardyń bolashaǵy ne bolady» degen suraqtar da jaýapsyz qala berdi. Sóitip, ulttyq múddeni saqtaǵannan góri, materialdyq qundylyqtardy qarpyp qalýǵa degen jantalas órshi tústi.
Sol kezde ózin mazalap júrgen máseleler boiynsha Dimash aǵa Almaty qalasynyń ákimi bolǵan marqum Zamanbek Nurqadilovke telefon soǵypty. Osy oraida oqyrmanǵa túsinikti bolý úshin Zamanbek Nurqadilovtyń «Ne tolko o sebe» atty kitabynan úzindi keltire ketkendi jón kórdim:
«Kak-to pozdnei oseniý 92-go goda mne pozvonil Dimash Ahmedovich. On byl – chývstvovalos po golosý – zametno rasstroen. Govoril tiho, delaia paýzy, razmyshliaia vslýh.
– Zamanbek, ty v kýrse togo, chto vo dvortse shkolnikov, sosviatilishe detstva ýstraivaiýtsia bankety, iýbilei, prazdnýetsia svadby novyh bogateev? Daje ýstraivaiýtsia, govoriat, orgi?
Ia to byl v kýrse.
– Da, Dimash Ahmedovich, ia znaiý. No delo vse v tom, chto...
Dimekeń ostanovil menia.
– Mne izvesten napered vse tvoi dovody. Chto gorodskih deneg na soderjanie dvortsa net, potomý i prihoditsia sdavat v arendý pomesheniia kommersantam... No skaji na milost, kýda my idem? Chto býdet s nashimi detmi?
Chto ia mog skazat Dimashý Ahmedovichý? Otveta na eti voprosy ia ne znal. Ne znaiý i segodnia»...
. . .
Iá, Dimash aǵa ómiriniń sońǵy jyldary ádiletsizdikterdi kóp kórdi. Sonyń eń aýyry – halyq igiliginiń tý-talapaiy shyǵyp, ózi tárbielegen kei shákirtteriniń teris ainalyp ketkeni boldy. Onysymen qoimai, baspasóz betinde orynsyz qaralap, artynan sham alyp túskender de joq emes. Tipti Máskeý tarapynan tergeýge de alyndy.
Alaida KSRO bas prokýratýrasynyń asa mańyzdy ister jónindegi tergeýshisi Kalinichenko artyn qazbalap, qanshalyqty ilik izdese de, qaralaityn esh aiǵaq tappady. Osy másele jóninde óziniń «O moem vremeni» atty kitabynda jaqsy aityp ótipti. Al endi zeinetkerlik demalysyna shyqqan kezde bilik basyndaǵy nysapsyz bireýler qyzmettik «Volga» avtokóligin de tartyp alǵan kórinedi. Budan artyq bassyzdyq bolmaityn shyǵar, sirá. Zaman aǵymyndaǵy osyndai kóleńkeli kórinister janyna batty ma, álde dám-tuzynyń taýsylǵany ma, kóp uzamai 1993 jyldyń tamyzynda Dimash aǵamyz fáni dúnieden ozdy. Ol kisini sońǵy saparǵa shyǵaryp salýǵa kelgenderdiń esebinde shek bolǵan joq. Dál sol kezde maǵan tunyǵy lailanbaǵan tulǵamen birge búkil bir qoǵamnyń bekzattyǵy men tazalyǵy máńgilikke ketip bara jatqandai áser etti...
Osy oraida kóńilime qaiaý salǵan myna bir oqiǵany da tilge tiek ete ketkendi jón kórdim. Ol bylai bolǵan edi.
2012 jyly Dimash aǵanyń 100 jyldyq mereitoiy qarsańynda «Dimash aǵa – qimas aǵa» degen taqyryppen kólemdi esse jazdym da, «Egemen Qazaqstan» gazetine shyǵarmaqshy boldym.
Keiinnen oilap qarasam, sol kezdegi biliktiń D.A. Qonaevtyń bedelin buǵattap, el aldyndaǵy asqar taýdai abyroiyn nasihattaýdan qorqatyndai jóni de bar eken. Sebebi qalam ustaǵan qaýym birinshi kezekte Dimash aǵanyń halyqtyń qazynasyn talan-tarajǵa salýǵa jol bermegen shynaiy beinesi jáne týǵan-týystaryn memleket qazynasyna jolatpaǵan ádilettigi týraly jazary sózsiz. Bul jaǵdailar kredit pen qaryzǵa belsheden batyp júrgen qarapaiym halyqtyń aldynda Dimash aǵanyń bedelin odan saiyn asqaqtata túseri belgili. Sodan baryp kópshiliktiń bilikke degen ókpe-renishi oianýy múmkin edi.
Qazir oilap qarasam, kezinde bilik basynan sózi men isi sai kelmeitin jáne óresi tómen nebir ideologsymaqtardy kórdik. Ondailardyń ideologiialyq kontseptsiialardy qalyptastyryp, ulttyń rýhyn kóteretin sharalardy qolǵa alýǵa qaýqarlary jetpegeni shyndyq. Sebebi olar halyqtyń rýhyn kóterýden qoryqty. Sóitip, saiasi-ideologiialyq baǵyttaǵy jumystardyń barlyǵy bir adamnyń múddesine ǵana qyzmet etti. Al endi shyndyqty aityp, shyryldaǵan tulǵalarǵa qarsy nebir las saiasi tehnologiialardy qoldanýǵa kelgende aldaryna jan salmaǵandaryna tańǵalasyń.
. . .
Dimash aǵa jónindegi aqiqat pen ańyzǵa toly áńgimelerdiń jelisinde shek joq. Al endi myna oqiǵanyń orny tipten bólek.
Atap aitsam, Dimash aǵa 1986 jyly Ǵylym akademiiasynyń prezidenti bolǵan inisi Asqar Qonaevty qyzmetten alyp tastap, qara qyldy qaq jaratyn qaǵidatshyldyǵyn taǵy bir kórsetken bolatyn. Buǵan qosa Diiar Qonaev esimdi nemere inisi O.Jáýtikov atyndaǵy fizika-matematika mektebinde oqypty. Alaida mektep muǵalimderi oǵan el basshysynyń et jaqyn týysqany retinde esh jeńildik jasamapty. Sodan sabaqtyń aýyrlyǵyna shydamaǵan Diiar basqa mektepke aýysýǵa májbúr bolǵan eken. Bul degenińiz – ádilettilik pen jastardyń shynaiy bilimmen sýsyndaýy eldi D.A. Qonaevtyń basqarýy kezinde bolǵanyn ańǵartady.
Al eger de bul jaǵdai qazirgi ýaqytta oryn alatyn bolsa, mektep direktorynan bastap barlyǵy álgi patshanyń balasynyń aldynda qurdai jorǵalap, ótirik baǵamen semirtip, «danyshpan» qylyp shyǵaratyn edi. Osy oraida belgili aqynymyz Oljas Súleimenovtiń Dimash Ahmetulynyń artynda óz kindiginen taraǵan urpaq qalmasa da, qanshama jas tolqyndy adaldyqqa, tazalyqqa tárbielep ketkeni jóninde tebirene jazýy maǵan keremet áser etti.
1990 jyly sol kezdegi halyqaralyq «Aziia» gazetiniń bas redaktory bolǵan marqum Moldaqan Muqataev aǵam maǵan «Jeltoqsan oqiǵasyna» ádil baǵa bergizbei, bárin lańdatyp ketken M.Solomentsev jóninde saiasi salmaǵy basym maqala jazyp berýimdi ótindi. Sol maqalany jazý barysynda belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri marqum Asanbai Asqarov aǵamyzdyń úiine bardym. Sebebi kóp nárseden habary bar jigitter Solomentsev jaily Asekeń kóp biledi dep keńes bergen edi. Asanbai aǵa sol kezde endi ǵana aqtalyp, túrmeden óz shańyraǵyna oralǵan kezi bolatyn.
– Solomentsevtyń tapsyrmasymen olar maǵan qara kúie jaǵyp, qamaýǵa aldy. Túrmede kórsetpegen qorlyqty kórsetti. Qonaevqa para berdi degen jalǵan aiyp taqpaqshy boldy emes pe, – dedi qatty kúiingen Asanbai aǵa. – Men óziniń akademik retindegi ai saiynǵy 750 som jalaqysyn balalar úiine aýdaryp otyrǵan Dimekeńdei dara tulǵaǵa qalai til tigizemin? – dep aitqany áli esimde. Jáne de sol jyly atalmysh maqala «Solomentsevtyń soiqandary» degen taqyryppen jaryqqa shyǵyp, ishinde biraz shyndyq aitylǵan edi.
. . .
Dimash aǵa jónindegi oi-tolǵamdarymdy qaǵaz betine túsirmes buryn zamandastary jazǵan biraz estelikterdi paraqtaýǵa týra keldi. Osy oraida myna bir oqiǵa ózime taǵy da erekshe áser etti.
Mysaly, belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri Qaratai Turysov aǵamyz qaitys bolarynyń aldynda bala-shaǵasyn jinap alyp: «Jylamańdar! Odan da meni aqiret saparyna durystap shyǵaryp salýdyń qamyn jasańdar. Erteń ana baqi dúniede Qonaevtyń qabyldaýyna durystap baraiyn...» depti ázil-shyny aralas. Tereńnen oilap qarasań, Qaratai aǵanyń bul sóziniń astarynda ustazǵa degen úlken qurmettiń, o dúniede de birge júrsem degen saǵynyshtyń belgisi jatqanyn ańǵarý qiyn emes.
Iá, bárimizdiń de taǵdyrymyz jaratqan Iemizdiń qolynda. Ýaqyty kelgende barar jerimiz de Alla taǵalanyń aldy ekeni aqiqat. Fáni jalǵanda jasaǵan saýapty isterimiz ben kúnálarymyzdyń salmaǵyn tarazyǵa salyp, kimniń orny – jumaq, kimniń orny tozaq ekenin sheshetin de qudireti kúshti Alla taǵala ǵana. Alaida jumyr basty pende bolǵan soń kei kezderi syrttan ton pishetin sáýegeiligimiz de joq emes. Boiyna iman bailyǵyn jiǵan adam fáni dúnieden ótken kezde qimai qoshtasamyz da, «Jumaqqa baratyn shyǵar» dep topshylaimyz. Osy oraida Dimash aǵamyz jumaqtyń tórinde otyryp, eline adal qyzmet etken seriktesterin aldynan qushaq jaia qarsy alyp júrgen siiaqty kórinedi de turady maǵan.
. . .
Iá, otyz jyl boiy jaqsyny da, jamandy da kórdik, árine. Shyntýaityn aitqanda, memleketti qalyptastyrý barysynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń sińirgen eńbegin joqqa shyǵaryp, birjaqty pikir aitý ábestik bolar. Sebebi qatelespeitin pende joq.
Degenmen otyz jyldyń ishinde saiasi reformalar bir adamnyń múddesine ǵana qyzmet etip, demokratiialyq qaǵidattar qanatyn keńge jaia almaǵany shyndyq. Sonymen qatar jeń ushynan jalǵasqan jemqorlyq pen traibalizmniń aiaǵyna tusaý sala almaǵanymyz qoǵam úshin óte aýyr boldy. Bailar men kedeilerdiń arasy tym alshaqtap, áleýmettik máseleler qordalana berdi. Iaǵni aqshasy kópter men tireýi myqtylardyń zamany týdy. Sonyń nátijesi keshegi qaraly «Qańtar oqiǵasyna» ákelip soqtyrdy. Sol kezde kópshilik shynymen de, elimizdi D.A. Qonaev basqarǵan zamandaǵy ádilettilikterdi eske aldy.
. . .
Osy oraida belgili saiasatker Dosym Sátbaev: «Qazirgi tańda Keńes ókimetin kórmegen jastar arasynda Dinmuhamed Qonaevty jaqsy kórý trendi paida boldy... Búginde qazaq jastary ózderiniń kýmirlerin orta ǵasyrlardan emes, bergi kezeńderdegi tulǵalardyń arasynan izdep, Qonaevtyń is-áreketin joǵary baǵalap jatyr»... dep jazypty.
Sonymen qatar 16 naýryz kúni Prezidentimiz Qasym-Jomart Toqaev Parlamentte Qazaqstan halqyna jasaǵan Joldaýynda D.A. Qonaevtyń esimin Almaty oblysynyń ortalyǵy retinde Qapshaǵai qalasyna berý jónindegi usynysyn buqara halyq úlken qoshametpen jyly qabyldady.
Bul degenińiz – ádilettiliktiń saltanat quryp, talai jyl eski biliktiń tarapynan buǵatqa túsip kelgen Dimash aǵa bedeliniń «Jańa Qazaqstanmen» qosa qaita jańǵyrýynyń belgisi dep qabyldaǵanymyz jón. Osylaisha, biyl týǵanyna 110 jyl tolyp otyrǵan alyp tulǵa kezinde óz qolymen saldyrǵan Qapshaǵai qalasyna aty berilip, óz tuǵyryn tapty.
Qazirgi ýaqytta elimizdiń ótkendegi kadr saiasatyndaǵy kemshilikter men áleýmettik teńsizdik jónindegi kóp áńgimeler ashyq aityla bastaǵany qýantady.
Buǵan qosa, mehanizator, sýshy, júrgizýshi, kúzetshi, baqtashy siiaqty áleýmettik ahýaly tómen top ókilderiniń múddeleri de memlekettiń nazarynan tys qaldy. Keshegi Sotsialistik Eńbek Eri atanǵan Jazylbek Qýanyshbaev siiaqty shopandar men Kámshat Dónenbaeva siiaqty mehanizatorlarǵa jasalatyn qoshemet kelmeske ketti. Atalmysh salanyń ókilderi úshin sailaýdyń dodasyna túsip, depýtattyq mandatqa ie bolý úmiti de baiaǵyda úzilgen edi. Endi osy olqylyqtardyń ornyn toltyrý maqsatynda Prezidentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Jańa Qazaqstan» qurýdaǵy qolǵa alǵan sharalarynyń ishinde áleýmettik sala basty nazarda ekeni qýantady.
Sonymen qatar ústimizdegi jyldyń 16 naýryzynda Parlamentte jasaǵan Joldaýynda Qazaqstan Konstitýtsiiasyna 30 ózgeris engizip, jyl aiaǵyna deiin 20-dan astam zańdar qabyldaý kerektigi týraly tapsyrmasynan talai jylǵy qordalanǵan problemalardyń ońdy sheshim tabatynyn baiqaýǵa bolady. Sonyń ishinde proportsionaldy-majoritarlyq sailaý júiesine kóshý kerektigi jóninde aitqany aldaǵy ýaqytta ádil sailaýlardy ótkizýdiń alǵy sharty ekeni sózsiz.
. . .
Sóz sońynda taǵy bir aita ketetin jait, syrt qaraǵan adamǵa Qasym-Jomart Kemeluly men Dimash Ahmetulynyń obrazdarynan belgili bir uqsastyqtardy da baiqaý qiyn emes. Olai topshylaýymyzdyń sebebi, Qasym-Jomart Kemeluly otyz jyldan asa bilik basynda júrip, artynan bir aýyz jaman sóz ergizbedi. Sonymen qatar, qarjylyq-oligarhtyq toptarmen múddeles emestigi de anyq. Atalmysh máseleler týraly óziniń Qazaqstan halqyna Joldaýynda da ashyq aitty.
Mysaly, Prezidenttiń týysqandary joǵary saiasi jáne memlekettik qyzmette, sondai-aq kvazimemlekettik sektorlarda basshylyq qyzmette jumys istemeý kerektigin de eskertti. Bul degenińiz – otbasylyq-klandyq basqarý júiesinen bas tartýdyń jáne «Týra bide týǵan joq, týǵandy bide iman joq» degen qaǵidattyń jarqyn úlgisi. Osyndai múddelilik turǵysynan qarasaq, eki tulǵanyń ómir joldaryndaǵy uqsastyq pen halyqqa qyzmet etý qaǵidattary da bir-birine úilesip turǵandai.
Sonymen qatar qazirgi ýaqytta keibir BAQ kózderi men áleýmettik jelilerde Máshhúr-Júsip Kópeevtiń: «Elimizdi 70 jyl dinsizder bileidi, 30 jyl ury-qary bileidi, sodan keiin qoi ústine boztorǵai jumyrtqalaityn zaman keledi» degen sáýegeilik tujyrymy týraly da jii aitylyp júr. Jaqsy sóz – jarym yrys, árine. Sondyqtan da ańyz ben aqiqatqa toly osy bir kieli tujyrymnyń artynda jarqyn bolashaqtyń sulbasy boi kórsetip turǵan siiaqty sezinemin. Laiym solai bolǵai...
Beken NURAHMETOV, Qazaqstannyń qairatker jýrnalisi, S.Berdiqulov atyndaǵy syilyqtyń laýreaty, Halyqaralyq aqparattandyrý akademiiasynyń akademigi.
