Dinmuhamed Qonaev – 110 jyl
1990 jyldyń sáýir aıynda bes-alty jýrnalıs halqymyzdyń birtýar azamaty Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev aǵamyzdyń úıine bardyq. Ondaǵy maqsatymyz jaqynda ǵana dúnıeden ótken joldasy Zýhra Sháripqyzynyń qaıtys bolýyna baılanysty kóńil aıtý bolatyn.
Meniń paıymdaýym boıynsha, ol kisiniń páteriniń bólmeleri atshaptyrym, ishi qundylyǵyna kóz toımaıtyn jıhazǵa toly sıaqty kórinetin. Esikten attap kirgen bette bizderdi uzyn boıly, júzinen nur shashqan Dımash aǵanyń ózi qarsy aldy.
Qol alyp, tós qaǵystyra amandastyq. El tanyǵan osyndaı azamattyń alaqanyna qolym tıgen bette denemdi bir erekshe sezim sharpyp ótti. Óz kózime ózim senbeımin. Álem moıyndaǵan jáne qazaqtaı eldiń órisin keńeıtken tulǵanyń úıinde otyrmyn. Bul men úshin úsh uıyqtasam túsime kirmegen jaǵdaı.
Ásirese, bizdi úı ishiniń tym qarapaıymdylyǵy tańǵaldyrdy. Zalynda dıvan, eki kreslo, jornal stoly jáne kerege boıyna uzynnan sozylǵan kitap qoıatyn sóre ǵana. Basy artyq bir múlik joq. Iaǵnı biz otyrǵan páter respýblıkany 22 jyldan artyq basqarǵan adamnyń shańyraǵyna múlde uqsamaıdy. Osy kórinistiń ózi-aq ol kisiniń múmkindigi ushan-teńiz bola tura, dúnıe-múlik pen baılyqqa qyzyqpaǵan parasatty adam ekenin aıǵaqtap turdy.
Dımash aǵa bizderdi musylmandyq dástúrmen dastarqan basyna shaqyrdy. As bólmesine kirsek, dastarqan ústinde basyna aq jaýlyq kıgen, óte óńdi bir áje otyr eken. Bárimiz ol kisini tanymasaq ta, japyryla amandastyq. Ájeı de ornynan turyp: «Jaqsymysyńdar, aınalaıyndar» dep erekshe iltıpat tanytty. Sol kezde Dımash aǵa bárimizge qarap:
– Myna apalaryńdy tanısyńdar ma, – dep saýal tastady. Biz bolsaq tanymaıtynymyzdy ishteı bildirgendeı, únsiz qaldyq. Sol kezde:
– Tanymasańyzdar tanyp qoıyńyzdar, Oljastaı ul týǵan sheshe osyndaı bolady, – demesi bar ma.
Dál osy sózdi estigende denemdi toq soqqandaı bir sezim sharpyp ótti. Sóıtsek, aq jaýlyqty ájemiz esimi álemge máshhúr aqynymyz Oljas Súleımenovtyń anasy eken. Maǵan bul sózdiń qatty áser etý sebebi, danagoı Dımash aǵamyzdyń qazaqtyń qara sózin maıyn tamyza aıta bilýinde edi.
Eger de sol jerde sózdiń mánisin bilmeıtin basqa bireý bolsa, jaı ǵana «Oljastyń sheshesi», ıa bolmasa «Oljastyń mamasy» dep qana tanystyra salar ma edi. Al Dımash aǵa bolsa Oljas Súleımenovtiń de, onyń aıaýly anasynyń da abyroıyn asqaqtatyp: «Oljastaı ul týǵan sheshe osyndaı bolady» dep aıtýy asqan mádenıettiligi men kóregendigi ekeninde sóz joq.
. . .
Dımash aǵanyń úıindegi dastarqan basynda taǵy bir umytylmas jaǵdaı boldy. Bizge jasy qyryqtan asqan, ádemishe kelgen bir kelinshek shaı quıyp otyrdy.
Dımash aǵa ol kisini bizge kelinim dep emes, «Láılá Muhtarqyzy Áýezova» dep tanystyrdy. Osy sózdi estigende taǵy da bir tań-tamasha kúıge túskenim ras. Qarapaıymdylyǵyna tańǵalǵanym sonshalyq, Láılá Muhtarqyzyna tesile qarap qalyppyn. Bul degenińiz – belgili ádebıetshi-ǵalym jáne akademık Zeınolla Qabdolov marqumnyń: «Men Áýezovtiń úıinen qymyz ishtim» dep maqtanǵany sıaqty, biz úshin de úlken dáreje, umytylmas tarıh. Áýezovtiń úıinen qymyz ishpesek te, asyldyń synyǵynyń qolynan shaı iship, Dımash aǵa sıaqty zańǵar azamattyń zıaly áńgimesin tyńdaý ekiniń biriniń mańdaıyna jazylmaǵan shyǵar. Osylaısha, Dımash aǵany ómirde bir márte ǵana kórip, bir márte ǵana dastarqandas boldym. Uly adamnyń janynda bolǵan bir ǵana sát meniń júregimde ómirlik tálim bolyp qaldy.
. . .
Dımash aǵamen kezdeskennen keıin kóp uzamaı Keńes ókimeti qulady. Zamannyń ózgerýine baılanysty ile-shala kapıtalızm elementteri boı kórsetip, naryq zańdary óz ústemdigin júrgize bastady.
Sodan keıin «Zamanyń túlki bolsa, tazy bop shal» degendeı, adamdardyń psıhologıasy da kúrt ózgerdi. Kókjıekten jańa ómirge jyldam beıimdelgen «jańa qazaqtardyń» sulbasy kóptep kórinis berdi. Olardyń ishindegi keıbir pysyqtarynyń nıetteri Dımash aǵa tárbıelegen azamattardyń psıhologıasymen múlde sáıkes kelmeıtin edi. Sodan keıin jappaı jekeshelendirý bastaldy. Jekeshelendirý kezinde tamyr-tanystyq pen jemqorlyq indeti de beleń aldy. Bir kezderi Dımash aǵanyń bastaýymen búkil el bolyp saldyrǵan kásiporyndar men nebir sáýletti ǵımarattar sheteldik alpaýyttar men «jańa qazaqtardyń» ıeligine óte bastady. Tipti, jemtikke umtylǵan quzǵyndardaı shúılikkenderi sonsha, balabaqsha men mádenıet úılerine deıin talapaıǵa túsirdi. «Balalardyń bolashaǵy ne bolady» degen suraqtar da jaýapsyz qala berdi. Sóıtip, ulttyq múddeni saqtaǵannan góri, materıaldyq qundylyqtardy qarpyp qalýǵa degen jantalas órshı tústi.
Sol kezde ózin mazalap júrgen máseleler boıynsha Dımash aǵa Almaty qalasynyń ákimi bolǵan marqum Zamanbek Nurqadilovke telefon soǵypty. Osy oraıda oqyrmanǵa túsinikti bolý úshin Zamanbek Nurqadilovtyń «Ne tolko o sebe» atty kitabynan úzindi keltire ketkendi jón kórdim:
«Kak-to pozdneı osenú 92-go goda mne pozvonıl Dımash Ahmedovıch. On byl – chývstvovalos po golosý – zametno rasstroen. Govorıl tıho, delaıa paýzy, razmyshláá vslýh.
– Zamanbek, ty v kýrse togo, chto vo dvorse shkolnıkov, sosvátılıshe detstva ýstraıvaıýtsá bankety, ıýbıleı, prazdnýetsá svadby novyh bogateev? Daje ýstraıvaıýtsá, govorát, orgı?
Ia to byl v kýrse.
– Da, Dımash Ahmedovıch, ıa znaıý. No delo vse v tom, chto...
Dımekeń ostanovıl mená.
– Mne ızvesten napered vse tvoı dovody. Chto gorodskıh deneg na soderjanıe dvorsa net, potomý ı prıhodıtsá sdavat v arendý pomeshenıa kommersantam... No skajı na mılost kýda my ıdem? Chto býdet s nashımı detmı?
Chto ıa mog skazat Dımashý Ahmedovıchý? Otveta na etı voprosy ıa ne znal. Ne znaıý ı segodná»...
. . .
Iá, Dımash aǵa ómiriniń sońǵy jyldary ádiletsizdikterdi kóp kórdi. Sonyń eń aýyry – halyq ıgiliginiń tý-talapaıy shyǵyp, ózi tárbıelegen keı shákirtteriniń teris aınalyp ketkeni boldy. Onysymen qoımaı, baspasóz betinde orynsyz qaralap, artynan sham alyp túskender de joq emes. Tipti Máskeý tarapynan tergeýge de alyndy.
Alaıda KSRO bas prokýratýrasynyń asa mańyzdy ister jónindegi tergeýshisi Kalınıchenko artyn qazbalap, qanshalyqty ilik izdese de, qaralaıtyn esh aıǵaq tappady. Osy másele jóninde óziniń «O moem vremenı» atty kitabynda jaqsy aıtyp ótipti. Al endi zeınetkerlik demalysyna shyqqan kezde bılik basyndaǵy nysapsyz bireýler qyzmettik «Volga» avtokóligin de tartyp alǵan kórinedi. Budan artyq bassyzdyq bolmaıtyn shyǵar, sirá. Zaman aǵymyndaǵy osyndaı kóleńkeli kórinister janyna batty ma, álde dám-tuzynyń taýsylǵany ma, kóp uzamaı 1993 jyldyń tamyzynda Dımash aǵamyz fánı dúnıeden ozdy. Ol kisini sońǵy saparǵa shyǵaryp salýǵa kelgenderdiń esebinde shek bolǵan joq. Dál sol kezde maǵan tunyǵy laılanbaǵan tulǵamen birge búkil bir qoǵamnyń bekzattyǵy men tazalyǵy máńgilikke ketip bara jatqandaı áser etti...
Osy oraıda kóńilime qaıaý salǵan myna bir oqıǵany da tilge tıek ete ketkendi jón kórdim. Ol bylaı bolǵan edi.
2012 jyly Dımash aǵanyń 100 jyldyq mereıtoıy qarsańynda «Dımash aǵa – qımas aǵa» degen taqyryppen kólemdi esse jazdym da, «Egemen Qazaqstan» gazetine shyǵarmaqshy boldym.
Ókinishke oraı, sol kezdegi gazet basshylarynyń biri maqalamdy basa almaıtynyn aıtty. Sebebin suraǵanymda, bılik tarapynan D.A. Qonaev týraly kóp nasıhat jasamaý jóninde qatań eskertý túskenin jasyrmady. Sol sáttegi alaı-dúleı bolǵan kóńil kúıim áli kóz aldymda. Qoǵamymyz jaǵymdy obrazǵa jarymaı júrgende, o dúnıelik bolyp ketken Dımekeńdeı tulǵanyń bedelinen qoryqqan bılikten túńile jazdadym. Osy oqıǵa týraly 2012 jyly 4 qańtarda kúndeligime «Qonaevtyń bedelin buǵattaǵan bılik...» degen taqyryppen shaǵyn estelik jazyp qoıyppyn. Alaıda maqalam gazetke shyqpasa da, 2013 jyly «Meniń taǵdyrymdaǵy adamdar - Lúdı v moeı sýdbe» atty eki tilde jazylǵan esseler jınaǵyma kirdi.
Keıinnen oılap qarasam, sol kezdegi bıliktiń D.A. Qonaevtyń bedelin buǵattap, el aldyndaǵy asqar taýdaı abyroıyn nasıhattaýdan qorqatyndaı jóni de bar eken. Sebebi qalam ustaǵan qaýym birinshi kezekte Dımash aǵanyń halyqtyń qazynasyn talan-tarajǵa salýǵa jol bermegen shynaıy beınesi jáne týǵan-týystaryn memleket qazynasyna jolatpaǵan ádilettigi týraly jazary sózsiz. Bul jaǵdaılar kredıt pen qaryzǵa belsheden batyp júrgen qarapaıym halyqtyń aldynda Dımash aǵanyń bedelin odan saıyn asqaqtata túseri belgili. Sodan baryp kópshiliktiń bılikke degen ókpe-renishi oıanýy múmkin edi.
Qazir oılap qarasam, kezinde bılik basynan sózi men isi saı kelmeıtin jáne óresi tómen nebir ıdeologsymaqtardy kórdik. Ondaılardyń ıdeologıalyq konsepsıalardy qalyptastyryp, ulttyń rýhyn kóteretin sharalardy qolǵa alýǵa qaýqarlary jetpegeni shyndyq. Sebebi olar halyqtyń rýhyn kóterýden qoryqty. Sóıtip, saıası-ıdeologıalyq baǵyttaǵy jumystardyń barlyǵy bir adamnyń múddesine ǵana qyzmet etti. Al endi shyndyqty aıtyp, shyryldaǵan tulǵalarǵa qarsy nebir las saıası tehnologıalardy qoldanýǵa kelgende aldaryna jan salmaǵandaryna tańǵalasyń.
. . .
Dımash aǵa jónindegi aqıqat pen ańyzǵa toly áńgimelerdiń jelisinde shek joq. Al endi myna oqıǵanyń orny tipten bólek.
Atap aıtsam, Dımash aǵa 1986 jyly Ǵylym akademıasynyń prezıdenti bolǵan inisi Asqar Qonaevty qyzmetten alyp tastap, qara qyldy qaq jaratyn qaǵıdatshyldyǵyn taǵy bir kórsetken bolatyn. Buǵan qosa Dıar Qonaev esimdi nemere inisi O.Jáýtikov atyndaǵy fızıka-matematıka mektebinde oqypty. Alaıda mektep muǵalimderi oǵan el basshysynyń et jaqyn týysqany retinde esh jeńildik jasamapty. Sodan sabaqtyń aýyrlyǵyna shydamaǵan Dıar basqa mektepke aýysýǵa májbúr bolǵan eken. Bul degenińiz – ádilettilik pen jastardyń shynaıy bilimmen sýsyndaýy eldi D.A. Qonaevtyń basqarýy kezinde bolǵanyn ańǵartady.
Al eger de bul jaǵdaı qazirgi ýaqytta oryn alatyn bolsa, mektep dırektorynan bastap barlyǵy álgi patshanyń balasynyń aldynda qurdaı jorǵalap, ótirik baǵamen semirtip, «danyshpan» qylyp shyǵaratyn edi. Osy oraıda belgili aqynymyz Oljas Súleımenovtiń Dımash Ahmetulynyń artynda óz kindiginen taraǵan urpaq qalmasa da, qanshama jas tolqyndy adaldyqqa, tazalyqqa tárbıelep ketkeni jóninde tebirene jazýy maǵan keremet áser etti.
1990 jyly sol kezdegi halyqaralyq «Azıa» gazetiniń bas redaktory bolǵan marqum Moldaqan Muqataev aǵam maǵan «Jeltoqsan oqıǵasyna» ádil baǵa bergizbeı, bárin lańdatyp ketken M.Solomensev jóninde saıası salmaǵy basym maqala jazyp berýimdi ótindi. Sol maqalany jazý barysynda belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri marqum Asanbaı Asqarov aǵamyzdyń úıine bardym. Sebebi kóp nárseden habary bar jigitter Solomensev jaıly Asekeń kóp biledi dep keńes bergen edi. Asanbaı aǵa sol kezde endi ǵana aqtalyp, túrmeden óz shańyraǵyna oralǵan kezi bolatyn.
– Solomensevtyń tapsyrmasymen olar maǵan qara kúıe jaǵyp, qamaýǵa aldy. Túrmede kórsetpegen qorlyqty kórsetti. Qonaevqa para berdi degen jalǵan aıyp taqpaqshy boldy emes pe, – dedi qatty kúıingen Asanbaı aǵa. – Men óziniń akademık retindegi aı saıynǵy 750 som jalaqysyn balalar úıine aýdaryp otyrǵan Dımekeńdeı dara tulǵaǵa qalaı til tıgizemin? – dep aıtqany áli esimde. Jáne de sol jyly atalmysh maqala «Solomensevtyń soıqandary» degen taqyryppen jaryqqa shyǵyp, ishinde biraz shyndyq aıtylǵan edi.
. . .
Dımash aǵa jónindegi oı-tolǵamdarymdy qaǵaz betine túsirmes buryn zamandastary jazǵan biraz estelikterdi paraqtaýǵa týra keldi. Osy oraıda myna bir oqıǵa ózime taǵy da erekshe áser etti.
Mysaly, belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qarataı Turysov aǵamyz qaıtys bolarynyń aldynda bala-shaǵasyn jınap alyp: «Jylamańdar! Odan da meni aqıret saparyna durystap shyǵaryp salýdyń qamyn jasańdar. Erteń ana baqı dúnıede Qonaevtyń qabyldaýyna durystap baraıyn...» depti ázil-shyny aralas. Tereńnen oılap qarasań, Qarataı aǵanyń bul sóziniń astarynda ustazǵa degen úlken qurmettiń, o dúnıede de birge júrsem degen saǵynyshtyń belgisi jatqanyn ańǵarý qıyn emes.
Iá, bárimizdiń de taǵdyrymyz jaratqan Iemizdiń qolynda. Ýaqyty kelgende barar jerimiz de Alla taǵalanyń aldy ekeni aqıqat. Fánı jalǵanda jasaǵan saýapty isterimiz ben kúnálarymyzdyń salmaǵyn tarazyǵa salyp, kimniń orny – jumaq, kimniń orny tozaq ekenin sheshetin de qudireti kúshti Alla taǵala ǵana. Alaıda jumyr basty pende bolǵan soń keı kezderi syrttan ton pishetin sáýegeıligimiz de joq emes. Boıyna ıman baılyǵyn jıǵan adam fánı dúnıeden ótken kezde qımaı qoshtasamyz da, «Jumaqqa baratyn shyǵar» dep topshylaımyz. Osy oraıda Dımash aǵamyz jumaqtyń tórinde otyryp, eline adal qyzmet etken seriktesterin aldynan qushaq jaıa qarsy alyp júrgen sıaqty kórinedi de turady maǵan.
. . .
Iá, otyz jyl boıy jaqsyny da, jamandy da kórdik, árıne. Shyntýaıtyn aıtqanda, memleketti qalyptastyrý barysynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń sińirgen eńbegin joqqa shyǵaryp, birjaqty pikir aıtý ábestik bolar. Sebebi qatelespeıtin pende joq.
Degenmen otyz jyldyń ishinde saıası reformalar bir adamnyń múddesine ǵana qyzmet etip, demokratıalyq qaǵıdattar qanatyn keńge jaıa almaǵany shyndyq. Sonymen qatar jeń ushynan jalǵasqan jemqorlyq pen traıbalızmniń aıaǵyna tusaý sala almaǵanymyz qoǵam úshin óte aýyr boldy. Baılar men kedeılerdiń arasy tym alshaqtap, áleýmettik máseleler qordalana berdi. Iaǵnı aqshasy kópter men tireýi myqtylardyń zamany týdy. Sonyń nátıjesi keshegi qaraly «Qańtar oqıǵasyna» ákelip soqtyrdy. Sol kezde kópshilik shynymen de, elimizdi D.A. Qonaev basqarǵan zamandaǵy ádilettilikterdi eske aldy.
. . .
Osy oraıda belgili saıasatker Dosym Sátbaev: «Qazirgi tańda Keńes ókimetin kórmegen jastar arasynda Dinmuhamed Qonaevty jaqsy kórý trendi paıda boldy... Búginde qazaq jastary ózderiniń kýmırlerin orta ǵasyrlardan emes, bergi kezeńderdegi tulǵalardyń arasynan izdep, Qonaevtyń is-áreketin joǵary baǵalap jatyr»... dep jazypty.
Sonymen qatar 16 naýryz kúni Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev Parlamentte Qazaqstan halqyna jasaǵan Joldaýynda D.A. Qonaevtyń esimin Almaty oblysynyń ortalyǵy retinde Qapshaǵaı qalasyna berý jónindegi usynysyn buqara halyq úlken qoshametpen jyly qabyldady.
Bul degenińiz – ádilettiliktiń saltanat quryp, talaı jyl eski bıliktiń tarapynan buǵatqa túsip kelgen Dımash aǵa bedeliniń «Jańa Qazaqstanmen» qosa qaıta jańǵyrýynyń belgisi dep qabyldaǵanymyz jón. Osylaısha, bıyl týǵanyna 110 jyl tolyp otyrǵan alyp tulǵa kezinde óz qolymen saldyrǵan Qapshaǵaı qalasyna aty berilip, óz tuǵyryn tapty.
Qazirgi ýaqytta elimizdiń ótkendegi kadr saıasatyndaǵy kemshilikter men áleýmettik teńsizdik jónindegi kóp áńgimeler ashyq aıtyla bastaǵany qýantady.
Alaıda naǵyz merıtokratıa qaǵıdaty men áleýmettik teńdilik elimizdi Dımash Ahmetulynyń basqarýy kezinde bolǵany shyndyq. Qoı baqqan shopannan bastap mınıstrge deıin adal eńbek etýge tyrysty. Sebebi adamdarda erteńgi kúnge degen senim boldy. Al endi qazirgi ýaqyttaǵy shopan degen kim? Ol eńbek ozaty retinde memleket tarapynan beriletin túrli marapattar pen áleýmettik jeńildik ataýlynyń bárinen qaǵylǵan bir fermerdiń jalshysy desek, qatelespeımiz. Óıtkeni, júz saýlyqtan 200 qozy alsa da, qojaıynynyń qabaǵy men qolyna qarap ómir súredi. Tipti densaýlyǵyn túzeý úshin kásipodaq uıymy arqyly jeńildikpen shıpajaıǵa beriletin joldama da joq.
Buǵan qosa, mehanızator, sýshy, júrgizýshi, kúzetshi, baqtashy sıaqty áleýmettik ahýaly tómen top ókilderiniń múddeleri de memlekettiń nazarynan tys qaldy. Keshegi Sosıalısik Eńbek Eri atanǵan Jazylbek Qýanyshbaev sıaqty shopandar men Kámshat Dónenbaeva sıaqty mehanızatorlarǵa jasalatyn qoshemet kelmeske ketti. Atalmysh salanyń ókilderi úshin saılaýdyń dodasyna túsip, depýtattyq mandatqa ıe bolý úmiti de baıaǵyda úzilgen edi. Endi osy olqylyqtardyń ornyn toltyrý maqsatynda Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń «Jańa Qazaqstan» qurýdaǵy qolǵa alǵan sharalarynyń ishinde áleýmettik sala basty nazarda ekeni qýantady.
Sonymen qatar ústimizdegi jyldyń 16 naýryzynda Parlamentte jasaǵan Joldaýynda Qazaqstan Konstıtýsıasyna 30 ózgeris engizip, jyl aıaǵyna deıin 20-dan astam zańdar qabyldaý kerektigi týraly tapsyrmasynan talaı jylǵy qordalanǵan problemalardyń ońdy sheshim tabatynyn baıqaýǵa bolady. Sonyń ishinde proporsıonaldy-majorıtarlyq saılaý júıesine kóshý kerektigi jóninde aıtqany aldaǵy ýaqytta ádil saılaýlardy ótkizýdiń alǵy sharty ekeni sózsiz.
. . .
Sóz sońynda taǵy bir aıta ketetin jaıt, syrt qaraǵan adamǵa Qasym-Jomart Kemeluly men Dımash Ahmetulynyń obrazdarynan belgili bir uqsastyqtardy da baıqaý qıyn emes. Olaı topshylaýymyzdyń sebebi, Qasym-Jomart Kemeluly otyz jyldan asa bılik basynda júrip, artynan bir aýyz jaman sóz ergizbedi. Sonymen qatar, qarjylyq-olıgarhtyq toptarmen múddeles emestigi de anyq. Atalmysh máseleler týraly óziniń Qazaqstan halqyna Joldaýynda da ashyq aıtty.
Mysaly, Prezıdenttiń týysqandary joǵary saıası jáne memlekettik qyzmette, sondaı-aq kvazımemlekettik sektorlarda basshylyq qyzmette jumys istemeý kerektigin de eskertti. Bul degenińiz – otbasylyq-klandyq basqarý júıesinen bas tartýdyń jáne «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq» degen qaǵıdattyń jarqyn úlgisi. Osyndaı múddelilik turǵysynan qarasaq, eki tulǵanyń ómir joldaryndaǵy uqsastyq pen halyqqa qyzmet etý qaǵıdattary da bir-birine úılesip turǵandaı.
Sonymen qatar qazirgi ýaqytta keıbir BAQ kózderi men áleýmettik jelilerde Máshhúr-Júsip Kópeevtiń: «Elimizdi 70 jyl dinsizder bıleıdi, 30 jyl ury-qary bıleıdi, sodan keıin qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaıtyn zaman keledi» degen sáýegeılik tujyrymy týraly da jıi aıtylyp júr. Jaqsy sóz – jarym yrys, árıne. Sondyqtan da ańyz ben aqıqatqa toly osy bir kıeli tujyrymnyń artynda jarqyn bolashaqtyń sulbasy boı kórsetip turǵan sıaqty sezinemin. Laıym solaı bolǵaı...
Beken NURAHMETOV, Qazaqstannyń qaıratker jýrnalısi, S.Berdiqulov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, Halyqaralyq aqparattandyrý akademıasynyń akademıgi.
