Qytaı ashanasy – qytaı  mádenıetiniń quramdas bóligi  bolyp tabylady. Bul ashananyń úsh myń jyldan astam tarıhy bar. Baǵy zamandardan-aq  Qytaı patshalyǵynyń turǵyndary taǵamdy dámdi ári tez daıyndaýdy sheber meńgergen.  Óz kezinde qytaıdyń uly oıshyly Konfýsıı qytaılardyń dástúrli taǵam daıyndaýyn jeke bir óner retinde qabyldaýǵa negiz qalaǵan eken. Qytaı ultynyń paıymynsha, durys daıarlanǵan taǵam densaýlyqtyń kepili dep eseptelingen. Al taǵammen qosa jaqsylap qaınatylǵan hosh ıisti sháı men úılesimdi toqbasarlar kez kelgen aýrýdyń emi bolyp sanalǵan.  Qytaı mádenıetiniń bólinbes bólshegi sanalǵan – ashana mádenıetimen, as mázirimen, sháı saltanatymen kópshilikti tanystyrý maqsatynda 2016 jyldyń qarasha aıynyń otyzyshy juldyzynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq  Ýnıversıteti Shyǵystaný fakúlteti qytaıtaný  kafedrasynyń magıstranttarynyń uıymdastyryp otyrǵan «Aınalańdy nurlandyr!» İs-sharaǵa jobasy aıasynda  qytaı taǵamdaryn daıyndaýdan sheberli-synyp ótkizdi.  İs-sharaǵa  qonaq retinde shaqyrylǵan Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetiniń qytaı tili muǵalimderi, Halyq Sharýashylyǵy ýnıversıteti lıngvısıkalyq ortalyǵynyń qytaı tili muǵalimderi, D.Qonaev atyndaǵy Qazaq gýmanıtarlyq ýnıversıteti qytaı tili muǵalimderi, Júrgenov atyndaǵy Óner akademıasynyń muǵalimderi, Almaty kólik jáne transport kolejiniń  shet tili muǵalimderi men stýdentteri qatysyp, bizdiń magıstranttardyń óneri men tereń bilimine tánti boldy.

«Aýdarma isi» jáne «Aımaqtaný» mamandyqtarynyń 1 kýrs magıstranttary Kámálbek Aına, Muqataı Klara, Qanat Gúlnar, Májıt Mereı  qytaı taǵamdarynyń tarıhy men daıyndalý  ádisterimen tanystyryp ótip,  sol taǵamdardyń shyǵý tarıhyna baılanysty  qyzyqty oqıǵalar týraly  shaǵyn qoıylymdar kórsetti. Al  «Shyǵystaný», «Shetel fılologı» Saǵynbek Marjan, Jeńisbaeva Merýert 1 magıstranttary sháı saltanatyna baılanysty tyń aqparttarymen  jıylǵan qaýymnyń nazaryn baýrap aldy.

Bizdiń kóńilge qýanysh uıalatqan basty nárse – saıys  barysynda  magıstranttar ózderi oqyp otyrǵan  qytaı tilin ǵana emes, qytaıdyń san-salaly mádenıeti men tarıhyn, ádet-ǵuryptary men dástúrlerin de tereń meńgergeni edi.  Ásirese «Aýdarma isi»  mamandyǵynyń 1 kýrs magıstranty Muqataı Klara, Qanat Gúlnar jáne «Aımaqtaný» mamandyǵynyń 1 kýrs magıstranty Kámálbek Aına  sheberlik-synp barysynda óz qoldarymen jasap kórsetken - «Gýńbao Sıszın» jáne «Qytaı tushparasy»  «Dapanszı» atty qytaı taǵamdary  ózesheligimen, shynaıylyǵymen  qonaqtardy tánti etti kópshilikti tánti etti.  Magıstranttar sonymen birge Qytaıdyń ár bóliginiń ózine tán salt-dástúrleri, ádet-ǵuryptary, qytaı ultynyń tamaq ázirleý jaǵynan da ózindik aıyrmashylyqtary týrasynda qyzyqty aqparattarmen qalyń jurtshylyqty tanystyryp otyrdy. Qytaıdyń ońtústik jáne  soltústik ashanalarynyń ózindik  aıshyqtary, olardyń ishinde de jıyrma shaqty salaǵa jikteletini týrasynda tyń maǵlumattar berip otyrdy. Qytaı  aspazshylaryna ortaq erejeler týraly jáne ár ashananyń daıyndaý ádisterindegi túrli tarıhı oqıǵalar týraly da baıandap ótti.  Qytaılardyń astyń tek dámdi ári kóremdiligimen ǵana shektelmeı, mindetti túrde densaýlyqqa paıdasy, emdik qasıetterine de erekshe kóńil bóletinin atap ótti. İs-shara barysynda «Aspan astynyń hosh ıisti taǵamdary» atty derekti fılm kórsetildi jáne qytaı ultynyń ánderi men bıleri oryndalǵan shaǵyn konsert qoıyldy. İs-sharaǵa kelgen  qonaqtar  Ejelgi Qytaıdyń mádenıetin, danalyǵyn, pálsapasy men rýhyn beıne­leıtin  taǵamdarynyń daıyndalý ádisteri týraly qundy maǵlumattar aldy. İs-sharaǵa kelgen qonaqtar arasynda tushrara túıý saıysy ótkizilip jıylǵan jurtshylyq bir serpilip qaldy. Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetiniń qytaı tili ortalyǵynyń dosenti  Farıda Orazaqyn jáne T.Rysqulov atyndaǵy  Halyq Sharýashylyǵy ýnıversıteti lıngvısıkalyq ortalyǵynyń qytaı tili oqytýshysy R.Tleshbaeva, Óner akademıasynyń ónertaný kafedrasynyń  oqytýshysy G.Qosanova osy is–sharany bolashaqta ýnıversıtetter arasyndaǵy baılanysty nyǵaıta túsetin baspaldaq dep atap ótti. İs-sharaǵa kelgen qonaqtar magıstranttardyń ózderi daıyndaǵan taǵamdardan aýyz tıdi. Sheberlik-synyp sońynda  shyǵystaný fakúlteti qytaıtaný kafedrasynyń meńgerýshisi N.Muqamethanuly   mundaı sheberlik-synyptar  kafedramyzda udaıy ótip turatyn dástúrge aınalǵandyǵy týraly maqtanyshpen atap ótti.

Óneri men bilim deńgeımen alys jaqyn shetelden kelgen qonaqtardy tań qaldyrǵan  shákirttermiz  úshin úlken maqtanysh sezimge ıe bolǵan ustazdar qaýymy óz qýanyshtaryn jasyra almady.  Álemdegi eń qıyn tilderdiń biri bop sanalatyn – qysqa merzim ishinde tereń meńgergen stýdentterimizdiń  baǵyndyrar bıigi áli alda dep senemiz.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti  Shyǵystan fakúlteti qytaıtaný kafedrasynyń oqytýshylary A.KENJEBAEVA, A. NÝRJAEVA