QazUÝ – ǵylym men bilimdi, ádebıet pen mádenıetti, óner men daryndylyqty dostastyrǵan meken. Bul mekende tek bilimdiler ǵana emes, ózin jan-jaqty tanyta biletin daryndy stýdentter bilim alady. Ár stýdent óz boıyndaǵy oqýǵa degen talpynysy men ónerge degen qabiletin Ulttyq Ýnıversıtette oqý arqyly odan ári damytyp,óziniń súıikti isimen esh kedergisiz aınalysa alady.Ýaqyt ótken saıyn bul ǵylym ordasy kóptegen jetistikterge jetip, shet elderge tanylyp, damyǵan memleketterdiń oqý oryndarymen básekelese alatyndaı dárejege jetýde. Osy jyldyń ózinde Ýnıversıtetimizdiń birshama jetistikterin maqtanyshpen atap óte alamyz:
- QS halyqaralyq reıtıńisinde sońǵy jyldary 350 pozısıaǵa kóterilip, búginde 220 - orynǵa ıe.
- Negizi qalanǵan 1934 jyldan beri sońǵy 7 jylda ýnıversıtettiń ınfraqurylymy 40% ósti.
- AA pozısıasyna ıe bolyp, Eýropadaǵy úzdik ýnıversıtetter qataryna endi.
Bul jetistikterinen bólek, ýnıversıtetimiz árqashan jańashyldyq engizip, izdenýshiler men oqytýshylarǵa alýan túrli múmkindikter usynatyn bilim jáne ǵylym ordasyna aınaldy.Ýnıversıtet quramynda 16 fakúltet, 67 kafedra, 32 ǵylymı-zertteý ınstıtýty, bilim baǵdarlamalaryna sáıkestendirilip jınaqtalǵan kitap qorymen jáne zamanaýı aqparattyq elektrondy resýrstarymen qyzmet kórsetin Ál-Farabı atyndaǵy kitaphana,áskerı kafedra, medısınalyq ortalyq jáne stýdentter úıi, tehnopark qyzmet atqarady. Ár bilim alýshy men oqytýshyǵa arman bolǵan osyndaı múmkindikter bir arnaǵa toǵysyp, bedeldi de, kórkem «QazUÝ qalashyǵyn» quraıdy.
Osy jylǵy bedeldi oqý orny úshin eń basty jańalyq: Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń qurylǵanyna 85 jyl toldy. Bul ýaqyt, bizdiń ýnıversıtetimizdiń tarıhı mekeme, sapaly bilim ordasy, ári elimizdegi maqtanysh týdyratyn joǵary oqý oryndarynyń biregeıi ekenin kórsetedi.
Mine, meniń de ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń túlegi atanýyma sanaýly ýaqyt qaldy. Osy «qalashyqta» óz boıymdaǵy daryndylyqty odan ári ushtastyryp, kóptegen jańa múmkindikterge ıe boldym. Ýnıversıtet quramyndaǵy 16 fakúltettiń ishinde jan-jaqtylyǵymen erekshelenetin Ekonomıka jáne bıznes joǵary mektebiniń, «Qarjy» kafedrasynyń joǵary tájirıbeli oqytýshylarynan bilim alyp, kóptegen daryndy da, bilimdi stýdenttermen dostastym. Tańdaǵan mamandyǵyma da, túsken tobyma da rızamyn. Kafedramyzda bilim alýshylar men oqytýshylar arasyndaǵy qarym-qatynas árqashan óz ornymen, ıaǵnı tek bilim almasý emes, tárbıelik, rýhanı damý qatar alynyp júredi. «Bilim+ǵylym+kásipkerlik+rýhanı kemeldik» qaǵıdasy aıasynda qyzmet jasap, stýdentterdiń jan-jaqty damýy alǵa qoıylǵan. Osy kafedrada oqý arqyly mamandyǵym boıynsha bilim alyp, bıge degen qyzyǵýshylyǵymdy da qatar alyp júrdim. Demek, ómirde eń qajetti qasıet, ýaqytty tıimdi paıdalanýdy úırendim. Ataqty jazýshylar, ǵalymdar, belgili óner adamdary, daryndy stýdenttershyqqan joǵary dárejeli oqý ornynyń túlegi atanatynyma óte qýanyshtymyn! Ýnıversıtetimdi «dostastyq mekeni» dep ataýym beker emes. Ál-Farabı atap ótkendeı: «Tárbıesiz berilgen bilim, adamzattyń qas jaýy» degen oıdyń negizinde, qyzyǵy men qıyny qatar ótken osy 4 jyl ár stýdent úshin bilim men tárbıeni qatar ushtastyryp, mol tájirıbe berip,bolashaqqa zor múmkinter ashty.
Ár jylda ártúrli jańashyldyqqa umtylatynál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetimniń alǵashqy rektory Fódor Trofımuly kezinen, qazirgi rektor Ǵalymqaıyr Mutanuly aralyǵynda kóptegen eńbekter atqarylyp, sapaly bilimi men joǵary dárejege ıe oqý orny qalyptasty. Ár túlek osy jetistikti maqtan etip, ózi ushyp shyqqan bilim ordasynyń aldyna qoıǵan maqsatyna tilektes!
A.Á. Sharapatova, QazUÝ EjBJM «Qarjy» mamandyǵynyń 4-kýrs stýdenti,
A.J. Turlybekova, aǵa oqytýshysy
