QazUÝ jetistikteri men damý basymdyqtary
BAQ ókilderiniń qatysýymen ótken kezdesýde jetekshi ýniversitettiń 2020-2022 jyldardaǵy basty nátijeleri men jetistikteri jáne aldaǵy damý jospary tanystyryldy.
Rektordyń aitýy boiynsha, búginde ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ – álemdegi 200-top úzdik JOO qataryna engen Qazaqstan men Ortalyq Aziiadaǵy jalǵyz ýniversitet. QS jahandyq reitingi boiynsha bilim ordasy 165-shi orynda. Ulttyq reitingterde de únemi kósh bastap keledi.
Ýniversitet memlekettik jáne halyqaralyq strategiialyq mindetterdi sheshýde aitarlyqtai áleýetke ie.
500-den astam, onyń ishinde, alys jáne jaqyn shet elderdiń jetekshi ýniversitetterimen birlesip ázirlengen bilim berý baǵdarlamalary júzege asyrylýda.
Iske asyrylyp jatqan jobalardyń jalpy biýdjeti 7,7 mlrd teńgeden asady. Ǵylymi maqalalar boiynsha da kóshbasshy bolyp tabylady jáne reitingtik basylymdardaǵy árbir besinshi qazaqstandyq jariialanym QazUÝ ǵalymdaryna tiesili.
2020 jyly ýniversitet bedeldi «Veb of Sains» derekter qorynyń «Ǵylym kóshbasshysy» syilyǵynyń úsh nominatsiiasyna ie boldy.
QazUÝ ǵalymdary COVID-19 indetiniń aldyn alýǵa belsendi atsalysýda.
Britandyq «AVEVA Group plc» kompaniiasymen birlesip Injenerlik jobalaý ortalyǵy quryldy, ol kompaniianyń Ortalyq Aziia óńirindegi alǵashqy ókildigi bolyp tabylady.
Ýniversitet jahandyq trendterdi eskere otyryp, jańa baǵdarlamalardy engizýde. Atap aitqanda, Neiroǵylym, Kreativti indýstriia, Tsifrlyq ekonomika, Ekologiialyq injiniring, Media¬kommýnikatsiia¬lar, Derekter týraly ǵylym, Tsifrlyq muraǵattaný jáne qujattaný, Basqarýdyń intellektýaldy júieleri, Nanomaterialdar jáne nanohimiia.
Joǵary oqý ornyndaǵy basymdyqtardyń biri – stýdentterge áleýmettik qoldaý bolyp tabylady. Qazirgi tańda bir myńnan astam áleýmettik osal sanattaǵy «oqý ozattary» men «jaqsy oqityn» stýdentter oqý aqysyna 10-nan 25%-ǵa deiin jeńildik alyp otyr. Demeýshiler qatarynda 50-den astam uiym men kompaniia bar.
Ýniversitette kadrlyq áleýetti damytýǵa erekshe nazar aýdarylady. Aǵymdaǵy jyldyń naýryz aiynan bastap oqytýshylar men qyzmetkerlerdiń jalaqysy 20%-ǵa ósti. Oqytýshylardyń mártebesi jáne olardyń ýniversitet damýyna qosqan úlesi artyp keledi. Oqý ornynda oqytýshylardyń halyqaralyq qaýymdastyqqa enýine de úlken kóńil bólinedi.
Memleket basshysynyń bastamasy boiynsha Bilim jáne ǵylym ministrligi jyl saiyn 500 qazaqstandyq ǵalym sheteldik taǵylymdamadan ótetin bolady.
Ýniversitetke halyqaralyq deńgeidegi ǵalymdar, AQSh jáne Eýropa JOO-larynda, onyń ishinde Kembridjde sabaq berý tájiribesi bar Ýalbai Ómirbaev jáne Bazbek Dáýletov syndy professorlar tartylǵan. Ýniversitettiń 400-den astam oqytýshysy «JOO-nyń úzdik oqytýshysy» grantynyń iegeri bolyp tabylady, bul eldegi granttardyń jalpy sanynyń 20 paiyzyn quraidy.
Qazirgi ýaqytta ýniversitet karantindik sharalardy eskere otyryp, QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan aýqymdy respýblikalyq jáne halyqaralyq is-sharalar ótkizýde. 19 mamyrda kórnekti aqyn O.Súleimenovtiń 85 jyldyq mereitoiyna arnalǵan halyqaralyq onlain-konferentsiia uiymdastyrylsa, 31 mamyrda «QR memlekettik táýelsizdigi qalyptasýynyń saiasi-quqyqtyq jáne ekonomikalyq máseleleri: tarih jáne qazirgi zaman» atty halyqaralyq ǵylymi-tájiribelik konferentsiia ótti.
QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna orai «Elbasy saiabaǵy» ashyldy.
QR Tuńǵysh Prezidenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qurmetine boi túzegen jemis baǵynda 300-ge jýyq alma, shie, órik aǵashy otyrǵyzyldy.
Ulystyń uly kúni qalashyqta «Aǵashtar alleiasy» ashyldy. Onda ujymmen birge jalpy sany 300-den astam qyrym qaraǵaiy men altai shyrshasy otyrǵyzyldy.
Ǵylym qyzmetkerleri kúninde Sivers almasynyń 100-ge jýyq kósheti egilip, ol «Ǵalymdar baǵy» dep ataldy.
QazUÝ rektory sóz sońyn: «Jalpy, Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ bilim jáne ǵylym salasynda aitarlyqtai nátijege ie. Biz ýniversitette 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan negizgi basymdyqtardy keńinen talqylaýdan ótkizdik. Ujym el aýqymynda strategiialyq mindetterdi sheshýge jáne ýniversitetti odan ári damytýǵa nietti» dep túiindedi.
Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmeti
