BAQ ókilderiniń qatysýymen ótken kezdesýde jetekshi ýnıversıtettiń 2020-2022 jyldardaǵy basty nátıjeleri men jetistikteri jáne aldaǵy damý jospary tanystyryldy.
Rektordyń aıtýy boıynsha, búginde ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ – álemdegi 200-top úzdik JOO qataryna engen Qazaqstan men Ortalyq Azıadaǵy jalǵyz ýnıversıtet. QS jahandyq reıtıńi boıynsha bilim ordasy 165-shi orynda. Ulttyq reıtıńterde de únemi kósh bastap keledi.
Ýnıversıtet memlekettik jáne halyqaralyq strategıalyq mindetterdi sheshýde aıtarlyqtaı áleýetke ıe.
500-den astam, onyń ishinde, alys jáne jaqyn shet elderdiń jetekshi ýnıversıtetterimen birlesip ázirlengen bilim berý baǵdarlamalary júzege asyrylýda.
İske asyrylyp jatqan jobalardyń jalpy búdjeti 7,7 mlrd teńgeden asady. Ǵylymı maqalalar boıynsha da kóshbasshy bolyp tabylady jáne reıtıńtik basylymdardaǵy árbir besinshi qazaqstandyq jarıalanym QazUÝ ǵalymdaryna tıesili.
2020 jyly ýnıversıtet bedeldi «Veb of Saıns» derekter qorynyń «Ǵylym kóshbasshysy» syılyǵynyń úsh nomınasıasyna ıe boldy.
QazUÝ ǵalymdary COVID-19 indetiniń aldyn alýǵa belsendi atsalysýda.
Brıtandyq «AVEVA Group plc» kompanıasymen birlesip Injenerlik jobalaý ortalyǵy quryldy, ol kompanıanyń Ortalyq Azıa óńirindegi alǵashqy ókildigi bolyp tabylady.
Ýnıversıtet jahandyq trendterdi eskere otyryp, jańa baǵdarlamalardy engizýde. Atap aıtqanda, Neıroǵylym, Kreatıvti ındýstrıa, Sıfrlyq ekonomıka, Ekologıalyq ınjınırıń, Medıa¬komýnıkasıa¬lar, Derekter týraly ǵylym, Sıfrlyq muraǵattaný jáne qujattaný, Basqarýdyń ıntellektýaldy júıeleri, Nanomaterıaldar jáne nanohımıa.
Joǵary oqý ornyndaǵy basymdyqtardyń biri – stýdentterge áleýmettik qoldaý bolyp tabylady. Qazirgi tańda bir myńnan astam áleýmettik osal sanattaǵy «oqý ozattary» men «jaqsy oqıtyn» stýdentter oqý aqysyna 10-nan 25%-ǵa deıin jeńildik alyp otyr. Demeýshiler qatarynda 50-den astam uıym men kompanıa bar.
Ýnıversıtette kadrlyq áleýetti damytýǵa erekshe nazar aýdarylady. Aǵymdaǵy jyldyń naýryz aıynan bastap oqytýshylar men qyzmetkerlerdiń jalaqysy 20%-ǵa ósti. Oqytýshylardyń mártebesi jáne olardyń ýnıversıtet damýyna qosqan úlesi artyp keledi. Oqý ornynda oqytýshylardyń halyqaralyq qaýymdastyqqa enýine de úlken kóńil bólinedi.
Memleket basshysynyń bastamasy boıynsha Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jyl saıyn 500 qazaqstandyq ǵalym sheteldik taǵylymdamadan ótetin bolady.
Ýnıversıtetke halyqaralyq deńgeıdegi ǵalymdar, AQSH jáne Eýropa JOO-larynda, onyń ishinde Kembrıdjde sabaq berý tájirıbesi bar Ýalbaı Ómirbaev jáne Bazbek Dáýletov syndy profesorlar tartylǵan. Ýnıversıtettiń 400-den astam oqytýshysy «JOO-nyń úzdik oqytýshysy» grantynyń ıegeri bolyp tabylady, bul eldegi granttardyń jalpy sanynyń 20 paıyzyn quraıdy.
Qazirgi ýaqytta ýnıversıtet karantındik sharalardy eskere otyryp, QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan aýqymdy respýblıkalyq jáne halyqaralyq is-sharalar ótkizýde. 19 mamyrda kórnekti aqyn O.Súleımenovtiń 85 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan halyqaralyq onlaın-konferensıa uıymdastyrylsa, 31 mamyrda «QR memlekettik táýelsizdigi qalyptasýynyń saıası-quqyqtyq jáne ekonomıkalyq máseleleri: tarıh jáne qazirgi zaman» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensıa ótti.
QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «Elbasy saıabaǵy» ashyldy.
QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qurmetine boı túzegen jemis baǵynda 300-ge jýyq alma, shıe, órik aǵashy otyrǵyzyldy.
Ulystyń uly kúni qalashyqta «Aǵashtar aleıasy» ashyldy. Onda ujymmen birge jalpy sany 300-den astam qyrym qaraǵaıy men altaı shyrshasy otyrǵyzyldy.
Ǵylym qyzmetkerleri kúninde Sıvers almasynyń 100-ge jýyq kósheti egilip, ol «Ǵalymdar baǵy» dep ataldy.
QazUÝ rektory sóz sońyn: «Jalpy, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ bilim jáne ǵylym salasynda aıtarlyqtaı nátıjege ıe. Biz ýnıversıtette 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan negizgi basymdyqtardy keńinen talqylaýdan ótkizdik. Ujym el aýqymynda strategıalyq mindetterdi sheshýge jáne ýnıversıtetti odan ári damytýǵa nıetti» dep túıindedi.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmeti
