«Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizi bastalǵanda Ortalyq Azıadaǵy kórshilerimiz qyzyǵa da, qyzǵana da qaraǵany belgili. Qazir kúre jolǵa Kindik Azıa men Kavkaz elderin aıtpaǵanda, Eýropa elderinin nazary aıryqsha aýyp otyr.
Dúnıejúzindegi iri qarjy ınstıtýttarynyń jol qurylysyn qarjylandyrýǵa birden yqylas tanytqanyn aıtýǵa tıispiz. Álemdik bıznestiń alpaýyttary men bank basshylary «kórse qyzar» emes, «on oılanyp, toǵyz tolǵanyp» baryp qana sheshim kabaldaıtyny belgili.
El Úkimeti 2015 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan kólik ınfraqurylymyn damytý baǵdarlamasyn qabyldaǵanda, «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıt dáliziniń kurylysyna aıryqsha ekpin bergen edi.
Eki qurlyqty qosatyn kólik dálizdin salynatynyna keıbir adamdar senbedi. Óıtkeni kezinde Keńes ókimeti iri qurylystardy tolyq aıaqtaýǵa shamasy jetpegen edi. Mysaly, sol kezdegi 15 odaqtas respýblıkanyn aýzynan jyryp salgan BAM («Baıkal – Amýr» magıstrali) uzaqqa sozylyp, Keńes Odaǵyn ábden sharshatty. «Chıta – Habarovsk» avtomagıstrali de uzaq jyl salyǵanynan bilemiz. Sebebi, mundaı úlken ınfraqurylymdyq jobalardy qarjylandyrýǵa ımperıanyń qaýqary jetpedi. Arzan jumysshylar, soldattar men eńbekpen túzeý kolonıalaryndagy bas bostandyǵynan aırylǵandardy, stýdentter men komsomol-jastardy jumyldyrsa da shama kelmedi.
Al Qazaqstan alyp qurylysqa bel sheshe kirisip, mańyzdy jobany júzege asyrýǵa dúnıejúzindegi jol qurylysyn salý isimen aınalysatyn kompanıalar men halyqaralyq damý ınstıtýttaryn tartyp, elimizdiń tarnzıttik áleýetin arttyratyn joldy 5 jyldyń ishinde salyp shyqty.
Mega-jobany qarjylandyrýǵa álemnin alpaýyt bes qarjylyq qurylymy qyzyǵýshylyq tanytyp, oılanbastan qarjy quıdy. Reti kelgende olardyn atyn atap, túsin tústep ketsek. Olar – Dúnıejúzilik bank, Eýropa Qaıta kýrý jáne Damý banki, Islam Damý banki, Azıa jáne Japonıa Damý bankteri.
Dúnıejúzilik alpaýyt qarjy uıymdary Qazaqstan Ortalyq Azıadaǵy turaqty damý jolyna túsken el ekenin eskerip, «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizine jeńildetilgen nesıe bóldi.
Osylaısha jahandyk karjy ınstıtýty bolyp sanalatyn Dúnıejúzilik bank 2 mıllıard 150 mıllıon dollar kóleminde orasan zor qarjy quıdy. Bir eldiń bir qurylysy úshin osyndaı qarjy bólý bul banktin tarıhynda bolǵan emes.
«Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dáliziniń jalpy uzyndyǵy 8445 shaqyrymdy quraıdy. Onyn ishinde, Qazaqstan Respýblıkasynan – 2787, Reseı Federasıasynan – 2233, Qytaı Halyq Respýblıkasynan – 3425 shaqyrym jol ótedi. Dálizdiń negizgi baǵyttary mynadaı «Peterbor – Máskeý – Nıjnıı Novgorod – Qazan – Orynbor – Aqtóbe – Yrǵyz – Aral Qyzylorda – Shymkent – Taraz – Qordaı – Almaty – Qorǵas Úrimshi – Lanchjoý – Chjenchjoý – Lán –Iýngan».
«Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálisin salýǵa 30 myńǵa jýyq adam jumyldyryldy.
Osylaısha atalǵan dálizdiń qurylysy shaǵyn jáne ortasha kásipkerlikti damytýda, halyktyn áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa, qosalqy jumys oryndarynyn ashylýyna, óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıynyń jaqsarýyna septigin tıgizidi. Sol kezde jumysshylarǵa aıyna 1,5 mlrd teńgeden astam aılyq tólenip, 200-den astam kompanıalardan jergilikti erlerdiń qaznasyna aı saıyn 300-400 mln teńge salyq túsip turdy.
Mamandar ńasyr jobasynyń qurylysy aıaqtalǵannan keıin jol júrý ýaqytyn qysqartýdan 33,9 mlrd teńge, jol-kólik apattardyn qysqarýynan 49,9 mln teńge, jol-kólik apattarynan qaza bolgandar sanynyń azaıýynan – 19,3 mlrd teńge, avtokólik paıdalanýdaǵy shyǵyndardyń qysqarýynan – 9,5 mlrd teńge, jalpy óńirlik ónimniń ósýine baılanysty – 82,9 mlrd teńgeni únemdeıtinin eseptep shyqqan-dy.
Halyqaralyq kólik dálizi elimizdegi týrızm salasyn damytýǵa jańa serpin bergeni belgili. Kúre joldyń arqasynda «Kóksaı» taý shańǵysy bazasy, Túrkistan, Otyrar, «Qasqasý» taýly shańgy kýrorty, «Baıqońyr», «Qorqyt- Ata», «Qambash», «Ǵaryshtyk aılaq», «Kıiz úıli» otel, «GREENLAND» jáne «Yrǵyz saraıynyn kerýeni» týrısik aımaqtary arkyly ótip, ishki týrızminiń aıaqtan turýyna yqpal etti.
Joba Qytaı – Qazaqstan (25 paıyz), Qytaı – Ortalyq Azıa (35 paıyz) jáne Qytaı – Qazakstan – Reseı – Batys Eýropa (40 paıyz) aralyqtarynda úsh baǵyt boıynsha júk tasymalyn qamtýǵa múmkindik beredi.
