Osy kóktemde Qazaqstanda bolǵan sý tasqyny eleýli zalal keltirdi. 70 myńnan astam adamdy evakýasıalaýǵa týra keldi, 12 myńnan astam turǵyn úı men 7 myń saıajaı zardap shekti. Sý joldardy shaıyp, qunarly jerlerdi qıratty. Kóptegen adamdar baspanasy men múlkinen aıyryldy.
Memleket tarapynan ótemaqy men basqa da qoldaý sharalary kóp kúttirgen joq. Elimizdiń Prezıdentiniń yntymaqtastyqqa shaqyrýy azamattar men bıznes arasynda keń úndeý tapty. Bıznes-qaýymdastyq birinshi bolyp kómek qolyn sozyp, úlken qoldaý kórsetti. Olar zardap shekken halyqqa kómektesý úshin 250,5 mıllıard teńge jınady. Halyqqa iri uıymdar da, kásipkerler de, qarapaıym azamattar da qaıyrymdylyq jasady.
Bul ıgi iske: «World Green Company», «Jusan Bank», «ERG» toby, «Bazıs-A» toby, Samruk-Kazyna trust, «QazMunaıGaz», «Qazmyrysh», «Halyk Bank», «Kaspi», «Qazaqstan halqyna» qory, «Jaıyq Munaı», «Rams-Qazaqstan», «Halyq» qaıyrymdylyq qory jáne basqa da birqatar uıymdar qomaqty qarajat aýdardy. Sý tasqynynan zardap shekkenderge kómekke Mýhamed Izbastın, Aıdyn Rahymbaev, Andreı Lavrentev, Nurlan Smaǵulov, Qaırat Itemgenov, Almas Sultanǵazın, Nurlan Artyqbaev, Baqytjan Baıseıitov, Erkin Tátishev, Danıar Ábilǵazın, Bahrıdın Abylazımov jáne basqalar úles qosty.
Ár adam múmkindiginshe kómek qolyn sozdy. Atap aıtqanda, mesenat jáne kásipker Mýhamed Izbastın kóptegen jyldar boıy qaıyrymdylyq uıymdarynyń donory bola otyryp, «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq qoryna 450 mıllıon teńge aýdardy.
Mýhamed Izbastınniń aıtýynsha, «sý tasqyny saldarynan Qazaqstan aýmaǵynyń edáýir bóligi zardap shekti. Qazir úlken sý shegindi, biraq problemalar áli de bar. Olardy birlesip jáne jedel sheshý kerek. Árkimniń birlesken kúsh - jigeri men úlesi arqasynda biz bul synaqty jedel jeńe alatynymyzǵa senimdimin, óıtkeni qıyn kezeńderde Qazaqstandyqtardyń meıirimdiligi men birligi árqashan ulttyq erekshelik bolyp kelgen».
Qazaqstandyqtardyń qıyn sátterinde mesenat Andreı Lavrentev te mańyzdy kómek kórsetti. Qostanaılyq mashına jasaýshylardan aımaqty evakýasıalaýǵa jáne kómek kórsetýge 250-ge jýyq adam jumyldyryldy. «Allur» zaýyty arnaıy tehnıkalar bóldi: 11 avtobýs, 15 samosval jáne 3 aldyńǵy tıegish. «AGROMASH» zaýyty jataqhanada zardap shekkenderge baspana berdi. Kásipkerler tek aqshamen ǵana emes, basqa da materıaldyq ıgilikter túrinde de kómek kórsetti.
Jaqsylyq jasaýshylar
Ejelgi zamannan beri qazaq dalasynda bir-birine kómektesý ádetke aınalǵan (asar), bul tek qazaq mádenıetiniń ǵana emes, jalpy ıslamnyń ajyramas bóligi boldy. Kómekke muqtaj jandardyń barlyǵy: jetimder, qarttar, áıelder, múgedekter jáne kómek suraǵandardyń bári kómek aldy. Áıtpese qatal dala jaǵdaıynda ómir súrý múmkin bolmas edi. Tipti kómektiń ártúrli formalary bar tutas júıe de damydy: bir rettikten (jylý jınaý) ataýlydan (shúlen taratý) turaqtyǵa (kógendik, keýsen ı óli sybaǵa) deıin.
Islam kanondaryna engizilgen izgilik árqashan qazaqtardyń DNQ-synyń bóligi boldy. Sondyqtan qazaq halqy bizdiń mádenıetimizdiń bir bóligine aınalǵan sadaqa sıaqty qoldaý túrin qalyptastyrǵan kórshisine degen meıirimdiligimen jáne janashyrlyǵymen erekshelenedi. Nátıjesinde, aqkóńil kásipkerler úndeýge birden jaýap berip, sý tasqyny kezinde zardap shekkenderge kómek retinde qomaqty qarajat bóldi. Alla taǵalanyń atynan shyn júrekten jasalǵan sadaqa túrindegi qaıyrymdylyq Islamnyń bes tireginiń biri bolyp tabylady.
Qazir bizdiń elimizde resmı jáne beıresmı jumys isteıtin júzdegen qaıyrymdylyq uıymdary bar. «Qazaqstan halqyna» qory úlken bedelge ıe ekeni daýsyz. Birinshiden, qor densaýlyq saqtaý, bilim berý, mádenıet jáne sport salasynda ataýly kómek kórsetetin, tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılar kezinde zardap shekkenderge qoldaý kórsetetin, shetelde aýyr naýqastardy emdeıtin, qymbat medısınalyq preparattardy satyp alatyn jáne t. b. áleýmettik baǵdarlanǵan bolyp tabylady.
Qordy resýrstarmen toltyrý jumystyń alǵashqy kúnderinen bastap oılastyryldy: eń iri áleýmettik jaýapty bıznes óz paıdasynyń belgilengen bóligin osynda aýdarady. Kóptegen kásipkerler ıgi isterge kútkennen áldeqaıda kóp qarajat joldady. Qorǵa: «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» AQ, «Eurasian Resources Group» toby, Vasılıı Anısımov, «ArcelorMittal Netherlands B.V.» toby, «KAZ Minerals» Toby, «Qazmyrysh» toby, «Halyq» qory, Bolat Ótemuratov qory, «Kaspi.kz», «Astana Motors», «Bank Sentr Kredıt», «Lancaster Group Kazakhstan» jáne basqalar aqsha aýdardy.
Búgingi tańda Qor 17 qaıyrymdylyq bastamalary men baǵdarlamalaryn júzege asyrýǵa kiristi. Olardyń árqaısysy áleýmettik jobalardy qurýdyń jáne maqsatty kómek kórsetýdiń kózi bolǵan kúrdeli ómirlik oqıǵalarǵa negizdelgen. Qaıyrymdylyq baǵdarlamalarynyń sanyn eki esege kóbeıtý josparlanýda. Sonymen qatar, áleýmettik jaýapty bıznes Qordyń muqtaj jandarǵa kómek kórsetý jónindegi bastamalaryn belsendi qoldaýǵa jáne jan-jaqty damytýǵa daıyn.
Osylaısha, qoǵamymyzǵa úlken synaq bolyp kelgen sý tasqynyn birligimizdiń arqasynda jeńip shyqtyq.
