Tergeýshiler ázirgi tańda Tordýanyń ólimine túrtki bolǵan jaıttardy anyqtaý ústinde. Grýzıanyń İshki ister mınıstrligi atalǵan oqıǵaǵa qatysty anyq-qanyq aqparat beretinin habarlady.
Aıta ketelik, qazaqstandyq boıjetken Ásel Aıtpaeva kúdikti Besık Tordýanyń Grýzıadaǵy úıiniń terezesiniń túbinde óli tabyldy. Onda ol alys týysynyń shaqyrýymen jumysqa barǵan. "Bul óte óreskel qatelik boldy" degen edi marqumnyń týystary.
Áseldiń ápkesiniń aıtýynsha, ol árqashan shetelde ómir súrýdi armandaǵan. Óz páterine aqsha jınaǵysy kelgen. Qyz úıine tabytpen oralady dep eshkim oılamaǵan.
Qaıtys bolarynyń aldynda qyz ózin mazaq etip, úrkitip-qorqytqanyn aıǵaqtaıtyn aýdıo jazba jibergen.
Ásel Aıtpaeva bógde elge óziniń alys týysy bolyp keletin Murat Meıirbekovtyń shaqyrýymen barǵan. Meıirbekov oǵan jaqsy jumys taýyp berýge ýáde etken. Qazirgi kúni ol boıjetkenniń ólimine qatysy bar degen kúdikpen qamaýda otyr.
İs boıynsha kúdiktilerdiń qatarynda Grýzıa azamaty Besık Tordýa (sýrette) da boldy. Eger onyń kinási dáleldense, ol 8 jyldan 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylýy múmkin edi.
Budan buryn Grýzıa İshki ister mınıstrligi Tordýadan tergeý barysynda alynǵan jaýaptyń kóshirmesin jarıalaǵan.
"Ne bolǵanyn túsinbeı de qaldym. Dereý balkonǵa júgirdim, tómenge qarasam Áseldiń denesi jerde jatyr. Baıqaýsyzda qulady ma, álde sekirip ketti me, anyq aıta almaımyn. Áselmen jynystyq qatynasqa túskendikten, kúdiktige aınalatynymdy bildim", - degen edi ol.
Tordýanyń aıtýynsha, ol úıine oralyp, zattaryn jınastyryp, Zýgdıdı qalasyna ketýge sheshim qabyldaǵan. Ol qyzdy "qorqytpadym, qorlamadym, fızıkalyq kúsh qoldanbadym" dep málimdegen.
Tordýanyń ólimine qatysty Qazaqstan Grýzıaǵa tergeý tobyn jiberdi. Keı málimet boıynsha, Ásel adam saýdasynyń qurbany bolǵan.
Tergeý barysyn Qazaqstannyń adam quqyqtary jónindegi ýákili baqylaýyna aldy.
