Tergeýshiler ázirgi tańda Tordýanyń ólimine túrtki bolǵan jaittardy anyqtaý ústinde. Grýziianyń Ishki ister ministrligi atalǵan oqiǵaǵa qatysty anyq-qanyq aqparat beretinin habarlady.
Aita ketelik, qazaqstandyq boijetken Ásel Aitpaeva kúdikti Besik Tordýanyń Grýziiadaǵy úiiniń terezesiniń túbinde óli tabyldy. Onda ol alys týysynyń shaqyrýymen jumysqa barǵan. "Bul óte óreskel qatelik boldy" degen edi marqumnyń týystary.
Áseldiń ápkesiniń aitýynsha, ol árqashan shetelde ómir súrýdi armandaǵan. Óz páterine aqsha jinaǵysy kelgen. Qyz úiine tabytpen oralady dep eshkim oilamaǵan.
Qaitys bolarynyń aldynda qyz ózin mazaq etip, úrkitip-qorqytqanyn aiǵaqtaityn aýdio jazba jibergen.
Ásel Aitpaeva bógde elge óziniń alys týysy bolyp keletin Murat Meiirbekovtyń shaqyrýymen barǵan. Meiirbekov oǵan jaqsy jumys taýyp berýge ýáde etken. Qazirgi kúni ol boijetkenniń ólimine qatysy bar degen kúdikpen qamaýda otyr.
Is boiynsha kúdiktilerdiń qatarynda Grýziia azamaty Besik Tordýa (sýrette) da boldy. Eger onyń kinási dáleldense, ol 8 jyldan 10 jylǵa deiin bas bostandyǵynan aiyrylýy múmkin edi.
Budan buryn Grýziia Ishki ister ministrligi Tordýadan tergeý barysynda alynǵan jaýaptyń kóshirmesin jariialaǵan.
"Ne bolǵanyn túsinbei de qaldym. Dereý balkonǵa júgirdim, tómenge qarasam Áseldiń denesi jerde jatyr. Baiqaýsyzda qulady ma, álde sekirip ketti me, anyq aita almaimyn. Áselmen jynystyq qatynasqa túskendikten, kúdiktige ainalatynymdy bildim", - degen edi ol.
Tordýanyń aitýynsha, ol úiine oralyp, zattaryn jinastyryp, Zýgdidi qalasyna ketýge sheshim qabyldaǵan. Ol qyzdy "qorqytpadym, qorlamadym, fizikalyq kúsh qoldanbadym" dep málimdegen.
Tordýanyń ólimine qatysty Qazaqstan Grýziiaǵa tergeý tobyn jiberdi. Kei málimet boiynsha, Ásel adam saýdasynyń qurbany bolǵan.
Tergeý barysyn Qazaqstannyń adam quqyqtary jónindegi ýákili baqylaýyna aldy.
