Qazaqstanda orys tiliniń aiasy tarylýda ma?
Naqtylap aitsaq, pikirsaiysqa shaqyrtý alǵan sarapshylar "Qazaqstan men Resei áriptestigindegi orys tiliniń orny" degen taqyrypty talqyǵa saldy.
Sharanyń shymyldyǵyn túrgen saiasattanýshy Edýard Poletaev óz sózinde:
«Bizge mynany túsiný kerek. Orys tili KSRO kezinde tek orys halqynyń ǵana tili bolǵan joq, tutas Keńes halqynyń tili boldy.Sol kezdegi KSRO zańyna qarasańyz da orys tili memlekettik til emes, ultaralyq qarym-qatynas tili retinde bekitildi. Belgili bir dárejede teńdik boldy» dedi.
Al «Strategiia» áleýmettik jáne saiasi zertteýler ortalyǵynyń prezidenti Gúlmira Ileýovanyń aitýynsha, 2008 jylmen qazirgi ýaqytty salystyrar bolsaq úiinde eki tilde, iaǵni qazaq jáne orys tilderinde sóilesetin adamdardyń sany kóbeigen.
Óz kezeginde jýrnalist Dmitrii Shishkin: «Biylǵy jyly qazaq mektebin 90 800 túlek támamdap shyqqan. Al orys tilinde oqyp, mektep bitirgenderdiń sany 30 myń adam. Mine, bular erteńgi kúni orys tilin qoldanatyn orta bolady» degen oiyn ortaǵa saldy.
Al «Almagest» konsaltingilik kompaniiasynyń bas direktory Aidarhan Qusaiynovtyń aitýynsha, Qazirgi tańda orys tili qalaly jerlerge shoǵyrlanyp jatyr. «Muny da moiyndaý kerek. Tipti Almatynyń sál shet jaǵyna shyqsańyz orys tiliniń aiasy taryla beredi. Qazaq tiliniń qoldanys aiasy keńip keledi. Úkimet latyn álipbiine beker kóship jatqan joq. Qoǵamdyq sananyn baiqap, baqylap otyr. Meniń oiymsha, belgili bir ýaqyttan keiin Qazaqstanda orys tiliniń aiasy taryla bastaidy. Bul tabiǵi qubylys bolmaq. Másele qazaq tilinde emes. Aǵylshyn tiliniń qoldanys aiasy, suranysy ósip jatyr. Biraq, bul tildi biletinderdiń paiyzy qansha ózi? Naqty jetkilikti deńgeide meńgergender bar ma?
Jalpy ýaqyt óte kele orys tili birqatar salalarda qoldanystan qalýy múmkin. Másele onyń qoldanysqa jaramaýynda emes, ýaqyt óte kele ol qajetsiz bolyp qalýy múmkin» dedi Qusaiynov.
