Naqtylap aıtsaq, pikirsaıysqa shaqyrtý alǵan sarapshylar "Qazaqstan men Reseı áriptestigindegi orys tiliniń orny" degen taqyrypty talqyǵa saldy.
Sharanyń shymyldyǵyn túrgen saıasattanýshy Edýard Poletaev óz sózinde:
«Bizge mynany túsiný kerek. Orys tili KSRO kezinde tek orys halqynyń ǵana tili bolǵan joq, tutas Keńes halqynyń tili boldy.Sol kezdegi KSRO zańyna qarasańyz da orys tili memlekettik til emes, ultaralyq qarym-qatynas tili retinde bekitildi. Belgili bir dárejede teńdik boldy» dedi.
Al «Strategıa» áleýmettik jáne saıası zertteýler ortalyǵynyń prezıdenti Gúlmıra Ileýovanyń aıtýynsha, 2008 jylmen qazirgi ýaqytty salystyrar bolsaq úıinde eki tilde, ıaǵnı qazaq jáne orys tilderinde sóılesetin adamdardyń sany kóbeıgen.
Óz kezeginde jýrnalıs Dmıtrıı Shıshkın: «Bıylǵy jyly qazaq mektebin 90 800 túlek támamdap shyqqan. Al orys tilinde oqyp, mektep bitirgenderdiń sany 30 myń adam. Mine, bular erteńgi kúni orys tilin qoldanatyn orta bolady» degen oıyn ortaǵa saldy.
Al «Almagest» konsaltıńilik kompanıasynyń bas dırektory Aıdarhan Qusaıynovtyń aıtýynsha, Qazirgi tańda orys tili qalaly jerlerge shoǵyrlanyp jatyr. «Muny da moıyndaý kerek. Tipti Almatynyń sál shet jaǵyna shyqsańyz orys tiliniń aıasy taryla beredi. Qazaq tiliniń qoldanys aıasy keńip keledi. Úkimet latyn álipbıine beker kóship jatqan joq. Qoǵamdyq sananyn baıqap, baqylap otyr. Meniń oıymsha, belgili bir ýaqyttan keıin Qazaqstanda orys tiliniń aıasy taryla bastaıdy. Bul tabıǵı qubylys bolmaq. Másele qazaq tilinde emes. Aǵylshyn tiliniń qoldanys aıasy, suranysy ósip jatyr. Biraq, bul tildi biletinderdiń paıyzy qansha ózi? Naqty jetkilikti deńgeıde meńgergender bar ma?
Jalpy ýaqyt óte kele orys tili birqatar salalarda qoldanystan qalýy múmkin. Másele onyń qoldanysqa jaramaýynda emes, ýaqyt óte kele ol qajetsiz bolyp qalýy múmkin» dedi Qusaıynov.
