Sózdik qorymyz teledıdardaǵy sózdermen tolyǵýda
Telehabarlardyń sapasy jaıly sóz qozǵalsa, qolymyzdy birden jýrnalıske qaraı shoshaıtamyz. Otandyq arnalar ázirge nasıhat quraly qyzmetin ǵana atqaryp otyr. Sondyqtan, telejýrnalıster asyraýshylary men halyqtyń arasynda taltańdap emes, jaltańdap júrgen jaıy bar. Bizde jabyq taqyryptar barshylyq. Jýrnalıs kórermenniń ańsaǵanyn aıta almaıdy. Biraq, árdaıym otandyq arnalardyń jaǵdaıyn óreli elder arnalarynyń sapasymen salystyra qoıamyz.
Alaıda, ondaı deńgeıge jetý kóptegen faktorlarǵa: efır aýqymyna, saıası úrdisterge, ulttyq minezge, ıdeıalar men qarajatqa táýeldi. Eń bastysy, til tazalyǵyna tireledi.
Otandyq arnalarda telejýrnalısterdiń basym kópshiligi jýrnalıs emes, ánshiler, kásibı akterler men asaba akterler.
Teledıdar habarlarynyń sapasy bólek jyr. Búgingi TD júrgizýshilerdiń til shorqaqtyǵy ózekti másele kúıinde tur.
Teledıdar tili qalaı sóılese, biz solaı qabyldaımyz. Sózdik qorymyz teledıdarda aıtylǵan sózdermen tolyǵady. Teledıdar arqyly biz halqymyzdy, otanymyzdy tanımyz, dos pen dushpanǵa tanytamyz. Kórermen teledıdar habarlarynyń tiliniń jutańdyǵyna narazy.
Onyń birneshe sebep-saldary bar.
Birinshiden – ana tilindegi sózdiń tól maǵynasyn durys ajyrata almaý, túsinbeý. Ekinshiden – sóılemdi durys quraı almaý. Úshinshiden – sózderdi durys aıtpaý, úndestik zańyn eskermeý.
Ánshiler ana tilimizdi tabanǵa salyp taptaýda
TD tilinde aýyzsha aıtylǵan sózdiń áýezdiligi men dybystalǵan cózdiń qulaqqa jaǵymdy estilýi asa mańyzdy. Sebebi, biz aqparatty kórý, estý arqyly qabyldaımyz. Sondyqtan, TD tiliniń dybystalýyna basqa aqparat quraldaryna qaraǵanda aıryqsha talap qoıylady. Otandyq arnalarda telejúrgizýshiler «aqtyq» sózin jıi qoldanady. Mysaly, shoý baǵdarlamalardyń úzdigi ári biregeıi, «MýzART LIVE» megajobasynyń júrgizýshileri «MýzART LIVE» jobasynda árdaıym «aqtyq márege jetti» degen sózdi jıi qoldandy. Bulaı aıtý durys emes. «WikiBilim» qoǵamdaq qory jınaqtaǵan «Qazaq tiliniń ámbebap sózdiginde» «aqtyq» sózine «eń sońǵy», «aqyrǵy» degen túsinik berilgen. Mysaly: «Meniń saǵan aqtyq aıtar aqylym mynaý: osy ózimizdiń elden shamań kelse, Alysqa ket. Meniń aqtyq aqylym osy, Buqarbaı» (M.Jumabaev, Shyǵarmalary).
Munda Buqarbaıǵa aıtylǵan eń sońǵy sóz «aqtyq sóz» dep qoldanylǵan. «Aqtyq dem», «aqtyq sapar» dep te qoldanylady. Iá, qulaǵymyzǵa túrpideı tıetin «aqtyq» sóziniń máni osyndaı.
Ótken jyly «Habar» telearnasynan berilgen, qatelespesem, «Buıymtaı» baǵdarlamasynda jáne basqa da arnalardan ánshi Serik Ibragımovtyń án mátininde «beımaral», «shık», «kıs» sózderi san ret qaıtalanyp aıtyldy. Beımaral – óńirlik sóz. «Shık» sózi fransýzsha – ózgeshe kóriný. «Kıs-kıs» dep orys aǵaıyndar mysyǵyn shaqyrady. Bul ázil án shyǵar. Desekte, onyń taǵy bir án mátininde «tfáı-tfáı» delinedi. Bul – bir ǵana mysal. Osylaısha, ánshiler ánniń mátinin jazǵan aqyndar da ana tilimizdi tabanǵa salyp taptap keledi. Sóz baılyǵymyz da bizge atadan berilgen mura, ony búldirýge haqymyz joq. Biraq, telearna ánshilerdiń osy kemshilikterine jol berip otyr. Bul – kásibı kemshilik. Sebebi, arnalar ánshi, akterlerdi shaqyrsa keledi, shaqyrmasa kelmeıdi. Olar daıyn mátinmen ǵana jumys isteıdi. Ánshiniń jumysy – án salý bolǵandyqtan, artıkýlásıa erejelerin biletin shyǵar, akter akterlik sheberlikti de meńgerýi zańdylyq.
Aýdarmalar ne deıdi?
Kelesi másele, telejúrgizýshilerdiń orys tilinen týra aýdarmalar toptamasyn aıtar edik. Mysaly, júrgizýshiler «nazarlaryńyzǵa raqmet!» deıdi. Orystar «Spasıbo za vnımanıe!» deıdi ǵoı. Olar nazar aýdarǵandarǵa raqmet aıtady. Bul – týra aýdarma. «Nazar» degen kim, álde ne, jandy zat pa, jansyz ba? «Nazar» – abstrakt uǵym. Sondyqtan, «nazarǵa» qalaı alǵys aıtasyzdar. Ana tilde «nazar qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa», «nazar salǵandaryńyzǵa» raqmet!» dep aıtqan jón bolar. Sebebi, «...qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa», «...salǵandaryńyzǵa» júrektiń rızalyǵyn bildiretin sózdi qosasyz.
Taǵy da teletilshilerdiń kóp aıtatyn sózi «týyldy» leksıkonymyzdan myqtyp oryn aldy. Mysaly, «Men Almaty qalasynda týYLdym. Men Almaty qalasynda týdym». Týylmaıdy, týady. «Týady» sózi – ana tilimizde sanaǵa sińgen bekitilgen ádebı norma. Sózdiń túbirin Til bilimi ınstıtýty shyǵarǵan «Qazaq ádebı tiliniń sózdiginde»: TÝ – bosaný, bala tabý dep túsindiredi.
Ekranda kóp aıtylatyn «merekeńizben!», «týǵan kúnińizben!» degen sózderdi alaıyq. Bul – orys tilinen tikeleı aýdarylǵan sóz. Lıngvıs ǵalymdar qateliktiń bul formasyn «kálka» deıdi. Kálka ol tildiń ajaryn buzady, boıaýyn battastyryp jiberedi. Mysaly, «naýryz qutty bolsyn!», «kólik qutty bolsyn!» degendeı tilek nıetinde bolsa qulaqqa jaǵymdy estiledi. Sol sıaqty «kezdeskenshe», «júzdeskenshe» aýdarmalarynyń birine «kún jaqsy» degen sózdi qossaq qana, «kezdeskenshe kún jaqsy» bolyp, ana tildiń sóılem quraý erejesine dóp keledi.
Sondaı-aq, telejúrgizýshiler «Almatyda búgin qar jaýady dep kútilýde» deıdi. Durysy – «meteorologıalyq ortalyq Almatyda búgin qar jaýady dep boljaıdy», «meteorologıalyq ortalyqtyń málimetterine qaraǵanda, Almatyda búgin qar jaýady», «Almatyda búgin qar jaýýy yqtımal» deıdi tilshi ǵalymdar.
Mátin qansha keremet bolsa da, dybystardyń burmalanýy, ekpinniń durys qoıylmaýy, sózderdiń durys dybystalmaýy tyńdaýshynyń qabyldaýyna kedergi jasaıdy. Bul – naǵyz orfoepıa zańdary men erejeleri qoldanylatyn sala. Orfoepıa, ádette, jazba tilinde kórinbeıtin aýyzeki tildiń erekshe qubylystaryn norma retinde zerdeleıdi jáne anyqtaıdy.
Telejúrgizýshiler qatelikteriniń biri – «á» árpin dybystaǵanda «a» dep aıtý. Lıngvıs ǵalymdar ana tildegi sózdiń normalaryn buzyp aıtýdy ınterferensıa dep ataıdy. Bul, ásirese, ánshi júrgizýshilerdiń sóıleý tiline kenedeı jabysqan ádet. Olar «a»-ny orys tilindegi dybystalýymen aıtyp, sózdiń mánin qashyrady. Mysaly, «jAı», «shAı» deıdi. Qazaq «shÁı ishtim», «jÁı» keldim dep aıtady. Orys tilinde «á» dybysy joq. Sondyqtan, «á» dybysynyń dybystalýy ózgerdi. Sonyń ishinde, jýrnalısiń jazǵanyn oqyp beretin til erejesin buzatyndar – taǵy da sol ánshiler qaýymy. Oıyn-saýyq, tok-shoý, realıtı-shoý, ázil-ospaqqa qurylǵan habarlardyń basty olqylyǵy – júrgizýshilerdiń til zańdylyqtaryn bilmeýi, saqtamaýy jáne aýqymdy taqyryptardy ıgerýge óresi men saýatynyń jetpeýi. Teledıdardan sóz sóıleý – fonogrammen án aıtý emes, ol telejúrgizýshiden sheshen tildi ensıklopedıalyq bilimdi talap etetin qatygez óner.
Ózekti máselelerdiń biri qazaq tilindegi termın sózderdiń bir arnaǵa túspeýi de kedergi bolyp otyr. Bul jýrnalısiń qateligi emes. Mysaly, artıs sóziniń shyqqan tórkini – fransýzdyń «artiste» sózi. Muny biz ártis dep ózgerttik. Bul durys pa? Sóıleý tiliniń bilgiri, Qazaqstannyń halyq artısi Tuńǵyshbaı Jamanqulov «Jas qazaq» basylymyna bergen suhbatynda: «Ártis» dep aýdarý – birinshiden, bilimsizdik, ekinshiden, gramatıkalyq qate. Sebebi, gramatıka zańdylyqtarynda qazaqtyń kesteli sózi estilýi boıynsha jazylmaıdy. Myrqymbaılyqqa boı beretin bolsaq, bizdi eshkim syılamaıtyn bolady», – dep túıindedi. Kóptegen termın sózderdiń qazaqsha balamasy joq, qazaqy nusqasy da dál tabylmaǵan. Shyndyǵynda, tildi álemdik mádenıettiń deńgeıimen saralap, salystyryp otyrmasaq, «Myrqymbaılyq» kúıde qala beretinimiz ras.
Janar Aıjanova tálpish qatyndardy shynaıy somdaıdy
Ánshi, akter qaýymynyń barshasyna qatysty aıtyp turǵanym joq. Shoýmender arasynda Azamat Satybaldy, Ádil Ahmet, Músilim Táýekel, Nursultan Esjan sıaqty mıllıondar aldynda sóz sóıleý, aqparatty túsinikti jetkizetin talantty jigitter bar. Sonymen qatar, yrǵaqty daýys, kelisti kelbet, baısaldylyq, jyly júz – telejúrgizýshige qoıylatyn negizgi talaptar da bar, «mynaý qazaqtyń jigitteri» dep aıtýǵa turarlyq tulǵalar. Ánshi Janar Aıjanova ánshilik pen aktrısalyq ónerdi qabystyra alǵan zamanaýı tálpish qatyndardyń beınesin shynaıy somdaıdy.
Árdaıym jas telejýrnalıstiń atyna taǵylatyn syndar ádiletsiz, orynsyz aıtylady. Memlekettik arnalarda, qatardaǵy tilshiniń tóbesinen qaraıtyn dırektor, olardyń orynbasarlary, bas prodúser, prodúser, bas redaktor, shef-redaktorlary barshylyq kórinedi. Otyratyndardyń júgiretinderge ustazdyq qamqorlyq kórsetýge qulaqqa qonar sóz aıtýǵa qaýqary bar ma? Biz ekrannan kórip estıtinimiz qatardaǵy tilshiniń jazǵany, kórgeni, túsirgen kórinisteri. TD ujymdyq eńbek, biraq, jazatyn jýrnalısiń eńbegi bárinen joǵary turatyny daýsyz, jazý – qıamet jumys.
Telejúrgizýshilerdiń sóıleý tilinde asa mán bermeıtin qatelikteriniń biri – lıngvısıkalyq qaýipti sózder. Búgingi tańda BAQ quraldaryna taǵylatyn aıyptyń 70 paıyzy jekelegen azamattardyń atyna nuqsan keletin sózdermen baılanysty. Sóıleý maǵynasyna qaraı lıngvısıkalyq qaýipti sózderge: opasyz, ekijúzdi, jeksuryn, jezókshe, ury, alaıaq, zorlaý, azaptaý, urlaý, jemqor, jylpos, satqyn syndy sózder jatady. (QR buqaralyq aqparat quraldary týraly zańy, QR-nyń azamattyq kodeksi, QR qylmystyq kodeksi). Bul sózder ádebı normada bolǵanymen, resmı jaǵdaıda aıtylmaýy tıis. Eger jýrnalıs osy sózderdi dálelsiz, orynsyz qoldansa zań aldynda jaýapqa tartylady. Bul jala jabý men ar-ojdanǵa nuqsan keltirý bolyp esepteledi. Telearnalar tilinde jıi aıtylatyn «qundyz jaǵaly ulyqtar», «aq jaǵaly», «qaragózder» sózderi lıngvısıkalyq turǵydan qaýipti bolmaǵanymen, adamnyń kózine, jaǵasyna qarap ataý mádenıettilik belgisi emes.
«Qazaqstan» ulttyq arnasynda taǵy dúrbeleń...
Otandyq arnalar týraly aıtqanda aldymen búkil arnalar baýyrynan órbigen «Qazaqstan» ulttyq arnasyna qaraılaıdy. Úlgi tutady. Biraq, búgingi tańda úlken arnada júrip jatqan reformalar alańdatady. «Qazaqstan» arnasynyń basshylary taǵy aýysty. Jańa jyldan beri ulttyq arna ekrany synaq alańyna aınaldy. Birneshe tanys, beıtanys telejúrgizýshiler shyǵyp jalt etip, joq boldy. Bul tájirıbeler adamı, kásiptik, áriptestik, jýrnalısik ádepke jata ma? Bul qalaı? Ujymdaǵy qyzmetkerler baǵdarlamalardyń sapasynan góri «erteńgi kúnim ne bolady?» dep ýaıym jeıtini aıan. Jumyssyz qalǵandar qaıtpek?
1994 jyldan beri talaı alasapyrandy basynan ótkizip kele jatqan eldiń basty arnasy, qazaq televızıasynyń murageri «Qazaqstan» ulttyq arnasynda taǵy basshy aýysty. Jańa basshy ózine qolaıly adamdardy qyzmetke shaqyrady. Ras, bul – zańdylyq. Oǵan eshkimniń talasy joq. Biraq, shyn máninde jańa basshy «jerge qaratpaıtyn» shynaıy kásibı mamandardy tańdaı ma? Arna júzden-júırik talanttardy iriktep, olarǵa ınvestısıa salý múmkindigin qarastyra ala ma? Otandyq teleóndiristiń deńgeıi men dárejesin, baǵasyn ólsheıtin qural bar ma? Qazaq teledıdarynyń dástúrli telemektebin qaıta jańǵyrta ala ma? Televızıalyq marketıń qyzmeti qandaı dárejede?
Arnada telejúrgizýshiler nege ózgere beredi? Aptanyń mańyzdy oqıǵalaryn saraptaıtyn «Apta kz» aptalyq sholýdyń júrgizýshileri nege jıi aýysady? Júrgizýshiler aýysqan saıyn olar jasara beredi. Álemniń alpaýyt telearnalary eli úshin asa mańyzdy saıası saraptamalar men tok-shoýlardy júrgizýdi «jigit aǵasy» jastaǵy, sheshendik ónerdi meńgergen kásibı ákki bilgirlerge tapsyrady. Olar bıliktiń olqylyqtary men álemdegi saıasattyń baǵytyn túbegeıli saraptap, zerdeleýge qaýqarly. Olarmen memleket basshylary da, halyq ta sanasady.
Otandyq arnalardaǵy aptalyq sholýlar men jańalyqtar qyzmetiniń tilshileri memlekettiń minsiz atqarylǵan jetistikter hronologıasyn baıandaýda leksıkonyndaǵy «táýelsizdik arqasynda» degen sıaqty ǵajaıyp astanany dáripteıtin san ret qaıtalanatyn madaq sózder kórermenniń kókireginen ıteredi. Aptalyq sholýshylar sheshendik ónerdi meńgergen astarlap sóıleıtin kásibı deńgeıi joǵary bolýy tıis. Biraq, bul qasıetter adamnyń boıynda jıyrma bes, otyz jasynda da qalyptasa qoımaıdy.
Qyryqtan asqanda adamnyń aıtary bolady, onyń ómirden túıgeni, kórgeni, tujyrymy bar. Ári teledıdar óneri – tájirıbemen keletin, júıkege salmaq salatyn oı eńbegi aýyr kásip. «Jigit aǵasy» jastaǵylardy tańdaý álemdik alpaýyt telekompanıalardyń tájirıbesinde ejelden bar. TD-dyń abyroı, bedeli saıası saraptamalyq baǵdarlamalarmen ólshenedi.
Qazaqta bilikti, deńgeıi bıik, saıasat pen ekonomıkadan habary bar kánigi kásibı jýrnalıser joq emes. Kórermen qaýym «Betpe-bet» habaryn júrgizgen Nurtileý Imanǵalıulyn, sholýshylar Imanbaı Jubaı, Baqyt Shoıbekova, telejýrnalıst Serik Ábikendi, «77 kún»-niń avtory Serik Abas-SHahty, «Apta kz»-ti júrgizgen Aıdabolsyn Esbolatty, Nurlan Oqauly, ekonomıka taqyrybyn zerttep jazatyn Dına Tólekovany kópshilik áli umytqan joq.
Kórermen neni ańsaıdy?
Kórermenniń búgingi qalaýlylary qatarynda telejýrnalıster Darhan Ábdik, Dana Nurjigit, Aınur Omar, Qaragóz Súleımenova, Beısen Quranbek, Aıgerim Seıfolla, Nurbol Bekbaý, Aman Tasyǵan esimderi aıtylady. Arna qyzmetiniń abyroıy aldymen jýrnalısiń bedelimen ólshenedi.
Iá, solaı. Aıtalyq «Astana» men «31-arnanyń» búkil júgin kóterip turǵan eki qyz Jaına Slambek pen Irına Sovetjanqyzyna eshkimniń talasy joq. Qyzdar jańbyrdyń astymen qurǵaq júrip, kórermenin jerge qaratqan emes. «Bizdiń qoǵamda jýrnalısıka joq, sanaýly jýrnalıser ǵana bar» deıtinimiz osy. Sazger, ánshi, asaba Arman Dúısenovti, ánshi Erke Esmahan, ánshi, prodúser Qydyráli Bolmanovty kórermen telejúrgizýshi retinde qabyldaı almaıdy. Al Almas Kishkenbaev «Balamen bet-bet» habarynda balaǵa suraq bere almaı balalardan uıat boldy. Halyq «shymshyq soısa da, qasapshy soısyn» dep tegin aıtpaǵan.
Kórermen arnalardy jaýlaǵan arzanqol úndi, túrik serıaldarynan mezi boldy.
Kórermen tapjylmaı kóretin, rýh kóterer baǵdarlamalardy ańsaıdy. Ol – kórkem tildi habarlar. Ol – tarıhtan belgili tulǵalar, dalanyń uly analarynyń beınesi atamekenniń ǵajaıyp tabıǵaty men etnografıasy týraly derekti fılmder. Bul fılmder aǵylshyn tiline aýdarylsa, tipti jaqsy bolar edi, álemge tanylamyz. Sondaı-aq, jastarǵa arnalǵan tanymdyq aqyl-oı jarysy, balaqaılarǵa arnalǵan ata men ájeniń ertegi habarlary, shoý baǵdarlamalar kerek. Shoýdyń óz mindeti bar. Shoýlar «bir aýyz sóz toqtaıtyn» halyqtyń rýhanı azattyǵyna kepildik bola almaıdy. Onyń aty – til. «Qazaqsha sóıleıik» dep zarlaýdyń kúni ótti, «qazaq tili ǵajap, tildiń keremettigin» dáripteý dáýiri týdy. Sebebi, halqymyzdyń sany 70 paıyzdan asyp barady. Sondaı-aq, áleýmettik máselelerdi efır arqyly sheshe alatyn tikeleı habarlarǵa asa zárýmiz. Kórermen teledıdardan ulttyq bolmystyń abyroıyn asqaqtatqan, tildiń shyraıyn shyǵara sóıleıtin mamandardyń aıtary bar kásibı telejýrnalısterdi kórgisi keledi.
Uldaı Ibaıdýllaeva, jýrnalıs
