Ázirbaıjan Mámbetov – 90 jyl
Sahna óneriniń qazaqı qasıetin kalyptastyrǵan ári ony jańa deńgeıge kótergen kesek tulǵalardyń biri hám biregeıi Ázekeń – Ázirbaıjan Mámbetov desek artyq aıtqandyq bolmas. Elimizdegi teatr óneriniń damýyna ólsheýsiz eńbek sińirgen tulǵaly azamattyń bıyl 90 jyldyq mereıtoıyn el bolyp atap ótýdemiz. Mereıtoı qarsańynda Ázekeńniń shyǵarmashylyǵyna qatysty kitaptar, túrli qoıylymdar qoıylatyny anyq. Osy rette Ázekeńniń árýaǵy rıza etý nıetimin ol kisiniń qazaq teatr ónerine sińirgen eńbegin oı sarabynan ótkizip kórýdi jón sanadyq.
Halyq Qaharmany, Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty atanyp, kózi tirisinde eliniń syı qurmetine bólengen Ázekeń qazaq teatr rejıssýrasynyń teńdessiz shyńy bolatyn.
Qazaq teatr óneriniń etalonyna aınalǵan Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademıalyq drama teatry óz basynan tórt kezeńdi ótkerdi. Ekinshi kezeńniń sońyn ala 1957-60-shy jyldary teatr ómirinde erekshe ózgerister oryn ala bastady. Bul kezde teatrdyn buǵanasy bekip, qabyrǵasy qataıyp úlgergen bolatyn. Al Hadısha Bókeeva, Sholpan Jandarbekova, Ydyrys Noǵaıbaev, Nurmuhan Jantýrın, Kamal Qarmysov, Zámzágúl Sháripova, Qalıbek Qýanyshbaev, Qapan Badyrov, Bıken Rımova, Sábıra Maıqanova, Raqıa Qoıshybaeva teatrdyń tiregine, sahnanyń sańlaqtaryna aınalyp úlgergen kez. Joǵary kásibı bilim alǵan álemdik teatr tarıhynan mol habary bar, jańa kózqaras ıesi, jas ta bolsa boıynan qabilet qarymy sezilip turǵan rejıser Ázirbaıjan Mámbetovtyń úlken sahnaǵa kelýi drama ónerin qurmetteıtin qaýymdy eleń etkizbeı qoımady.
Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik konservatorıasynyń akterlik bólimi men teatr janyndaǵy stýdıany tamamdagan F.Sháripova, N.Myshbaeva, S.Orazbaev, R.Seıitmetov, Á.Moldabekov, E.Jaısanbaev, T.Tasybekova, S.Qojaqova, B.Imasheva syndy úrkerdeı talantty jastardyń kelýimen tuspa-tus keldi. Ázekeńniń jastar men jumys isteýi, rejıserlyq óner tolǵaýy, jańashyldyǵy á degennen-aq kórinis bere bastaǵanyn baıqamaı qalǵan jan bolmady» deıdi teatrdyń kónekóz qarttary. Ol birden qudiretti ujymnyń jańa tynysyn ashýǵa den qoıdy.
Osylaı isteýge ol kezde teatr akterleriniń qabileti de, biliktiligi de, bilimi de, tájirıbesi de keń, molynan jetetinin túsingen Ázekeń endigi jerde qulashty keńge sermeıdi. Alǵashqy jyldary jas akterlermen bel sheship, bilek túre jumys istegen rejıser óziniń qarymdy iskerligimen qomaqty nátıjelerge qoljetkizedi. Osy jyldary biraz jańa qoıylymdar dúnıege kelipti. Mysaly, «Ana – Jer – Ana», «Abaı», «Qobylandy», «Don Jýannyń dýmany», «Adasqan ul», «Qozy Kórpesh – Baıan Sulý», «Vetnam juldyzy». Árıne, kezinde bulardyń bári de kórermennen, teatr mamandarynan óziniń laıyqty baǵasyn alǵan dúnıeler bolatyn. Shyn máninde elimiz ómirindegi rýhanı qubylysqa aınalǵan qazaq teatr tarıhynda altyn áriptermen jazylǵan qoıylymdar.
Ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary Muhtar Áýezov teatrynyń dáýirleý kezeńi bolǵanyn teatr tarıhynyń ótken ómirinen kóresiz. Ol jasampaz, izdengish isker rejıser Ázirbaıjan Mámbetovpen tyǵyz baılanysty desek, qatelespeımiz. Óıtkeni, teatr bolmysynda tabıǵı qazaqy turmystyq kórinister nemese sol sarynda qoıylyp kelgen dúnıelerdiń ornyn endigi jerde álemdik deńgeıdegi klasıkalyq dramalarǵa erekshe kóńil aýdaryla bastaǵanyn baıqaý, sol dáýirdiń kórermenderine qıyn emes edi. Bul ýaqyt talaby ári teatrdyń sol jyldardaǵy kóterilgen bıigi osyny qajet ete bastaǵan-dy. Kúsh-qýaty mol, bilimi jetkilikti, tájirıbe qorjyny molyqqan Ázekeń, monýmentaldyq, epıkalyq aýqymdaǵy súbeli de súıekti, salmaqty týyndylardy sahnalaýǵa bilek túrip, bel býyp kirisedi.
Onyń baǵytty durys tańdaǵanyn, qatelespegenin ýaqyt kórsetti. «Qan men ter», «Kóktóbedegi kezdesý», «Qarakóz», «Iýlıı Sezar», «Karıolan» syndy ondaǵan qoıylymdar Ázekeń rejıssýrasynyń qabilet-qarymyn, múmkindiginiń ushan-teńiz ekenin barsha jurtqa kórsetip berdi. Óziniń osyndaı batyl bastamalarymen, sony súrleýimen jurtty eleń etkizgen Ázekeń keıbireýlerdiń aıtqan anaý-mynaý pikirlerine mán berip jatpastan ózi bastaǵan ónerdiń qıaly soqpaǵymen áli qol jetpegen shyńdardy baǵyndyrýǵa bet alyp bara jatty.
Sol jyldardy Qazaqstannyń halyq artısi, búginde teatr aqsaqaldarynyń birine aınalǵan Sábıt Orazbaıdyń aıtýynsha, qazaq teatrynyń elge, álemge tanylýy 60-jyldardan bastalǵan kórinedi. Ol rejıser Ázirbaıjan Mámbetovtyń eńbegine tikeleı baılanysty.
Kásibı bilimdi Máskeýden alǵan Ázekeń elge kelgennen keıin respýblıkanyń oblys ortalyqtarynda kerekti spektáklder qoıyp, tájirıbe jınaqtaıdy.
– «Ázekeńniń ózine deıingi jáne óz kezindegi rejıserlerden artyqshylyǵy nede?» degen suraq týa qalsa, men esh oılanbastan ári qorynbastan «Mámbetov mızansenanyń mashyǵy edi» dep jaýap bergen bolar edim, – deıdi teatr ardageri Sábeń.
Ázekeńniń kózin kórgenderdiń bári de onyń osy qasıetin erekshe nazarǵa alyp joǵary baǵalaǵany teatr tarıhynan belgili. Iá, shyn mánisinde solaı bolǵanyn búginde teatr álemi de moıyndap otyr. Oǵan kúmán joq. Akterdiń óresin, qabiletin dep basyp tanıtyn rejıser qaı rólge qandaı akter laıyqty ekenin dál taýyp, tańdaıtyn, esh jańylysqan emes dep eske alady aǵa býyn akterler. Óıtkeni, kez kelgen spektákldi sahnalamas buryn onyń mazmunyna tereń boılaýdy, jan-jaqty zertteýdi, asyqpaı aptyqpaı ózindik zerde eleginen ótkizip baryp, «nartaýekel» dep qolǵa alýdy Ázekeń oqyp júrgen kezdiń ózinde ádetke aınaldyrǵanyn ańǵarasyz. Sebebi, ol spektákldiń basty maqsatyn, keıipkerdiń aıtpaq oıyn jete túsinetin. Sol ózi kózdegen bıikke jetýge baryn salatyn. «Kimniń qolynan ne keledi? Qarym-qabileti qandaı? Osynyń bárin Mámbetov bes saýsaǵyndaı biletin» dep eske túsiredi Sábeń. Demek, ol akter janyn, bolmysyn aıtqyzbaı-aq uqqan, túsingen úlken júrekti adam.
Ázekeń jaıly áńgime bola qalsa, rejıserdiń qara shańyraq – akadem teatrda qoıǵan alǵashqy spektakli – «Beý, qyzdar-aı!» eske oralady. Ol pesany Qanabek Baıseıitov pen Qýandyq Shańǵytbaev birlesip jazǵan eken. Qaı jyldary ekeni árıne, esimde kalmapty, biraq, basty keıipker Aısulýdy sýrettep aıtqan aqyn jigittiń: «Aıdaı sulý Aısulý Asanova, Aı astynda senen qyz asady ma? Túbinde osy bolar myqty qatyn, Balany qos-qosynan ytqytatyn» dep úzdikken óleń joldary kalypty.
Atalǵan qoıylymdy kózimen kórgen, búginde jas býynnyń baǵbanyna aınalǵan tálimger Sábıt Orazbaı aqsaqal sol kúnderge bir sát oralǵany bar-dy. «Aqyn retinde – Raıymbek Seıitmetov, dosentti – Qabdosh Súleımenov, sýretshini men oınadym» deıdi Sábeń. Iá, sol kezdegi teatrdyń jas tulparlary men qas sulýlary – Farıda, Zámzágúl, Núketaı, Salıha da komedıalyq qoıylymǵa tartylyp, bir-bir roldi oınap shyqqan. Jalyndap turǵan akterler men aktrısalar spektákldi óte keremet deńgeıde kórermen nazaryna usyna aldy. Halyq kóp jınaldy. Oǵan sol kezde basylymdarda jarıalanǵan pikirler men rıza kóńilder kýá. «Osy spektáklmen búkil Qazaqstandy aralap shyqtyq. Bizdiń tanylýymyzǵa «Beý, qyzdaraıdyń» áser-yqpaly mol boldy. Ásirese, Ázekeńniń mártebesi ósip, mereıi artty. Eń bastysy, ár akterdiń óz rólin tabýy edi. Kórermen meni sýretshi dep, Raıymbekti aqyn dep, Qabdoshty dosent dep atap ketti. Sol sıaqty Farıda, Núketaı, Zámzágúldi de kórermen Aısulý, Kúnsulý, Nursulý dep atap júrdi. Munyń bári Ázekeńniń mızansenany jete meńgergendigi edi» dep eske alady rejıserdin osy sheberligin joǵary baǵalaǵan Sábeń.
– Ulttyq teatr óneri tarıhynda ózim erekshe baǵalaǵan, ustaz tutqan rejıserdiń biri, jańashyl, KSRO Halyq artısi, Halyq Qaharmany Ázirbaıjan Mámbetov. Árıne, Ázekeńmen birge uzaq jyldar qoıan-qoltyq jumys istedim. Qanshama qoıylymdaryma kómegi tıdi, aǵalyq aqyl-keńesine qulaq astym. Onyń jumys tásilderinen alǵanym ushan-teńiz, – deıdi rejıser Áýbákir Rahımov.
Ázekeń Ábdijámil Nurpeıisovtyń «Qan men terin» sahnalaý barysynda avtordyń senimsizdik tanytqanyna qaramastan basty rólderdiń biri – Súıeý qartty somdaýdy Sábıtke tapsyrýy akterler arasynda kútpegen oqıǵa bolǵany sol kezdegilerge málim.
Sebebi, Súıeýdiń beınesin somdaýshy Qazaqstannyń halyq artısi Elýbaı Ómirzaqov bolsa kerek. Elekeń naýqastanyp qalady. Jas akterge egde keıipkerdiń minez qulqyn, túr-álpetin, bolmysyn, júris-turysyn jasaý ońaı emes ekeni túsinikti. Biraq, akterdiń boıyndaǵy qabilet-qarymyn ishki sezim túısigimen uǵa bilgen Ázekeń jas akterlerge senim artyp, osyndaı kesek tulǵaly keıipkerlerdiń beınesin jasaýǵa tárbıeledi.
Mine, osylaı Mámbetov, Sholpan Jandarbekovanyń da, Hadısha Bókeevanyń da, Sábıra men Bıkenniń de, Ydyrystyń da jáne búginde qazaq teatr tarıhynda esimderi máńgilikke altyn árippen jazylǵan elge tanylǵan akterlerdiń baǵyn ashty.
Akadem teatrmen birge onyń bas rejıseri ári kórkemdik jetekshisi Ázirbaıjan Mámbetovtiń de ataq-dańqy asqaqtady desem, qatelespespin. Odaqty qoıyp, álemdi eleń etkizgen laýreat qoıylymdardyń sany jyl sanap emes, aı sanap arta berdi. Teatr ártisteriniń bir top shoǵyry Ázekeń tusynda memleket tarapynan ár túrli ataq-dańqqa ıe boldy.
Qazaqstandy bylaı qoıǵanda Keńes odaǵy ishindegi gastróldik saparlar jıiledi. Máskeý, Ýfa, Qazan, Nókis, Bishkek shaharlarynyń kórermenderin qazaq drama ónerimen tańdaı qaqtyrǵan Ázekeń «Endigi jerde ulttyq aıada qalyp qoımaı álemniń aldyńǵy qatarly sahnalaryna shyǵýymyz kerek» dep áriptesterin qanattandyryp álem kókjıegine kóz tikti. Oǵan múmkindik te, sheberlik te, qabilet te jetkilikti edi.
Bastaǵan isin aıaqsyz qaldyrmaıtyn Ázekeń Muhtardyń «Abaı», Shyńǵystyń «Ǵasyrdan da uzaq kún», Ábdijámildiń «Qan men ter» dramalaryn Iran, Túrkıa, Mysyr, Sırıa, Fransıa, Qytaı, Cheh elderine aparyp, qazaq teatr óneriniń shoqtyǵy qandaı bıik ekenin kórsetti.
Árıne, Ázekeńniń aldynan dańǵyl jol ashylyp jatpaǵany da belgili. Ol ýaqytta da kóre almaǵan kúnshilder az bolmaǵany shyndyq. Olar etekten tartyp, tobyqtan qaqty, biraq, saǵyn syndyra almady. Mysaly, Máskeýge Ázirbaıjan Mádıuly Aıtmatovtyń «Borandy beketin» qoıýǵa aparǵan kezde úlken daý týsa kerek.
Ortalyq komıtetten kelgen Ýlánov jáne basqalar spektákldegi ata-babanyń beıitine baratyn jerdi Ázekeńniń qarsylyǵyna qaramastan alyp tastaıdy. «Eń kerekti jeri sol edi» dep rejıser san soǵyp qalady. Bul kórinistiń áseri keıipkerler sahnaǵa shyǵyp, qozǵalǵanda erekshe seziledi eken. Shyńǵys Aıtmatovtyń ózi «Áseri munshalyqty bolatynyn oılamap edim» depti.
Jańa ǵasyrdyń alǵashqy jyldary Elordada eki birdeı teatr boı kótergenin bilemiz. Onyń biri – Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy drama teatr. Atalǵan teatrdyń tizgini Ázekeńe senip tapsyrylady. 2001 jyly mamyr aıynda Ońtústik astanaǵa kelgen gastróldik saparynda Ázaǵańmen kezdesip, áńgimelesýdiń sáti túsken edi. Ol kez ózderińizge belgili elimiz bastan ótpeli kezeńdi ótkerip jatqan bolatyn. Sol jyldardyń kýási bolǵan Ázaǵańnyń oıy da sol dáýirmen astasyp, sabaqtasyp jatýy da zańdylyq.
– Menen jýrnalıser «Dramatýrgterimiz qazirgi ýaqyt nemese zaman kubylysyn, búgingi bolmystyń kórinisin jasaýǵa nege qulyqsyz? – dep jıi suraıdy» dep bastaǵandy Ázekeń sonda óz oıyn. – Onyń da jóni bar. Bir kezdegi qalamdary júırik Ǵabıt Músirepov, Tahaýı Aqtanov, Shahmardan Qusaıynov syndy aǵa býyn klasık dramatýrgterimiz ómirden ótti. Qazir orta býyndar, keıingi tolqyn jas qalamgerler jazady. Biraq, taqyryptary óte jeńil. «Qysylǵannan qyz boldyq», «Eń ádemi kelinshek» taǵy sol sıaqty komedıalar.
Sahnaǵa bul da kerek. Onyń da ózindik zańy, ózindik ádemi múmkinshiligi, kórkemdik keskin-kelbeti bar, turlaýly janrlardyń biri. Dramamen, tragedıamen qosa olardyń da sahnada ómir súrýge qaqy bar. Mine, osy salada qalam tartyp, jańaǵy jýrnalıser suraı beretin búgingi kúnniń kókeıtesti máselesin jyly jaýyp úndemeı otyr.
Men oılaımyn, qazir múmkin bul bir demalys, álde oılaný, tolǵaný, oı qorytý kezeńi me? Joq, álde qalamgerlerimiz úlken bir shyǵarmashylyq dýmpýdiń aldynda únsizdigi me? Iá, bul jaı tipti uzaqqa sozylyp ketkeni belgili. Qazir adamnyń ózi ań-tań. Onyń ústine kóbine halqymyzdyń ótkenine, tarıhı jaǵdaıǵa ketip qalamyz. Abylaılardyń han sıaqty el basqarǵan baba zamanyna saıahat jasap jatyrmyz. Shyndyǵynda, biz tarıhymyzdy qazabalap ketip, búgingi tynys-tirshiligimiz kórkem sahnadan kórinbeı qaldy» dep óz oıyn ortaǵa salǵan edi.
Iá, Ázekeń ónermen ómir súrdi. Osynyń arqasynda qazaq teatr órge súıredi. Búgingi qazaq teatrynyń qandaıda bir jetistigi bolsa, ol Ázekeń salyp ketken súrleý-soqpaqtyń jemisi deýge bolady. Kózi tirisinde qazaq teatyryn joǵary deńgeıge kóterip ketken Ázekeńniń 90 jyldyq torqaly mereıtoıyn joǵary deńgeıde atap ótip, qazaq teatr óneriniń jetken jetistigi men shyqqan bıgine oı júgirtýmiz artyqty etpeıdi. Óıtkeni zamanyna óte týǵan darabozdyń ómir joly óner salasynda júrgen talantty ul-qyzdarǵa úlgi-ónege bolary haq.
Orynbasar DÓŃQABAQ, artjýrnalıst.
