Ázirbaijan Mámbetov – 90 jyl
Sahna óneriniń qazaqi qasietin kalyptastyrǵan ári ony jańa deńgeige kótergen kesek tulǵalardyń biri hám biregeii Ázekeń – Ázirbaijan Mámbetov desek artyq aitqandyq bolmas. Elimizdegi teatr óneriniń damýyna ólsheýsiz eńbek sińirgen tulǵaly azamattyń biyl 90 jyldyq mereitoiyn el bolyp atap ótýdemiz. Mereitoi qarsańynda Ázekeńniń shyǵarmashylyǵyna qatysty kitaptar, túrli qoiylymdar qoiylatyny anyq. Osy rette Ázekeńniń árýaǵy riza etý nietimin ol kisiniń qazaq teatr ónerine sińirgen eńbegin oi sarabynan ótkizip kórýdi jón sanadyq.
Halyq Qaharmany, Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, Memlekettik syilyqtyń laýreaty atanyp, kózi tirisinde eliniń syi qurmetine bólengen Ázekeń qazaq teatr rejissýrasynyń teńdessiz shyńy bolatyn.
Qazaq teatr óneriniń etalonyna ainalǵan Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademiialyq drama teatry óz basynan tórt kezeńdi ótkerdi. Ekinshi kezeńniń sońyn ala 1957-60-shy jyldary teatr ómirinde erekshe ózgerister oryn ala bastady. Bul kezde teatrdyn buǵanasy bekip, qabyrǵasy qataiyp úlgergen bolatyn. Al Hadisha Bókeeva, Sholpan Jandarbekova, Ydyrys Noǵaibaev, Nurmuhan Jantýrin, Kamal Qarmysov, Zámzágúl Sháripova, Qalibek Qýanyshbaev, Qapan Badyrov, Biken Rimova, Sábira Maiqanova, Raqiia Qoishybaeva teatrdyń tiregine, sahnanyń sańlaqtaryna ainalyp úlgergen kez. Joǵary kásibi bilim alǵan álemdik teatr tarihynan mol habary bar, jańa kózqaras iesi, jas ta bolsa boiynan qabilet qarymy sezilip turǵan rejisser Ázirbaijan Mámbetovtyń úlken sahnaǵa kelýi drama ónerin qurmetteitin qaýymdy eleń etkizbei qoimady.
Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik konservatoriiasynyń akterlik bólimi men teatr janyndaǵy stýdiiany tamamdagan F.Sháripova, N.Myshbaeva, S.Orazbaev, R.Seiitmetov, Á.Moldabekov, E.Jaisanbaev, T.Tasybekova, S.Qojaqova, B.Imasheva syndy úrkerdei talantty jastardyń kelýimen tuspa-tus keldi. Ázekeńniń jastar men jumys isteýi, rejisserlyq óner tolǵaýy, jańashyldyǵy á degennen-aq kórinis bere bastaǵanyn baiqamai qalǵan jan bolmady» deidi teatrdyń kónekóz qarttary. Ol birden qudiretti ujymnyń jańa tynysyn ashýǵa den qoidy.
Osylai isteýge ol kezde teatr akterleriniń qabileti de, biliktiligi de, bilimi de, tájiribesi de keń, molynan jetetinin túsingen Ázekeń endigi jerde qulashty keńge sermeidi. Alǵashqy jyldary jas akterlermen bel sheship, bilek túre jumys istegen rejisser óziniń qarymdy iskerligimen qomaqty nátijelerge qoljetkizedi. Osy jyldary biraz jańa qoiylymdar dúniege kelipti. Mysaly, «Ana – Jer – Ana», «Abai», «Qobylandy», «Don Jýannyń dýmany», «Adasqan ul», «Qozy Kórpesh – Baian Sulý», «Vetnam juldyzy». Árine, kezinde bulardyń bári de kórermennen, teatr mamandarynan óziniń laiyqty baǵasyn alǵan dúnieler bolatyn. Shyn máninde elimiz ómirindegi rýhani qubylysqa ainalǵan qazaq teatr tarihynda altyn áriptermen jazylǵan qoiylymdar.
Onyń baǵytty durys tańdaǵanyn, qatelespegenin ýaqyt kórsetti. «Qan men ter», «Kóktóbedegi kezdesý», «Qarakóz», «Iýlii Tsezar», «Kariolan» syndy ondaǵan qoiylymdar Ázekeń rejissýrasynyń qabilet-qarymyn, múmkindiginiń ushan-teńiz ekenin barsha jurtqa kórsetip berdi. Óziniń osyndai batyl bastamalarymen, sony súrleýimen jurtty eleń etkizgen Ázekeń keibireýlerdiń aitqan anaý-mynaý pikirlerine mán berip jatpastan ózi bastaǵan ónerdiń qiialy soqpaǵymen áli qol jetpegen shyńdardy baǵyndyrýǵa bet alyp bara jatty.
Sol jyldardy Qazaqstannyń halyq artisi, búginde teatr aqsaqaldarynyń birine ainalǵan Sábit Orazbaidyń aitýynsha, qazaq teatrynyń elge, álemge tanylýy 60-jyldardan bastalǵan kórinedi. Ol rejisser Ázirbaijan Mámbetovtyń eńbegine tikelei bailanysty.
Kásibi bilimdi Máskeýden alǵan Ázekeń elge kelgennen keiin respýblikanyń oblys ortalyqtarynda kerekti spektaklder qoiyp, tájiribe jinaqtaidy.
– «Ázekeńniń ózine deiingi jáne óz kezindegi rejisserlerden artyqshylyǵy nede?» degen suraq týa qalsa, men esh oilanbastan ári qorynbastan «Mámbetov mizanstsenanyń mashyǵy edi» dep jaýap bergen bolar edim, – deidi teatr ardageri Sábeń.
Ázekeńniń kózin kórgenderdiń bári de onyń osy qasietin erekshe nazarǵa alyp joǵary baǵalaǵany teatr tarihynan belgili. Iá, shyn mánisinde solai bolǵanyn búginde teatr álemi de moiyndap otyr. Oǵan kúmán joq. Akterdiń óresin, qabiletin dep basyp tanityn rejisser qai rólge qandai akter laiyqty ekenin dál taýyp, tańdaityn, esh jańylysqan emes dep eske alady aǵa býyn akterler. Óitkeni, kez kelgen spektakldi sahnalamas buryn onyń mazmunyna tereń boilaýdy, jan-jaqty zertteýdi, asyqpai aptyqpai ózindik zerde eleginen ótkizip baryp, «nartaýekel» dep qolǵa alýdy Ázekeń oqyp júrgen kezdiń ózinde ádetke ainaldyrǵanyn ańǵarasyz. Sebebi, ol spektakldiń basty maqsatyn, keiipkerdiń aitpaq oiyn jete túsinetin. Sol ózi kózdegen biikke jetýge baryn salatyn. «Kimniń qolynan ne keledi? Qarym-qabileti qandai? Osynyń bárin Mámbetov bes saýsaǵyndai biletin» dep eske túsiredi Sábeń. Demek, ol akter janyn, bolmysyn aitqyzbai-aq uqqan, túsingen úlken júrekti adam.
Ázekeń jaily áńgime bola qalsa, rejisserdiń qara shańyraq – akadem teatrda qoiǵan alǵashqy spektakli – «Beý, qyzdar-ai!» eske oralady. Ol pesany Qanabek Baiseiitov pen Qýandyq Shańǵytbaev birlesip jazǵan eken. Qai jyldary ekeni árine, esimde kalmapty, biraq, basty keiipker Aisulýdy sýrettep aitqan aqyn jigittiń: «Aidai sulý Aisulý Asanova, Ai astynda senen qyz asady ma? Túbinde osy bolar myqty qatyn, Balany qos-qosynan ytqytatyn» dep úzdikken óleń joldary kalypty.
– Ulttyq teatr óneri tarihynda ózim erekshe baǵalaǵan, ustaz tutqan rejisserdiń biri, jańashyl, KSRO Halyq artisi, Halyq Qaharmany Ázirbaijan Mámbetov. Árine, Ázekeńmen birge uzaq jyldar qoian-qoltyq jumys istedim. Qanshama qoiylymdaryma kómegi tidi, aǵalyq aqyl-keńesine qulaq astym. Onyń jumys tásilderinen alǵanym ushan-teńiz, – deidi rejisser Áýbákir Rahimov.
Ázekeń Ábdijámil Nurpeiisovtyń «Qan men terin» sahnalaý barysynda avtordyń senimsizdik tanytqanyna qaramastan basty rólderdiń biri – Súieý qartty somdaýdy Sábitke tapsyrýy akterler arasynda kútpegen oqiǵa bolǵany sol kezdegilerge málim.
Sebebi, Súieýdiń beinesin somdaýshy Qazaqstannyń halyq artisi Elýbai Ómirzaqov bolsa kerek. Elekeń naýqastanyp qalady. Jas akterge egde keiipkerdiń minez qulqyn, túr-álpetin, bolmysyn, júris-turysyn jasaý ońai emes ekeni túsinikti. Biraq, akterdiń boiyndaǵy qabilet-qarymyn ishki sezim túisigimen uǵa bilgen Ázekeń jas akterlerge senim artyp, osyndai kesek tulǵaly keiipkerlerdiń beinesin jasaýǵa tárbieledi.
Mine, osylai Mámbetov, Sholpan Jandarbekovanyń da, Hadisha Bókeevanyń da, Sábira men Bikenniń de, Ydyrystyń da jáne búginde qazaq teatr tarihynda esimderi máńgilikke altyn árippen jazylǵan elge tanylǵan akterlerdiń baǵyn ashty.
Akadem teatrmen birge onyń bas rejisseri ári kórkemdik jetekshisi Ázirbaijan Mámbetovtiń de ataq-dańqy asqaqtady desem, qatelespespin. Odaqty qoiyp, álemdi eleń etkizgen laýreat qoiylymdardyń sany jyl sanap emes, ai sanap arta berdi. Teatr ártisteriniń bir top shoǵyry Ázekeń tusynda memleket tarapynan ár túrli ataq-dańqqa ie boldy.
Qazaqstandy bylai qoiǵanda Keńes odaǵy ishindegi gastroldik saparlar jiiledi. Máskeý, Ýfa, Qazan, Nókis, Bishkek shaharlarynyń kórermenderin qazaq drama ónerimen tańdai qaqtyrǵan Ázekeń «Endigi jerde ulttyq aiada qalyp qoimai álemniń aldyńǵy qatarly sahnalaryna shyǵýymyz kerek» dep áriptesterin qanattandyryp álem kókjiegine kóz tikti. Oǵan múmkindik te, sheberlik te, qabilet te jetkilikti edi.
Bastaǵan isin aiaqsyz qaldyrmaityn Ázekeń Muhtardyń «Abai», Shyńǵystyń «Ǵasyrdan da uzaq kún», Ábdijámildiń «Qan men ter» dramalaryn Iran, Túrkiia, Mysyr, Siriia, Frantsiia, Qytai, Cheh elderine aparyp, qazaq teatr óneriniń shoqtyǵy qandai biik ekenin kórsetti.
Árine, Ázekeńniń aldynan dańǵyl jol ashylyp jatpaǵany da belgili. Ol ýaqytta da kóre almaǵan kúnshilder az bolmaǵany shyndyq. Olar etekten tartyp, tobyqtan qaqty, biraq, saǵyn syndyra almady. Mysaly, Máskeýge Ázirbaijan Mádiuly Aitmatovtyń «Borandy beketin» qoiýǵa aparǵan kezde úlken daý týsa kerek.
Jańa ǵasyrdyń alǵashqy jyldary Elordada eki birdei teatr boi kótergenin bilemiz. Onyń biri – Qalibek Qýanyshbaev atyndaǵy drama teatr. Atalǵan teatrdyń tizgini Ázekeńe senip tapsyrylady. 2001 jyly mamyr aiynda Ońtústik astanaǵa kelgen gastroldik saparynda Ázaǵańmen kezdesip, áńgimelesýdiń sáti túsken edi. Ol kez ózderińizge belgili elimiz bastan ótpeli kezeńdi ótkerip jatqan bolatyn. Sol jyldardyń kýási bolǵan Ázaǵańnyń oiy da sol dáýirmen astasyp, sabaqtasyp jatýy da zańdylyq.
– Menen jýrnalister «Dramatýrgterimiz qazirgi ýaqyt nemese zaman kubylysyn, búgingi bolmystyń kórinisin jasaýǵa nege qulyqsyz? – dep jii suraidy» dep bastaǵandy Ázekeń sonda óz oiyn. – Onyń da jóni bar. Bir kezdegi qalamdary júirik Ǵabit Músirepov, Tahaýi Aqtanov, Shahmardan Qusaiynov syndy aǵa býyn klassik dramatýrgterimiz ómirden ótti. Qazir orta býyndar, keiingi tolqyn jas qalamgerler jazady. Biraq, taqyryptary óte jeńil. «Qysylǵannan qyz boldyq», «Eń ádemi kelinshek» taǵy sol siiaqty komediialar.
Sahnaǵa bul da kerek. Onyń da ózindik zańy, ózindik ádemi múmkinshiligi, kórkemdik keskin-kelbeti bar, turlaýly janrlardyń biri. Dramamen, tragediiamen qosa olardyń da sahnada ómir súrýge qaqy bar. Mine, osy salada qalam tartyp, jańaǵy jýrnalister surai beretin búgingi kúnniń kókeitesti máselesin jyly jaýyp úndemei otyr.
Men oilaimyn, qazir múmkin bul bir demalys, álde oilaný, tolǵaný, oi qorytý kezeńi me? Joq, álde qalamgerlerimiz úlken bir shyǵarmashylyq dýmpýdiń aldynda únsizdigi me? Iá, bul jai tipti uzaqqa sozylyp ketkeni belgili. Qazir adamnyń ózi ań-tań. Onyń ústine kóbine halqymyzdyń ótkenine, tarihi jaǵdaiǵa ketip qalamyz. Abylailardyń han siiaqty el basqarǵan baba zamanyna saiahat jasap jatyrmyz. Shyndyǵynda, biz tarihymyzdy qazabalap ketip, búgingi tynys-tirshiligimiz kórkem sahnadan kórinbei qaldy» dep óz oiyn ortaǵa salǵan edi.
Iá, Ázekeń ónermen ómir súrdi. Osynyń arqasynda qazaq teatr órge súiredi. Búgingi qazaq teatrynyń qandaida bir jetistigi bolsa, ol Ázekeń salyp ketken súrleý-soqpaqtyń jemisi deýge bolady. Kózi tirisinde qazaq teatyryn joǵary deńgeige kóterip ketken Ázekeńniń 90 jyldyq torqaly mereitoiyn joǵary deńgeide atap ótip, qazaq teatr óneriniń jetken jetistigi men shyqqan bigine oi júgirtýmiz artyqty etpeidi. Óitkeni zamanyna óte týǵan darabozdyń ómir joly óner salasynda júrgen talantty ul-qyzdarǵa úlgi-ónege bolary haq.
Orynbasar DÓŃQABAQ, artjýrnalist.
