«Qala men Dala» gazetine suhbat bergen departament basshysy jas otbasylardyń úimen qamtylýy, qazirgi úilerdiń sapasy men baǵasy, kezekte turǵandardyń máselesi jaiynda aityp berdi.
– Qairat Zamanbekuly, «Qoljetimdi baspana -2020» baǵdarlamasy qaida joǵaldy osy?
– Birqatar ministrlikter birikti, sol sebepti «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasy «Aimaqtardy damytý» baǵdarlamasyna endi. Keibireýler, qoljetimdi baspanadan da qol úzdik dep jatyr ǵoi, ol eshqaida ketken joq. Bastapqy jarnasyz jalǵa ala otyra satyp alý atty jańa baǵyt paida boldy. «Aimaqtardy damytý» baǵdarlamasynyń birneshe baǵyty bar. Onyń ishinde – «Jas otbasy», áleýmettik úiler, Turǵyn-úi jinaq banki arqyly, Samuryq-Qazyna jyljymaityn múlik qory jáne Qazaqstan ipotekalyq kompaniiasynyń tarapynan beriletin baspanalar. Bulardyń ishindegi «Jas otbasy» men áleýmettik úilerge jergilikti atqarýshy organ jaýapty.
Buryn qalai edi? Adamdar bastapqy jarnany jinaityn. Ol da mashaqat. Úi baǵasynyń 40 paiyzyn jinap bolǵan soń qalǵan 60 paiyzyn bank nesie túrinde beretin. Qazir aqsha jinap áýre bolmaisyz. Bastysy ózińizdiń tólem qabiletińdi dáleldeseńiz bolǵany. Artynsha úidi jalǵa alasyz. Árine, keiin satyp alýǵa bolady.
– Mysalǵa, bir bólmeli úidiń jalpy quny qansha, jalǵa alý baǵasy qandai?
– 1 bólmeli úidiń quny 8 mln. (teńge). Osy 8 milliondy sizge 20 jylǵa «shashyp tastaidy». Siz aiyna shamamen 43 myń teńge tóleisiz. Sosyn bul baǵa turaqty. Eshqandai infliatsiiaǵa, devalvatsiiaǵa bolmasa daǵdarysqa qaramaidy. Tiimdi. Bastysy, 20 jylda tólep bitesiz. Bes jyldan keiin páterdi satyp alýǵa bolady. Jaǵdaiyńyz jetip jatsa, árine...
Úi alǵannan keiin ony basqa bireýge satyp jibere almaisyz. Bolmasa satyp jiberip, onyń ústinen aqsha qosyp keńirek úi alýǵa ruqsat joq. Óitsek taǵy alypsatarlar aralasyp ketedi.
Qonystanǵandar úidi jalǵa bere almaidy. Osylaisha deldaldarǵa «aýlaq júr!» dep otyrmyz. Bizdiń basqarmaǵa túsetin aryz-shaǵymnyń deni sondai. «Úige zar bolyp otyrǵan adam ony jalǵa berip qoidy. Ádilet qaida?» deidi turǵyndar.
Keibir otbasylar bar. Zaryǵa kútken úidi alǵannan keiin onda turýdyń ornyna nesieni qaitarý úshin jalǵa berip qoiady. Ózderi týys-týǵanynyń úiin jaǵalaidy. Biraq munda qisyn bar ma? Biz olarǵa úidi ózderi tursyn dep berip otyrmyz ǵoi?
2013 jyldyń aiaǵynan beri Almatyda 500 jas otbasyǵa úi berildi. Tizimge engenmen páter jetpei qalǵan taǵy 90 otbasy bar. Olar biylǵy jyldyń tamyz aiynda qonys toiyn toilaidy.
– «Jas otbasy» baǵdarlamasy bar. Qazir biz osy baǵdarlama aiasynda baspanany tek biýdjettik qyzmetkerlerge qana qaldyrýdy surap otyrmyz. Prezident Shymkent pen Aqtóbeni aglomeratsiiaǵa ainaldyrý kerek dedi ǵoi. Ol jaqqa da jastar kerek.
2013 jyldyń aiaǵynan beri Almatyda 500 jas otbasyǵa úi berildi. Tizimge engenmen páter jetpei qalǵan taǵy 90 otbasy bar. Olar biylǵy jyldyń tamyz aiynda qonys toiyn toilaidy.
Sosyn, qazan aiynyń basynda qaitadan tizimdeý júrgizemiz. Túsinbestik bolmaý úshin birden aitaiyn, jas otbasy degenimiz jasy 29-ǵa jetpegender.
Almatyda úili bolatyndarǵa qaraǵanda, úilenetinder kóp. Almatyda jumys tabýǵa bolady. Biraq úi alý qiyn.
Byltyrdan beri barlyǵy 2000 páterdi paidalanýǵa berdik. Bul áleýmettik páterler. Birinshi kezekte, birinshi jáne ekinshi toptaǵy múgedekter, soǵys ardagerleri, aýǵan soǵysy ardagerleri úili boldy. Budan keiingi kezekte jas otbasylar keledi.
Jyl saiyn Almatyda 1000-1200 otbasyǵa jalǵa beriletin páter kiltin tabystaimyz dep josparlap otyrmyz.
– Elimizdegi jastardyń bári biýdjet qyzmetkeri emesi belgili. Endeshe olar qaitpek? Bul baǵdarlamaǵa qatysy ala ma?
– Ilgeride aityp kettim «Jas otbasy» baǵyty boiynsha biylǵy jyldyń qazan aiynda túziletin tizimde buǵan qaramaimyz. Ol jaǵy mańyzdy emes. Sen kásipkersiń be, jýrnalissiń be, báribir. Biýdjetke qyzmet túrleri kóp qoi. Munda kezekte turǵandardan buryn jalpy úige muhtaj jas otbasylarǵa basymdyq beremiz. Bastysy jasyń sáikes kelýi kerek (29-ǵa deiin), otbasyn qurǵanyńa 2 jyl tolsa jáne bala-shaǵań bolsa bul baǵdarlamaǵa qatysýǵa ábden bolady. Al biylǵy jyldyń tamyzynda biz 2013 jyly tizimge engen 90 otbasyǵa páter beremiz.
Qaitalap aitaiyn, budan keiingi jańa tizimdi osy jyldyń qazan aiynda jasaqtaimyz. Alaida, endigi jerde ótinishti elektrondy túrde qabyldaimyz. Egov deidi ǵoi, sol. Bul bir jaǵynan tiimdi. Biraq, bir kemshiligi bar. Adamdarǵa aqyl-keńes kerek. Biz qujattardyń «tiri kezekpen» qabyldaiyq, azamattarǵa erejeni túsindireiik degenbiz. Keibireý bar, belgili bir baǵdarlamaǵa sai kele me, kelmei me eskermei kezekke tura beredi. Sosyn biz olardy iriktep ýaqyt ketiremiz. Jalpy úi máselesine kelgende adam faktory eshqashan joǵalmaidy.
– Úige muhtaj azamattarǵa jeńildetilgen nesie berý kerek depsiz bir sózińizde. Bul qanshalyqty júzege asatyn dúnie?
– Almatyda qurylys kóbeigen saiyn, kóship keletinderdiń sany da arta túsedi. Biraq...qazir qalada jer tapshy. Biraz jyldan soń tipti joqtyń qasyna ainalady.
Páter jetpei jatsa birsári. Bos turǵan úiler kóp. Halyqqa jeńildetilgen nesie berý kerektigi sodan. Aitalyq, bizde kezekte turǵan otbasy ekinshi deńgeili naryqtan (vtorichnyi rynok) úi tabady da Turǵyn-úi jinaq bankinen bolmasa basqa bankten joǵary mólsheri 4 paiyzdan aspaityn nesie alýǵa qujat tapsyrady. Bank bizden málimet suraidy. Biz álgi otbasynyń úige muhtaj ekenin aitamyz. Saiyp kelgende oǵan nesie berýge bolady. Mine, osylaisha kezekte turǵandardyń sany azaiady, alǵa jyljidy. Bul ázirge ózimniń oiym. Osy máseleni joǵaryǵa jetkizýdiń joldaryn qarastyryp jatyrmyz.
Sosyn osy ekinshi deńgeili naryqta úi baǵasyn turaqtandyrý týraly másele kóterip jatyrmyz. Áitpese qazir úidiń baǵasyn árkim bilgeninshe belgilei beretin boldy. Jalpy, Almatyda úi baǵasy turaqsyz. Mysalǵa, bir úidegi úsh páter satylady delik. Biraq úsheýiniń baǵasy úsh túrli. Bireý «mende eýroremont» dese, endi «biri jihazymen satam» deidi. Munyń barlyǵyna alypsatarlar aralasyp otyr. Baǵany ushyndyryp otyrǵan da solar. Sondyqtan dál qazir bizge ortaq standart kerek.
Qolynda biligi bar biraz azamatqa aittym da. «Qazirshe tura tur» deidi. Biraq, búgin bolmasa da erteńgi kúni Almatyda qurylys toqtaityn kez keledi. Jańa qurylys júrgize almaityn jaǵdaiǵa jetemiz. Iá, 2020 jylǵa deiin belgilengen, anyqtalǵan obektiler bar.
Sosyn osy ekinshi deńgeili naryqta úi baǵasyn turaqtandyrý týraly másele kóterip jatyrmyz. Áitpese qazir úidiń baǵasyn árkim bilgeninshe belgilei beretin boldy. Jalpy, Almatyda úi baǵasy turaqsyz. Mysalǵa, bir úidegi úsh páter satylady delik. Biraq úsheýiniń baǵasy úsh túrli. Bireý «mende eýroremont» dese, endi «biri jihazymen satam» deidi. Munyń barlyǵyna alypsatarlar aralasyp otyr. Baǵany ushyndyryp otyrǵan da solar. Sondyqtan dál qazir bizge ortaq standart kerek.
[caption id="attachment_10679" align="alignright" width="546"]
Ekinshi másele qurylys kompaniialarynyń bári jekemenshik. Muny qoldamaimyn. Qazir ulttyq holdingterdiń bári memleketke qaraidy. «Qazaqstan temirjolynan» bastap «Qazpochtashaǵa» deiin... Endeshe qurylys salasyn da nege memleketke bermeske? Ulttyq qurylys holdingin nege qurmasqa? Sonda tender de toqtaidy, «aǵa-kóke» azaiady. Ár oblysta qurylysqa jaýap beretin kompaniialar bolady, olardy memleket tarapynan baqylaý múmkindigi de joǵarylaidy.
Qazir úidiń sapasyn synǵa alamyz? Bárin búldirip otyrǵan tender ekenin bile bermeimiz. Al tender júrgen jerde bireý-bireýden jaýap alýy qiyn. Mysalǵa, jańadan salynǵan úi shalqasynan qulady deiik. Qurylys basqarmasynyń basshysyn silkileidi. «Men qaidan bileiin, qurylysty júrgizgen kompaniia tenderde jeńip aldy» deidi ol. Tenderdiń asty-ústin tóńkeredi. Aqyrynda álgi kompaniianyń eń arzan baǵany usynǵany belgili bolyp shyǵady. Neǵurlym az usynsań soǵurlym tenderdi jeńýge de múmkindik mol. Boldy. Al budan keiin sapa qalai bolady? Qurylys salasyna mundai lotoreialardyń qajeti joq.
Ulttyq qurylys kompaniiasy bolsa baǵany da memleket qoiady, bárin baqylaýynda ustaidy, naqty shtat, óz mamandyǵyna sai mamandar bolady. Osylaisha qurylys salasyndaǵy bylyq-shylyq azaiady.
Qurylys salasyn memleket baqylaýyna berý kerek. Saiyp kelgende biz qazir onsyzda memlekettiń qarjysyna úi salyp jatyrmyz....endeshe sol qurylysty júrgizip jatqan maman da memlekettiń adamy bolýy qajet.
– Almatyda keteýi ketip turǵan da úiler de kóp. Olar súrý máselesi áli de ózekti me?
Árine. Almatyda tozyǵy jetip turǵan 900-ge eski úi bar. Olardy buzyp bitkennen keiin qalanyń 1-shi jáne 12-shi shaǵynaýdanyna deiingi aralyqtaǵy paneldi úilerge kezek keledi. 5 qabatty úilerdiń deni súriledi. 1 men 12-shi shaǵyn aýdannyń aralyǵyndaǵy aýmaqty tolyqtai jasyl aimaqqa ainaldyrý josparda bar.
– Turǵyn-úi departamentinde dál qazir kezekte turǵandardyń sany qansha?
– 23 myń adam kezekte tur. Jylyna orta eseppen 1800 – 2000 otbasy úili bolady. Ras, sońǵy jyldary sál kemidi. Qaǵaz-qujat jaǵyn qatańdatyp jatyrmyz. Negizgi talap Almatyda turaqty tirkeýde turǵanyńa 3 jyl tolýy kerek. 1991 jylǵa deiin bul 5 jyl boldy. Almaty jabyq qala boldy. Keńes odaǵynyń saiasaty belgili edi ǵoi...
– 23 myń adam qashan qamtylyp bitedi...
– Jyl saiyn myń adam kezekke turady. Bul limit.
Aitalyq, bizde kezekte turǵan otbasy mindetti túrde beriletin páterdi shamamen 8 jyl kútedi. Biraq, ilgeride aittym ǵoi, qazir basqa baǵdarlamalar da bar . Solar arqyly alǵysy kelse ári ketse 2 nemese 3 jyl kútedi.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan, Dýman BYQAI
