Qyzmetke jańadan ǵana kelgen tájirıbesiz jýrnalıs bolǵandyqtan aldymda qalam terbeýdiń qyr-syryn úırenetin jáne ómirdiń qyr-syryn túsinetin kóp máseleler turdy. Sol kezde oblys basshylary ótkizetin jınalystarda jáne ártúrli konferensıalar men semınarlarda Shámshá Kópbaıqyzyn jıi kóretinmin. Kópshilik aldynda qyzmettik etıkany saqtaý mádenıeti men eki tilde birdeı josylta sóıleıtin sheshendigine tánti bolatynbyz.
Sonymen qatar Shámshá Kópbaıqyzy kele jatqan kezde jańa ǵana abyr-dabyrǵa basyp turǵandar saptaı tizilip, meńireý tynyshtyq ornaı qalatyn. Osyndaı kóriniske kóz sala turyp, basshymyzdyń bedeli men ol kisige degen kópshiliktiń erekshe qurmetiniń belgisin ańǵarý qıyn emes edi. Jáne de bas redaktorymyz obkomdaǵy búro jáne basqa da jınalystan kelgen saıyn Shámshá Kópbaıqyzy tarapynan berilgen syn-eskertpeler men tıisti tapsyrmalar týraly aıtqanda bizder ıdeologıalyq hatshymyzdyń iskerlik deńgeıi qandaı ekenin aıqyn ańǵaratynbyz.
Ókinishke oraı, Shámshá Kópbaıqyzymen kóp qyzmettes bola almadyq. Sebebi, arada bir jyldan asa ýaqyt ótkende ataqty Jeltoqsan kóterilisi burq ete qaldy da, qazaq dalasyn qara túnek basqandaı kúıge tústik.
Kóp uzamaı Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan Qaırat Rysqulbekov bastaǵan jigitterdiń sot zalyndaǵy qasqaıyp turǵan sýretin bergeni úshin «Jetisý» gazetiniń bas redaktory Mamadıar Jaqyp aǵamyz qyzmetten bosap qana qoımaı, partıa qatarynan shyǵaryldy. Redaksıany qara túnek basqandaı kúı keshtik. Bul azdaı, Shámshá Kópbaıqyzy da oblystyq partıa komıtetiniń hatshysy laýazymynan bosap, mektep dırektoryna deıin tómendetildi. Kádimgideı jetimsirep qaldyq.
Sóıtsek, Shámshá Kópbaıqyzy kóteriliske qatysqan jastar birdeńege urynyp qalmasyn degen nıetpen olardy sabyrǵa shaqyrǵan kezde álgilerdiń ishindegi erjúrek bireýi: «Apaı, shynyńyzdy aıtyńyzshy. Sizdiń qolyńyzdan ne keledi osy?» dep suraqty tótesinen qoısa kerek. Oılanyp qarasa, shynymen de oryndy suraq. Ortalyqta qylyshyn qaırap Gennadıı Kolbın turǵanda, al oblysta onyń soıylyn soǵyp, birinshi hatshy Marat Meńdibaev otyrǵanda ult múddesi jolynda kúresip bereke tappaıtynyn túsindi.
Sonymen qatar ekijúzdilik tanytqan satqyndar men jaǵympazdar da qarasyn kóbeıte bastady. Buǵan qosa tar jolǵa tirelip, taıǵaq keshken sátte jalǵyzdyń úni, jaıaýdyń shańy shyqpaıtyn belgili. Sondyqtan da Shámshá Kópbaıqyzy ózi úshin ádiletti sheshim qyzmetten ketý dep qabyldady.
Sebebi, el basyna kún týǵan syn saǵatta ne qoǵamǵa, ne halqyna paıdasy tımeıtin mansaptan góri mansapsyz qalǵannyń ózi áldeqaıda abyroı dep sanady. Osy kúnnen bastap ol qandaı qyzmetke barsa da eń birinshi óz-ózine: «Meniń qolymnan ne keledi?» degen suraqtan bastaýdy óziniń qaǵıdaty etip ustanatyn boldy.
Iá, sheneýnik retinde Shámshá Kópbaıqyzynyń qolynan kóp nárse keldi jáne keledi de. Ókinishke oraı, keıipkerimizdiń memleket jáne qoǵam qaıratkeri retindegi elge sińirgen eńbegin tizbekteıtin bolsaq, ol bir maqalanyń aýqymyna syımaıdy, árıne. Sondyqtan da osy maqalamda Shámsha Kópbaıqyzynyń ózim kýá bolǵan ultjandylyq pen adamgershilik qasıetterine jáne parasattylyq paıymyna erekshe toqtala ketkendi jón kórdim.
...
Ol kezde meniń ómirdegi eń úlken qamqorshym ári ustazym bolǵan marqum naǵashym, belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri, jazýshy-jýrnalıst Kákimjan Qazybaev aǵam tiri bolatyn. Jeltoqsan oqıǵasynyń yzǵary basylmaǵan kóńilsiz kúnderdiń birinde Kákimjan aǵamnyń úıine kelgen edim. Jeltoqsannyń yzǵary Kákimjan aǵamdy da aınalyp ótpeı, biraz túrtpekke túsip júrgen kezi edi.
Sebebi, Jeltoqsan oqıǵasyna qatysty jazyqsyz qyzmetten ketken biraz rektorlardy «Taldyqorǵan oblysynyń týmasy, ortalyq komıtettiń ıdeologıa jónindegi hatshysy bolǵan kezde Qazybaevtyń qoıǵan kadrlary» degen jeleýler de aıtylyp jatty. Bul jóninde belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri ári ǵalym Kópjasar Náribaev aǵa óziniń esteliginde óte jaqsy jazyp ótken bolatyn. Árıne, ol bólek áńgime.
Túski astyń ústinen túsippin. Qarasam, dastarhan basyndaǵy qonaqtardyń ishinde Shámshá Kópbaıqyzy otyr eken. Kákimjan aǵa meni qonaqtarǵa: «Meniń jolymdy qýǵan jalǵyz jıenim» dep tanystyrdy. Sóıtsem, Shámshá Kópbaıqyzy Kákimjan aǵammen týǵan aǵaly-qaryndastaı jaqsy syılasady eken. Jáne de Kákimjan aǵanyń basshylyǵymen ıdeologıa salasynda birge qyzmettes bolǵandyqtary da bar. Sol kúnnen bastap men Shámshá Kópbaıqyzyn Kákimjan aǵamnyń úıinen jıi kóretin boldym. Shynaıy syılastyqtaryna qatty qyzyǵatynmyn.
Ókinishke oraı, kóp uzamaı Kákimjan aǵam qaıtys bolyp ketti. Kákimjan aǵanyń qaıtys bolýy men úshin ómirdegi úlken sabaq boldy, árıne. Bir kúnniń ishinde ońym men solymdy tanyp, birneshe jasqa eseıgendeı kúı keshtim. Men sol kezde ǵana myna fánı dúnıeni jalǵan dep nege aıtatynyna kózim jetti. Sebebi, Kákimjan aǵanyń kózi tirisinde tabaldyryǵyn tozdyryp júrgen talaı shalbar kıgen azamatsymaqtar naǵashymyzdyń kózi ketkennen keıin izderin sýyta bastady. Orynsha jeńgemiz bolsa aýyr qaıǵydan kópke deıin eńsesin kótere almady. Bul óte aýyr kórinis edi. Sol kezde Orynsha Jolmuratqyzynyń janyna jeleý bolyp, eńsesin kóterýge, boıyna jiger berýge tyrysqan adamnyń biri jáne biregeıi osy Shámshá Kópbaıqyzy bolatyn.
Ár jamandyqtyń bir jaqsylyǵy bolady degen emes pe.
Sátin salǵanda kóp uzamaı ádilettilik saltanat quryp, Shámshá Kópbaıqyzy mektep dırektorynan oqý mınıstriniń orynbasary qyzmetine kóterildi.
Sol kezde Orynsha apaıdyń «Ustaz júgi qashanda aýyr» atty kitabynyń qaıta tolyqtyrylǵan nusqasyn baspadaǵylar Zaqash Kamalıdenovtyń nusqaýymen shyǵartpaı jatqan bolatyn. Bul problemany Shámshá Kópbaıqyzy óz qolyna alyp, atalmysh kitapty kóp uzatpaı-aq 30 myń taralymmen shyǵartyp berdi.
Sol kezdegi Orynsha apaıdyń kópten beri kúńirengen betine qan júgirip, rıza bolǵan kelbeti áli kóz aldymda. Jáne de qýanyshty kóńil-kúı ústinde otyryp:«Shámshányń iskerligine jáne azamatshylyǵy men adamgershiligine shalbar kıgen on jigit tatymaıdy» dep aıtqany áli esimde.
...
Jalpy, kez-kelgen jumyr basty pendeniń adamgershiligi adamnyń basyna aýyrtpashylyq túskende synalatyny haq. Qolyńda qyzmet barda aldyńda qurdaı jorǵalap, taqtan taıǵan kúni artyńnan tas atatyn pendeler az emes, árıne.
Osy oraıda qazirgi Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev aǵamyzdyń Shámshá Kópbaıqyzy jóninde aıtqan myna bir áńgimesi ózime qatty áser etti. Berdibek Máshbekuly ol kezde oqý mınıstriniń orynbasary qyzmetinde júrgen kezi bolsa kerek. Sol kezde bir mınıstrde segiz orynbasar bolypty.
Bir kúni jańadan taǵaıyndalǵan mınıstr kelgen bette esh sebepsiz Berdibek Máshbekulyn qyzmetten bosatady. Berdibek Máshbekuly sózge kelmesten kabınettegi qaǵazdaryn jınastyryp, ketýge jınalady. Jan-jaǵyna qarasa, qansha jyl mınıstrlikke sińirgen eńbegin elep jatqan eshkim baıqalmaıdy. Tipti keshe ǵana birge qyzmettes bolǵan orynbasarlardyń da birde-bireýi lám demeıdi.
Bul árıne, Berdibek Mashbekulynyń kóńiline qatty keledi.
Sol kezde adamgershilikke jatpaıtyn mynandaı beıqamdyqqa shydamaǵan Shámshá Kópbaıqyzy: «Joldastar-aý! Berdibektiń mınıstrlikke sińirgen eńbegi bar emes pe. Sony eskerip, jyly sóz aıtyp, nege shapan jaýyp shyǵaryp salmaımyz?» depti. Osylaısha, Berdibek Mashbekulyn mınıstrlikten Shámshá Kópbaıqyzynyń uıymdastyrýymen tıisti qoshemetpen shyǵaryp salsa kerek. Berdibek Máshbekuly osy oqıǵany árdaıym jyly sezimmen eske alady.
...
2019 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetinde Kákimjan Qazybaevtyń 90 jyldyq mereıtoıyna baılanysty konferensıa ótti jáne «Ónegeli ómir» serıasymen Kákimjan aǵa jóninde estelikter jınaǵynyń tusaýkeseri boldy. Aıtýly mereıtoılyq sharaǵa Shámshá Kópbaıqyzy da kelgen bolatyn. Konferensıa bitkennen keıin ýnıversıtettiń sol kezdegi rektory Ǵ.Mutanovqa ulttyq qaýipsizdik organynyń general-leıtenanty Ádil Shaıahmetov aǵamyz atalmysh serıamen Shámshá Kópbaıqyzy jóninde de kitap shyǵarý máselesin qulaqqaǵys jasady. Bul jaǵdaıdy Shámshá Kópbaıqyzy bilmeıtin edi. Rektor sózge kelmesten qoldaı ketti.
Kitapty shyǵarý fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor, belgili aqyn Baýyrjan Jaqypqa tapsyryldy. Sodan arada bir aptadaı ýaqyt ótkende Ádil Shaıahmetov aǵa telefon shalyp, Shámshá Kópbaıqyzy jónindegi kitaptyń tezirek jáne mazmundy shyǵýyna at salysýymdy tapsyrdy. Men dereý Baýyrjan Jaqyp dosyma telefon shaldym.
Sol kezde Baýyrjan: «Beke, Shámshá Kópbaevnamen óziń sóılesshi. Men ana joly telefon shalyp aıtqanmyn bar jaǵdaıdy. Qaıta-qaıta mazalaı bergenim yńǵaısyz sıaqty» dedi.
Kóp oılanbastan Shámshá Kópbaevnaǵa telefon shaldym da, kitap shyǵarýǵa baılanysty óz oılarymdy aıta bastap edim, Shámshá Kópbaıqyzy sabyrly túrde: «Beken, nıetterińe rahmet aınalaıyn. Qazirgi ýaqytta ózimniń janyma jaqyn bir týysqanym syrqattanyp jatyr edi. Sondyqtan da mundaı kezde sol kitapty shyǵarý máselesin qup kórip turǵan joqpyn» dedi.
Myna sózdi estigende tań-tamasha qaldym. Óziniń jeke múddesin ysyryp tastap, syrqattanyp jatqan adamnyń kóńiline qaraǵan adamgershiligine jáne azamatshylyǵyna súısindim. Sebebi, kitabyn shyǵara almaı, demeýshi izdep, talaı tabaldyryqty tozdyryp júrgenderdi de kózimiz kórdi.
Sonymen qatar elge sińirgen eshbir eńbegi joq bolsa da, ózin nasıhattaý jolynda kitap shyǵartyp, maqalalar jazdyrtyp, jalǵan bedel jınap júrgenderdi de bilemiz. Osy oraıda Shámshá Kópbaıqyzynyń óz atyn tarıhta qaldyratyn rýhanı dúnıeden bas tartýy ekiniń biriniń qolynan kelmeıtin jaǵdaı, árıne.
...
Iá, Shámshá Kópbaıqyzynyń boıyndaǵy adamgershilik qasıeti ǵana emes, erlerge tán erjúrektiligi men qaǵıdatshyldyǵy týraly da kóp estigen edim. Sonyń biri Jeltoqsan oqıǵasy kezinde tanyldy.
El basyna kún týǵan alasapyran kezindegi alaquıyn jaǵdaıdyń shet jaǵasyn ózimiz de kórdik. Talaı adamdar jazyqsyzdan-jazyqsyz qyzmetten bosatylyp, partıa qatarynan shyǵaryldy. Jastarymyzdy ishkish, nashaqor etip kórsetip qana qoımaı, birinen soń birin oqýdan jáne jumystan shyǵaryp, túrmege qamatyp jatty.
Sol bir jaýapty da qıyn kezde orta jáne arnaýly oqý mınıstri, marqum Kópjasar Náribaev aǵa men obkom hatshysy Shámshá Kópbaıqyzyn ortalyq partıa komıtetiniń bólim meńgerýshisi Erik Asanbaev shaqyrtypty. Ekeýi shaqyrǵan ýaqytynda kelse de, kire almaı, qabyldaý bólmesinde biraz otyryp qalsa kerek. Bir kezde «qoly bosaǵan» bólim meńgerýshisi kirgen bette qatýly únmen:
-Ámirov R.S. (shet tilderi ınstıtýtynyń rektory), BaıbolovS.M.(qurylys jáne arhıtektýra ınstıtýtynyń rektory), Mamyrov N.K (halyqsharýashylyq ınstıtýtynyń rektory) búginnen bastap qyzmetinen bosatyldy,- depti mınıstr Kópjasar Náribaevqa qarap.
Sodan keıin basyn Shámshá Kópbaıqyzyna buryp:
-Obkom bizdi qoldaıdy,- depti senimdi túrde. Sol kezde mynandaı beıbastyqqa shydamaǵan Shámshá Kópbaıqyzy:
- Joq, olaı emes, men qoldamaımyn. Olardyń ne kinási bar? Qandaı aıyp taǵyp otyrsyzdar? – dep bólim meńgerýshisiniń sózin qaǵyp tastapty. Obkom hatshysynan mynandaı qarsylyqty kútpegen E.Asanbaevtyń óńi bozaryp, tutyǵa sóılep:
- Birinshi hatshymen (M.Meńdibaev) kelisilgen, sizdiń sózińiz sheshýshi bola qoımas,- depti óz sózine senimdi túrde. Mynandaı shekten shyqqan ádiletsizdik Shámshá Kópbaıqyzynyń shamyna qatty tıip ketse kerek:
-Meniń sózimdi tyńdamasańyz, onda meni nege shaqyrttyńyz? – dep ornynan atyp turǵan boıda esikti tars jaýyp, shyǵyp ketipti.
Mine, atalmysh oqıǵa jóninde Kópjasar Náribaev aǵamyz osylaısha óte ádemi jazypty. Bundaı erlik áıel adam emes, kez-kelgen bóriktiniń de qolynan kele bermeıtini aqıqat. Qyzmet pen mansap jolynda jaǵympazdyq pen jaramsaqtyqtan asa almaı, el aldynda abyroıdan jurdaı bolǵan talaı bóriktilerdi bilemiz. Bilip te júrmiz.
Eń soraqysy, ózderin erkekpiz dep ózeýsireıtin talaı qandastarymyz Jeltoqsan oqıǵasy kezinde óziniń halqyna qarsy oq atty, qanshama jastardyń taǵdyrlaryn tálkek etti. Qyzdarymyzǵa deıin kók muzdyń ústine otyrǵyzyp, ıtpen talatyp, shashynan súıredi.
Sony jasaǵandar aramyzda áli de júr.
Pendeshiliktiń peshpentin kıgen sondaı ekijúzdilerge qarap otyryp, Shámshá Kópbaıqyzy sıaqty naǵyz el zıalylaryna rıza bolasyń. Jeltoqsan oqıǵasynyń naǵyz zardabyn shekken adamdardyń biri Shámshá Kópbaıqyzy. Alaıda ol arzan bedel jınap, ózin jarnamalaýǵa baratyn adamdardyń qataryna jatpaıdy.
...
Iá, elimiz egemendik alǵan otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde bilim jáne ǵylym mınıstrligin kimder basqarmady deseńshi. Olardyń ishinde pedagogıka pen ǵylymǵa qatysy joq adamdardyń da bolǵany shyndyq. Sondyqtan da atalmysh saladaǵy jasalǵan reformalar árdaıym tıisti shegine jetpeı, kenjelep qalyp jatqan kezderi kóp boldy.
Sondaı kúnderdiń birinde atalmysh mınıstrlik tizginin Shámshá Kópbaıqyzy ustady. Sol kezde osy taǵaıyndaýdyń óte durys bolǵanyn qýanyshpen qabyldaǵan adamdar óte kóp boldy. Sebebi, Shámshá Kópbaıqyzy sheneýnik qana emes, muǵalim, mektep dırektory, oblystyq oqý bóliminiń basshysy, oqý mınıstriniń orynbasary sıaqty barlyq satydan ótken naǵyz kásibı maman bolatyn.
Mınıstr qyzmetine kirisken bette bilim men ǵylym salasyndaǵy qordalanyp qalǵan kóptegen problemalardyń sheshimin taýyp, jańa arnaǵa bet burǵyza bildi. Ásirese, aýyl mektepterine erekshe kóńil bólip, jabylyp qalǵan ırnternattardy qaıta ashqyzdy. Qazaq mektepteriniń kóptep ashylýyna jáne materıaldyq jaǵynan tıisti dárejede jabdyqtalýyna erekshe mán berdi, ulttyń rýhyn kóteretin rýhanı dúnıelerdi jańǵyrtýǵa den qoıdy. Ókinishke oraı, úkimettiń otstavkaǵa ketýine baılanysty Shámshá Kópbaıqyzy da basqa qyzmetke aýysty. Bilim men ǵylym salasyndaǵy biraz bastamalary aıaqsyz qaldy.
Al endi zeınet demalysyna shyqqanǵa deıin Qazaq qyzdar pedagogıka ýnıversıtetiniń rektory qyzmetinde júrip, ýnıversıtetti bıik beleske kótere bildi. Shámshá Kópbaıqyzy atalmysh ýnıversıtetke basshy bolyp kelgenge deıin mınıstrlikten oryndy-orynsyz ártúrli tekserýler kelip, oqý ornynda qyzmet isteıtin muǵalimderdiń ábden yǵyryn shyǵaryp júrse kerek.
Al endi Shámshá Kópbaıqyzy on jyldaı rektor bolyp otyrǵan kezde ýnıversıtetke birde-bir tekserý kelmeı, eshkimdi mazalamasa kerek. Qazirgi ýaqytta osy jaǵdaıdy tamsana aıtyp, eske alatyndar óte kóp.
Bul árıne, Shámshá Kópbaıqyzynyń talaı jylǵy qasyqtap jınaǵan bedeli men jumysty jaqsy uıymdastyra biletin adal eńbeginiń jemisi ekeni sózsiz.
Jalpy, Shámshá Kópbaıqyzynyń negizgi mamandaǵy ustaz bolǵandyqtan, ustazǵa, ustazdarǵa degen qurmeti erekshe. Sebebi, bizdiń bárimizdiń taǵdyrymyzdyń durys qalyptasýyna yqpal etetin ata-anadan keıingi ekinshi tulǵa – ol ustaz ekeninde daý joq.
Ustaz týraly áńgime aıtqan kezde uly qolbasshy Aleksandar Makedonskııdiń: «Ia svoemý otsý obázan tem, chto jıvý, Arıstotelú obázan tem, chto jıvý dostoıno» degen qanatty sózi eske túsedi.
...
Shámshá Kópbaıqyzynyń ómir jolynda ustazdary kóp boldy. Alaıda, solardyń biri jáne biregeıi belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri Asanbaı Asqarov aǵa. Qarshadaı qyzdyń bolashaǵyna úlken senim artyp, bar joǵy 32 jasynda Almaty qalasyndaǵy Sovet aýdandyq (qazirgi Almaly aýdany) partıa komıtetiniń birinshi hatshysy etip taǵaıyndaý sol zamannyń talaby boıynsha úlken erlik edi. Sebebi, sol jyldary 32 jasynda áıel adam turmaq, er adamdardyń ózi aýdandyq partıa komıtetin basqarý óte sırek qubylys bolatyn. Tipti,
Jeltoqsan oqıǵasy kezinde de Shámshá Kópbaıqyzyna aǵalyq aqylyn aıtyp, durys baǵdar bergen azamattardyń biri osy Asekeń boldy. Ókinishke oraı, jeltoqsannyń yzǵary kóp uzamaı Asanbaı aǵany da qatty sharpyp ótti. Qanshama ýaqyt jazyqsyzdan-jazyqsyz qamaýda otyrdy.
Osy oraıda, ustazynyń basyna qıyn is túsken kezde janyn shúberekke túıip, janashyrlyq tanytqan adamdardyń biri jáne biregeıi Shámshá Kópbaıqyzy ekenin aıta ketkenimiz oryndy bolar. Iaǵnı, syn saǵatta basqalar sıaqty ustazynan habar úzip, irgesin aýlaq salǵan joq. Qazirgi ýaqytta Asanbaı aǵanyń joldasy Bátıma apaımen de týǵan jeńgesindeı syılasyp turady.
Ásirese, myna bir kórinis kóz aldymda qalyp qoıdy. Birde belgili memeleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat ári ádebıetshi ǵalym Ádil Ahmetov aǵam 70 jyldyq mereıtoıyna shaqyrdy. Toıǵa Asanbaı aǵanyń joldasy Bátıma apaı men Shámshá Kópbaıqyzy da kelipti. Bir qarasam, Shámsha Kópbaıqyzy Bátıma apaıǵa úlken qurmet kórsetip, qushaǵyna basyp tur eken. Osyndaı ádemilikpen órnektelgen syılastyqqa tamsana qarap qalyppyn. Mine, túsingen adamǵa bul da bir ómirdiń úlken mektebi ekeninde sóz joq.
Myna oqıǵa áli esimnen ketpeıdi.
2003 jyly qyzmetten bosap, biraz jumyssyz júrip qalǵan edim. Sondaı kúnderdiń birinde bilim jáne ǵylym mınıstrligine qatysty bir problemaǵa tirelip qaldym. Mınıstr ózim jaqsy tanıtyn Shámshá Kópbaıqyzy bolatyn. Alaıda, qabyldaýyna baraıyn desem, kire almaı qalamyn ba dep júreksindim. Sonymen qatar kópten kórmegendikten be, umytyp qalǵan joq pa eken dep te oıladym. Sodan amal joq, Qýanysh Sultanov aǵama telefon shaldyrýǵa týra keldi. Qalaı degenmen de aldyna júreksinip barǵan edim. Men oılaǵandaı emes, Shámshá Kópbaıqyzy óte jyly qarsy aldy. Jyly jymıa kúldi de: «Beken, sen nege Qýanysh aǵańa telefon shaldyrasyń? Men seni ózim de jaqsy tanımyn ǵoı. Kez-kelgen ýaqytta kele ber, esik ashyq» demesi bar ma.
Myna sózdi estigende kúz bolyp júrgen kóńilim jazdaı jadyrap sala berdi. Kelgen máselemdi de asyqpaı tyńdap, sózge kelmesten sheship berdi. Tipti, qurmettti qonaǵy sıaqty bir shyny sháı da usyndy. Mınıstrden kórgen mynandaı qurmetke kóńilim marqaıyp sala berdi.
Buǵan qosa áńgime arasynda Orynsha apaıdyń jańa kitabyn shyǵaryp beretinin qulaqqaǵys jasady. Keıinnen aıtqan sózinde turyp, atalmysh kitapty shyǵartyp berdi. Sonymen qatar keıinnen Orynsha apaı eńbek etetin Abaı atyndaǵy qazaq tili men ádebıetin tereńdetip oqytatyn daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternattyń materıaldyq jaǵdaıyn jaqsartý úshin de kóp qolǵabys jasady.
Iá, osylaısha óz basym ómir jolynda Shámshá Kópbaıqyzy sıaqty parasaty bıik zıaly qaýym ókilimen tanys bolǵanymdy jáne ómirlik ustanymynan úlken taǵylym alǵanymdy maqtan tutamyn.
Sebebi, Shámshá Kópbaıqyzynyń boıynan árdaıym adamgershilikti, parasattylyqty, ultjandylyqty jáne sabyrlylyqty kórip, ózim úshin jańa mekteptiń esigin ashtym. Sonymen qatar «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq» degen sıaqty, el taǵdyry men er taǵdyry qyl ústinde turǵan mezette qandaı pozısıa ustaný kerektigin kóńilime túıdim.
Buǵan qosa shynaıy syılastyq pen kirshiksiz kóńildiń qalaı bolýy kerektigin uǵyndym. Sol úshin de Shámshá Kópbaıqyzy sıaqty adamdardyń boıynan ushqyndaǵan shamshyraq sáýlesinen jylý alyp, shýaǵyn sezingen taǵdyryma rızamyn.
Beken NURAHMETOV,
Halyqaralyq aqparattandyrý akademıasynyń akademıgi,
Qazaqstan Jýrnalıser Odaǵy S.Berdiqulov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty
