Qyzmetke jańadan ǵana kelgen tájiribesiz jýrnalist bolǵandyqtan aldymda qalam terbeýdiń qyr-syryn úirenetin jáne ómirdiń qyr-syryn túsinetin kóp máseleler turdy. Sol kezde oblys basshylary ótkizetin jinalystarda jáne ártúrli konferentsiialar men seminarlarda Shámshá Kópbaiqyzyn jii kóretinmin. Kópshilik aldynda qyzmettik etikany saqtaý mádenieti men eki tilde birdei josylta sóileitin sheshendigine tánti bolatynbyz.
Sonymen qatar Shámshá Kópbaiqyzy kele jatqan kezde jańa ǵana abyr-dabyrǵa basyp turǵandar saptai tizilip, meńireý tynyshtyq ornai qalatyn. Osyndai kóriniske kóz sala turyp, basshymyzdyń bedeli men ol kisige degen kópshiliktiń erekshe qurmetiniń belgisin ańǵarý qiyn emes edi. Jáne de bas redaktorymyz obkomdaǵy biýro jáne basqa da jinalystan kelgen saiyn Shámshá Kópbaiqyzy tarapynan berilgen syn-eskertpeler men tiisti tapsyrmalar týraly aitqanda bizder ideologiialyq hatshymyzdyń iskerlik deńgeii qandai ekenin aiqyn ańǵaratynbyz.
Ókinishke orai, Shámshá Kópbaiqyzymen kóp qyzmettes bola almadyq. Sebebi, arada bir jyldan asa ýaqyt ótkende ataqty Jeltoqsan kóterilisi burq ete qaldy da, qazaq dalasyn qara túnek basqandai kúige tústik.
Kóp uzamai Jeltoqsan oqiǵasyna qatysqan Qairat Rysqulbekov bastaǵan jigitterdiń sot zalyndaǵy qasqaiyp turǵan sýretin bergeni úshin «Jetisý» gazetiniń bas redaktory Mamadiiar Jaqyp aǵamyz qyzmetten bosap qana qoimai, partiia qatarynan shyǵaryldy. Redaktsiiany qara túnek basqandai kúi keshtik. Bul azdai, Shámshá Kópbaiqyzy da oblystyq partiia komitetiniń hatshysy laýazymynan bosap, mektep direktoryna deiin tómendetildi. Kádimgidei jetimsirep qaldyq.
Sóitsek, Shámshá Kópbaiqyzy kóteriliske qatysqan jastar birdeńege urynyp qalmasyn degen nietpen olardy sabyrǵa shaqyrǵan kezde álgilerdiń ishindegi erjúrek bireýi: «Apai, shynyńyzdy aityńyzshy. Sizdiń qolyńyzdan ne keledi osy?» dep suraqty tótesinen qoisa kerek. Oilanyp qarasa, shynymen de oryndy suraq. Ortalyqta qylyshyn qairap Gennadii Kolbin turǵanda, al oblysta onyń soiylyn soǵyp, birinshi hatshy Marat Meńdibaev otyrǵanda ult múddesi jolynda kúresip bereke tappaitynyn túsindi.
Sonymen qatar ekijúzdilik tanytqan satqyndar men jaǵympazdar da qarasyn kóbeite bastady. Buǵan qosa tar jolǵa tirelip, taiǵaq keshken sátte jalǵyzdyń úni, jaiaýdyń shańy shyqpaityn belgili. Sondyqtan da Shámshá Kópbaiqyzy ózi úshin ádiletti sheshim qyzmetten ketý dep qabyldady.
Sebebi, el basyna kún týǵan syn saǵatta ne qoǵamǵa, ne halqyna paidasy timeitin mansaptan góri mansapsyz qalǵannyń ózi áldeqaida abyroi dep sanady. Osy kúnnen bastap ol qandai qyzmetke barsa da eń birinshi óz-ózine: «Meniń qolymnan ne keledi?» degen suraqtan bastaýdy óziniń qaǵidaty etip ustanatyn boldy.
Iá, sheneýnik retinde Shámshá Kópbaiqyzynyń qolynan kóp nárse keldi jáne keledi de. Ókinishke orai, keiipkerimizdiń memleket jáne qoǵam qairatkeri retindegi elge sińirgen eńbegin tizbekteitin bolsaq, ol bir maqalanyń aýqymyna syimaidy, árine. Sondyqtan da osy maqalamda Shámsha Kópbaiqyzynyń ózim kýá bolǵan ultjandylyq pen adamgershilik qasietterine jáne parasattylyq paiymyna erekshe toqtala ketkendi jón kórdim.
...
Ol kezde meniń ómirdegi eń úlken qamqorshym ári ustazym bolǵan marqum naǵashym, belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri, jazýshy-jýrnalist Kákimjan Qazybaev aǵam tiri bolatyn. Jeltoqsan oqiǵasynyń yzǵary basylmaǵan kóńilsiz kúnderdiń birinde Kákimjan aǵamnyń úiine kelgen edim. Jeltoqsannyń yzǵary Kákimjan aǵamdy da ainalyp ótpei, biraz túrtpekke túsip júrgen kezi edi.
Sebebi, Jeltoqsan oqiǵasyna qatysty jazyqsyz qyzmetten ketken biraz rektorlardy «Taldyqorǵan oblysynyń týmasy, ortalyq komitettiń ideologiia jónindegi hatshysy bolǵan kezde Qazybaevtyń qoiǵan kadrlary» degen jeleýler de aitylyp jatty. Bul jóninde belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri ári ǵalym Kópjasar Náribaev aǵa óziniń esteliginde óte jaqsy jazyp ótken bolatyn. Árine, ol bólek áńgime.
Túski astyń ústinen túsippin. Qarasam, dastarhan basyndaǵy qonaqtardyń ishinde Shámshá Kópbaiqyzy otyr eken. Kákimjan aǵa meni qonaqtarǵa: «Meniń jolymdy qýǵan jalǵyz jienim» dep tanystyrdy. Sóitsem, Shámshá Kópbaiqyzy Kákimjan aǵammen týǵan aǵaly-qaryndastai jaqsy syilasady eken. Jáne de Kákimjan aǵanyń basshylyǵymen ideologiia salasynda birge qyzmettes bolǵandyqtary da bar. Sol kúnnen bastap men Shámshá Kópbaiqyzyn Kákimjan aǵamnyń úiinen jii kóretin boldym. Shynaiy syilastyqtaryna qatty qyzyǵatynmyn.
Ókinishke orai, kóp uzamai Kákimjan aǵam qaitys bolyp ketti. Kákimjan aǵanyń qaitys bolýy men úshin ómirdegi úlken sabaq boldy, árine. Bir kúnniń ishinde ońym men solymdy tanyp, birneshe jasqa eseigendei kúi keshtim. Men sol kezde ǵana myna fáni dúnieni jalǵan dep nege aitatynyna kózim jetti. Sebebi, Kákimjan aǵanyń kózi tirisinde tabaldyryǵyn tozdyryp júrgen talai shalbar kigen azamatsymaqtar naǵashymyzdyń kózi ketkennen keiin izderin sýyta bastady. Orynsha jeńgemiz bolsa aýyr qaiǵydan kópke deiin eńsesin kótere almady. Bul óte aýyr kórinis edi. Sol kezde Orynsha Jolmuratqyzynyń janyna jeleý bolyp, eńsesin kóterýge, boiyna jiger berýge tyrysqan adamnyń biri jáne biregeii osy Shámshá Kópbaiqyzy bolatyn.
Ár jamandyqtyń bir jaqsylyǵy bolady degen emes pe.
Sátin salǵanda kóp uzamai ádilettilik saltanat quryp, Shámshá Kópbaiqyzy mektep direktorynan oqý ministriniń orynbasary qyzmetine kóterildi.
Sol kezde Orynsha apaidyń «Ustaz júgi qashanda aýyr» atty kitabynyń qaita tolyqtyrylǵan nusqasyn baspadaǵylar Zaqash Kamalidenovtyń nusqaýymen shyǵartpai jatqan bolatyn. Bul problemany Shámshá Kópbaiqyzy óz qolyna alyp, atalmysh kitapty kóp uzatpai-aq 30 myń taralymmen shyǵartyp berdi.
Sol kezdegi Orynsha apaidyń kópten beri kúńirengen betine qan júgirip, riza bolǵan kelbeti áli kóz aldymda. Jáne de qýanyshty kóńil-kúi ústinde otyryp:«Shámshányń iskerligine jáne azamatshylyǵy men adamgershiligine shalbar kigen on jigit tatymaidy» dep aitqany áli esimde.
...
Jalpy, kez-kelgen jumyr basty pendeniń adamgershiligi adamnyń basyna aýyrtpashylyq túskende synalatyny haq. Qolyńda qyzmet barda aldyńda qurdai jorǵalap, taqtan taiǵan kúni artyńnan tas atatyn pendeler az emes, árine.
Osy oraida qazirgi Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev aǵamyzdyń Shámshá Kópbaiqyzy jóninde aitqan myna bir áńgimesi ózime qatty áser etti. Berdibek Máshbekuly ol kezde oqý ministriniń orynbasary qyzmetinde júrgen kezi bolsa kerek. Sol kezde bir ministrde segiz orynbasar bolypty.
Bir kúni jańadan taǵaiyndalǵan ministr kelgen bette esh sebepsiz Berdibek Máshbekulyn qyzmetten bosatady. Berdibek Máshbekuly sózge kelmesten kabinettegi qaǵazdaryn jinastyryp, ketýge jinalady. Jan-jaǵyna qarasa, qansha jyl ministrlikke sińirgen eńbegin elep jatqan eshkim baiqalmaidy. Tipti keshe ǵana birge qyzmettes bolǵan orynbasarlardyń da birde-bireýi lám demeidi.
Bul árine, Berdibek Mashbekulynyń kóńiline qatty keledi.
Sol kezde adamgershilikke jatpaityn mynandai beiqamdyqqa shydamaǵan Shámshá Kópbaiqyzy: «Joldastar-aý! Berdibektiń ministrlikke sińirgen eńbegi bar emes pe. Sony eskerip, jyly sóz aityp, nege shapan jaýyp shyǵaryp salmaimyz?» depti. Osylaisha, Berdibek Mashbekulyn ministrlikten Shámshá Kópbaiqyzynyń uiymdastyrýymen tiisti qoshemetpen shyǵaryp salsa kerek. Berdibek Máshbekuly osy oqiǵany árdaiym jyly sezimmen eske alady.
...
2019 jyly Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýniversitetinde Kákimjan Qazybaevtyń 90 jyldyq mereitoiyna bailanysty konferentsiia ótti jáne «Ónegeli ómir» seriiasymen Kákimjan aǵa jóninde estelikter jinaǵynyń tusaýkeseri boldy. Aitýly mereitoilyq sharaǵa Shámshá Kópbaiqyzy da kelgen bolatyn. Konferentsiia bitkennen keiin ýniversitettiń sol kezdegi rektory Ǵ.Mutanovqa ulttyq qaýipsizdik organynyń general-leitenanty Ádil Shaiahmetov aǵamyz atalmysh seriiamen Shámshá Kópbaiqyzy jóninde de kitap shyǵarý máselesin qulaqqaǵys jasady. Bul jaǵdaidy Shámshá Kópbaiqyzy bilmeitin edi. Rektor sózge kelmesten qoldai ketti.
Kitapty shyǵarý filologiia ǵylymynyń doktory, professor, belgili aqyn Baýyrjan Jaqypqa tapsyryldy. Sodan arada bir aptadai ýaqyt ótkende Ádil Shaiahmetov aǵa telefon shalyp, Shámshá Kópbaiqyzy jónindegi kitaptyń tezirek jáne mazmundy shyǵýyna at salysýymdy tapsyrdy. Men dereý Baýyrjan Jaqyp dosyma telefon shaldym.
Sol kezde Baýyrjan: «Beke, Shámshá Kópbaevnamen óziń sóilesshi. Men ana joly telefon shalyp aitqanmyn bar jaǵdaidy. Qaita-qaita mazalai bergenim yńǵaisyz siiaqty» dedi.
Kóp oilanbastan Shámshá Kópbaevnaǵa telefon shaldym da, kitap shyǵarýǵa bailanysty óz oilarymdy aita bastap edim, Shámshá Kópbaiqyzy sabyrly túrde: «Beken, nietterińe rahmet ainalaiyn. Qazirgi ýaqytta ózimniń janyma jaqyn bir týysqanym syrqattanyp jatyr edi. Sondyqtan da mundai kezde sol kitapty shyǵarý máselesin qup kórip turǵan joqpyn» dedi.
Myna sózdi estigende tań-tamasha qaldym. Óziniń jeke múddesin ysyryp tastap, syrqattanyp jatqan adamnyń kóńiline qaraǵan adamgershiligine jáne azamatshylyǵyna súisindim. Sebebi, kitabyn shyǵara almai, demeýshi izdep, talai tabaldyryqty tozdyryp júrgenderdi de kózimiz kórdi.
Sonymen qatar elge sińirgen eshbir eńbegi joq bolsa da, ózin nasihattaý jolynda kitap shyǵartyp, maqalalar jazdyrtyp, jalǵan bedel jinap júrgenderdi de bilemiz. Osy oraida Shámshá Kópbaiqyzynyń óz atyn tarihta qaldyratyn rýhani dúnieden bas tartýy ekiniń biriniń qolynan kelmeitin jaǵdai, árine.
...
Iá, Shámshá Kópbaiqyzynyń boiyndaǵy adamgershilik qasieti ǵana emes, erlerge tán erjúrektiligi men qaǵidatshyldyǵy týraly da kóp estigen edim. Sonyń biri Jeltoqsan oqiǵasy kezinde tanyldy.
El basyna kún týǵan alasapyran kezindegi alaquiyn jaǵdaidyń shet jaǵasyn ózimiz de kórdik. Talai adamdar jazyqsyzdan-jazyqsyz qyzmetten bosatylyp, partiia qatarynan shyǵaryldy. Jastarymyzdy ishkish, nashaqor etip kórsetip qana qoimai, birinen soń birin oqýdan jáne jumystan shyǵaryp, túrmege qamatyp jatty.
Sol bir jaýapty da qiyn kezde orta jáne arnaýly oqý ministri, marqum Kópjasar Náribaev aǵa men obkom hatshysy Shámshá Kópbaiqyzyn ortalyq partiia komitetiniń bólim meńgerýshisi Erik Asanbaev shaqyrtypty. Ekeýi shaqyrǵan ýaqytynda kelse de, kire almai, qabyldaý bólmesinde biraz otyryp qalsa kerek. Bir kezde «qoly bosaǵan» bólim meńgerýshisi kirgen bette qatýly únmen:
-Ámirov R.S. (shet tilderi institýtynyń rektory), BaibolovS.M.(qurylys jáne arhitektýra institýtynyń rektory), Mamyrov N.K (halyqsharýashylyq institýtynyń rektory) búginnen bastap qyzmetinen bosatyldy,- depti ministr Kópjasar Náribaevqa qarap.
Sodan keiin basyn Shámshá Kópbaiqyzyna buryp:
-Obkom bizdi qoldaidy,- depti senimdi túrde. Sol kezde mynandai beibastyqqa shydamaǵan Shámshá Kópbaiqyzy:
- Joq, olai emes, men qoldamaimyn. Olardyń ne kinási bar? Qandai aiyp taǵyp otyrsyzdar? – dep bólim meńgerýshisiniń sózin qaǵyp tastapty. Obkom hatshysynan mynandai qarsylyqty kútpegen E.Asanbaevtyń óńi bozaryp, tutyǵa sóilep:
- Birinshi hatshymen (M.Meńdibaev) kelisilgen, sizdiń sózińiz sheshýshi bola qoimas,- depti óz sózine senimdi túrde. Mynandai shekten shyqqan ádiletsizdik Shámshá Kópbaiqyzynyń shamyna qatty tiip ketse kerek:
-Meniń sózimdi tyńdamasańyz, onda meni nege shaqyrttyńyz? – dep ornynan atyp turǵan boida esikti tars jaýyp, shyǵyp ketipti.
Mine, atalmysh oqiǵa jóninde Kópjasar Náribaev aǵamyz osylaisha óte ádemi jazypty. Bundai erlik áiel adam emes, kez-kelgen bóriktiniń de qolynan kele bermeitini aqiqat. Qyzmet pen mansap jolynda jaǵympazdyq pen jaramsaqtyqtan asa almai, el aldynda abyroidan jurdai bolǵan talai bóriktilerdi bilemiz. Bilip te júrmiz.
Eń soraqysy, ózderin erkekpiz dep ózeýsireitin talai qandastarymyz Jeltoqsan oqiǵasy kezinde óziniń halqyna qarsy oq atty, qanshama jastardyń taǵdyrlaryn tálkek etti. Qyzdarymyzǵa deiin kók muzdyń ústine otyrǵyzyp, itpen talatyp, shashynan súiredi.
Sony jasaǵandar aramyzda áli de júr.
Pendeshiliktiń peshpentin kigen sondai ekijúzdilerge qarap otyryp, Shámshá Kópbaiqyzy siiaqty naǵyz el ziialylaryna riza bolasyń. Jeltoqsan oqiǵasynyń naǵyz zardabyn shekken adamdardyń biri Shámshá Kópbaiqyzy. Alaida ol arzan bedel jinap, ózin jarnamalaýǵa baratyn adamdardyń qataryna jatpaidy.
...
Iá, elimiz egemendik alǵan otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde bilim jáne ǵylym ministrligin kimder basqarmady deseńshi. Olardyń ishinde pedagogika pen ǵylymǵa qatysy joq adamdardyń da bolǵany shyndyq. Sondyqtan da atalmysh saladaǵy jasalǵan reformalar árdaiym tiisti shegine jetpei, kenjelep qalyp jatqan kezderi kóp boldy.
Sondai kúnderdiń birinde atalmysh ministrlik tizginin Shámshá Kópbaiqyzy ustady. Sol kezde osy taǵaiyndaýdyń óte durys bolǵanyn qýanyshpen qabyldaǵan adamdar óte kóp boldy. Sebebi, Shámshá Kópbaiqyzy sheneýnik qana emes, muǵalim, mektep direktory, oblystyq oqý bóliminiń basshysy, oqý ministriniń orynbasary siiaqty barlyq satydan ótken naǵyz kásibi maman bolatyn.
Ministr qyzmetine kirisken bette bilim men ǵylym salasyndaǵy qordalanyp qalǵan kóptegen problemalardyń sheshimin taýyp, jańa arnaǵa bet burǵyza bildi. Ásirese, aýyl mektepterine erekshe kóńil bólip, jabylyp qalǵan irnternattardy qaita ashqyzdy. Qazaq mektepteriniń kóptep ashylýyna jáne materialdyq jaǵynan tiisti dárejede jabdyqtalýyna erekshe mán berdi, ulttyń rýhyn kóteretin rýhani dúnielerdi jańǵyrtýǵa den qoidy. Ókinishke orai, úkimettiń otstavkaǵa ketýine bailanysty Shámshá Kópbaiqyzy da basqa qyzmetke aýysty. Bilim men ǵylym salasyndaǵy biraz bastamalary aiaqsyz qaldy.
Al endi zeinet demalysyna shyqqanǵa deiin Qazaq qyzdar pedagogika ýniversitetiniń rektory qyzmetinde júrip, ýniversitetti biik beleske kótere bildi. Shámshá Kópbaiqyzy atalmysh ýniversitetke basshy bolyp kelgenge deiin ministrlikten oryndy-orynsyz ártúrli tekserýler kelip, oqý ornynda qyzmet isteitin muǵalimderdiń ábden yǵyryn shyǵaryp júrse kerek.
Al endi Shámshá Kópbaiqyzy on jyldai rektor bolyp otyrǵan kezde ýniversitetke birde-bir tekserý kelmei, eshkimdi mazalamasa kerek. Qazirgi ýaqytta osy jaǵdaidy tamsana aityp, eske alatyndar óte kóp.
Bul árine, Shámshá Kópbaiqyzynyń talai jylǵy qasyqtap jinaǵan bedeli men jumysty jaqsy uiymdastyra biletin adal eńbeginiń jemisi ekeni sózsiz.
Jalpy, Shámshá Kópbaiqyzynyń negizgi mamandaǵy ustaz bolǵandyqtan, ustazǵa, ustazdarǵa degen qurmeti erekshe. Sebebi, bizdiń bárimizdiń taǵdyrymyzdyń durys qalyptasýyna yqpal etetin ata-anadan keiingi ekinshi tulǵa – ol ustaz ekeninde daý joq.
Ustaz týraly áńgime aitqan kezde uly qolbasshy Aleksandar Makedonskiidiń: «Ia svoemý ottsý obiazan tem, chto jivý, Aristoteliý obiazan tem, chto jivý dostoino» degen qanatty sózi eske túsedi.
...
Shámshá Kópbaiqyzynyń ómir jolynda ustazdary kóp boldy. Alaida, solardyń biri jáne biregeii belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri Asanbai Asqarov aǵa. Qarshadai qyzdyń bolashaǵyna úlken senim artyp, bar joǵy 32 jasynda Almaty qalasyndaǵy Sovet aýdandyq (qazirgi Almaly aýdany) partiia komitetiniń birinshi hatshysy etip taǵaiyndaý sol zamannyń talaby boiynsha úlken erlik edi. Sebebi, sol jyldary 32 jasynda áiel adam turmaq, er adamdardyń ózi aýdandyq partiia komitetin basqarý óte sirek qubylys bolatyn. Tipti,
Jeltoqsan oqiǵasy kezinde de Shámshá Kópbaiqyzyna aǵalyq aqylyn aityp, durys baǵdar bergen azamattardyń biri osy Asekeń boldy. Ókinishke orai, jeltoqsannyń yzǵary kóp uzamai Asanbai aǵany da qatty sharpyp ótti. Qanshama ýaqyt jazyqsyzdan-jazyqsyz qamaýda otyrdy.
Osy oraida, ustazynyń basyna qiyn is túsken kezde janyn shúberekke túiip, janashyrlyq tanytqan adamdardyń biri jáne biregeii Shámshá Kópbaiqyzy ekenin aita ketkenimiz oryndy bolar. Iaǵni, syn saǵatta basqalar siiaqty ustazynan habar úzip, irgesin aýlaq salǵan joq. Qazirgi ýaqytta Asanbai aǵanyń joldasy Bátima apaimen de týǵan jeńgesindei syilasyp turady.
Ásirese, myna bir kórinis kóz aldymda qalyp qoidy. Birde belgili memeleket jáne qoǵam qairatkeri, diplomat ári ádebietshi ǵalym Ádil Ahmetov aǵam 70 jyldyq mereitoiyna shaqyrdy. Toiǵa Asanbai aǵanyń joldasy Bátima apai men Shámshá Kópbaiqyzy da kelipti. Bir qarasam, Shámsha Kópbaiqyzy Bátima apaiǵa úlken qurmet kórsetip, qushaǵyna basyp tur eken. Osyndai ádemilikpen órnektelgen syilastyqqa tamsana qarap qalyppyn. Mine, túsingen adamǵa bul da bir ómirdiń úlken mektebi ekeninde sóz joq.
Myna oqiǵa áli esimnen ketpeidi.
2003 jyly qyzmetten bosap, biraz jumyssyz júrip qalǵan edim. Sondai kúnderdiń birinde bilim jáne ǵylym ministrligine qatysty bir problemaǵa tirelip qaldym. Ministr ózim jaqsy tanityn Shámshá Kópbaiqyzy bolatyn. Alaida, qabyldaýyna baraiyn desem, kire almai qalamyn ba dep júreksindim. Sonymen qatar kópten kórmegendikten be, umytyp qalǵan joq pa eken dep te oiladym. Sodan amal joq, Qýanysh Sultanov aǵama telefon shaldyrýǵa týra keldi. Qalai degenmen de aldyna júreksinip barǵan edim. Men oilaǵandai emes, Shámshá Kópbaiqyzy óte jyly qarsy aldy. Jyly jymiia kúldi de: «Beken, sen nege Qýanysh aǵańa telefon shaldyrasyń? Men seni ózim de jaqsy tanimyn ǵoi. Kez-kelgen ýaqytta kele ber, esik ashyq» demesi bar ma.
Myna sózdi estigende kúz bolyp júrgen kóńilim jazdai jadyrap sala berdi. Kelgen máselemdi de asyqpai tyńdap, sózge kelmesten sheship berdi. Tipti, qurmettti qonaǵy siiaqty bir shyny shái da usyndy. Ministrden kórgen mynandai qurmetke kóńilim marqaiyp sala berdi.
Buǵan qosa áńgime arasynda Orynsha apaidyń jańa kitabyn shyǵaryp beretinin qulaqqaǵys jasady. Keiinnen aitqan sózinde turyp, atalmysh kitapty shyǵartyp berdi. Sonymen qatar keiinnen Orynsha apai eńbek etetin Abai atyndaǵy qazaq tili men ádebietin tereńdetip oqytatyn daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-internattyń materialdyq jaǵdaiyn jaqsartý úshin de kóp qolǵabys jasady.
Iá, osylaisha óz basym ómir jolynda Shámshá Kópbaiqyzy siiaqty parasaty biik ziialy qaýym ókilimen tanys bolǵanymdy jáne ómirlik ustanymynan úlken taǵylym alǵanymdy maqtan tutamyn.
Sebebi, Shámshá Kópbaiqyzynyń boiynan árdaiym adamgershilikti, parasattylyqty, ultjandylyqty jáne sabyrlylyqty kórip, ózim úshin jańa mekteptiń esigin ashtym. Sonymen qatar «Týra bide týǵan joq, týǵandy bide iman joq» degen siiaqty, el taǵdyry men er taǵdyry qyl ústinde turǵan mezette qandai pozitsiia ustaný kerektigin kóńilime túidim.
Buǵan qosa shynaiy syilastyq pen kirshiksiz kóńildiń qalai bolýy kerektigin uǵyndym. Sol úshin de Shámshá Kópbaiqyzy siiaqty adamdardyń boiynan ushqyndaǵan shamshyraq sáýlesinen jylý alyp, shýaǵyn sezingen taǵdyryma rizamyn.
Beken NURAHMETOV,
Halyqaralyq aqparattandyrý akademiiasynyń akademigi,
Qazaqstan Jýrnalister Odaǵy S.Berdiqulov atyndaǵy syilyqtyń laýreaty
