Ol ádebıetke qushtar. Sheksiz ǵashyq. Onyń janaryndaǵy qushtarlyq qantógis maıdandaǵy balań áskerdiń aı týǵanyna alańdap aspanǵa shalqaıǵan estandy hálin eske túsirýshi edi. Óıtkeni, ol maıdandaǵy tártipten sharýasy joq, álemge ne úshin kelip, nege ketip bara jatqanyn shyn uqqysy kelgen jan bolatyn. Osyndaı muńly hál Erıh Marıa Remarktyń «Batys maıdanda esh ózgeris joq» dep atalatyn romanynda eńseńdi basyp, báz qalpyńdy, adamdyq negizińdi eske túsire berýshi edi ǵoı. Naq sol háldi onyń janarynan kóretin edim. Qantógis maıdanda jeńilý men jeńistiń aıyrmasyn kórmeıtin muńly janar. Eriksiz jerge top etken pendeniń erkin tartyp alýshy qoǵam men maıdannyń noqtasynan bosap shyǵa almaǵandar kózderiń qyzbaı-aq qoısyn!
Ony kópten tanıtyn edim. Biraq, tosynnan ony respýblıkalyq beldi ádebı jýrnaldyń redaksıasynan kórip qaldym. Redaksıa bólmeleri aýysyp, kóship qonǵan sát pe, ol bos bólmeniń ortasynan ornalasqan ústel ústinde shalqasynan túsip uıyqtap jatty. Tal túste. Aq qaǵazdarynyń ústine jata ketipti. Men kirip kelgende, dybystan oıanyp ketti me, atyp turdy. Júzi solǵyn, uıqysy shala shyǵar, qabaǵy isik. Biraq, ádettegideı kúlimsirep amandasty. Shyǵarmashylyq sandalystaǵy adamnyń reńkin alǵash tanydym. İshki jantalas pen syrtqy súreńsizdik eńsesin basqandaı eken. Biraq, ol jeńilgenin moıyndamaıtyn áskerlershe qanmaıdanda tik tura bergisi keldi. Únsiz ǵashyqtyǵyn eshkimge uqtyra almaǵan balań áskerlershe...
[caption id="attachment_23705" align="alignright" width="579"]
Ardaq Nurǵazyuly[/caption]
«Shetel ádebıeti» gazetiniń ár sanyn asyǵa tosamyn. Qazaq tilinde oqyrmanǵa ońaı jetetin oljanyń kóleńkesinen uıqysyz túnderdiń, taýsyla tesilip ár sóılemdi árlegen, ár mátinniń astaryn ashqan mańdaı terdiń ıisin anyq sezemin. Gazet qaǵazy da eskileý, usaqtap jazylǵan ár bettiń kólemi kitapqa salsa bes alty bet, alty bettik bette bir aptaǵa laıyq mazmun bar. Sol ýaqyttardy saǵynasyń. Sol ýaqytta sol únsiz májnúnniń alty bettik gazetinen lypyp ushqan ińkárlik, aıaýly mahabbatty sezingeniń úshin áldenege jaýapkershiligiń ulǵaıa túsedi. Shyn súıýdiń baǵasyn, mazmunyn, aıqasyn uǵasyń. Aıǵaıshylardyń sulbasyn kórip tań qalasyń. Ǵashyqtyq únsizdik eken.
Onyń aqyn bolýyna tolyq múmkindigi bar. Ol qazaq topyraǵyna álemdik izdenistiń ýnıformasyn ekkisi keledi. Adamzat bolmysynyń umyt bolǵan, qaıtalanǵan, jadylanǵan jerinen emes, izbasary, atustary, jalǵasy, at basyn burmaı ótýge bolmaıtyn túnemeli, bata qaıyryp basyna túneıtin qarashańyraǵy bolǵysy keledi. Bolýǵa múmkindigi zor. Ol ýaqyttyń baǵy. Onyń maǵan syrbaz prozasy unaıdy. Ol salmaqty Markestiń ózin qazaq qylýǵa bar. «Ólgen adam» áńgimesindegi ustamdylyq, keıipkerlerdiń ekinshi, úshinshi jaqtan sóılesýi, kóziń atyzdaı bolatyn sújetti sabyrly baıandaýynda, minez somdaýynda aıryqsha jańalyq bar. Óz basym, osy shyǵarmasyn ózgelerinen juldyzyn joǵary qoıamyn. Jas kezinde jazylsa da, bappen, asyqqa umtylǵan ǵashyqtaı yntyzarmen jazylǵan. Onyń ústine, arýaq kórgish Edgar Po, arýaqsatqysh Gogol, úreısúıgish Kafka, qanysýyq Kamú, qylmysker Dostoevskıı, arýaqty keleke etken Tven, júıkesi juqa Kıng, sózge sarań Markestiń kóleńkesi de joq. Bul ózi. Naq Ardaqty Ardaq etetin tól stıl. Tól daýys. Qazaqy ańqyma - sabyrly áńgime.
Ol óz top etken ýaqyt pen beldeýdiń tamyryn basýshy. Adamnyń rýhanı ósýiniń sheksiz shegine saparlap qaıtqysy bar. Sondyqtan, keıde keri, keıde alǵa qaraı, keıde oń men solǵa qaraı da shekteýliliktiń qabyn buzyp jarǵysy bar. Erkindikti qaı turǵyda, qaı mursatta túsine alatynyn únemi synaýshy. Únemi izdeýshi. Saralaýshy, saraptaýshy. Tarıhtyń basqan izinen búgingini tekserýshi. Ol kúmán keltirýshi. Aqqa da, qaraǵa da. Ol sandalýshy. Ol adasqaq. Ár pendege osy keptiń bárin jamaýǵa bolar edi. Biraq, onyń qadamyn ańdyǵandar ne aıtyp turǵanymdy túsiner dep oılaımyn. Sodan da ol, ózi eriksiz kelgen ortaǵa (ómirge, qoǵamǵa) – maıdanǵa ózgeniń budan suramaı, túsindirmeı qoıǵan talaptaryna murnyn shúıire qaraıdy. Kelý de, ketý de eriksiz eken, nege áldekim munyń syrtynan qandaı oıyn oınaıtynyn suramaı aq sheship qoıady? Oıynǵa taza kiriskender oınaı bersin. Maıdannyń jalǵan attanyna shaýyp, ýaqytynan buryn mert bola bersin. Adam bop kelgesin, alańdap aspan men aryńa qaramasań, bekershilik.
Ol shyǵarmashylyq adamy, izdenis adamy. Ol – aqyn. Ulttyq kórkem ádebıettiń kókjıegin keńeıtýshi. Ol jumyssyz sarsań bolǵan kúnderinde de úmitsizdiktiń qudyǵyna qulaǵan joq. Onyń ádebıetti súıýi - ultyn ólerdeı súıetininiń kórsetkishi.
***
Ardaq úshin proza men poezıa biri baý, biri taý emes. Prozasynda shubalańqy sóılem joq. Esesinde, poezıasy uıqasty eskermeıdi. Qazaq topyraǵyna erkin býynsyz aq óleńniń jańbyryn tókken alǵashqy aqyn da – Ardaq. Jumeken aqyn men onyń izbasarlarynda, Ardaqtyń aǵyl tegil shubalǵan shýmaqtaryndaı uıqassyzdyq, birsarynsyzdyq joq. Ardaq naq osy Jumeken mektebin jalǵastyrýshy, alaıda, qaıtalaýshy emes. Jumeken mektebindegi tereńdik pen pálsapalyq, aqpa aq óleń túri keıingi býynnyń tamyrynda óz qoınaýyn tapty. T.Tańjaryq, R.Dábeı, Y.Ojaı sıaqty aqyndardyń shyǵarmashylyǵy naqty mysal. Alaıda, Ardaqty osy aqyndardyń sabyna qosa almaısyz.
Ardaq taza postmodernızm topyraǵynda týǵan tulǵa. Postmodernızm dástúrshildikten bezip tynǵan mádenıet emes. Salt-sananyń, tektik tarıhtyń jadyn búgingi tanymmen tiriltý. Qazaqtyqtan qalǵan bolmyspen Batyssha sándený. Biraq, Ardaqtyń poezıasyn áli de aýyl aralyq evolúsıadan shyǵa almaǵan, onyń ústine keńestik qalypqa túsken túısikti erkindikkke jibere almaǵan sanamyz qabyldaı almaı-aq qoıdy. Ony moıyndaımyz. Ardaq taǵy bir ǵasyr keıin týatyn daryn edi. Baǵy da bálkim, bir ǵasyr keıin janar.
Postmodernıstik baǵyttaǵy ádebıetterdiń mazmunyna nazar salsańyz, kil nópirli úreıdiń, qorqynyshtyń, mıftik, bolmasa mıstıkalyq sarynnyń gradasıalyq ulǵaıǵan tempin ańǵarasyz. D.Amantaıdyń "Gúlder men kitaptaryndaǵy", A.Kemelbaevanyń "Qońyrqazy" men "Maııasy", dál osy kezeńdegi A.Altaıdyń, D.Ramazannyń, T.Ahmetjannyń shyǵarmashylyǵynda "o dúnıe men tylsym kúshterden" shoshynatyn, únemi qorqyp júretin keıipkerleri týdy. Al, naqty postmodernızmniń óz bıigi - M.Omarovanyń, L.Qonystyń, M.Máliktiń, Q.Múbaraktyń, M.Fazyldyń, M.Qosynnyń, M.Qolǵanattyń shyǵarmashylyǵynan qanyq kórindi. Postmodernızmniń bir ashyqtaýy osy – sanadaǵy úrkektik. Nege jeti ata-babamyz bilip, tanyp, eskertip, dindegi úlken kitaptarda jazylǵan baıandar bizdiń sanamyzda sonshalyqty úlken úreı tuǵyzdy? Úrkek, qorqaq, senbeıtin, kúmánshil bop alǵanymyz ótirik pe? Nege ádebıet búgingi sananyń sıpatyn ádipteýden qashýy kerek? Ata din, dástúrinen shabylǵan urpaq árıne, shaıtannyń shylǵaýynda qaldy. Qudaıǵa táýbe etýden góri, sabyr etýden góri, sharapqa minájat-medetti qandaı mádenıet dep atasaq bolady?
HHİ ǵasyr basynda batystyń kıno, ádebıet, óner álemine "neo" degen túsinik endi. Jańa degen. Neo sana. Bir sózben, bizdiń mádenıet ańdaýsyz, beısanaly oıdyń jeteginde ketti. Sanaly jasalǵan ádebıettiń kompozısıasy, fabýlasy bolsa, neo ádebıettiń mazmunynda - tipti mazmun bolmaýy múmkin. Ardaq naq postmodernızmniń topyraǵynan ósken jemis. Ardaqtyń shyǵarmashylyǵynyń ardaqty bolýy –qazaqı oılaý keńistiginiń ózgesheliginde. Ardaq batys mádenıetiniń formasynda qazaq tiliniń baıtaq keńistigin syıdyryp-aq jiberedi. Qazaqtyń tanym, dilin, oılaý dástúrin formaǵa noqtalamaýdyń jańasha ádisin kórsetken de – Ardaq. Forma úshin tilden múkistik jiberý nemese til úshin formasyzdyqqa urynýdan jazýshy asa saqtyqpen qaraıdy. Ardaq osy eki tendensıany buzyp almaı, teńdikte ustaýǵa tyrysatyndaı. Muny poezıasynan da, prozasynan da baıqaýǵa bolady. Ras, Ardaq shyǵarmashylyǵy emosıa men sezimge sarań. Kúıingen, laýlaǵan avtorlyq pozısıadan góri syrtqy kórermendik statýsyn qadir tutady.
Postmodernıstik ádebıettiń bir túsin - qorqynysh, úreıli kúı degende, Ardaqqa da qatysty aıttyq. "Joǵalǵan tas", "Aq balapan", "Ólgen adam", "Jylqy" áńgimelerindegi dıalogtar bir oqyǵanda qarapaıym ǵana qabyldanady, alaıda avtordy shyǵarmadaǵy tildik qubylystar, oqıǵanyń berilý sıpaty múlde qyzyqtyrmaıtyn sekildi. Tutas mazmundy oqyp bitkesin ǵana avtordyń jasyrǵan polotno artyndaǵy sýretin shalasyz.
Qane, qanshalyq tereńge shóge alasyń?!
Mújilgen, malta tasta da bar qasiret,
Tuńǵıyqta máńgi qalǵandyǵy úshin emes.
Dombyranyń eki ishegi eshqashan tildespeıdi,
Olardy shanaqta saýsaqtar qosady.
Muhıttyń tereńinen jetken ún
Qos ishektiń kókireginde kúmbirleıdi.
Ardaq shyǵarmalarynan keıin siz shytyrman sújettiń áserin emes, kóz aldyńyzda uzaq ta baıaý qalyqtaǵan sýretti ǵana elestete alasyz. Shyǵarmashylyǵynan kıno, sýret óneriniń krıterıılerinen jamap-jasqalǵan jasampazdyǵyn ańǵarýǵa bolady. Tarkovskııdiń kórermenin fınalǵa daıyndaıtyn tapjylmas kartınalaryndaı Ardaq ta oqyrmanyna ózin túsindirip beretin sýretterdi laqtyra beredi, ózektegi oıyn berip tynýǵa asyqpaıdy. Ardaqty túgel oqyp bolǵasyn túsinesiń.
***
Túgel oqyp bolǵasyn da túsinbeısiń. Óıtkeni, sanańyzda qıqa-jıqa kesindiler, battasqan boıaýlar, jelkesi qıylyp qala beretin oı aǵysy, bir barmaǵyn búgip qalǵan ıdeıa... sizge týyndygerdiń jazbasyn qabyldatpaı tastaıdy. Kúmán keltire bastaısyz. Biraq, tastúıin dıalog, shyǵynsyz baıandalý tásili, ish bermeıtin tutas tirkester avtordyń jazýǵa mashyqtanǵanyn ańǵartady. Beıne bir barmaǵy jańa jazylyp qalamsap ustaǵan búldirshinniń óz sanasynda ádiptep salǵan sýretin sizge bile tura "bul ne?" dep qoıǵan suraǵyndaı.
Siz tikburyshty, úshburyshty, qulaǵy da bar, dóńgeleı bitken denesi bar, biraq pishini eshbir zatqa anyq uqsamaıtyn sýretke uzaq qadalasyz. "It pa? Joq. Tanki ma? Joq. Mashına ma? Joq. Úı ma? Joq. Bala-aý, onda ne? Mysyq!" Mine, jaýap. Ardaq, óz sanasyndaǵy sýretti obrazben oınatyp sózge quıǵanda siz shyǵarmanyń tereńin birden uǵa qoımaısyz. Óleńi de, qara sózi de sol. "Ólgen adam", "Ras pa, áje", "Aǵyrabı" sekildi áńgimelerin, bálkim, úsh qaıtara oqý kerek shyǵar, sonda da "mynaý shyǵar, anaý shyǵar" dep sanańyzda uzaq taldaýǵa túsesiz. Shyny kerek, bas qatyrýǵa tyryspaısyz da. Bolmashyny sóz etip, ne aıtqysy keldi dep kitapty jaba salasyz. Jaba salasyz ǵoı, biraq... Zerdelep kórsek she?
"Ras pa, áje" áńgimesi sondaı áńgime. Áńgimedegi bar mysal – bos turǵan tor. Ájesi únemi jazdykúni bos turǵan tordy aýlaǵa shyǵaryp qoıyp, kún kózine jylynyp otyratyn. Bala muny sol qalpynsha este saqtap qalypty. Bos tordy nege ustaıdy, sonshama nege baptaıdy degen alǵashqy saýal osy jerde týyndaıdy. Joldas dosynyń bos tordy ustaý - aqyry torǵa qus qondyrýmen bitetin hıkaıasyn estigende – ájesiniń nıetin ańdaǵandaı bolamyz. Keıin, avtordyń tús kórip "Ras pa, áje" degeni tipti, neni rastaýy múmkin degen taǵy saýal týyndatady. Avtor ájesiniń úıine barǵanda tor joq bop shyǵady. Áńgime barysynda ájesiniń tory men dosynyń tor týraly hıkaıasynyń lınıalyq birligi tutaspaı jatady. Avtor bizge bir abzas sóılemdi kórsetpeı qoıǵandaı kúı keshemiz. Al, rasynda, ájesiniń bos tordy baptap ustaýy, kún kózine shyǵaryp qoıýy – áldebir uzaq sarylǵan úmittiń, saǵynyshtyń beınesi bolýy múmkin, al dosynyń tor týraly hıkaıasy ájesiniń bul qylyǵyn ashyp beredi. Nıetińe qaraı, qaısibir zatty úırenshikti ǵadetteı kóz aldyńa elestetip isteı berseń, kúnderdiń kúninde ol realǵa aınalady. Qaısybir bastamanyń tiregi – áýelgi beısanaly áreketten, nemese izgi tilektiń ańdaýsyz áreketimen júzege asyp jatady. Jazamyn dep kúnde aq qaǵaz ben qalamsapty ustap qarasań, oqımyn dep kúnde bir kitapqa nazar salar bolsań, kúnderdiń kúninde ol kitapty oqısyń, ol qaǵazǵa sózder jazylady. Dostoveskııdiń "Idıotynda" qonaqqa barǵan knáz Myshkın qumyrany "syndyryp almańyz" degen eskertpesin kóz aldyna elestete berip, aqyry qumyrany syndyryp tynatyny esińizdi me? Al, avtor, "Ras pa, áje" deýi – "shyn ba, men tyryssam, talpynsam bolǵany tilegimniń oryndalýy ǵajap emes qoı" degen ańdaýsyz oı aıtady. Oqyrman, bul shyǵarmanyń kiltin psıhoanalıtıkalyq taldaýǵa salsaq qana qupıasyn asha alamyz. Shyǵarmanyń kórkemdik qupıasy da sol – avtor ájesiniń bos toryna bala kezden kózi túsken, keýdesine kóshirip alǵan. Avtor boıynda da osy bos tordyń nyshany jatyr. Bul óz keýdesin bostyq kernegen zaman adamynyń zary emeı nemene?
***
Ardaq Nurǵazy Tarbaǵataı taýynyń týmasy. Almatydaı dúrdeı qalada postmodernıstik baǵyttaǵy ádebı tartys-talastardyń ortasynda saýatty pikir aıta alatyn, ornyqty ustanymy, jeke kózqarasy bar jazýshy. Tarbaǵataıdan bir ýys topyraq Almatyǵa ornyǵyp, qunaryn jaıyp, jergilikti qara topyraqqa qanshalyqty juǵysty, juǵymdy hám qunarynan qanshalyqty qaýlaǵan qaraǵaı bas kótererin bir ǵazız ýaqyttyń ózi sheshedi. Biz tek, qalamgerdiń tabıǵatyna, bolmysyna sholý jasadyq.
Saǵadat Ordasheva,
Aqtóbe qalasy
