Onlain oqýdyń olqylyqtary týraly pedagogika ǵylymdarynyń kandidaty, Nur-Sultan qalasyndaǵy I.Jansúgirov atyndaǵy №58 mektep-gimnaziiasynyń direktory Samal Botahanqyzy aityp berdi.
...
Birinshisi - onlain oqý kezinde muǵalimdi asa qajet etpei kerek aqparatty ózdiginen izdenip oqýǵa beiimi bar oqýshylar. Mundai balalarǵa qashyqtan oqý paidaly boldy. Sebebi óziniń álemine kirip, qyzyq taqyrypty zertteýge múmkinshiligi artty. Qazirgi jańa oqytý tehnologiiasynyń meńzeitini de muǵalim tek baǵyt-baǵdar berýshi. Al bilim alýshy ary qarai pándi tek memlekettik baǵdarlama boiynsha ǵana emes, basqa da shet memleketterdiń saittarynan oqyp salystyrmaly túrde analiz jasaýǵa daǵdylanýy kerek. Bul arada oqytýshy men oqýshy arasynda tikelei bailanys joq degen sóz emes. Mektebimizdegi 2600 balanyń 20%-y osy oqýshylardyń qatarynan tabyldy.
Ekinshisi –
mundai ádiske buryn-sońdy arnaiy ázirlenip, beiimdelmegen oqýshyǵa da, oqytýshyǵa da beitanys dúnie boldy. Basyna jái túskendei, ábirjip qaldy.
Oǵan qosa oqytýshydan araqashyqtyqta oqý tek balany ǵana emes ata-anasyn da úlken streske alyp keldi. Onlain oqý kezinde olqylyqtar kóp baiqaldy. 7-shi synypqa endi kóshken oqýshylar úshin qiyn boldy. Sebebi, fizika, himiia syndy tehnikalyq pánderdi jańa meńgereiin dep jatqan balaǵa túsiniksiz jáne qiyn dúnie bolyp kórindi. Sondai-aq jazý sabaqtaryn kompiýter arqyly oryndaǵandyqtan, orfografiia birshama aqsańdap qaldy. Qazirgi bizdiń mindet - sol kezde jiberip alǵan oqý shyǵyndaryn jyldam qalpyna keltirý.
Shyny kerek, biz qazir qiyn jaǵdaida turmyz. Eki jyldai onlain rejimge úirenip qalǵan balany qazir qaita dástúrli oqý úderisine alyp kelý ońai bolyp turǵan joq. Sebebi onlain oqý balany jattandy, qurǵaq oqýǵa daǵdylandyryp tastaǵandyqtan, ony qaita bilimge degen qushtarlyǵyn oiatý muǵalimniń moinynda turǵan úlken júk. Ol úshin oqytýshy pedagogikalyq jáne psihologiialyq turǵydan bilikti bolýy mańyzdy.
«Aýyrǵanyn jasyrǵan óledi» demekshi, qazir biz bar máseleni ashyq aityp, sonymen úzdiksiz jumys jasap kúresýimiz kerek. Muǵalimder kúnde sabaqtan tys balalardy alyp qalyp qosymsha bilim berýde. Jáne ár oqýshy ózińe unaityn muǵalimdi tańdaýǵa quqy bar.
Iaǵni, bul oqýshynyń oqýǵa degen yntasyn kúsheitedi. Óz kezeginde, ákimshilik ujym ár synyptyń tek bilim deńgeiin ǵana emes, psihologiialyq ahýalyn, qaýipsizdik jaǵdaiyn baqylap otyrady. Bir qyzyǵy, onlain kezinde mekteptiń bilim sapasy túsken joq.
Al oflain rejimge kóshkennen keiin bilim sapasy birshama túskeni baiqaldy. Onyń sebebin anyqtaǵan kezde bala tapsyrma oryndaý kezinde kómekshi quraldardy paidalanǵany belgili boldy. Balalar qazir qaita beiimdelý kezeńinen ótip jatyr. Bir toqsan boiy biz olarmen úzdiksiz jumys jasaýdamyz.
Psiholotardyń aitýynsha, oqýshy óz úiin, óz bólmesin sabaq orny dep qabyldai bermeidi. Óitkeni bala mektepke kelgende: «sabaq bastaldy» degen signal alady, úzilis qońyraýyn estigende: «sabaq bitti» dep qabyldaidy. Oqý barysynda qozǵalys, qimyl-áreket, áleýmettik belsendilik te óte mańyzdy. Bir-birimen qarym-qatynas jasai otyryp, balalar óz boiyndaǵy aqparatty qabyldaý, igerý tustaryn kúsheite túsedi.
Men óz tájiribemde ańǵarǵanym oqýshyǵa «mynany oqy, jaz» dep tapsyrma bergennen góri, shyǵarmashylyq qabiletin damyta bilýi odan da mańyzdy. Iaǵni, túrli mektep jobalaryna, olimpiadalarǵa qatystyrý kerek. Qazir bizde 15 túrli joba qolǵa alynyp tur: «Naýka v shkole», «Bolashaq himik», «Kvanttyq mehanika», «Atilla» degen jobalar arqyly balanyń tehnikalyq pánderge qyzyǵýshylyǵyn arttyrýdamyz.
Oqytý protsesinde toptyq dinamika degen túsinik bar, munda psihologiialyq yntalandyrý faktorlary erekshe tásilmen jumys isteidi. Aitalyq, balalar bir-birimen jarysýy múmkin nemese olar synyptastarynyń aldynda meilinshe aqyldy, qyzyqty bolyp kóringisi keledi. Sodan da top aldynda, kópshilik aldynda tyrysyp baǵý degen umtylys paida bolady. Balanyń oqyp, bilim alý motivatsiiasy ádette top ishinde qalyptasýy zańdy qubylys.
Qashyqtan oqý kezinde jumysta júrgen ata-ana úide otyrǵan balanyń sabaǵyn barynsha baqylap, qadaǵalai da bermeidi. Osynyń saldarynan balanyń tártibi de tómendep ketken.
Baýyrjan Momyshuly «tártipke baǵynǵan qul bolmaidy» demekshi, balaǵa birinshi jaqsy tárbie berý kerek. Qazir bilim ministri Ulttyq qundylyqtarymyzdy joǵaltyp almaý úshin sabaq arasyndaǵy úzilisterde oqýshylardyń qara dombyrany qolǵa alyp túrli kúilerdi oryndaýy, umyt bolyp bara jatqan qazaq ánderin tyńdaýy beker jasap jatqan dúnie emes. Sondai-aq Abaidyń qara sózderin, aqyndardyń shyǵarmalaryn oqytyp, oqýshylardyń rýhani dúniesin baiytýǵa úlken mán berýimiz – jarqyn bolashaqqa jasalyp otyrǵan úlken qadam. Árbir qazaq jastary ón boilarynda ulttyq namysyn joǵary qoiý kerek. Elimizdiń beibit aspanynda ómir súrip jatqan qazaq jastarynyń bilimdi bolýy úshin bar kúsh-jigerimizdi jumsap jumys jasaimyz. El senimin, úmitin aqtaý – jastardyń qolynda.
