Depýtat Nazarbaevsyz ótken partıanyń kezekten tys sezi asa mańyzdy tarıhı oqıǵa boldy dep sanaıdy. Sebebi, bul kúni «tek qana partıanyń basshylyǵy aýysqan joq, saıası elıta aýysqan».
«Dálirek aıtsaq, 30-jyl memleketti basqarǵan top saıası arenadan ketti.
Jalpy, biz mınıstrlerdiń aýysýy, partıanyń basshylyǵynyń aýysýy jóninde aıtqanda odan eshqandaı sensasıa jasaýdyń qajeti joq.
Adamnyń tabıǵaty sol- bireý keledi, bireý ketedi. Dál sol sıaqty saıasatta da toptar aýysyp turýy qajet. Ondaı aýysý bolmasa, saıası organızm turyp qalǵan sý tárizdi "borsyp ketedi", – dedi Saırov.
Osy sebepti bılik jıi-jıi aýysyp turý eken, sol kezde ǵana alǵa jyljý, damý tendensıalary týraly aıtýǵa bolady.
Depýtat óz tarapynan «Eski júıe ornyn ońaıshylyqpen bosatpaıdy. Áýlet alysqa uzaǵan joq» degen kúmánshil aýdıtorıaǵa:
"Nur Otan" partıasyna jetekshilik etken bıleýshi top aýysyp, birjolata ketti, – dep jaýap qatqan. Saırov osy oraıda eks-prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń róline toqtala ketken.
Onyń paıymdaýynsha, Nursultan Nazarbaevtyń 2004-jylǵa deıingi Qazaqstan memleketiniń shekarasyn bekitý, Elordany kóshirý, elimizdegi ekonomıkalyq reformalardy jasaý jónindegi eńbekterin eshkim joqqa shyǵara almaıdy.
«Bul memleketimizdiń buǵanasynyń qataıýy, shańyraǵynyń myǵym bolýyna qosylǵan erekshe úles!
Biraq, medaldyń ekinshi jaǵy da bar.
Elimizdiń búkil halyq bolyp jasaǵan ekonomıkalyq ıgilikterin jekelengen toptardyń enshisine berip qoıǵan, halyq ash-jalańash otyrǵanda sol halyqtyq menshikti "ózderine bóle-jara" aýdaryp alǵanda osy top.
Keshegi, "Azattyq" radıosy kórsetken, Alataýdyń bókterindegi qanshama gektarǵa salynǵan záýlim saraılardy barlyǵymyz kórdik. Al qanshama bizdiń týǵan týys, aǵaıyndarymyz qalada óziniń Konstıtýsıamen bekitilgen 10-sotyq jerlerin ala almaı, zar qaqsap júr.
Qańtarda kóshege shyqqan, sol aýyldan qalaǵa kelip, 10-sotyq jerge ıe bola almaǵan ózimizdiń týǵan-týystarymyz», – deıdi depýtat.
Saırov muny teńsizdiktiń kórinisi dep sanaıdy. Sonyń saldarynan «áleýmettik kontrast» týyndap, ol óz kezeginde «qoǵamdyq alaýyzdyqtyń katalızatoryna» aınalǵan.
"Dosyń jylatyp aıtady", bul shyndyqty biz aıtýǵa dátimiz jetýi tıis. Bul búgingi ómir shyndyǵy.
Memleketimizde áleýmettik ádilettilik prınsıpteri ornyǵýy tıis.
Aýyl jastarynyń bilimin arttyryp, olarǵa "áleýmettik lıft" qalyptastyrý óte mańyzdy. Mıllıardttaǵan somany EKSPO-ǵa, LRT-ǵa jumsadyq. Osy somany aýyl-aımaqqa salý qajet.Aýyl bizdiń asyl qazynamyz! Shekaralyq aýdandardy ashý kerek», – dep esepteıdi Saırov.
...
Sondaı-aq depýtat partıa sezinde sóz sóılegen prezıdent Toqaevtyń birqatar ýájin quptap otyr.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev kúzde "saıası reformalar baǵdarlamasy jarıalanǵannan keıin, partıadan shyǵýy yqtımal" ekendigin jarıalaǵan.
Saırovtyń pikirinshe, bul durys qadam. Óıtkeni prezıdent Qazaqstannyń búkil halqynyń muń-múddesin qorǵaýy kerek.
Al partıa ótken saıası júıeniń qoǵamdyq-saıası, qarjylyq-ekonomıkalyq múddelerin qorǵaýǵa baǵyttalǵan qoǵamdyq organızm bolǵan.
«Partıada eki jyl ishinde reforma júrip, praımerız ótkizilip, qoǵammen tyǵyz baılanys tetikteri jasaldy. Osy tendensıany tereńdetý mańyzdy.
Endi, "Nur Otan" partıasyna óziniń jumysyn qoǵamnyń, azamattardyń, adamdardyń saıası, ekonomıkalyq múddelerin qorǵaýǵa qabiletti uıymǵa aınalý mindeti tur. Óte aýyr mindet.
Osy mindet úrdisinen shyǵa alsaq, partıa naqty "parlamenttik" reń alyp, progresıvti uıymǵa aınalady.
Ol úrdisten shyǵý úshin ne isteý kerek ekendigin partıa Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev jan-jaqty aıtyp berdi», – deıdi depýtat.
...
Saırov partıanyń atyn ózgertý qajet degen ustanymda. «Nur Otan» múshesi saıası uıymǵa rebrendıng qajet dep esepteıdi. Barlyq saıası kúshterge "Ashyq esik" saıasaty partıanyń eń basty qundylyǵy bolýy kerek.
Onyń aıtýynsha partıanyń aldynda óte kurdeli, qıyn, qym-qıǵashy mol sapar tur.
Depýtat prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń da saıası sheshimderin logıka sheńberinde qarastyrý kerek dep paıymdaıdy
Óz tarıhynda alǵash ret asa kúrdeli saıası-ekonomıkalyq reformasıany basynan keshirip jatqan Qazaqstan úshin bul ózgerister baqylaýdan shyǵyp ketpeýi kerek. Memlekettilikti saqtap qalýda osy jaıtqa kóńil bólgen jón.
Sóı degen memlekettilikten aıyrylyp qalý bir ǵana mezet ekendigin "qaıǵyly qańtar" kórsetti dep tujyrymdaıdy.
«Prezıdent «Nur Otannyń» Parlamenttegi Fraksıasyn paıdalanyp, Úkimetke yqpalyn kúsheıte otyryp tezirek, ekonomıkalyq effektige jetýdi kózdeıdi.
Óıtkeni, qazir bizdiń barlyǵymyzǵa halyqqa, azamattarǵa olardyń ómiriniń jaqsaryp kele jatqandyǵy jóninde naqty "sıgnal" qajet. Prezıdent Qazaqstannyń memlekettiligi úshin jaýapty birden-bir tulǵa. Bul óte aýyr júk! Sondyqtan, ol kisi júıeli túrde, birte-birte, jan-jaǵyn baǵdarlap, on ret oılana otyryp sheshim qabyldaýy qajet. Másele osynda», – deıdi Saırov.
Aıtpaqtaıyn...
Dál osy Erlan Saırov pen áriptesi, áıgili «Qazaq mısıasynyń» avtory Berik Ábdiǵalıuly Premer-mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovqa saýal joldaǵan eken.
Depýtattar «Qazaqstannyń basty áleýmettik problemasynyń biregeıi – halyqtyń basym bóliginiń kedeıligi» ekenin ashyp aıtqan.
«Qala men Dala» hattyń bir múshesin buzbaı, qaz-qalpynda jarıalaǵandy jón kórdi.
...
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn ázirleýdi tapsyrdy.
«Árbir basqarý deńgeıinde kedeılikti azaıtýdyń naqty kórsetkishterin belgileý kerek», - dedi Prezıdent.
Dúnıejúzilik bank álemdegi kedeıliktiń eki shegin qarastyrǵan: tabysy ortashadan tómen elder úshin kúnine bir adamǵa 3,2 AQSH dollary, tabysy ortashadan joǵary elder úshin 5,5 AQSH dollary.
Al Qazaqstanda eń tómengi kúnkóris deńgeıi 2,8 dollardy quraıdy, Reseıde kúnine 6 dollar.
Eń tómengi kúnkóris deńgeıi óte tómen bolǵannyń ózinde, 2021 jyly tabysy kúnkóris deńgeıinen tómen adamdar sany– resmı túrde 998 myń adam boldy.
Al beıresmı sarapshylar bul kórsetkishtiń 1,5 mln, odan da joǵary ekendigin aıtady.
Ómir kórsetkendeı, halyqtyń jappaı kedeıligi memleketke óte qymbatqa túsedi!
İshki jalpy ónimniń eselep ósýine qaramastan, Qazaqstan ondaǵan jyldar boıy, kedeılik shegin kótermeı keledi.
Búginde Qazaqstan eń tómengi kúnkóris deńgeıi álemdegi eń tómen elderdiń biri jáne Nıgerıa, Angola, Venesýela, Gabon sıaqty elderdiń deńgeıinde tur.
Al Eýropalyq elderde kedeılik ortasha tabystyń 60% deńgeıinde belgilenedi.
Sonymen birge, pandemıa bastalǵannan beri turmysy tómen úı sharýashylyqtarynyń qarjysyna nuqsan keltiretin ınflásıanyń ósýine baılanysty áleýmettik tólemderdiń tıimdiligi tómendedi.
Mysaly, Qazaqstanda halyqtyń eń az qamtylǵan 40 paıyzy óz búdjetiniń 59 paıyzyn azyq-túlik ónimderine jumsaıdy.
Keı kezderi bul kórsetkish odan da joǵary.
Elimizde azamattardyń tómen áleýmettik jaǵdaıynyń eki ındıkatory bar - eń tómengi kúnkóris shegi jáne kedeılik shegi. Kedeılik shegi, eń tómengi kúkóris sheginiń, ıaǵnı 36 myń teńgeniń 70 - paıyzyn quraıdy.
Bul ertedegi Úkimetterdiń halyqqa aqshany az tóleý úshin istep qoıǵan «qýlyǵy».
Iaǵnı, áleýmettik kómek alǵyń kelse, «sińir kedeı» bolýyń kerek!
Osy tavtalogıanyń nátıjesinde, 2020 jyly baǵanyń turaqty ósýine baılanysty áleýmettik kómekke suranys ósip, zárý adamdardyń sany artsa da, ataýly áleýmettik kómekpen qamtylǵan adamdardyń sany azaıǵan.
Bul faktor óz kezeginde zárý azamattardyń áleýmettik jaǵdaıyn múldemge turalatyp jiberdi!
«Nur-Otan» partıasynyń fraksıasy kedeılikpen kúresý úshin Úkimet mynadaı sharalar qarastyrýy qajet dep esepteıdi.
- Eldegi jalpy ishki ónim deńgeıine, halyqaralyq standarttarǵa sáıkes Qazaqstanda kedeılik shegin arttyrý. Qoǵam ishindegi kedeılik týraly kózqarasqa sáıkes keletin, kedeıliktiń jańa anyqtamasyn engizý.
- Eń tómengi kúnkóris shegi men kedeılik shegin biriktire otyryp, eń tómengi kúnkóris shegin arttyrý.
- Eki eń tómengi jalaqy mólsherinde tabys alatyn azamattardy jeke tabys salyǵynan bosatý.
- Eń tómengi jalaqyny jyl saıyn ındeksasıalaý máselesin sheshý.
- Eń tómengi jalaqy alatyn azamattardyń jumyssyzdyq boıynsha saqtandyrý somasyn arttyrý arqyly saqtandyrý júıesin jetildirý.
Máseleni sheshe otyryp, zańda bekitilgen merzimde jaýap berýińizdi suraımyn.
Qurmetpen,
Májilis depýtattary,
«Nur-Otan» Fraksıasy músheleri
E.Saırov
B.Ábdiǵalıuly
