Depýtat Nazarbaevsyz ótken partiianyń kezekten tys sezi asa mańyzdy tarihi oqiǵa boldy dep sanaidy. Sebebi, bul kúni «tek qana partiianyń basshylyǵy aýysqan joq, saiasi elita aýysqan».
«Dálirek aitsaq, 30-jyl memleketti basqarǵan top saiasi arenadan ketti.
Jalpy, biz ministrlerdiń aýysýy, partiianyń basshylyǵynyń aýysýy jóninde aitqanda odan eshqandai sensatsiia jasaýdyń qajeti joq.
Adamnyń tabiǵaty sol- bireý keledi, bireý ketedi. Dál sol siiaqty saiasatta da toptar aýysyp turýy qajet. Ondai aýysý bolmasa, saiasi organizm turyp qalǵan sý tárizdi "borsyp ketedi", – dedi Sairov.
Osy sebepti bilik jii-jii aýysyp turý eken, sol kezde ǵana alǵa jyljý, damý tendentsiialary týraly aitýǵa bolady.
Depýtat óz tarapynan «Eski júie ornyn ońaishylyqpen bosatpaidy. Áýlet alysqa uzaǵan joq» degen kúmánshil aýditoriiaǵa:
"Nur Otan" partiiasyna jetekshilik etken bileýshi top aýysyp, birjolata ketti, – dep jaýap qatqan. Sairov osy oraida eks-prezident Nursultan Nazarbaevtyń róline toqtala ketken.
Onyń paiymdaýynsha, Nursultan Nazarbaevtyń 2004-jylǵa deiingi Qazaqstan memleketiniń shekarasyn bekitý, Elordany kóshirý, elimizdegi ekonomikalyq reformalardy jasaý jónindegi eńbekterin eshkim joqqa shyǵara almaidy.
«Bul memleketimizdiń buǵanasynyń qataiýy, shańyraǵynyń myǵym bolýyna qosylǵan erekshe úles!
Biraq, medaldyń ekinshi jaǵy da bar.
Elimizdiń búkil halyq bolyp jasaǵan ekonomikalyq igilikterin jekelengen toptardyń enshisine berip qoiǵan, halyq ash-jalańash otyrǵanda sol halyqtyq menshikti "ózderine bóle-jara" aýdaryp alǵanda osy top.
Keshegi, "Azattyq" radiosy kórsetken, Alataýdyń bókterindegi qanshama gektarǵa salynǵan záýlim sarailardy barlyǵymyz kórdik. Al qanshama bizdiń týǵan týys, aǵaiyndarymyz qalada óziniń Konstitýtsiiamen bekitilgen 10-sotyq jerlerin ala almai, zar qaqsap júr.
Qańtarda kóshege shyqqan, sol aýyldan qalaǵa kelip, 10-sotyq jerge ie bola almaǵan ózimizdiń týǵan-týystarymyz», – deidi depýtat.
Sairov muny teńsizdiktiń kórinisi dep sanaidy. Sonyń saldarynan «áleýmettik kontrast» týyndap, ol óz kezeginde «qoǵamdyq alaýyzdyqtyń katalizatoryna» ainalǵan.
"Dosyń jylatyp aitady", bul shyndyqty biz aitýǵa dátimiz jetýi tiis. Bul búgingi ómir shyndyǵy.
Memleketimizde áleýmettik ádilettilik printsipteri ornyǵýy tiis.
Aýyl jastarynyń bilimin arttyryp, olarǵa "áleýmettik lift" qalyptastyrý óte mańyzdy. Milliardttaǵan somany EKSPO-ǵa, LRT-ǵa jumsadyq. Osy somany aýyl-aimaqqa salý qajet.Aýyl bizdiń asyl qazynamyz! Shekaralyq aýdandardy ashý kerek», – dep esepteidi Sairov.
...
Sondai-aq depýtat partiia sezinde sóz sóilegen prezident Toqaevtyń birqatar ýájin quptap otyr.
Prezident Qasym-Jomart Toqaev kúzde "saiasi reformalar baǵdarlamasy jariialanǵannan keiin, partiiadan shyǵýy yqtimal" ekendigin jariialaǵan.
Sairovtyń pikirinshe, bul durys qadam. Óitkeni prezident Qazaqstannyń búkil halqynyń muń-múddesin qorǵaýy kerek.
Al partiia ótken saiasi júieniń qoǵamdyq-saiasi, qarjylyq-ekonomikalyq múddelerin qorǵaýǵa baǵyttalǵan qoǵamdyq organizm bolǵan.
«Partiiada eki jyl ishinde reforma júrip, praimeriz ótkizilip, qoǵammen tyǵyz bailanys tetikteri jasaldy. Osy tendentsiiany tereńdetý mańyzdy.
Endi, "Nur Otan" partiiasyna óziniń jumysyn qoǵamnyń, azamattardyń, adamdardyń saiasi, ekonomikalyq múddelerin qorǵaýǵa qabiletti uiymǵa ainalý mindeti tur. Óte aýyr mindet.
Osy mindet úrdisinen shyǵa alsaq, partiia naqty "parlamenttik" reń alyp, progressivti uiymǵa ainalady.
Ol úrdisten shyǵý úshin ne isteý kerek ekendigin partiia Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev jan-jaqty aityp berdi», – deidi depýtat.
...
Sairov partiianyń atyn ózgertý qajet degen ustanymda. «Nur Otan» múshesi saiasi uiymǵa rebrending qajet dep esepteidi. Barlyq saiasi kúshterge "Ashyq esik" saiasaty partiianyń eń basty qundylyǵy bolýy kerek.
Onyń aitýynsha partiianyń aldynda óte kurdeli, qiyn, qym-qiǵashy mol sapar tur.
Depýtat prezident Qasym-Jomart Toqaevtyń da saiasi sheshimderin logika sheńberinde qarastyrý kerek dep paiymdaidy
Óz tarihynda alǵash ret asa kúrdeli saiasi-ekonomikalyq reformatsiiany basynan keshirip jatqan Qazaqstan úshin bul ózgerister baqylaýdan shyǵyp ketpeýi kerek. Memlekettilikti saqtap qalýda osy jaitqa kóńil bólgen jón.
Sói degen memlekettilikten aiyrylyp qalý bir ǵana mezet ekendigin "qaiǵyly qańtar" kórsetti dep tujyrymdaidy.
«Prezident «Nur Otannyń» Parlamenttegi Fraktsiiasyn paidalanyp, Úkimetke yqpalyn kúsheite otyryp tezirek, ekonomikalyq effektige jetýdi kózdeidi.
Óitkeni, qazir bizdiń barlyǵymyzǵa halyqqa, azamattarǵa olardyń ómiriniń jaqsaryp kele jatqandyǵy jóninde naqty "signal" qajet. Prezident Qazaqstannyń memlekettiligi úshin jaýapty birden-bir tulǵa. Bul óte aýyr júk! Sondyqtan, ol kisi júieli túrde, birte-birte, jan-jaǵyn baǵdarlap, on ret oilana otyryp sheshim qabyldaýy qajet. Másele osynda», – deidi Sairov.
Aitpaqtaiyn...
Dál osy Erlan Sairov pen áriptesi, áigili «Qazaq missiiasynyń» avtory Berik Ábdiǵaliuly Premer-ministrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovqa saýal joldaǵan eken.
Depýtattar «Qazaqstannyń basty áleýmettik problemasynyń biregeii – halyqtyń basym bóliginiń kedeiligi» ekenin ashyp aitqan.
«Qala men Dala» hattyń bir múshesin buzbai, qaz-qalpynda jariialaǵandy jón kórdi.
...
Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn ázirleýdi tapsyrdy.
«Árbir basqarý deńgeiinde kedeilikti azaitýdyń naqty kórsetkishterin belgileý kerek», - dedi Prezident.
Dúniejúzilik bank álemdegi kedeiliktiń eki shegin qarastyrǵan: tabysy ortashadan tómen elder úshin kúnine bir adamǵa 3,2 AQSh dollary, tabysy ortashadan joǵary elder úshin 5,5 AQSh dollary.
Al Qazaqstanda eń tómengi kúnkóris deńgeii 2,8 dollardy quraidy, Reseide kúnine 6 dollar.
Eń tómengi kúnkóris deńgeii óte tómen bolǵannyń ózinde, 2021 jyly tabysy kúnkóris deńgeiinen tómen adamdar sany– resmi túrde 998 myń adam boldy.
Al beiresmi sarapshylar bul kórsetkishtiń 1,5 mln, odan da joǵary ekendigin aitady.
Ómir kórsetkendei, halyqtyń jappai kedeiligi memleketke óte qymbatqa túsedi!
Ishki jalpy ónimniń eselep ósýine qaramastan, Qazaqstan ondaǵan jyldar boiy, kedeilik shegin kótermei keledi.
Búginde Qazaqstan eń tómengi kúnkóris deńgeii álemdegi eń tómen elderdiń biri jáne Nigeriia, Angola, Venesýela, Gabon siiaqty elderdiń deńgeiinde tur.
Al Eýropalyq elderde kedeilik ortasha tabystyń 60% deńgeiinde belgilenedi.
Sonymen birge, pandemiia bastalǵannan beri turmysy tómen úi sharýashylyqtarynyń qarjysyna nuqsan keltiretin infliatsiianyń ósýine bailanysty áleýmettik tólemderdiń tiimdiligi tómendedi.
Mysaly, Qazaqstanda halyqtyń eń az qamtylǵan 40 paiyzy óz biýdjetiniń 59 paiyzyn azyq-túlik ónimderine jumsaidy.
Kei kezderi bul kórsetkish odan da joǵary.
Elimizde azamattardyń tómen áleýmettik jaǵdaiynyń eki indikatory bar - eń tómengi kúnkóris shegi jáne kedeilik shegi. Kedeilik shegi, eń tómengi kúkóris sheginiń, iaǵni 36 myń teńgeniń 70 - paiyzyn quraidy.
Bul ertedegi Úkimetterdiń halyqqa aqshany az tóleý úshin istep qoiǵan «qýlyǵy».
Iaǵni, áleýmettik kómek alǵyń kelse, «sińir kedei» bolýyń kerek!
Osy tavtalogiianyń nátijesinde, 2020 jyly baǵanyń turaqty ósýine bailanysty áleýmettik kómekke suranys ósip, zárý adamdardyń sany artsa da, ataýly áleýmettik kómekpen qamtylǵan adamdardyń sany azaiǵan.
Bul faktor óz kezeginde zárý azamattardyń áleýmettik jaǵdaiyn múldemge turalatyp jiberdi!
«Nur-Otan» partiiasynyń fraktsiiasy kedeilikpen kúresý úshin Úkimet mynadai sharalar qarastyrýy qajet dep esepteidi.
- Eldegi jalpy ishki ónim deńgeiine, halyqaralyq standarttarǵa sáikes Qazaqstanda kedeilik shegin arttyrý. Qoǵam ishindegi kedeilik týraly kózqarasqa sáikes keletin, kedeiliktiń jańa anyqtamasyn engizý.
- Eń tómengi kúnkóris shegi men kedeilik shegin biriktire otyryp, eń tómengi kúnkóris shegin arttyrý.
- Eki eń tómengi jalaqy mólsherinde tabys alatyn azamattardy jeke tabys salyǵynan bosatý.
- Eń tómengi jalaqyny jyl saiyn indeksatsiialaý máselesin sheshý.
- Eń tómengi jalaqy alatyn azamattardyń jumyssyzdyq boiynsha saqtandyrý somasyn arttyrý arqyly saqtandyrý júiesin jetildirý.
Máseleni sheshe otyryp, zańda bekitilgen merzimde jaýap berýińizdi suraimyn.
Qurmetpen,
Májilis depýtattary,
«Nur-Otan» Fraktsiiasy músheleri
E.Sairov
B.Ábdiǵaliuly
