Keńeske QR Energetika vitse-ministri Ashat Hasenov, «QazMunaiGaz» AQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Dáýletjan Hasanov, QR Energetika ministrliginiń kómirsýtekter jáne jer qoinaýyn paidalaný salasyndaǵy memlekettik baqylaý departamentiniń direktory Arymbek Qudaibergen, QR TJM ónerkásiptik qaýipsizdik komiteti tóraǵasynyń orynbasary Samat Qazaqbaev, QR Energetika ministrliginiń Munai-gaz keshenindegi memlekettik inspektsiianyń bas óńiraralyq basqarmasy basshysynyń orynbasary Nurlan Ómirbaev, «Aq Beren» mekemesiniń Mańǵystaý oblysy filialynyń basshysy, «KÁAQQ Respýblikalyq ortalyq shtaby» ókilderi, «Mańǵystaýmunaigaz» AQ, «Ózenmunaigaz» AQ, «Qarajanbasmunai» AQ bas direktorlary, «Bozashy Munai» JShS ókilderi, Mańǵystaý oblysy TJD jáne sala ardagerleri qatysty.
Keńeske qatysýshylar ken ornyndaǵy órtti sóndirý boiynsha birqatar usynystaryn aitty. «Bozashy Munai» JShS bas geology Aleksandr Kasianenko uńǵyma kraterin aýyr burǵylaý eritindisimen toltyrýdy nemese gaz qysymyn tómendetý úshin qosymsha búiirlik uńǵymany qazýdy usyndy.
Jiynda bas qosqandar apatty joiýdyń túrli nusqalaryn ortaǵa saldy sondai-aq, gaz qysymynyń tómendeýine bailanysty órt ózdiginen joiylýy múmkin degen pikirler de aityldy.
– Bizde gaz qysymy tómendep, órttiń ózi sóngenshe kútetin ýaqyt joq. Órtti sóndirý sharalarynyń algoritmi shuǵyl túrde jasalýy kerek. Barlyq jaýapty tulǵalardyń qosylýy qajet. Qarjylandyrýdyń qajetti kólemi men materialdyq-tehnikalyq baza tizbegi kórsetilýi tiis, – dedi sala ardageri Baltabek Qýandyqov.
Jiynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi ken ornyndaǵy órt qarapaiym qaýipsizdik sharalarynyń saqtamaýynan bolýy múmkin ekenin aitty.
– Uńǵymaǵa túsetin gaz qorynyń kólemi men qysymyn anyqtap, ken ornyndaǵy órtti joiý is-sharalar josparyn jedel ázirleý qajet. Jobany merziminen keshiktirmei zerdelep, quzyretti mamandar biraýyzdan maquldaýy tiis. Sondai-aq, ázirleý kezinde jedel sharalar qabyldaý úshin barlyq merdigerlik uiymdar men jaýapty mamandar qatysýy qajet, – dedi Nurlan Noǵaev.
Jiynnan keiin oblys ákimi bastaǵan jumys toby «Ońtústik Qaraturyn» munai-gaz ken ornynyń aýmaǵyna bardy.
Mamandardyń aldyn-ala boljamy boiynsha, tehnogendik apattyń sebebi uńǵymany burǵylaý barysyndaǵy qurylys jumystary kezinde uńǵyma saǵasyndaǵy gazben suiyqty tyǵyzdaýshy jabdyqtyń ashylýynan, iaǵni, germetizatsiialaýdyń buzylýynan bolýy múmkin.
«Kásibi áskerilendirilgen avariialyq-qutqarý qyzmetteriniń respýblikalyq ortalyq shtaby» JShS-nyń qyzmetkerleri men órtke qarsy kúres bólimsheleri apat ornynda órtti tolyqtai joiýǵa daiyn. Alaida burǵydan uzaq ýaqyt gaz-sý óniminiń atqylaýyna bailanysty qazir diametri 15 metr, tereńdigi shamamen 2-ten 3 metrge deiin shuńqyrlar paida bolǵan. Sonyń saldarynan oshaq alańyna arnaiy órt sóndirý jabdyqtaryn jaqyndatý múmkin bolmai otyr.
– Órt bolǵan orynǵa órtke qarsy qyzmet pen kómekshi tehnikanyń jiyntyq jasaǵynnan quralǵan 33 birlik tehnika jáne jeke quramnyń 89 adamy, sondai-aq, arnaiy tehnika jiberildi. Qajetti kúshtermen quraldardyń barlyǵy kezekshilik rejiminde, – dep habarlady Mańǵystaý oblysy TJD.
Esterińizge sala keteiik, órt «Ońtústik Qaraturyn» munai-gaz ken ornynda 9 maýsym túngi saǵat 03-25-te uńǵymany burǵylaý jumystary kezinde, №303 uńǵymadaǵy burǵylaý quraly kóterilip ketip, jer astynan gaz-sý qospasy atqylaýy sebebinen paida bolǵan.
