Keńeske QR Energetıka vıse-mınıstri Ashat Hasenov, «QazMunaıGaz» AQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Dáýletjan Hasanov, QR Energetıka mınıstrliginiń kómirsýtekter jáne jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy memlekettik baqylaý departamentiniń dırektory Arymbek Qudaıbergen, QR TJM ónerkásiptik qaýipsizdik komıteti tóraǵasynyń orynbasary Samat Qazaqbaev, QR Energetıka mınıstrliginiń Munaı-gaz keshenindegi memlekettik ınspeksıanyń bas óńiraralyq basqarmasy basshysynyń orynbasary Nurlan Ómirbaev, «Aq Beren» mekemesiniń Mańǵystaý oblysy fılıalynyń basshysy, «KÁAQQ Respýblıkalyq ortalyq shtaby» ókilderi, «Mańǵystaýmunaıgaz» AQ, «Ózenmunaıgaz» AQ, «Qarajanbasmunaı» AQ bas dırektorlary, «Bozashy Munaı» JSHS ókilderi, Mańǵystaý oblysy TJD jáne sala ardagerleri qatysty.
Keńeske qatysýshylar ken ornyndaǵy órtti sóndirý boıynsha birqatar usynystaryn aıtty. «Bozashy Munaı» JSHS bas geology Aleksandr Kasánenko uńǵyma kraterin aýyr burǵylaý eritindisimen toltyrýdy nemese gaz qysymyn tómendetý úshin qosymsha búıirlik uńǵymany qazýdy usyndy.
Jıynda bas qosqandar apatty joıýdyń túrli nusqalaryn ortaǵa saldy sondaı-aq, gaz qysymynyń tómendeýine baılanysty órt ózdiginen joıylýy múmkin degen pikirler de aıtyldy.
– Bizde gaz qysymy tómendep, órttiń ózi sóngenshe kútetin ýaqyt joq. Órtti sóndirý sharalarynyń algorıtmi shuǵyl túrde jasalýy kerek. Barlyq jaýapty tulǵalardyń qosylýy qajet. Qarjylandyrýdyń qajetti kólemi men materıaldyq-tehnıkalyq baza tizbegi kórsetilýi tıis, – dedi sala ardageri Baltabek Qýandyqov.
Jıynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi ken ornyndaǵy órt qarapaıym qaýipsizdik sharalarynyń saqtamaýynan bolýy múmkin ekenin aıtty.
– Uńǵymaǵa túsetin gaz qorynyń kólemi men qysymyn anyqtap, ken ornyndaǵy órtti joıý is-sharalar josparyn jedel ázirleý qajet. Jobany merziminen keshiktirmeı zerdelep, quzyretti mamandar biraýyzdan maquldaýy tıis. Sondaı-aq, ázirleý kezinde jedel sharalar qabyldaý úshin barlyq merdigerlik uıymdar men jaýapty mamandar qatysýy qajet, – dedi Nurlan Noǵaev.
Jıynnan keıin oblys ákimi bastaǵan jumys toby «Ońtústik Qaraturyn» munaı-gaz ken ornynyń aýmaǵyna bardy.
Mamandardyń aldyn-ala boljamy boıynsha, tehnogendik apattyń sebebi uńǵymany burǵylaý barysyndaǵy qurylys jumystary kezinde uńǵyma saǵasyndaǵy gazben suıyqty tyǵyzdaýshy jabdyqtyń ashylýynan, ıaǵnı, germetızasıalaýdyń buzylýynan bolýy múmkin.
«Kásibı áskerılendirilgen avarıalyq-qutqarý qyzmetteriniń respýblıkalyq ortalyq shtaby» JSHS-nyń qyzmetkerleri men órtke qarsy kúres bólimsheleri apat ornynda órtti tolyqtaı joıýǵa daıyn. Alaıda burǵydan uzaq ýaqyt gaz-sý óniminiń atqylaýyna baılanysty qazir dıametri 15 metr, tereńdigi shamamen 2-ten 3 metrge deıin shuńqyrlar paıda bolǵan. Sonyń saldarynan oshaq alańyna arnaıy órt sóndirý jabdyqtaryn jaqyndatý múmkin bolmaı otyr.
– Órt bolǵan orynǵa órtke qarsy qyzmet pen kómekshi tehnıkanyń jıyntyq jasaǵynnan quralǵan 33 birlik tehnıka jáne jeke quramnyń 89 adamy, sondaı-aq, arnaıy tehnıka jiberildi. Qajetti kúshtermen quraldardyń barlyǵy kezekshilik rejıminde, – dep habarlady Mańǵystaý oblysy TJD.
Esterińizge sala keteıik, órt «Ońtústik Qaraturyn» munaı-gaz ken ornynda 9 maýsym túngi saǵat 03-25-te uńǵymany burǵylaý jumystary kezinde, №303 uńǵymadaǵy burǵylaý quraly kóterilip ketip, jer astynan gaz-sý qospasy atqylaýy sebebinen paıda bolǵan.
