Osy saýaldy Orta Azıa jastaryna qoıǵan Frıdrıh Ebert atyndaǵy qor ókilderi mynadaı bir qyzyqty toqtamǵa kelipti:
«Adamgershilikke qatysty qundylyqtar men ómirlik maqsat-muratyn talqylaý barysynda saýalnamaǵa qatysqan jastardyń 61 paıyzy jeke basynyń abyroıyn saqtaýdy eń mańyzdy orynǵa qoıdy. Jastardyń 66 paıyzy «ádildik adamnyń ómir súrý deńgeıiniń uqsastyǵynda kórinis tabýy tıis» degen pikir bildirdi.
Materıaldyq turǵydan – áleýmettik mártebe men baılyqqa umtylý ekinshi jáne úshinshi oryndy ıelendi. Bul osy otyz jylda Orta Azıada ómirge kelgen urpaq úshin mansapqorlyqtyń basty orynda turmaǵanyn aıǵaqtap tur», – deıdi qor ókilderi.
Dalanews.kz qor sarapshylarynyń tórt jyl boıyna júrgizgen «Orta Azıa jastary» áleýmettik zertteýin nazaryńyzǵa usynady.
Aımaqtaǵy 1985-2000-shy jyldar aralyǵynda ómirge kelgen jastarmen tildesken qor sarapshylary barlyǵy 5000-ǵa tarta azamatty sózge tartypty.
Olardyń dinı kózqarasy
Aımaqtaǵy jastar bos ýaqytyn qalaı ótkizedi, nemes aınalysady, nege qyzyǵady? Ómirlik maqsat-muraty qandaı?
Qor sarapshysy Botagóz Raqyshevanyń aıtýynsha, Orta Azıa jastary jalpy alǵanda dinniń qoǵam ómirindegi rólin kóterýdi qoldaıdy eken.
Saýalnamaǵa qatysqan jastar: «dinniń qoǵamdaǵy rólin kóterý úshin dinı bilimniń deńgeıin ósirý qajet» dep jaýap bergen.
Jastardyń 99 paıyzy dinge senetinin, bulardyń ishinde 31 paıyzy din jolymen júrip, barlyq dinı rásimder men ustanymdardy ustanynyn aıtqan.
«Aımaqtaǵy jastardyń 97 paıyzy jumaq pen tozaqtyń bar ekenine shúbásiz senedi. Jas ateıserdiń sany jóninen Qazaqstan aldyńǵy orynda (2 paıyz). Jalpy alǵanda Keńes odaǵy qudaısyzdyqty sanaǵa sińirgenmen, Orta Azıadaǵy dinı nanym-senimdi ózgerte almady», – dedi qor sarapshylary.
Qor zertteýshilerin aımaq jastarynyń araq-sharapqa degen kózqarasyn qyzyqtyrypty. Saýalnamaǵa qatysqan Qazaqstan jastarynyń 56 paıyzy jáne Tájikstan jastarynyń 87 paıyzy alkogól ónimderin múlde tatyp almaǵanyn jáne araq-sharap ishýdi múlde quptamaıtynyn aıtypty.
Táýelsizdik tusynda ómirge kelgen Qazaqstan jastarynyń 61 paıyzy temeki ónimderin tutynbaıdy.
Olardyń armany
Aımaqta «dıplomǵa baılaný» túsinigi basym.
Bul rette Dalanews.kz tilshisi osy saýalnamany júrgizýge atsalysqan Dosym Sátpaevqa habarlasyp atalǵan másele tóńiregindegi pikirin bildi.
«Iá, dál solaı. Orta Azıadaǵy jastardyń kópshiliginde kásibı biliktilikti damytqannan buryn, «dıplomǵa tabyný» sındromy sanaǵa sińip ketken. Bul qaýipti úrdis. Óıtkeni mundaı qoǵamda mı baǵalanbaıdy, dıplom men týystyq baılanystar qymbat turady. Al negizinje mıly bastar bútin bir memlekettiń ımıjin qalyptastyrady.
Mysaly, birneshe jyl buryn Brand Finance brıtandyq konsaltıńtik kompanıasy «100 ulttyq brendtiń» reıtıńin jasady. Sonda sarapshylar «Qazaqstan» brendin 87 mlrd dollarǵa baǵalaǵan. Sol kezde Apple kompanıasynyń brendi 87,3 mlrd dollar turǵan (al qazir bul brendtiń baǵasy 145,3 mlrd dollardy quraıdy).
Iaǵnı bir ǵana transulttyq kompanıanyń brendi bútin bir memlekettiń kúlli «Mendeleev kestesimen» qosa alǵandaǵy brendisinen qymbat. Orta Azıa úshin budan shyǵatyn jalǵyz-aq jol bar. Ol ǵylymnan bastap ónerge deıingi barlyq salada mádenı jáne ıntellektýaldyq revolúsıa jasaý. Sonda ǵana jastar kapıtalyn, jastar múmkindigin baǵalaý túsinigi qalyptasady», – deıdi Dosym Sátpaev.
Olar nemen aınalysqandy qalaıdy?
Saýalnama barysynda qazaqstandyq jastardyń - 72 paıyzy, qyrǵyz jastarynyń - 74 paıyzy joǵary oqý ornyna túsýdi basty maqsat sanaıtynyp aıtyp, dıplom alýdy aldyńǵy orynǵa qoıǵan. Al ózbek jastarynyń 53 paıyzy joǵary bilimdi ıntellekýaldyq deńgeıdi kóterýdiń jalǵyz joly dep esepteıdi.
Endeshe oqýyn aıaqtap, dıplomyn qolǵa alǵan jastar qaı salada eńbek etkendi qalaıdy?
Qor sarapshylarynyń zertteýine qaraǵanda, Ózbekstan, Qazaqstan jáne Tájikstan jastarynyń basym bóligi oqý bitirgesin memlekettik qyzmetke turýǵa umtylady eken, onyń ishinde memlekettik basqarý salasyna qyzyǵady.
Tek qyrǵyz jastarynyń kózqarasy Orta Azıadaǵy aǵaıyndarynan bólek. Qyrǵyz jastarynyń 37,7 paıyzy jeke sektorda, kásipkerlikpen aınalysqandy qalaıdy.
Jalpy aımaq jastarynyń arasynda demeýshi tabylsa jeke bıznes bastaýǵa degen ynta-yqylas joǵary.
Qazaqstanyń jastarynyń - 68 paıyzy, Qyrǵyzstan jastarynyń - 61 paıyzy, Tájikstan jastarynyń - 47 paıyzy, Ózbekstan jastarynyń - 60 paıyzy qomaqty qarjylaı qoldaý tabylsa jeke kásipkerlikpe aınalysýǵa ázir ekenin aıtqan.
Olar dástúrli qundylyqtardy qurmetteı me?
Orta Azıa jastarynyń dástúrli qundylyqtarǵa degen kózqarasy túzý.
«Aımaq jastary óz ata-anasyna qaraǵanda áldeqaıda dástúrshil» deıdi saýalnama júrgizgen qor mamandary. Batystaǵydaı emes, Orta Azıa jastarynda áke-sheshesimen arada qundylyqtar men kózqarastar qaıshylyǵy sırek týyndaıdy. Jastardyń kópshiligi ata-anasyna daýys kótermeýge tyrysady, aýyrbirshilikte ómir súredi.
Saýalnama barysynda aımaq jastarynyń basym bóligi erte bastan otbasyn qurýǵa jáne túsik jasatýǵa qarsy ekenin aıtqan. Táýelsizdik tusynda ómirge kelgen urpaq tórt balaly bolǵandy jáne otbasynda áke bedeliniń saqtalǵanyn qalaıdy.
Aıtalyq, Tájikstan jastarynyń 90 paıyzy otbasynda áke sózi birinshi kezekte eskerilýi tıis dep esepteıdi.
Otbasyn qurý – jas qazaqstandyqtar úshin birinshi oryndaǵy másele (75,9 paıyz). Qazaqstan jastary úshin nekede bolý joǵary bilim alý (72,9 paıyz) men mánsap qýýdan da (67,2) mańyzdyraq.
Qazaqstan jastarynyń 82 paıyzy resmı nekege turýdy jón sanaıdy.
Jas qazaqstandyqtar ortasha eseppen úsh balaly bolǵysy keletinin aıtqan.
Aımaq jastarynyń qyz alyp qashý jáne kóp áıel alýǵa qatysty kózqarastary da qyzyqty.
Aıtalyq Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Ózbekstan jastarynyń 60 paıyzy qyz alyp qashýdy qazirgi qoǵamdy qurylysqa jat, qyzdardyń ar-namysyn taptaıtyn dástúr dep sanaıdy.
Qazaqstandyq jastardyń 40 paıyzy ǵana qyz alýǵa qashýǵa qarsy ekenin aıtqan. Dese de qazaq jastarynyń kópshiligi qyz alyp qashýdy baǵzydan kele jatqanyn dástúr ekenin aıtyp, muny ulan-asyr toıǵa shashylmaýdyń tıimdi amaly retinde túsindirgen.
Ózbekstan jastarynyń 66 paıyzy kóp áıel alýǵa qarsy. Saýalnamaǵa qatysqandardyń basym bóligi: bul áıel adamnyń ar-namysyna tıetin áreket dep esepteıdi.
Qazaqstan jastarynyń 44 paıyzy kóp áıel alýdyń qoldamaıtynyn, búgingi qoǵam bul dástúrdi qabyldamasyn aıtqan.
Olardyń saıası kózqarasy
«Aımaq jastarynyń 40 paıyzy saıasatqa múlde qyzyqpaıdy», – deıdi qor mamandary. Olardyń ata-analary óz kezeginde saıası oqıǵalardy úzbeı baqylap otyrady. Sodan da bolar óskeleń býynnyń saıası kózqarastary kóp jaǵdaıda ata-anasynyń ustanymymen uqsas.
Saýalnamaǵa qatysqan jastardyń 60 paıyzy Orta Azıadaǵy ahýaldy, aımaqtaǵy oqıǵalardy jiti baqylap júretinin aıtqan.
«Orta Azıa jastary aımaqtyń bir odaqqa birigýine qarsy emes. Tájikstan jastarynyń 73 paıyzy, Qazaqstan jastarynyń 63 paıyzy, Ózbekstan jáne Qyrǵyzstan jastarynyń 42 paıyzy Orta Azıa odaǵynyń qurylýyn qoldaıdy.
Al aǵa býyn arasynda mundaı odaqty qurylýyn quptaıtyndar az. Ózbekstandaǵy eresek turǵyndardyń 20 paıyzy ǵana mundaı uıymnyń qurylýyn qoldaǵan», – deıdi ózbek saıasattanýshy Bahtıer Erǵashev.
Al qyrǵyz sarapshy Sherádil Baqtyǵulovtyń aıtýynsha qyrǵyz qoǵamyndaǵy saıası ózgeristerge jastar qaýymy bastamashy bolyp otyrǵan joq.
«Saıası narazylyqtyń uıytqysy áste jastar emes, bular negizinen 40-50 jastaǵy áıelder. Qyrǵyz qoǵamynda áıelderdiń saıası belsendiligi joǵary», – deıdi ol.
Al toleranttylyqqa kelgende Tájikstan jastarynyń 68 paıyzy, qyrǵyzdardyń 66 paıyzy, ózbekterdiń 65 paıyzy jáne qazaq jastarynyń 58 paıyzy qoǵamda «kógildirlerdiń» paıda bolýyna túbegeıli qarsy ekenin aıtqan.
Qazaqstan jastarynyń 4 paıyzy, Tájikstan jastarynyń 26 paıyzy qylmyskermen kórshi turǵysy kelmeıdi.
Ózbekstan jastarynyń 4 paıyzy, Qazaqstan jastarynyń 16 paıyzy kógildirler jáne lesbı boıjetkendermen kórshi turýǵa qarsy.
Ózbekstan saıasattanýshy Bahtıar Erǵashev muny Orta Azıa qoǵamyndaǵy dástúrshildiktyń tamyryn tereńge jaıýyman túsindiredi.
P.S. Zertteý negizinde qor sarapshylary «Orta Azıa jastary dástúrli qundylyqtarǵa adal, olarǵa qurmetpen qaraıdy» uıǵarymǵa kelgen. «Aımaqtaǵy elderdiń bılik basynda otyrǵandar qoǵamdyq-saıası sheshim qabyldarda bul faktordy eskerýi tıis» deıdi olar.
Láılá Boltaeva
