Kezdesý barysynda aımaq basshysy óńirimizdiń bilim salasynyń jaı-kúıimen tanystyryp, qonaqtardy Prezıdent qoıǵan mindetterdi birlesip oryndaýǵa shaqyrdy.
– Elbasy 2022 jylǵa deıin 75 myń oryndyq stýdentter úıin salýdy tapsyrǵany belgili. Osy rette ózderińizdiń tájirıbelerińizben bólise otyryp, jataqhana salý, oqý oryndaryndaǵy tehnıkalyq oqý bazasynyń jaqsarýyna máılinshe yqpal etýge shaqyramyn. Stýdentter jataqhanamen qamtylsa, kóptegen másele sheshilgeli tur. Atap aıtqanda, tómen baǵada jatatyn oryn, jolaqy shyǵyny jáne jastardyń qaýipsizdigi ońynan sheshiledi degen oıdamyn, – dedi Janseıit Túımebaev.
Sondaı-aq, oblys ákimi óńirimizdegi bilim salasyna engizilgen sıfrlandyrý júıesindegi jańalyqtarmen de bólisti. Búginde ońtústiktegi birqatar aýdan qalalarda mektep dırektoryn jumysqa, balalardy balabaqsha men bilim uıalaryna qabyldaý jumystary elektrondyq júıege kóshken. Odan bólek elektrondy kúndelik baǵdarlamasy da alǵash bolyp OQO-da qolǵa alynyp otyr. Nátıjesinde bilim berý salasynda adamı faktorlar azaıyp, qaǵazbastylyq pen sybaılastyqtyń tómendegeni sóz boldy.
Óz kezeginde Májilis depýtaty Á.Bekturǵanov oblysta atqarylyp jatqan jumystar kóńil qýantatynyn aıtyp, bilim salasyndaǵy máselelerdi sheshý jolynda atqarylyp jatqan jumystardy baıandady. Halyq qalaýlylary oblysymyzda birneshe kún bolyp, oqý oryndardy aralyp jataqhanalardyń jaı-kúıimen tanysatyndaryn jetkizdi.
Aıta keteıik, OQO-da búginde tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdarynda 74 myńnan asa stýdent bilim alýda. Memlekettik 36 kolejdiń 32-si jataqhanamen qamtamasyz etilgen. Memlekettik 36 kolejdiń barlyǵy 100% ashana jáne býfettermen qamtamasyz etilgen.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
