Ulylar aýyldan shyǵady, degendi Ábı aǵamyzǵa qaratyp aıtsaq ta bolady. Ol №35 qazaq orta mektebin 1951 jyly bitirgennen keıin Tashkent qalasyndaǵy temirjol ınjenerlerin daıyndaıtyn ınstıtýtqa túsip, «Temir joldardy paıdalaný» fakúltetin tańdaıdy. Odaq kezinde dáris orys tilinde júrgizilgendikten, aýyl mektebin bitirgen qazaq balasyna jańa tildi meńgerý qıynǵa soǵady. Áıtse de, talaby men tabandylyǵynyń arqasynda stýdent Ábı alǵashqy kýrsta-aq oryssha óz oıyn erkin jetkizip, jaza da alatyn jaǵdaıǵa jetti. Sonymen qatar sportty da qatar alyp júrdi. Tashkent qalalyq «Lokomotıv» basketbolshylar komandasynyń sapynda oınaǵan qurama 1955 jyly Ózbek SSR-niń chempıony atanǵany málim.
1956 jyly ınstıtýt bitirgennen keıin joldamamen eńbek jolyn Pavlodar stansıasynyń kezekshiliginen bastaıdy. Tashkenttiń jyly da shaımashýaq kúnderinen keıin aq tútekti boranǵa tap bolǵan jas túlek úshin ońaı bolmaıdy. Ol týraly Ábı Sarqynshaquly bylaısha eske alady: «Stýdenttik jyldarym Tashkentte ótkendikten qystyń osynshalyqty sýyq bolatynynan beıhabar ekenmin. Basymda baspanam joq, vagonnyń bir buryshyn panaladym. Ortadaǵy «býrjýıka» peshinen ot ketse, jan qosa ketetin. Óne boıy aq tútek boranmen alysyp, shoıyn joldyń boıynda ótkizgen kúnderim meni jasytqan joq. Qaıta maqsatqa jetýime ıtermeledi, qystyń sýyǵynda shyńdaldym, temirjoldyń quryshtaı qýaty boıyma jiger berdi».
Shynynda da temirjoldyń quryshtaı qýaty ony 26 jasynda, ıaǵnı 1960 jyly Qazaq magıstralindegi júktemesi eń joǵary Pavlodar stansıasynyń bastyǵy dárejesine deıin kóterdi. 1969 jyldyń basynda Selınograd – Pavlodar teliminde ekinshi joldardyń qurylysy bastalyp, temirjol sharýashylyǵy qaıta qurylymdalyp jatty. Sol mindetterdi abyroımen atqarǵan oǵan bólimshe bastyǵy laýazymy usynylyp, jıyrma jylyn onyń órkendep damýyna baǵyshtady. Ol basqarǵan jyldary, ıaǵnı 1965 jyldan bastap ár jyl saıyn 12 mıllıon tonna kómir bólimshe arqyly tasymaldanatyn bolsa, 1986 jylǵa qaraı onyń kólemi júz mıllıon tonnadan asyp ketti. Budan basqa feroqorytpa, munaı ónimderi, glınozem, traktorlar men aýylsharýashylyq mashınalary, qurylys materıaldary da tasylyp jatty.
Odaqtyń birde bir bólimshesinde bolyp kórmegen ósim Pavlodar temir jol bólimshesinde oryn alyp, júk aınalymy 12 esege, al júk jóneltý 90 esege artty. Taǵy bir erekshe tarıhı jaıtty aıta ketpeske bolmas. 1986 jyldyń 20-aqpanynda Ekibastuzda qurastyrylǵan 440 vagondyq, uzyndyǵy 6,5 shaqyrym bolatyn, salmaǵy 43407 tonnalyq tórt lokomotıv tartqan poıyz Selınogradqa deıingi 300 shaqyrymdy eshbir toqtaýsyz júrip ótti. Aıta bersek, Ábı Sarqynshaqov basshylyq etken kezende alyp óndiris oshaqtary men qurylys nysandary kóptep salynyp jatty. 1995 jyldarǵa qaraı bólimshede jumys isteıtin 18 myńnan astam temirjolshy úshin baspana máselesi sheshimin taýyp, áleýmetik nysardar iske qosyldy.
Ábı Sarqynshaqov elimiz alǵash ret egemendigin alyp, jańa naryqtyq júıege qadam basqan kezinde de aıanyp qalmady. Temirjolda temirdeı tártip ornatyp, júkterdiń dittegen jerine jetýin jiti qadaǵalap otyrdy, úlken iskerlik tanytty. Elbasy senimine ıe bolǵandyǵy da sondyqtan. Elbasymen temirjol salasynyń máseleleri jóninde áńgimeleskendigin bylaısha eske alady: «Bizdiń qaladaǵy qazirgi Birinshi Maı kóshesindegi kópqabatty turǵyn úı sol kisiniń qoldaýymen boı kóterdi. Ekinshiden, Elbasy Aqsý – Degeleń (Kýrchatov) baǵytyndaǵy Semeı arqyly Almatyǵa baratyn tikeleı temirjoldyń ashylý jıynyna da qatysty. Bir kezde minberde sóılep turǵan Nursultan Ábishuly sál kidirdi de: «Dostyq» stansasyn jáne Qytaımen araǵa temirjol jelisin salýdy alǵash aıtqan myna kisi», dep kóp ishinen meni nusqap kórsetti».
Toqsan sózdiń tobyqtaı túıiniń aıtqanda, Ábı Sarqynshaqov bir orynda jarty ǵasyrlyq ómirin Pavlodar jol bólimshesine arnap ǵana qoıǵan joq, egemen elimizdiń damýyna serpin bergen kóptegen bastamalardyń avtory da. Ábı Sarqynshaqulynyń ómiri ónegemen órilgen. Jumysbastylyqpen otbasyn umyt qaldyrǵan emes.Búginde Tóleýqyz Sádýaqasqyzymen ul men eki qyz tárbıelep ósirip, olardan nemereler súıip otyr. Qıyndyqtar men baqytty taǵdyry qamtylǵan «Umytylmas 40 jyl» atty kitaby da jaryqqa shyqty.
