Ulylar aýyldan shyǵady, degendi Ábi aǵamyzǵa qaratyp aitsaq ta bolady. Ol №35 qazaq orta mektebin 1951 jyly bitirgennen keiin Tashkent qalasyndaǵy temirjol injenerlerin daiyndaityn institýtqa túsip, «Temir joldardy paidalaný» fakýltetin tańdaidy. Odaq kezinde dáris orys tilinde júrgizilgendikten, aýyl mektebin bitirgen qazaq balasyna jańa tildi meńgerý qiynǵa soǵady. Áitse de, talaby men tabandylyǵynyń arqasynda stýdent Ábi alǵashqy kýrsta-aq oryssha óz oiyn erkin jetkizip, jaza da alatyn jaǵdaiǵa jetti. Sonymen qatar sportty da qatar alyp júrdi. Tashkent qalalyq «Lokomotiv» basketbolshylar komandasynyń sapynda oinaǵan qurama 1955 jyly Ózbek SSR-niń chempiony atanǵany málim.
Shynynda da temirjoldyń quryshtai qýaty ony 26 jasynda, iaǵni 1960 jyly Qazaq magistralindegi júktemesi eń joǵary Pavlodar stantsiiasynyń bastyǵy dárejesine deiin kóterdi. 1969 jyldyń basynda Tselinograd – Pavlodar teliminde ekinshi joldardyń qurylysy bastalyp, temirjol sharýashylyǵy qaita qurylymdalyp jatty. Sol mindetterdi abyroimen atqarǵan oǵan bólimshe bastyǵy laýazymy usynylyp, jiyrma jylyn onyń órkendep damýyna baǵyshtady. Ol basqarǵan jyldary, iaǵni 1965 jyldan bastap ár jyl saiyn 12 million tonna kómir bólimshe arqyly tasymaldanatyn bolsa, 1986 jylǵa qarai onyń kólemi júz million tonnadan asyp ketti. Budan basqa ferroqorytpa, munai ónimderi, glinozem, traktorlar men aýylsharýashylyq mashinalary, qurylys materialdary da tasylyp jatty.
Odaqtyń birde bir bólimshesinde bolyp kórmegen ósim Pavlodar temir jol bólimshesinde oryn alyp, júk ainalymy 12 esege, al júk jóneltý 90 esege artty. Taǵy bir erekshe tarihi jaitty aita ketpeske bolmas. 1986 jyldyń 20-aqpanynda Ekibastuzda qurastyrylǵan 440 vagondyq, uzyndyǵy 6,5 shaqyrym bolatyn, salmaǵy 43407 tonnalyq tórt lokomotiv tartqan poiyz Tselinogradqa deiingi 300 shaqyrymdy eshbir toqtaýsyz júrip ótti. Aita bersek, Ábi Sarqynshaqov basshylyq etken kezende alyp óndiris oshaqtary men qurylys nysandary kóptep salynyp jatty. 1995 jyldarǵa qarai bólimshede jumys isteitin 18 myńnan astam temirjolshy úshin baspana máselesi sheshimin taýyp, áleýmetik nysardar iske qosyldy.
Ábi Sarqynshaqov elimiz alǵash ret egemendigin alyp, jańa naryqtyq júiege qadam basqan kezinde de aianyp qalmady. Temirjolda temirdei tártip ornatyp, júkterdiń dittegen jerine jetýin jiti qadaǵalap otyrdy, úlken iskerlik tanytty. Elbasy senimine ie bolǵandyǵy da sondyqtan. Elbasymen temirjol salasynyń máseleleri jóninde áńgimeleskendigin bylaisha eske alady: «Bizdiń qaladaǵy qazirgi Birinshi Mai kóshesindegi kópqabatty turǵyn úi sol kisiniń qoldaýymen boi kóterdi. Ekinshiden, Elbasy Aqsý – Degeleń (Kýrchatov) baǵytyndaǵy Semei arqyly Almatyǵa baratyn tikelei temirjoldyń ashylý jiynyna da qatysty. Bir kezde minberde sóilep turǵan Nursultan Ábishuly sál kidirdi de: «Dostyq» stansasyn jáne Qytaimen araǵa temirjol jelisin salýdy alǵash aitqan myna kisi», dep kóp ishinen meni nusqap kórsetti».
Toqsan sózdiń tobyqtai túiiniń aitqanda, Ábi Sarqynshaqov bir orynda jarty ǵasyrlyq ómirin Pavlodar jol bólimshesine arnap ǵana qoiǵan joq, egemen elimizdiń damýyna serpin bergen kóptegen bastamalardyń avtory da. Ábi Sarqynshaqulynyń ómiri ónegemen órilgen. Jumysbastylyqpen otbasyn umyt qaldyrǵan emes.Búginde Tóleýqyz Sádýaqasqyzymen ul men eki qyz tárbielep ósirip, olardan nemereler súiip otyr. Qiyndyqtar men baqytty taǵdyry qamtylǵan «Umytylmas 40 jyl» atty kitaby da jaryqqa shyqty.
