Saǵynysh pen ókinish, qýanysh pen qaıǵy, arman men úmit, ómir men ólim, taǵy basqalar ómirdiń qarama-qarsy qas betteri bolsa, poezıanyń da berik ustyny. Oı men sezim poezıada kórkem tilmen, tamasha obrazdarmen órilip jatýy shart. Onsyz oı da, sezim de oqyrmanǵa tolyq jetpeı, qanaty synǵan qustaı jer baýyrlap, kóterilip bıikteı almaıdy.
Jambyldyń bir qudireti de osynda. Oı men sezimdi qaıtalanbas obrazǵa aınaldyryp, kóz aldyńa sózben salynǵan sýretter ákelýinde. Oqýshysyn da, tyńdaýshysyn da sózdiń sıqyryna bólep, tutqyndap alady. Poetıkalyq qýat eriksiz ózine baǵyndyryp, Jambyldyń sóz órnegin, ekpinin aldyńa tosady. Mine, aqyndyq deısiń. Jambyl osylaı jyr tókpese, Jambyl bola ma deısiń.
Bul qasıet bala Jambyldyń óleńge alǵash qadam basýynan-aq kórinedi. Sózdiń qudiretin uǵynýda aýyz ádebıetin, halyq aqyndary týyndylaryn tereń túısinip, qabyldaýynyń orny erekshe boldy. Halyq aqyndarynyń óleńnen daýyl týǵyzǵan shyǵarmashylyǵy Jambyl úshin úlken mektepke aınaldy. Sondyqtan da onyń shyǵarmashylyǵyndaǵy sýretkerlik halyq aqyndarynyń týyndylaryndaǵy óktem saryn-ıntonasıamen, sóz órnekterimen tikeleı sabaqtasyp jatýy bir jaǵy zańdylyq edi.
Jigit-jeleń kezinde qyzǵa qyryndap aıtqan «Kámshat qyz» óleńinde:
Aıdynnyń aq shortanyn jibermeıtin,
Jasymnan jaza baspas qarmaq edim, – deıdi óktemdenip. Asqaqtap sóılep, ózin kótermelep aıtý bir jaǵy jas Jambyldyń qyz aldyndaǵy ór minezin tanytsa, ekinshiden sharshy toptyń aldynda ózin bıiktetip sóıleıtin halyq aqyndary dástúriniń kórinisi. Osy óleńinde tákapparsynǵan qyzǵa taǵy bir jaǵy qaljyńdap:
Solmaı ma kóktemdegi ádemi gúl?
Ońbaı ma arýdaǵy al qyzyl túr?
Eńkeıip ekindige kún qulasa
Kóriksiz kórinbeı me dúnıe bir? – dep oıyn ári qaraı ótkirleı túsedi. Mundaǵy ıshara-bazyna da óleńdi kóriktendirip ár bergen. Tabıǵattyń qubylysymen baılanystyryp ádemi obraz jasaıdy. Dúnıe qansha sulý bolǵanmen, ekindide jaratylystyń kórkemdigin qarańǵylyqtyń tumshalaı túsetini bar. Árıne, aqyn tabıǵattyń osy sátin aıtýmen shektelip otyrǵan joq, ishki bazyna-oıyn ısharamen astarlaǵan. Búgin sulýmyn, kóriktimin dep tákapparsynǵanmen, sán-saltanatyń máńgilik emes, ýaqyt ta seniń bul ajaryńdy taıdyrady, jastyq shaqta oına da kúl degendi astarlap jetkizedi.
Jalpy, bul óleń ádemi qyzdyń portretin, sán-saltanatyn sýretteýge qurylady. Sondyqtan da obrazǵa baı, aqyn sózben sýret jasaıdy. Bir qaraǵanda kóp óleńniń biri tárizdi kóringenmen, shyn máninde jas Jambyldyń aqyndyq qyryn asha túsetin týyndy.
Jambyldyń tóńkeriske deıingi óleńderiniń basty bir salasy – satıralyq týyndylar. Satıralyq týyndynyń sharty – aqynnyń Tilemis aqynǵa baǵa bergenindeı – «tili mirdiń oǵyndaı, tıip ketse kúıdirgen, sekseýildiń shoǵyndaı» – bolý kerek. Aqynnyń mundaı týyndylarynyń adresi anyq. «Abyshqa», «Móńke týraly», «Shaltabaıǵa», «Qalıǵa», «Kókimge», «Kádirbaıdyń tóbeti», «Esenáli meshkeıge» bolyp naqtylanyp keledi. Sóz joq, aqynnyń óleńderi munan kóp bolǵan. Kezinde hatqa túspegendikten umytylǵan. Al bir-jar óleńderiniń umytylmaı este qalýy osyndaı satıralyq ótkirligimen baılanysty bolsa kerek. Elge belgili adamdardyń aqyn tarapynan synalýy halyqtyń jadynda saqtalyp qalsa kerek. Qıanatshyl, sarań, bılikqumar, eldiń aqysyn jegen pysyqaı, astamshyl adamdardy ótkir synaý Jambyldyń aqyndyq tulǵasyn aıshyqtaı túsedi. Onyń ádiletsizdikke kónbeýi, betiń bar, júziń bar demeı qıanatshyldardy ótkir sheneýi aqynnyń minezin, halyqtyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaýyn bildiredi. Aqynnyń bul qasıeti ony halyqqa jaqyndata túskeni sózsiz.
«Móńke týraly» óleńinde:
Janǵoılyq bolysy pysyq keledi,
Muryndary pushyq keledi.
Eki aradan eptep jerinde
Kózderin qysyp keledi.
Sózderin uzarta keledi,
Óńeshin qyzarta keledi.
Ónimi azyraq jerde
Ústine tuz arta keledi.
Yńyranyp otyryp alady,
Ár alýan qyrǵa salady.
Aqyry qudaıy jarylqap,
Qaltalaryn toltyryp alady, – dep portret jasaýmen shektelmeı, minez-qylyǵyn, aıla-qýlyǵyn, qulqyn qumarlyǵyn dál sıpattaıdy. Jeńil oqylatyn óleń tyńdaýshysynyń jadyna ońaı jattalyp qalatyndaı oınaqy berilgen. Týyndy «pysyq keledi», «pushyq keledi», «qysyp keledi», «uzarta keledi», «qyzarta keledi», «tuz arta keledi», «otyryp alady», «qyrǵa salady», «toltyryp alady» dep keletin ishki dybystyq úılesimi mol epıforalyq uıqasqa qurylyp, jeńil oqylǵanmen, mazmunynda keıipkerin qaryp túsetin ashshy mysqyl men ótkir minezdeý bar. Shaǵyn óleńde janǵoılyq bolys tolyq beınesimen kóz aldyńa keledi. Shynaıylyq pen shyndyq óleńniń týyn kótergen.
«Shaltabaıǵa» óleńindegi satıralyq mazmun bizge Abaıdyń áıgili týyndysymen tanys. Biraq bul Abaı óleńiniń kóshirmesi emes. Halyq qamyn oılaǵan aqyndardyń qoǵamdaǵy óreskel, teksiz is-áreketterdi birdeı kórýi. Qazaq dalasyna kelgen otarshyldyq ylańyn ańdaýy. Soǵan sáıkes ózgergen psıhologıa, jaramsaqtyq, ekijúzdilik, aıtqan sózde turmaýshylyq ata-babalyq qasıetten aıyrylý. Jalpy, Reseı patshalyǵy qazaq dalasyndaǵy bılikti ózgertý arqyly «birdi birge aıdap salý», «ot tastaý» ádis-aılasyn keńinen qoldandy. Bıliktiń maqsatty júrgizgen osy qareketi qazaq halqynyń usaqtanýyna, el ishinde jaǵymsyz minez-qylyqtardyń órshýine ákelip soqtyrdy. Osy soraqylyqty Abaı da, Jambyl da kóre bildi.
Salqyn kelip toń-torys,
Syrtqa syzdap qaraısyń.
«Menen basqa joq bolys», –
Dep ózińdi sanaısyń.
Sharǵa túser shaǵyńda
Qara ter bop sabyldyń.
Aıalǵan joq malyń da,
Aqjem bolyp shabyldyń.
Elge sóziń jetkenshe:
«Jamaǵat!..» dep jalyndyń.
Qol bılikke jetken soń,
Salǵyrttyqqa salyndyń, – deıdi aqyn «Shaltabaıǵa» degen óleńinde. Abaıda bolys ózin ózi áshkerelese, Jambylda eki júzdi, toıymsyz bolys aqyn tarapynan minezdeledi. Sýyrypsalma aqyndardyń óleń shyǵarýdaǵy súıenetin basty qazyǵynyń biri – yrǵaq zańdylyǵyna berik baǵynýy, saqtaýy bolsa kerek. Yrǵaq ólshemderine ábden daǵdylanǵan halyq aqyndarynyń aýyzsha týyndylarynda yrǵaqtyń buzylýy jekelegen jaǵdaıda bolmasa, kóbine baıqalmaıdy. Jambyldyń «Shaltabaıǵa» degen óleńinde de yrǵaq (4 býyn + 3 býyn) berik saqtalǵan. Yrǵaqtyń berik saqtalýy óz yńǵaıynda óleńniń aıtylýyna, ıntonasıasyna aıryqsha yqpal jasaıdy. Sondaı-aq ádebıet teorıasyndaǵy asonans, alıterasıa da (daýysty, daýyssyz dybystardyń biryńǵaı aıtylýy) óleńniń kórkemdik qýatyn, áýezdiligin arttyrǵan. «Salqyn kelip», «syrtqa syzdap», «sanaısyń», «sabyldyń», «salǵyrttyqqa salyndyń», «sharǵa túser», «shaǵyńda», «shabyldyń», «aıalǵan joq», «aq jem bolyp», «jetkenshe», «jetken soń», «jamaǵat dep», «jalyndyń» dep keletin biryńǵaı dybyspen aıtylatyn sózderdi tańdaýda aqyn tapqyrlyq jasaǵan. Dástúrli aýyz ádebıeti úlgisin saqtaı otyryp, jańǵyrtý Jambyl óleńinen baıqalady.
Tóńkeriske deıingi zamanda aqyndyqtyń bıik shyńy – aıtys aqyny bolyp tanylý edi. Aıtys aqyny sharshy toptyń aldynda halyq atynan sóıleıdi. Munda sóz saıysymen qatar, dúnıetanym, azamattyq ustanym synǵa túsedi. Biri rý aqyny dárejesinen kóterile almaı jatsa, biri halyq aqyny bolyp, kókjıegin keńeıtedi. Rý atynan sóıleý, óz rýynyń jaqsylyǵyn, baılyǵyn asyra aıtý barlyq aqynǵa, onyń ishinde Jambylǵa da tán.
Aıtys ónerinde Jambyldyń sóz órnegi aıshyqtala kórinedi. Onyń Aıkúmis, Bólek qyzdarmen sóz qaqtyǵysýynan tapqyrlyq pen utqyr sóıleý baıqalady. Aıkúmiske: «Qolyma bir ustatsań túsinersiń, Tompaıǵan tósińdegi órteńgirdi» dep jastyqqa tán qaıyrymmen obrazdy, ári utymdy aıtady. Menmensingen Bólek qyzǵa da: «Ne qylsań da ketpeımin men qasyńnan, Súıkimdi bop barasyń alǵashqyńnan. At tistese atymdy qýanamyn, Táńirimniń isi dep jarmastyrǵan» dep qalyspaıdy.
Jambyldyń Sary aqynmen qaǵysýynda, Maıkót aqynmen dıdarlasýynda da ózindik tulǵasy daralana kórinedi. Sary aqynmen sóz qaǵysýynda:
Sarekemdi sastyryp
Súıekemnen súringen, –
Sizge jaýap bereıin
Jaqtyrsańyz, búgin men.
Aqyndardy jeńgende
İsińiz ońǵa júgirgen.
Súıekemdi kórgende,
Júregińiz túńilgen, – dep shyndyqty tike aıtsa, Maıkót aqynnyń aldynda oǵan iltıpatyn, qurmetin ashyq bildiredi:
Siz be edi? – aqyn aǵa Maıkót degen,
Bir sózi bir sózinen qaıta ótpegen.
Sańqyldap saraıyńnan óleń shyqsa,
Imenip ózge aqyndar báıpektegen, – deıdi. Ózinen asqan shyn júırikti qurmetteý – adamdyqtyń, azamattyqtyń belgisi. Bul turǵydan kelgende, Jambyl ishtarlyq jasamaıdy. Maıkót aqynnyń batasyn alady.
Jambyldyń Qulmambetpen, Sarbas aqyndarmen aıtysynda qarsylastary osal aqyn bolyp kórinbeıdi. Olar da óleńnen daýyl soqtyrǵanda, bet qaratpaıdy.
Bireýdi Jambyl degen el maqtaıdy,
Erkek qoıdaı quıryǵyn salmaqtaıdy.
Aqyn bolsa qaıda otyr ol nemesi,
Kórelik ony nege ardaqtaıdy? – dep óleń tógýi Qulmambet aqynnyń arynyn tanytady. Arqasy qyza kele, jyrdy túıdek-túıdek tókken ol:
Bolǵanda men aqsuńqar, sen bir taýyq,
Sen átesh aıǵaılaǵysh aýyq-aýyq.
Bolmasa aty shyqqan Súıinbaıyń,
Basqasyn qoıý kerek jyly jaýyp.
Ajal túrtip júrmesin ańdamastan
Oqtaýly aq berenge qarsy shaýyp, – deıdi. Osy aıtystyń taldanýynda kóbine Jambyl aqynǵa kóńil aýdarylyp, Qulmambettiń aqyndyq qýaty tasada qalyp jatatyn jaıy bar. Shyn máninde, Qulmambet te – aryndy aqyn. Joǵarydaǵy sóz saptaýynda obraz deısiz be, ekpindi ıntonasıa deısiz be, óleńniń jymdasqan uıqasy deısiz be – qarsylasynan kem soǵyp jatqan joq. Qulan aıan Qulmambet pen Jambyl aqynnyń aıtysynyń qundylyǵy da sol – myqty aqyndardyń aıtysyp, ónerin birinen biri asyryp, sózden naızaǵaı oınatýynda bolar.
Sóz oraıynda búıiri qyzǵan Jambyl da toqtamaı aryndaıdy.
Sóılesem óleńimdi túpten bermen,
Quıylar sóz nóseri kókten, jerden.
Myltyqta tútep turǵan men bir peston
Asyqsań ajalyńa kelshi bermen.
Shúý dese júırik ozar mynaý qoldan,
Demeı kór, eski arýaq alyp qoldan.
Qarasaı dem bere gór, meniń babam,
Sóıleıin býdaqtatyp oń men soldan.
Qulmambet sen jaqsy da, men jaman ba?
Aqynda sen júırik te, men shaban ba?
Qarasaılap qosylsam bir búıirden,
Aqyrynda ketersiń bas amanǵa!
Aıtystaǵy óleń joldarynan yńǵaıymen aıtylǵan aıshyqty obraz, ata-baba arýaǵynan qýat tilegen dúnıetanym, antonım sózderdi qabat-qabat qoldanyp, ózin qarsylasymen salystyra kótermelegen asqaqtyq kórinedi. Qulmambet aqynnyń joǵaryda keltirilgen túıdek-túıdek, daýyldaı qýatty óleń joldarynan soń, anaý-mynaý aqynnyń mysy basylyp, tómenshektep qalýy kóbine tabıǵı jaı bolsa, Jambyl aqynnyń artyqshylyǵy mysy basylmaq túgili, onan saıyn arýaqtanyp, batyldanyp, tynysynyń ashylyp sóz tógýi der edik. Aıtystaǵy eń basty sáttiń biri – psıhologıalyq shabýyl. Sol psıhologıalyq shabýylǵa tótep berý aqynnan júrektiń batyldyǵyn, óz ózine senimdilikti talap etedi. Jambyldyń arynǵa aryn qosyp, odan asyp órshı, kúsheıe bastaýy – shyn aqyndyq qýatynyń kórinisi bolatyn.
A, Qulmambet, Qulmambet,
Aǵyp jatqan sýmen ket!
Sýmen ketseń el isher,
Sýdan shyqqan býmen ket!
Onda da kesiriń tıedi,
Qyzaryp batqan kúnmen ket!
Kún de qaıtyp shyǵady,
Ottan shyqqan kúlmen ket!
Kúlden aýrý juǵady,
Qarańǵy tuman túnmen ket!
Tún de qaıtyp keledi,
Asqaraly taýmen ket!
Taýdy da halyq mekender,
Kesiriń juǵar, Qulmambet,
Qý páleket arman ket!
Údeı soqqan daýyldy óleń nóseri qarsylasyn osylaısha bas kótertpeı tópeleıdi. Aıtys – kópshilik aldynda oryndalatyn kópqyrly óner. Munda aqyn Ábdilda Tájibaev jazǵandaı, teatr óneriniń elementteri mol. Al sózdiń tyńdaýshysyna áser-yqpaly da aıtys ónerinde erekshe baǵalanady. Aıtystyń bul tusynda Jambyl aqyn sóz oınatyp, ishki uıqas pen espe qaıtalaýdy, dybys úndesýin, gradasıany sheber paıdalanyp keremet jyr tolqynyn týǵyzady. Aıtystaǵy osy óleń joldarynan aqyn qıalynyń ushqyrlyǵy jáne ózine deıingi ádebı dástúrdi jańǵyrta qoldanýy baıqalady.
Bir jyldary «Jambyl degen aqyn joq, Jambyl qoldan jasalynǵan» degen aryz sol kezdegi Odaqtyń astanasy Máskeýge deıin jol tartqan. Bul kúnshildik, Jambyldyń álemge jaıylyp ketken ataq-dańqyn kórealmaýshylyq bolatyn. Joǵarydaǵy biz keltirgen óleń joldary, jalpy tutas murasy Jambyldyń úzdik halyq aqyny, jyraýlar poezıasynyń sońǵy tolqyny bolǵanyn tanytady. Keńes úkimetiniń saıasaty Jambyldy minbe aqynyna aınaldyrdy. Biraq oǵan aqyndy aıyptaýdyń esh negizi joq. Osy aralyqta jyr dúldúliniń taǵy bir qyry aldyńnan shyǵady. Ol – qasyndaǵy hatshylarynan alynǵan jaı málimetti qudiretti jyrǵa aınaldyra bilýi. Aqynnyń týǵan jerdi, Otandy, eńbek adamyn úlken súıispenshilikpen jyrlaǵan asqaq týyndylary, kóńil kúı jyrlary áli de syryn da, synyn da joǵaltpaǵan kórkem dúnıeler bolyp sanalady.
Jambyl sóz zergeri Ǵabıt Músirepov aıtpaqshy, «Fenomen!».
Sámen QULBARAQ, M.H. Dýlatı atyndaǵy Taraz óńirlik ýnıversıtetiniń profesory, fılologıa ǵylymdarynyń doktory
Derekkózi: Egemen Qazaqstan gazeti
