«ABDI Kompanı» AQ jaqynda 1938 jyldan 1951 jylǵa deıin Qazaq KSR Halyq Komısarlary Keńesin 13 jyl boıy basqarǵan, belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nurtas Ońdasynov týraly hronologıalyq qujattar men materıaldar jınaǵyn basyp shyǵarypty. Kitapty qurastyryp, qujattardy júıelep, jınaǵan kisiniń biri – QR Ortalyq Memlekettik muraǵatynyń Ǵylymı-aqparat jumysy jáne ǵylymı-anyqtamalyq apparaty bóliminiń basshysy Gúlnár Qarataeva hanym. Týǵanyna 110 jyl tolǵan belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nurtas Ońdasynov jaıynda Gúlnár hanymmen az-kem áńgimelesip qaıtqan edik. Áńgime barysynda túıgenimiz, bizdiń halyq Nurtas Ońdasynovtaı arda ulyn erte umytypty. Tipti, eske salarlyqtaı eshqandaı belgi-beder de joq eken. Eger, «shań basqan arhıvterdi» qaıta aqtaryp, Ońdasynov álemin zertteıtin maman bolmasa, súbeli eńbektii jaryq kórýine muryndyq bolǵan jomart kisiler tabylmasa, kim bilsin, bizdiń de biraz jaıttan beıhabar qalarymyz anyq pa edi...
[caption id="attachment_8974" align="alignright" width="448"] Ǵylym akademıasynyń irgetasy qalanǵan sát[/caption]
– Nurtas Ońdasynov týraly osy kitapqa qandaı tyń derekter endi?
– «Bul kitapqa Ońdasynovtyń beımálim qyrlaryn tanytatyn mynadaı dúnıeler enip otyr», – dep bir-eki aýyz sózben aıta salý, árıne, qıyn. Shynyn aıtqanda, Nurtas Ońdasynov týraly jastardy qoıyp, orta býyn ókilderiniń ózi ol kisi týraly kóp maǵlumattan habarsyz. Nege sonsha úlken tulǵa, qaıratker týraly kóp maǵlumattan beıhabarmyz? Kez-kelgen qazaqty oılandyratyn saýal. Ońdasynovtyń Qazaq KSR Halyq Komısarlary Keńesin basqarǵan kezi óte aýyr kezeń. Otyzynshy jyldardaǵy ashtyq, repressıa, jer jahandy jalmaǵan soǵys, bári de Ońdasynov ómir súrgen, el basqarǵan jyldarǵa týra keledi. Mundaı kezeńnen eli úshin jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, qyzmet etken qaıratker jaıynda izdegen jan úshin qanshama derekter, qujattar saqtalatyny belgili ǵoı. Ótken jyly naýryz aıynda «ABDI Kompanı» AQ-nyń prezıdenti Ábdibek Bımendıev qyzmetkeri Qanat Óskenbaıdy bizge jiberip: «Nurtas Ońdasynovtyń týǵanyna 110 jyl tolady. Osy dataly kúnge oraı kitap shyǵarsaq, derekter taýyp berseńizder», – dep ótinish jasady. Bul usynysty muraǵatymyzdyń bas dırektory Lázzát Súleımenqyzy qup alyp, sharýany bastap kettik. Mundaı úlken tulǵaǵa arnalǵan kitapty anadan, mynadan derek jınap, jeńil-jelpi shyǵara salýǵa bolmaıdy ǵoı. Bul kisiniń búkil qyzmetin júıeli túrde kórsetýdi aldymyzǵa maqsat etip qoıdyq. Árıne, qujattar men materıaldar jınaǵynda oqyrmandar, tarıhshy ǵalymdar, doktoranttar men magıstranttar úshin tyń derekter kóp dep oılaımyn.
– Ońdasynov el basqarǵan kezdegi qabyldanǵan qandaı saıası sheshimderdiń tarıhı mańyzy zor boldy?
– Osy jınaqty qurastyrý ońaı sharýa bolmady. Qujattar men materıaldardy aqtarǵan kezde: «Mynaý mynadaı taraý bolý kerek, anaý anadaı bólimge ený kerek eken», – dep júıelep otyrdyq. Ol taraýdyń árqaısysy Ońdasynovtyń 13 jyl úkimetti basqarǵan kezdegi eńbegi. Sol kezdegi qaýlylardy kóp qaradyq. 1936-37 jyldardaǵy Halkomnyń qaýlylaryn qarasańyz, Narkomatty basqarǵan adamdardy «Bul halyq jaýy, ornynan alynsyn» degen qaýlylar kóp ushyrasady. Al, bir qyzyǵy 1938 jyly Ońdasynov qalaı saılandy, ondaı «jerden jeti qoıan tapqandaı» qaýlylar múldem kezdespeıdi. Osynyń ózinen-aq Ońdasynovtyń kim bolǵanyn bilýge bolatyn shyǵar?!..
[caption id="attachment_8975" align="alignleft" width="448"] Tarys ósirýmen aty elge jaıylǵan aqsaqal Shyǵanaq Bersıevpen[/caption]
Ońdasynov alǵash el basqarǵan jyldardan bastap ( 1939 jyldary) KSRO Halyq Komısarlary keńesiniń aldyna qoıylyp kelgen Moıynty-SHý temirjolyn salý jobasy – aıryqsha tarıhı mańyzy bar sheshim der edim. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵan tusta Ońdasynov basqarǵan respýblıka úkimeti múshelerinen quralǵan delegasıa Máskeýge baryp, KSRO Mınıstrler Keńesi aldynda bul jobany júzege asyrýdyń qajettiligin dáleldep, qurylysqa qajetti qarjyny bólgizedi. Biraq qurylysqa Keńes Odaǵy jaǵynan «jumys kúshi bólinbeıdi, Respýblıka óz kúshimen salady» degen shart qoıady. Osy temirjol qurylysy týraly Ońdasynov bir suhbatynda: «Selınograd, Qaraǵandy, Kókshetaý, ıaǵnı Ortalyq Qazaqstan óńirinen Almatyǵa poıyzben kelmek bolǵan adam, temirjolǵa tıelgen júk buryn ońtústikke qaraı tóte tartpaı, áýeli teristikke, ıaǵnı keri qaraı jol tartyp, Petropavl, Omby men Novosıbır arqyly Rossıa jerine shyǵyp, sodan qaıta oralyp, úsh-tórt táýlikte ázer jetetin desem, qazirgi jastar kúledi, senbeıdi. Basy-qasynda bolǵandar bolmasa, bylaıǵy jurt, óte-móte elýinshi jyldardan keıin ómirge kelgen orta býyn men qazirgi jastar bile bermeıdi. Osy temirjorl qurylysy úshin soǵystan tıtyqtap, azyp-tozyp, sińiri sozylǵan qalyń jurtty – 16 myń adamdy jumyldyrdyq. Ońtústikten, teristikten segiz oblystyń kolhozshylary qamtyldy. Kúsh kóligi – ógiz arba, at arba. Qoldaǵy saımany – zembil men kúrek, ketpen men súımen. Jalań aıaq, jalań tós jigitterdiń bet-aýyzdary shań-topyraqtan kórinbeıdi...», – dep eske alady. Mine, Ońdasynovtyń el basqarǵan kezdegi tarıhı mańyzy bar sheshiminiń biri osy emes pe!..
– Ońdasynov basshylyq qyzmette bolǵan tusta aǵartý salasynda, halyqtyń mádenı ómirinde qandaı ister qolǵa alyndy?
– Ońdasynov el tizginin qolǵa alǵan jyldan bastap respýblıka kóleminde aǵartý isimen aınalysady. Eldegi saýatsyzdyqty joıý, ásirese, aýyldy jerde hat tanıtyn qazaqtyń qarasyn kóbeıtýge barynsha kúsh salady. Qazaq álipbıiniń latyn grafıkasynan kırılısaǵa kóshýi de sol kezeńde bolǵan. Qazirgi úlken oqý oryndarymyz – Qazaqtyń sport jáne týrızm akademıasy, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorıasy, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti 1944 jyldary – Ońdasynov el basqarǵan jyldary ashylǵan. Respýblıkada aǵartý salasymen qatar, halyq mádenıetiniń ósýine, jańa satyǵa kóterilýine den qoıyp, halyqtyń ózine tán ónerin damytýmen birge, ónerdiń jańa túrleriniń (teatr, kıno, sýret, músin) órkendeýine qatty kóńil bóledi. Keńes Odaǵynyń ortalyq mádenı oshaqtarynan kásibı mamandar shaqyryp, ónerdiń jańa túri – kınematografıa salasyn damytýdy kásibı negizge qoıý kún tártibine enedi. Osy salany ıgertý úshin qazaq jastaryn Máskeýge oqýǵa jiberedi. «Mosfılm», «Lenfılmdi» Almatyǵa shaqyryp, onshaqty kórkem jáne derekti fılmderdi túsirýge jaǵdaı jasaıdy. 1943 jyly Ońdasynov halyq aqyndaryn ortalyqqa jınap, aıtys ta ótkizedi. Abaı Qunanbaıulynyń 100 jyldyq mereıtoıyn ótkizý sharalaryn da uıymdastyrǵan.
[caption id="attachment_8976" align="alignright" width="448"] zeınetke shyqqan soń ǵylymmen aınalysqan qoǵam qaıratkeri N. Ońdasynov tustas-zamandastarymen birge[/caption]
Ońdasynov soǵys bolyp jatqan surapyl kezeńde Qazaqstan Ǵylym akademıasynyń jańa ǵımaratynyń salynýyna qarajat qarastyryp, onyń irgesi qalanǵanda yrymdap: «Qazaq ǵylymy kúmisteı taza bolsyn», – dep, kúmis aqsha shashady. Osy Ǵylym akademıasynyń basyna Qanysh Sátbaevtyń kelýine de sebepshi bolǵan. Kezinde Sátbaevtyń gazetke shyqqan maqalasyn oqyp, ǵalymnyń sóz saptasy unap, ony Máskeýge shaqyrady. Kezdesip, sóıleskennen keıin KSRO Ǵylym Akademıasynyń prezıdenti V. L. Komarovqa alyp baryp: «Qazaqtyń Ǵylym Akademıasynyń bolashaq prezıdenti bolýǵa laıyq jigit», – dep tanystyrady. 1942 jyly Ońdasynov bilimdi, baısaldy Dinmúhamed Qonaevty kezdestiredi. Keıinnen Almatyǵa kelip, Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy Skvorsovpen aqyldasyp, ózine orynbasarlyqqa shaqyrttyrady. D. Qonaev on jyl boıy Ońdasynovtyń orynbasary bolady. Qazaqtyń tuńǵysh kásipqoı músinshisi Hakimjan Naýryzbaevtiń da qalyptasýyna Nurtas Ońdasynovtyń tikeleı qatysy bolǵan. «Erdi kebenek ishinen tanyp», úlken óner aıdynyna júzdirgen. Endi ol kisiniń elimizdegi aýyr ónerkásipti damytý, aýyl sharýashylyǵy salasyn órkendetýge qosqan úlesin aıtsaq, áńgime uzaqqa keter...
– Osy jınaqtaǵan materıaldardyń ishinde ózińizge áser etken qandaı qujatty aıyryqsha atar edińiz?
– Nurtas Ońdasynov 1962 jyly zeınetkerlikke shyǵady. Árıne, eńbegine qaraı syı-sıapat ta kórdi. Úsh ret Lenın ordenimen, eki ret Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, kóptegen medaldarmen, Qurmet gramotalarymen marapattalǵan. Ol kisi zeınetke shyqqannan keıin de bos jatpaǵan. «Arabsha-qazaqsha túsindirme sózdigin», «Parsysha-qazaqsha túsindirme sózdigin» qurastyryp, oqyrmanynyń yqylasyna bólenedi. Meni tańqaldyrǵany, 1947 jyly Nú-Iorktan Nurtas Ońdasynovqa kelgen hat boldy. Anketa men «New York Times» gazetiniń qıyndysy birge joldanypty. Álemge áıgili tulǵalar, Nobel syılyǵy ıegerleriniń bıografıalyq ensıklopedıasy jaıynda eken. Ońdasynovqa hat joldap, anketa toltyryp, sol bıografıalyq ensıklopedıaǵa kiretinin aıtypty. Sol zamanda mundaı usynysqa ıe bolý degenińiz ekiniń biriniń basyna buıyrmaıtyn baqyt qoı. Muny shet eldiń sol kezdegi búkil qazaqqa, qazaq zıalylaryna bergen baǵasy dep qarasaq ta, artyq bolmas. Muhıttyń ar jaǵyndaǵy el eńbegin eskergen tulǵany bul kúnde biz qalaı áspettep júrmiz? Árıne, oılanatyn sharýa...
– Áńgimeńizge rahmet.
Suhbattasqan Yrysbek DÁBEI.