«ABDI Kompani» AQ jaqynda 1938 jyldan 1951 jylǵa deiin Qazaq KSR Halyq Komissarlary Keńesin 13 jyl boiy basqarǵan, belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri Nurtas Ońdasynov týraly hronologiialyq qujattar men materialdar jinaǵyn basyp shyǵarypty. Kitapty qurastyryp, qujattardy júielep, jinaǵan kisiniń biri – QR Ortalyq Memlekettik muraǵatynyń Ǵylymi-aqparat jumysy jáne ǵylymi-anyqtamalyq apparaty bóliminiń basshysy Gúlnár Qarataeva hanym. Týǵanyna 110 jyl tolǵan belgili memleket jáne qoǵam qairatkeri Nurtas Ońdasynov jaiynda Gúlnár hanymmen az-kem áńgimelesip qaitqan edik. Áńgime barysynda túigenimiz, bizdiń halyq Nurtas Ońdasynovtai arda ulyn erte umytypty. Tipti, eske salarlyqtai eshqandai belgi-beder de joq eken. Eger, «shań basqan arhivterdi» qaita aqtaryp, Ońdasynov álemin zertteitin maman bolmasa, súbeli eńbektii jaryq kórýine muryndyq bolǵan jomart kisiler tabylmasa, kim bilsin, bizdiń de biraz jaittan beihabar qalarymyz anyq pa edi...
[caption id="attachment_8974" align="alignright" width="448"]
– Nurtas Ońdasynov týraly osy kitapqa qandai tyń derekter endi?
– «Bul kitapqa Ońdasynovtyń beimálim qyrlaryn tanytatyn mynadai dúnieler enip otyr», – dep bir-eki aýyz sózben aita salý, árine, qiyn. Shynyn aitqanda, Nurtas Ońdasynov týraly jastardy qoiyp, orta býyn ókilderiniń ózi ol kisi týraly kóp maǵlumattan habarsyz. Nege sonsha úlken tulǵa, qairatker týraly kóp maǵlumattan beihabarmyz? Kez-kelgen qazaqty oilandyratyn saýal. Ońdasynovtyń Qazaq KSR Halyq Komissarlary Keńesin basqarǵan kezi óte aýyr kezeń. Otyzynshy jyldardaǵy ashtyq, repressiia, jer jahandy jalmaǵan soǵys, bári de Ońdasynov ómir súrgen, el basqarǵan jyldarǵa týra keledi. Mundai kezeńnen eli úshin jarǵaq qulaǵy jastyqqa timei, qyzmet etken qairatker jaiynda izdegen jan úshin qanshama derekter, qujattar saqtalatyny belgili ǵoi. Ótken jyly naýryz aiynda «ABDI Kompani» AQ-nyń prezidenti Ábdibek Bimendiev qyzmetkeri Qanat Óskenbaidy bizge jiberip: «Nurtas Ońdasynovtyń týǵanyna 110 jyl tolady. Osy dataly kúnge orai kitap shyǵarsaq, derekter taýyp berseńizder», – dep ótinish jasady. Bul usynysty muraǵatymyzdyń bas direktory Lázzát Súleimenqyzy qup alyp, sharýany bastap kettik. Mundai úlken tulǵaǵa arnalǵan kitapty anadan, mynadan derek jinap, jeńil-jelpi shyǵara salýǵa bolmaidy ǵoi. Bul kisiniń búkil qyzmetin júieli túrde kórsetýdi aldymyzǵa maqsat etip qoidyq. Árine, qujattar men materialdar jinaǵynda oqyrmandar, tarihshy ǵalymdar, doktoranttar men magistranttar úshin tyń derekter kóp dep oilaimyn.
– Ońdasynov el basqarǵan kezdegi qabyldanǵan qandai saiasi sheshimderdiń tarihi mańyzy zor boldy?
– Osy jinaqty qurastyrý ońai sharýa bolmady. Qujattar men materialdardy aqtarǵan kezde: «Mynaý mynadai taraý bolý kerek, anaý anadai bólimge ený kerek eken», – dep júielep otyrdyq. Ol taraýdyń árqaisysy Ońdasynovtyń 13 jyl úkimetti basqarǵan kezdegi eńbegi. Sol kezdegi qaýlylardy kóp qaradyq. 1936-37 jyldardaǵy Halkomnyń qaýlylaryn qarasańyz, Narkomatty basqarǵan adamdardy «Bul halyq jaýy, ornynan alynsyn» degen qaýlylar kóp ushyrasady. Al, bir qyzyǵy 1938 jyly Ońdasynov qalai sailandy, ondai «jerden jeti qoian tapqandai» qaýlylar múldem kezdespeidi. Osynyń ózinen-aq Ońdasynovtyń kim bolǵanyn bilýge bolatyn shyǵar?!..
[caption id="attachment_8975" align="alignleft" width="448"]
Ońdasynov alǵash el basqarǵan jyldardan bastap ( 1939 jyldary) KSRO Halyq Komissarlary keńesiniń aldyna qoiylyp kelgen Moiynty-Shý temirjolyn salý jobasy – airyqsha tarihi mańyzy bar sheshim der edim. Ekinshi dúniejúzilik soǵys aiaqtalǵan tusta Ońdasynov basqarǵan respýblika úkimeti múshelerinen quralǵan delegatsiia Máskeýge baryp, KSRO Ministrler Keńesi aldynda bul jobany júzege asyrýdyń qajettiligin dáleldep, qurylysqa qajetti qarjyny bólgizedi. Biraq qurylysqa Keńes Odaǵy jaǵynan «jumys kúshi bólinbeidi, Respýblika óz kúshimen salady» degen shart qoiady. Osy temirjol qurylysy týraly Ońdasynov bir suhbatynda: «Tselinograd, Qaraǵandy, Kókshetaý, iaǵni Ortalyq Qazaqstan óńirinen Almatyǵa poiyzben kelmek bolǵan adam, temirjolǵa tielgen júk buryn ońtústikke qarai tóte tartpai, áýeli teristikke, iaǵni keri qarai jol tartyp, Petropavl, Omby men Novosibir arqyly Rossiia jerine shyǵyp, sodan qaita oralyp, úsh-tórt táýlikte ázer jetetin desem, qazirgi jastar kúledi, senbeidi. Basy-qasynda bolǵandar bolmasa, bylaiǵy jurt, óte-móte elýinshi jyldardan keiin ómirge kelgen orta býyn men qazirgi jastar bile bermeidi. Osy temirjorl qurylysy úshin soǵystan tityqtap, azyp-tozyp, sińiri sozylǵan qalyń jurtty – 16 myń adamdy jumyldyrdyq. Ońtústikten, teristikten segiz oblystyń kolhozshylary qamtyldy. Kúsh kóligi – ógiz arba, at arba. Qoldaǵy saimany – zembil men kúrek, ketpen men súimen. Jalań aiaq, jalań tós jigitterdiń bet-aýyzdary shań-topyraqtan kórinbeidi...», – dep eske alady. Mine, Ońdasynovtyń el basqarǵan kezdegi tarihi mańyzy bar sheshiminiń biri osy emes pe!..
– Ońdasynov basshylyq qyzmette bolǵan tusta aǵartý salasynda, halyqtyń mádeni ómirinde qandai ister qolǵa alyndy?
– Ońdasynov el tizginin qolǵa alǵan jyldan bastap respýblika kóleminde aǵartý isimen ainalysady. Eldegi saýatsyzdyqty joiý, ásirese, aýyldy jerde hat tanityn qazaqtyń qarasyn kóbeitýge barynsha kúsh salady. Qazaq álipbiiniń latyn grafikasynan kirillitsaǵa kóshýi de sol kezeńde bolǵan. Qazirgi úlken oqý oryndarymyz – Qazaqtyń sport jáne týrizm akademiiasy, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatoriiasy, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq ýniversiteti 1944 jyldary – Ońdasynov el basqarǵan jyldary ashylǵan. Respýblikada aǵartý salasymen qatar, halyq mádenietiniń ósýine, jańa satyǵa kóterilýine den qoiyp, halyqtyń ózine tán ónerin damytýmen birge, ónerdiń jańa túrleriniń (teatr, kino, sýret, músin) órkendeýine qatty kóńil bóledi. Keńes Odaǵynyń ortalyq mádeni oshaqtarynan kásibi mamandar shaqyryp, ónerdiń jańa túri – kinematografiia salasyn damytýdy kásibi negizge qoiý kún tártibine enedi. Osy salany igertý úshin qazaq jastaryn Máskeýge oqýǵa jiberedi. «Mosfilm», «Lenfilmdi» Almatyǵa shaqyryp, onshaqty kórkem jáne derekti filmderdi túsirýge jaǵdai jasaidy. 1943 jyly Ońdasynov halyq aqyndaryn ortalyqqa jinap, aitys ta ótkizedi. Abai Qunanbaiulynyń 100 jyldyq mereitoiyn ótkizý sharalaryn da uiymdastyrǵan.
[caption id="attachment_8976" align="alignright" width="448"]
Ońdasynov soǵys bolyp jatqan surapyl kezeńde Qazaqstan Ǵylym akademiiasynyń jańa ǵimaratynyń salynýyna qarajat qarastyryp, onyń irgesi qalanǵanda yrymdap: «Qazaq ǵylymy kúmistei taza bolsyn», – dep, kúmis aqsha shashady. Osy Ǵylym akademiiasynyń basyna Qanysh Sátbaevtyń kelýine de sebepshi bolǵan. Kezinde Sátbaevtyń gazetke shyqqan maqalasyn oqyp, ǵalymnyń sóz saptasy unap, ony Máskeýge shaqyrady. Kezdesip, sóileskennen keiin KSRO Ǵylym Akademiiasynyń prezidenti V. L. Komarovqa alyp baryp: «Qazaqtyń Ǵylym Akademiiasynyń bolashaq prezidenti bolýǵa laiyq jigit», – dep tanystyrady. 1942 jyly Ońdasynov bilimdi, baisaldy Dinmúhamed Qonaevty kezdestiredi. Keiinnen Almatyǵa kelip, Qazaqstan Kompartiiasy Ortalyq Komitetiniń birinshi hatshysy Skvortsovpen aqyldasyp, ózine orynbasarlyqqa shaqyrttyrady. D. Qonaev on jyl boiy Ońdasynovtyń orynbasary bolady. Qazaqtyń tuńǵysh kásipqoi músinshisi Hakimjan Naýryzbaevtiń da qalyptasýyna Nurtas Ońdasynovtyń tikelei qatysy bolǵan. «Erdi kebenek ishinen tanyp», úlken óner aidynyna júzdirgen. Endi ol kisiniń elimizdegi aýyr ónerkásipti damytý, aýyl sharýashylyǵy salasyn órkendetýge qosqan úlesin aitsaq, áńgime uzaqqa keter...
– Osy jinaqtaǵan materialdardyń ishinde ózińizge áser etken qandai qujatty aiyryqsha atar edińiz?
– Nurtas Ońdasynov 1962 jyly zeinetkerlikke shyǵady. Árine, eńbegine qarai syi-siiapat ta kórdi. Úsh ret Lenin ordenimen, eki ret Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, kóptegen medaldarmen, Qurmet gramotalarymen marapattalǵan. Ol kisi zeinetke shyqqannan keiin de bos jatpaǵan. «Arabsha-qazaqsha túsindirme sózdigin», «Parsysha-qazaqsha túsindirme sózdigin» qurastyryp, oqyrmanynyń yqylasyna bólenedi. Meni tańqaldyrǵany, 1947 jyly Niý-Iorktan Nurtas Ońdasynovqa kelgen hat boldy. Anketa men «New York Times» gazetiniń qiyndysy birge joldanypty. Álemge áigili tulǵalar, Nobel syilyǵy iegerleriniń biografiialyq entsiklopediiasy jaiynda eken. Ońdasynovqa hat joldap, anketa toltyryp, sol biografiialyq entsiklopediiaǵa kiretinin aitypty. Sol zamanda mundai usynysqa ie bolý degenińiz ekiniń biriniń basyna buiyrmaityn baqyt qoi. Muny shet eldiń sol kezdegi búkil qazaqqa, qazaq ziialylaryna bergen baǵasy dep qarasaq ta, artyq bolmas. Muhittyń ar jaǵyndaǵy el eńbegin eskergen tulǵany bul kúnde biz qalai áspettep júrmiz? Árine, oilanatyn sharýa...
– Áńgimeńizge rahmet.
Suhbattasqan Yrysbek DÁBEI.
