...Sen biletin qazaq – ótken zaman qazaǵy. Ras, er boldy, márt boldy. El boldy. Biraq ol qazaq Kenesary-Naýryzbaımen birge ólgen. HH ǵasyrǵa jetken juqanasy, ıaǵnı keýdede qalǵan kisilik pen namystyń eń aqyrǵy jurnaqtary 1932 jylǵy ǵalamat asharshylyqpen birge tozdy.
[caption id="attachment_8968" align="alignleft" width="204"]
Jazýshynyń jas shaǵy[/caption]
Odan sońǵy qazaq – múlde basqa jurt, basqa ult. Asyp ketkende, ótken qazaqtyń jarmaǵy ǵana. Seniń túsinbestigiń sonda. Túsinbestigiń ǵana emes, tragedıań. Sen baǵzy tarıhtan tanyǵan ejelgi ǵun, túrik dáýiri, oǵan tete Altyn Orda, oǵan jalǵas Qazaq Ordasynyń elesimen júrsiń. Búgingi qazaq – sol qazaq, qany bir, jany ortaq, tek zamany basqa dep oılaısyń. Al men ótken tarıhtyń jalpy sulbasyn bile tura, oı-pikir, baıyp-tolǵamym búginge beıim, búgingi qazaqty naqty tanyp, zerttep tanyǵandyqtan, sen sıaqty eles, oı-qıaldaǵy qazaq emes, ózimizben qatarlas ómir súrip, tirlik keship jatqan el-jurtymyz týraly múlde kereǵar qorytyndyǵa keldim. Senimen birles kezimde: baıaǵyda solaı edi, endi nege bulaı degen kúmán turatyn kókirekte; tymyrsyq arhıvten ketip, tar qaladan keń dúnıege shyqqan, qazaqtyń qaınaǵan ortasy, jańa ómirge boılaı engen soń, zaman oza kele, nege bulaıyn ǵana emes, naqty qandaıyn da qapysyz tanydym. Álemdegi eń sorly, eń qor halyq eken. Aqyldyń azdyǵynan, qajyr-qaırattyń kemdiginen emes.
Jerińniń asty men ústindegi bar baılyq talapaıǵa tústi. Qaraqshy bolsa da qazaq alsa jón ǵoı. Bılik basynda otyrǵandar azdy-kópti paraǵa túgeldeı jat jurttyq jalmaýyzdarǵa ótkizdi. Júz ese kemis baǵamen, teginge jaqyn. Obal-saýapqa, arýaq, qudaıǵa qaraǵan joq. Tym qursa, qolda turǵanda ózderi alsaıshy. Biriniń ekinshisine beretin bastyryq aqshasy jetpedi, ekinshisi – úshinshisi baıyp ketedi dep qoryqty.
Kúni bitken, bolashaǵy joq halyq eken. Bilimniń olqylyǵy, qabilettiń tómendiginen emes. Aqyl da, qabilet te, kúsh-qaırat ta jeterlik. Paıym, parasaty da artyǵymen. Jetpeıtini – bir-aq nárse, ókinishke qaraı, eń basty nárse. Arbanyń kúpshegi, qoranyń tireýi degen sıaqty. Búgingi tilge kóshirsek, mashınanyń motory, ushaqtyń qanaty degendeı. Onyń aty – ulttyq sana. Ulttyq sana joq qazaqta. Jalǵyzǵa emes, jalpyǵa tán, súıekke sińgen, qalypty sypat. Jáne nazary men qajyry kúnkóris, tirshilik sońynda ketken buqara jurt qana emes, ulttyń betke shyǵar kisileri: bıliktegi, bıznestegi, saıasat pen sharýashylyqtaǵy alpaýyttaryń turypty, zıaly atalatyn, eldiń qamyn jeýge tıis – ǵylymdaǵy, ónerdegi, mádenıet pen ádebıettegi tarlanbozdaryń túgel ultsyzdyq dertine shaldyqqan. Qaıtalap aıtaıyn, qazaqta ulttyq sana degen atymen joq. Qalǵan barlyq pále osy jalǵyz-aq kinárattan týyndaıdy.
Men ótkendi araǵa tartpaımyn. Jaraıdy, otar bolypsyń, kiriptar bolypsyń. Bári syrttan, joǵarydan sheshilipti, mundaǵy qýyrshaq úkimetińe otarlaýshy, óktem halyqqa beıim ǵana emes, ısalmas, tipti, óz jurtyna jaý kisiler taǵaıyndalypty, eriksiz el amalsyzdan bárine kónipti. Qazir bas bılik qazaqta. Al, ne boldy? Jerińniń asty men ústindegi bar baılyq talapaıǵa tústi. Qaraqshy bolsa da qazaq alsa jón ǵoı. Bılik basynda otyrǵandar azdy-kópti paraǵa túgeldeı jat jurttyq jalmaýyzdarǵa ótkizdi. Júz ese kemis baǵamen, teginge jaqyn. Obal-saýapqa, arýaq, qudaıǵa qaraǵan joq. Tym qursa, qolda turǵanda ózderi alsaıshy. Biriniń ekinshisine beretin bastyryq aqshasy jetpedi, ekinshisi – úshinshisi baıyp ketedi dep qoryqty. Sóıtip, qazaqtyń neshe myń jyl boıy saqtaǵan, endi neshe myń jyl boıy urpaǵyńdy baqytqa jetkizer qısapsyz baılyǵy dalaǵa ketti. Ózinen qyzǵanǵany ózgege buıyrdy. Mundaǵy bizderge juǵyn, qaspaǵy ǵana tıdi. Qazynanyń bir shetinde júrgen bizge. Qalǵan qara qazaq taqyrǵa otyrdy. Endigi sybaǵasy – myń jyldyq quldyq. Áýelgi júz jylǵa aman jetse. Jetpeıdi. Ketken keniń, talanǵan qazynańa salaýat. Endi taban astyndaǵy qara jerińniń ózi saýdaǵa túskeli tur. Jerdi satý týraly másele kóterilip jatqanynan habardar shyǵarsyń. Ázirshe qabyldap úlgergen joq, biraq sózsiz júzege asady. Manaǵy er qazaq myń jyl boıy qan tógip qorǵap kelgen, keıingi urpaǵyna mıras qaldyrǵan qaıran jer túgeldeı jeke menshik bóliske túsedi. Qazirgideı, úı salatyn, baqshalyq, shaǵyn kesimmen emes, taýyń tutasymen, ormanyń oramymen, kóliń kólemi, ózeniń uzyna boıymen zańsyz telimge túsip, keń dalańnyń dal-duly shyǵady. Árıne, qazaq úshin emes. Ultaraq tıse táýba aıtarsyń. Eń shuraıly, eń quıqaly, qunarly qonystaryń túgeldeı orys-orman, joıyt-jebirge buıyrady. Sheshim shyǵarǵan kim, bóliske salǵan kim? Azǵana paıdany oılap, myń jyldyq urpaǵynyń bolashaǵyn kesken qazaqtyń ózi. Bılik dersiń. Otarlyq, jat jurttyq bılik emes qoı. Egemen dep atalatyn eldiń óz ıeleri. Qazaq. Al, ne aıtasyń? Saýdańnyń shynymen bitken jeri osy. Endi neń qaldy? Diniń men tiliń be? Musylman bolyp jarytpaǵan qazaq qazir hrıstıan dinin qabyldap jatyr. Krıshnaıt bolyp jatyr. Eshkim zorlaǵan joq. Óz qalaýy, óz erikterimen. Azyp-tozýdyń budan artyq qandaı kórinisi bolýy múmkin? Al tildiń máselesi tipti qıyn. Álemde óz tilinen bezgen jalǵyz jurt bolsa, ol – qazaq.
[caption id="attachment_8969" align="alignright" width="450"]
Qazaq oıynyń qatepti qara nary[/caption]
Ana tilin tirshilikke qajetsiz dep sanaıdy. Sondyqtan, baıaǵyda orys, endi aǵylshyn. Týma tilin bilgisi kelmeıdi, bilse tezirek umytýǵa tyrysady. Jaı ǵana jerimegen, kerek deseńiz jırenedi. Zattyq jáne rýhanı qaıyrshylyq ústinde otyryp, sonshama astam. Jalpaq jurtyńyz. Al qazirgi «qazaq elıtasynyń» jańa áýleti óz ultyn syılamaq túgili, qazaq atanýdy namys kóredi. Sen bilesiń be, shet elge, respýblıka qarajatymen, «Bolashaq» atty arnaıy baǵdarlama boıynsha, – Amerıkasy bar, Anglıa, Fransıa, Germanıasy bar, álemniń eń tańdaýly ýnıversıtetterine oqýǵa jiberilgen, bes, on emes, birneshe júz qazaq jasynyń osy jaqynda ǵana qandaı málimdeme jasaǵanyn?
Dereksiz arýaq, tipti, kópshiligi ómirde bolmaǵan elesterdiń búgingi «alyptarǵa» eshqandaı bógisini joq. Iaǵnı, taqyr-taza jerde taý turǵyzý qıyn emes. Óstip, egemen zamannyń erekshe tulǵalary qalyptasty. Aıqaı, uran, qur keýde. Ne aqyl joq, ne bilim joq, ne túısik, ne uıat joq. Jáne qalaı aıtsań da, qazirgi jurtyńa laıyq. Oı órisi de, uǵym-tanym deńgeıi de, adamdyq qalyp, moraldyq ustanymy, ótken men búginge kózqarasy da.
Qazaq ultshyldary, ıaǵnı myna sen talap etip júrgendeı, Qazaqstanda memlekettik til retinde qazaq tili kúshine enetin bolsa, biz mundaı otanǵa qaıtyp oralmaımyz degen. Mine, seniń eń táýir bolashaǵyń. Al endi ulttyń uıtqysy bolýǵa tıis, syrttan shynynda da solaı kórinetin qazaq ıntellıgensıasy, óz tilderimen aıtqanda, «zıaly qaýymǵa» keleıik. Shyńyraýdyń túbinde jatqan, naǵyz qorys batpaq osy emes pe. Bos shýlaǵannan basqa ne bitiripti. Shýynyń ózi berekesiz, úzik-jyrtyq. Eshteńeniń baıybyna barmaıdy, eshteńeni baıyzdap uqpaıdy. Ókimettiń qybyn qalaı tabamyz degennen basqa qam-qareketi joq. Dármensiz ǵana emes, jaltaq. Tym qursa, óz bastaryn qorǵaı almaıdy. Kúnkórisi tómen eken. Kim kináli? Ózderi. Jabyla maqtaǵansha, japyrlap suramaı ma tıesili sybaǵasyn. Suraý turypty, talap qoımaı ma. Joq. Úıshik aldynda buratylyp jatyr. Baılaýda, ash ustaǵan qojaıynǵa jaǵynyp, quıryǵyn bulǵańdatqannan basqa, ara-tura kóldeneń ótkenge sháý-sháý úrip qoıǵannan basqa qandaı tirshiligi bar? Meıli, dármensizdigi zamannan deıik. Ulttyq máselelerdi kótere almasa, bilimsizdigi deıik.
Kezinde Ahań men Jaqańdy qalaı qurtty. Maǵjannyń túbine qalaı jetti. Muhańdy qalaı qýdalady. Totalıtarlyq sıstema dersiń. Sol sıstemanyń senimdi qarýy kim edi? Maǵjannyń, Muhańnyń ultshyldyǵy týraly maqalalardy orys jazyp pa, qaıta, qorǵaǵan sol orys emes pe – birin túrmeden shyǵardy, ekinshisin muratyna jetkizdi.
[caption id="attachment_8970" align="alignleft" width="448"]
Alash ardaqtylarynyń jalǵasy - altyn rýh ıesi[/caption]
Biraq adamdyq keskini qaıda? Ult úshin, ulttyq rýh, ulttyq mádenıet úshin janqıar eńbek etip júrgen birli-jarym azamattarǵa jappaı topyraq shashýyn qalaı baǵalaımyz? Kezinde Ahań men Jaqańdy qalaı qurtty. Maǵjannyń túbine qalaı jetti. Muhańdy qalaı qýdalady. Totalıtarlyq sıstema dersiń. Sol sıstemanyń senimdi qarýy kim edi? Maǵjannyń, Muhańnyń ultshyldyǵy týraly maqalalardy orys jazyp pa, qaıta, qorǵaǵan sol orys emes pe – birin túrmeden shyǵardy, ekinshisin muratyna jetkizdi. Endi, otarlyq zamandy umytyp, egemen kúnińe keleıik. Quldar bılikke jetti. Bılik arqyly baılyqqa keneldi. Keshegi, qarǵyda ósken satymsaq partnomenklatýra jáne olardyń syrqat sanaly úrim-butaǵy ǵana emes. Ótkendegi naýqanshyl jandaıshaptar men jańadan kúsh tapqan árqıly avantúrıser. Olarǵa ult emes, ulaǵat emes, ordaly tuǵyr, qordaly baılyq qana kerek edi. Bar maqsaty ońynan tústi, oıyna kelgenin jasady, oırandap bitti. Dál sondaı tanym, sondaı pıǵyldaǵy, biraq bılikke ıektemeı, baılyqqa ilinbeı qalǵan paqyrlar ne isteýi kerek? Satatyn, ótkizetin eshteńesi de joq, qazaqtyń aty men zatynan basqa. Ótken tarıhy, rýhanı qazynasynan basqa. Olar da topyrly dýǵa aralasty. Bılik pen baılyqqa jaǵý úshin, ózderiniń de kisi ekenin áıgileý úshin. Iaǵnı, buryn eshteńe de bolmady, tarıh ta, mádenıet te bizden bastalady demek. Baıaǵy Oktábr tóńkerisinen sońǵy qul-qutannyń urany boıynsha. Ata-qazaqtaǵy uly tulǵalardyń bári mansuq etildi. Oıshyldaryń – qıalı, aqylmanyń – narkoman, ǵulamań – satqyn dep jarıalandy. Eshqandaı teris aıǵaq, qıǵash derek bolmasa da, bári kákáı. Esesine, ár aýyl, ár aımaqtan jańa tulǵa, aqyn, batyr, áýlıeler oılap tabyldy. Dereksiz arýaq, tipti, kópshiligi ómirde bolmaǵan elesterdiń búgingi «alyptarǵa» eshqandaı bógisini joq. Iaǵnı, taqyr-taza jerde taý turǵyzý qıyn emes. Óstip, egemen zamannyń erekshe tulǵalary qalyptasty. Aıqaı, uran, qur keýde. Ne aqyl joq, ne bilim joq, ne túısik, ne uıat joq. Jáne qalaı aıtsań da, qazirgi jurtyńa laıyq. Oı órisi de, uǵym-tanym deńgeıi de, adamdyq qalyp, moraldyq ustanymy, ótken men búginge kózqarasy da. Úıles tóbeshikterdiń ishindegi shoqysy. Qajetti suranystan týǵan eriksiz taýar. El-jurtyńnyń qalaýy men tileýiniń naqty kórinisi. Jalpyǵa tán jamandyqtyń shirigen shıki jemisi ǵana. Al sen bar páleni ózi de qurban bolyp eseptelýge tıis, oraıly jolmen baq qýǵan áýmesir sorlyǵa aparyp japsyrasyń. Máselen, kúni keshegi, saǵan tikeleı qatysty, qanshama aıqaı bolǵan, tarıh tóńiregindegi áńgime. Seni sotqa tartýdy, jumystan shyǵaryp, shet elge qýýdy talap etken «eńbekshi» qaýymǵa ókpe joq eken, – uqpapty, bilmepti, sózge eripti. Al ulttyq parlamenttiń ǵuzyrly jıyrma segiz depýtatyn, árqaısysy ár salada úlken ataq, abyroıǵa jetken on bes akademıkti, ananyń da, mynanyń da ishinde bóten eshkim joq, bári de qazaq, sol, qyryq birdeńe kisi – egemen elińniń betke shyǵar azamattaryn qazaqta tarıh bolmady, Áz-Jánibekten Abylaıǵa deıingi barlyq handaryń qazaq emes, mońǵol, bul halyqta bizge deıin tıesili terıtorıa da, táýelsiz memleket te bolǵan joq dep julqyndyrǵan kim? Iá, uıymdastyrýshysy bar, biraq nusqaýshy, májbúrleýshi emes qoı. Óz erikteri, ózderi. Ne kún týypty bastaryna? Jaraıdy, búgin kóńilderine jaqpaǵan áldekimderdi muqatý, jekkórinishti, sumyraı qylyp shyǵarý qajet eken. Sonda álgi kisimen birge ótkendegi búkil qazaq tarıhyn mansuq etý shart pa edi?..
(M. Maǵaýınniń «Jarmaq» romanynan
úzindi)
