Búgin qazaqtyń dara perzenti Oljas Súleımenovtyń týǵan kúni. Aqyn, túrkolog-ǵalym, qoǵam qaıratkerimen "Qazaq ádebıetiniń" tilshisi, ádebıetshi Baǵashar Tursynbaıulynyń suhbatyn nazarlaryńyzǵa usynýy qup kórdik.
Qazaq baspasózine sırek suhbat beretin Oljas Súleımenovpen dıdarlasýdyń ózi – ońaıdan ońaı oryndala qoıatyn is emes. Dúnıe biliminiń qazynasyna molynan ıe, dańqy da, ataǵy da jahannyń jartysyna jetken aıtýly azamattyń dıdary qashanǵydaı jaıdary da tartymdy. Seksenge kelgen jasyna qaramaı erte kezdegi tip-tik, symbatty qalpy. Ótken jyldardan ańyz bop jetken keı jaıttardyń anyq-qanyǵyn bilgim kep, suraq qoısam, jymıyp qana kúledi. Bunysy jas urpaqtyń ańyzǵa qumarlyǵyna, álde óz ómiriniń kúńgirt tartqan elesterin oıǵa alyp kúlgeni me belgisiz. Jyldardyń taby seziletin ájimderi de bizge belgisiz, arab jazırasynyń ápsanalaryna bergisiz qyzyq ta shytyrman oqıǵalardy jasyryp qalǵandaı.
Jylda arǵy atasy Jaıaý Musanyń basyna zıarat etip qaıtady. Ótken jyly qysta barǵanda, meńireý dalanyń tynyshtyǵyn buzǵan avtomobıldiń daýsynan úrkip úsh arqar mańaıdaǵy tóbege shyǵyp, qarap turypty. «Kim keldi?» dep qarap turǵandaı boldy deıdi. Adam aıaǵy sırek tıetin qazaq dalasynyń keńdigin aıtty ma, álde «Jaıaý Musanyń bir urpaǵy týǵan jerge aqyry kelipti ǵoı dep qaraǵandaı boldy» degendi meńzedi me, ol arasy taǵy qupıa qaldy. Keıbir suraqtarǵa jaýap bermeı, kúlip qana qaraıtyn aqynnyń jaýabyn tyńdasańyz, naqty ǵylymnyń, bıik talǵamnyń ıesi ekenine kózińiz jete túsedi. Onyń aqyndyǵy poezıasynan bólek, ǵylymı zertteýlerinen de, maqalalarynan da aıqyn kórinedi. Seksenniń seńgirine shyqqan qazaq perzenti ǵumyryna dán rıza qalypta. «...Burynyraqta óleń jazatyndardyń biri: «Súleımenov – qazaq aqyny emes!» degen qorytyndy jasady. Men onyń qazaq ekendigin, biraq aqyn emestigin aıtqym keldi. Biraq, ózimdi ustap qaldym» depti bir suhbatynda. Ǵumyrynda ustamdy qalpynan jańylmaǵan sáti qansha ekeni bir Qudaıǵa jáne ózine ǵana aıan. Al, Oljas qazaq aqyny ekenine kúmánińiz bolmasyn.
– Ian Parandovskıı aıtatyn. Aqyndar bir kezde óleń jazýdy qoıady dep. Sonda Petrarkanyń sózin aıtatyn. «Ia perestaný pısat, kogda perestaný jıt». Al Mıskevıch saıasatpen aınalysqanǵa deıin ǵana óleń jazǵan. Odan keıin ol saıasatker, pýblısıs boldy. Siz óleń jazasyz ba? Álde óleń jazýdy qoıdyńyz ba?
– Petrarkanyń jazý deıtin tek óleń shyǵarý ǵana emes degen sózimen kelisemin. Poezıa – kópjanrly qubylys. Aqyn ózin pýblısıstıkada da, prozada da, kınoda da aqyn retinde kórsetedi. Tipti ǵylym men qoǵamdyq isterde de solaı.
Men óleńdi eldiń oǵan suranysy bolǵan shaqta jazdym. San myńdaǵan adam jınalatyn zaldar, myńdaǵan dana kitap taralymy. Ol 60-shy, 70-shi, 80-shi jyldarda bolatyn. Odan keıin kórkem sózdiń – qaıta qurýdyń zamany týdy. Ol áli de jalǵasýda.
– Eýropada gýmanıser 15 ǵasyrda jazýshylyq ónerdiń qasıetti nárse ekenin aıta bastady. Siz osy jazýshylyq, aqyndyq ónerdiń qasıeti týraly ne aıtar edińiz? Siz úshin jazý degen ne?
– Kez kelgen jazýshy dúnıege óz kózqarasyn bildiredi. Óziniń ishki globýsyn. Osy paıymnyń syrttaı buzylýynyń qaı-qaısysy da onyń janyn terbeıdi, al bul kez kelgen janrmen – óleńmen de, kósem sózben de, ǵylymı maqalamen de kórinis tabýy múmkin.
– Jazý ústinde ne oılaısyz? Edgar Ponyń bir novelasynyń keıipkeri aýrýhanadan shyqqannan keıin kofehananyń terezesinen syrtqa qarap turyp, kóshedegi ár adamnyń janyn túsinip, oıyn oqyǵysy keletin. Qalamger de sol sıaqty emes pe?
– Jazý barysynda maǵan mindetti túrde terezege qaraý qajet emes. Meniń oıymdy kezdeısoq uqsastyqtar bılemeıdi. Keıbir kórkem nemese ǵylymı ıdeıalarymdy men jarty ǵasyr boıy áldılep júrýim múmkin. Olar sanamda udaıy ekshelip, kún saıyn qalyptasýmen bolady. Udaıy tolysa beretin tolǵaqty oıdyń quıar saǵasyna jetýi qolǵa qalam alǵyzady, al oıdyń túbegeıli selt etip ashylýyna shynynda da, adamnyń nemese janýardyń terezeden qarań etken sulbasy da sebep bolýy múmkin. Bul rette Edgar Ponyń sózinde shyǵar kúndeı shyndyq bar. Degenmen, qaıtalap aıtamyn, jazýshynyń oı-sanasyn kóp jyldyq ıdeıa tolaıym bılegende ǵana rýhanı-sezimdik áser paıda bolady.
– Ádebıetshi, aqyn boldyńyz. Memleket qaıratkeri de boldyńyz. Sizdiń ómirińizge qaısysy kóbirek áser etti?
– Jazýshy ózi úshin emes, kóptegen adamdar úshin, al sáti kelse – búkil halyq úshin jazady. Sondyqtan jazýshyny ári qoǵam qaıratkeri degen durys. Meniń jolym boldy – keıbir kitaptarym dúnıe júzine áıgili boldy, tek túrki tildes halyqtardyń ǵana emes, 70-shi, 80-shi jyldardaǵy barsha jurttyń qoǵamdyq sanasyna yqpal etti. Ásirese, túrkiler men slavándardyń tarıhı yqpaldastyǵyna arnalǵan «Az ı Ia» atty kitabym týraly osyny aıtýǵa bolady.
– Sizdiń eńbegińizdiń kóbi Sózge baılanysty. Osynsha ýaqyt Sózdi zertteýińizdiń jáne etımologıalyq eńbekterińizdiń máni nede?
– «Az ı Ia» kitabynyń jappaı tanylýy jurttyń shynaıy tarıhqa qanshalyqty dilger ekenine meniń kózimdi jetkizedi. Sol arqyly men ótken zamandardyń shyndyǵy ǵasyr saıyn qaıta jazýǵa bolatyn akademıalyq tarıhnamada emes, qyrnap-jóndeýge esh kelmeıtin máńgilik muraǵat – aýyzeki sózde ekenin paıymdadym. «Az ı Ia»-dan soń sózdiń paıda bolýy týraly ǵylymı – etımologıamen shyndap aınalysa bastadym. Bul ásirese qazaqtardyń ótken tarıhyn zerdeleýde óte-móte mańyzdy. Biz tek HH ǵasyrda ǵana jazý-syzýy bar halyqqa aınaldyq, bizde orta ǵasyrlarymyz ben odan da áridegi ótkenimizge kýálik beretindeı jazba derekterimiz joq. Biraq men b.d. burynǵy İV myńjyldyqtaǵy shýmer tiliniń jazba eskertkishteri men Ejelgi Mysyr eskertkishterinen túrkızmderdi, sonyń ishinde – qazaqızmderdi taýyp júrmin. Olar qazaqtardyń ata-babalary qazir ólige sanalatyn sol mádenıetterdi jasaýǵa da qatysqanyn dáleldeıdi.
Men Qorqyt ata týraly maqala jazýdamyn. Sol úshin ejelgi babamyzǵa syntas eskertkish ornatylǵan Syr boıyna – Qyzylordaǵa baryp qaıttym. Qorqyt ata sonda turyp, sonda jerlengen delinedi eken.
Jaqynda men Túrkıadaǵy Baıburt eldi mekeninde bolyp, dede Qorqyttyń kesenesin kórdim. Babamyz sonda jerlengen dep sanalady eken. Daǵystandaǵy Derbentte de boldym, onda da Qorqyttyń molasy bar. 2004 jyly Brússeldiń ortasynda dede Qorqytqa qoıylǵan eskertkishtiń ashylýyna qatysqanmyn. Al budan jıyrma jyldan astam burynyraqta Ejelgi Mysyr ápsanalary týraly kitaptan ár kesh saıyn Nil dárıasy aǵatyn jer astyna túsip turýshy Batar Kún qudaıy Horht týraly áńgimeni oqyǵanym bar-dy. Horht sonda mekendeıtin Apop atty aıdaharmen shaıqasyp, qaza bolady eken.
Osynyń negizgi jelisi Qorqyt ata týraly ańyzdyń 19-shy ǵasyrda reseılik shyǵystanýshy Dıvaev jazyp alǵan nusqasynda ǵana saqtalǵan. Onda ómiriniń sońyna qaraı máńgi ólmesten úmit etken Qorqyttyń jer betindegi tirliginen bas tartyp, sıqyrly kilemmen Syr dárıanyń ortasyna shyqqany, biraq sol jerde sý jylany shaǵyp, qaza bolǵany týraly aıtylady.
Túrikter men ázirbaıjandardyń dede Qorqyt týraly ańyzdary meshittiń meılinshe redaksıalaýynan ótken. Ondaǵy májýsılik ataýlynyń bári alyp tastalǵan. Ańyzdan qalǵany tek, oǵýzdardyń barlyq epostary aıaqtalatyndaı, ólimniń sharasyzdyǵy týraly sózder ǵana.
«Sonda dede Qorqyt shyǵyp: «Dúnıe bitken meniki!» deıtin bekter qaıda? Olardy ólim urlap, jer jasyrdy» dedi.
Islamdy ózge túrkilerden keıin qabyldaýy sebepti ǵana Syr dárıanyń qazaqtary ańyzdyń ózderine tıesili nusqasyn musylmandyq túzetýden aman alyp qalǵan. Bes myń jyldyq tarıhy bar ańyzdyń jelisin saqtap qalý sebebi de osydan. Etımologıa qazaqtarǵa ózderiniń ejelgi tarıhynyń áli talaı betterin ashýǵa kómektesedi.
– Ádebıette siz negizgi materıaldy qaıdan alasyz?
– Bul suraqqa jaýap berdim.
– Álemde jazý tájirıbesi qalaı ózgerip jatyr? Qazirgi gıpertekstik ýaqytta. Qazir kórkemdik ekinshi planǵa túsken sıaqty. Al basqa elderdiń ádebıetinde qalaı?
– Dúnıede ádebıet qoǵamdyq sananyń ártúrli satylarynda ornalasqan. Bireýi joǵaryraqta, endi bireýi tipti tómende degendeı. Tórt myń jyldyq tarıhy bar úndi ádebıeti eýropalyq nemese afrıkalyq ádebıetke qaraǵanda tómen satylardan oryn alady degenge men senbeımin. Nobel syılyǵy sóz óneriniń sapasyn bildiretin eń joǵary ólshem dep sanalady. Biraq bul «tarazy» shyǵarmanyń shyn salmaǵynan góri «satýshysynyń» saıası kózqarasyna kóbirek táýeldi. Sondyqtan sońǵy onjyldyqtarda bul syılyq shyn máninde óziniń qunyn ketirip aldy da, dúnıejúzilik ádebı úderistiń damýyna yqpal etýden qaldy. Men Qazaqstandaǵy osy úderistiń taǵdyryna kóbirek alańdaımyn. Keńestik kezeńde qazaqtyń jazba ádebıeti paıda boldy. Qazaqstanda uly oqyrman qalyptasty jáne uly shyǵarmalar týdy. Ádebı jazba til ósip shyǵyp, qazaq gazetteriniń, jýrnaldary men kitaptarynyń taralymy arqasynda búkiqazaqtyq aýqymda qalyptasty. Bir joly «Juldyzdyń» aılyq taralymy 240 myńǵa jetkeni esimde. Demek, sol aıda ony mıllıonnan asa adam oqydy degen sóz.
Al búginde qazaqsha kitaptardyń, jýrnaldar men gazetterdiń báriniń jyldyq taralymyn jınasa sol 240 myńǵa jete qoıýy neǵaıbyl.
Qazir memleket, qazaqtyń tereń daǵdarysty basynan ótkerip otyrǵan jazba ádebıetin saqtaı alsa ǵana biz qazaq tilin damytý týraly shyndap sóz qozǵaı alamyz. Áıtpegen jaǵdaıda aýyzsha shyǵarmashylyq dáýirine qaıta quldyraǵanymyz quldyraǵan. Sóıtip, oqyrmandar urpaǵy, ózderiniń myńdaǵan jyldarǵy ata-babalary sıaqty, tyńdarmandar men kórermenderge aınalady.
– «Az ı Ia»-nyń daýy bastalǵan kezdegi atmosferany aıtyp beresiz be? Nege shetelge ketpedińiz? Dısıdent qalamger bop, Nobel syılyǵyn alýǵa múmkindik týar ma edi?
– Bul týraly basqalar da, men de talaı aıtqanbyz. Maǵan shet elderge irge aýdarý jóninde talaı márte usynys bolǵan. «Az ı Ia» qatal synǵa alynǵan jyldarda da, 1991 jylǵy mamyrda AQSH-ta da sondaı usynystar boldy. Sol jyly Fıladelfıa qalasynda áıteýir bir jazýshylar konferensıasy bolyp, Gorbachevqa qarsy daıyndalyp jatqan tóńkeristen japa shegýi múmkin delingen keńestik tórt jazýshyǵa AQSH ýnıversıtetteri profesorlyq qyzmet usyndy. «Leksıa oqýdyń qajeti joq. Profesordyń jalaqysyn al da shyǵarmańdy jaza ber» delindi. Usynysty Evtýshenko men Korotıch qabyldady. Voznesenskıı ekeýmiz elge qaıttyq.
– Jazýshylar odaǵynyń bir jınalysynda siz Shýhovty uly jazýshy depsiz. Biraq orystar ol jazýshyny kóp aıtpaıdy. Sol baǵalaý qazaqy ólshem be? Álde shyn solaı ma? Nege keıde ádeıi baǵalamaı, ıa artyq baǵalap jatamyz?
– Ivan Petrovıch Shýhov – úlken jazýshy. Qazaqstanda jumys istegen barlyq orys jazýshylarynyń ishindegi eń daryndysy. Orys jazýshylaryna kelgende «úlken» jáne ásirese «uly» degen anyqtaýyshtardy abaılap aıtý kerek. Orys ádebıeti búkil dúnıe júzinde uly dep atalady, óıtkeni onda Pýshkın, Tolstoı, Dostoevskıı, Sholohov sekildi shyn mánindegi uly esimder bar. Al olarmen qatar atalatyndar – izbasarlar «úlkender», «kórnektiler»...
Biz ózimizdiń qazaq jazýshylarynyń daryny men qarymyn aıqyndaýda basqasha ólshemderdi paıdalanamyz. Pilderdiń ishinde de úlkendeýleri, arǵymaqtardyń ishinde de júırikteýleri bolady. Ivan Shýhovty men jaqsy kóretinmin, biraq ony orystyń uly jazýshysy dep atamaǵan bolarmyn. Bizdiń Jazýshylar odaǵynan synshylardyń ishinen bireý-mireý gazetter men jýrnaldarda shyǵyp júrgen daryndardyń baǵasyn beretin kimder bar ekenin jolaı surap bilermin. Anyqtaýyshtyń da qunsyzdana bastaǵanyna birsypyra ýaqyt bolyp qaldy ǵoı. Áýesqoılardyń ózderi birdi-ekili baspasóz betin kórse boldy «kórnekti» bolyp shyǵa keletin, al myrzalyǵy asyp ketse «ulylar» qataryna baryp tura qalatyn úrdis qalyptasty. Baıqaımyn, basqa respýblıkalardaǵy jaǵdaı da osyndaı sıaqty.
– «Qysh kitabyńyzdy» oqyǵanda, eki dáýirdiń arasynda júrgendeı boldym. Bul materıaldy qaıdan aldyńyz?
– Baıyrǵy tarıhpen aınalysa júrip, b.z. deıingi Vİİ ǵasyrdaǵy assırıalyq jylnamadan Kaspıı mańynan kelgen kóshpeliler Assırıany jaýlap alyp, bul qaǵanatty 28 jyl bılep turdy deıtin derekti oqydym. Assırıalyq jylnamashylardyń jazýynsha, bul kóshpeliler ózderin ishǵuz dep atasa kerek. Tarıhshy ǵalymdar osy ózindik atalym-etnonımge múmkin bolǵan tilderdiń bárinen sáıkestik izdep, taba almapty. Al meniń esime oǵýz epostarynda Ich-oǵýzdardyń («İshki oǵýzdardyń») Tash-oǵýzdardy («Tysqy oǵýzdardy») qalaı jeńgeni týraly ańyz bary sap ete tústi.
Ol kezde men keıbir túrki mádenıetterinde «aýyz tesigi bar bet» dep túsindirilgen. a – uz pishik tańbasynyń maǵynasyn ashýmen aınalysyp júrgenmin. Qypshaq tilderinde auz – «aýyz» deıtin ataý paıda boldy. Kúrdeli tańbanyń jalpy ataýy ishki naqtylyqqa aýystyryldy. Qypshaq tilderinen bul ataý oǵýz jáne qarluq tilderine aýysty: ahuz, ahúz – «aýyz». (Bul tilderde au dıftońy áli kúnge deıin aıtylmaıdy). Altaı tilderinde au dıftońy oo nemese aa bolyp ózgeredi (OOZ, AAZ – «aýyz»). Berirekte memlekettik jaǵynan neǵurlym damyǵan mádenıette o tańbasyn endi ahuz, ohuz ataýymen taıpalyq odaqtyń, ártekti taıpalyq halyqtyń tańbasy retinde abyzdar áldeqaıda keń maǵynada túsindirdi de jalpy ataý basqa mánge ıe boldy: ohuz – «halyq», «taıpalyq odaq». Sondaı-aq, huz,uuz jáne basqa da nusqalary paıda boldy. Tańba endi sondaı odaqtyń entańbasyna aınaldy. Sóıtip, árbir taıpa ózin jýan ortadan kórip, iz ogýz, ish ogýz, ishki uuz jáne t.b. dep ataıtyn boldy.
Osyndaı ózindik atalymdardyń biri Assırıaǵa deıin jetken.
Eki ǵasyrdan keıin Gerodot óziniń «Tarıhyn» jazyp, oǵan assırıalyq jylnamadan osy oqıǵany qosty. Ishkýzdy ol EKUÓ deıtin grek áripterimen tańbalady. Latynnyń SKUTH degenine sáıkes. Biraq orta ǵasyrlarda grek álipbıiniń vızantıalyq nusqasynda U árpi Ý dep oqylatyn boldy. Sonda latynsha bul Skyth delinedi. Eýropada Assırıaǵa shabýyl jasaǵan kóshpelilerdi tarıhshylar solaı dep atady. Sodan túrik tarıhshylary da Skyt deıtin boldy. Ejelgi orys kitapqumarlary Gerodattyń EKUÓ (Skyth) etnonıminiń vızantıalyq nusqasyn oqyǵanda O-fheta árpin Ó-fita árpimen shatastyrdy. Sóıtip, skıt degendi skıf dep oqydy.
Sodan orystar bul áripterdi asqan tońmoıyndyqpen shatastyrýmen boldy. Men muny orys attarynyń Martadan – Marfa, Teodordan – Feodor bolyp ózgerýinen, Atenstiń – Afıny, Ethiopianyń – Efıopıa bolýynan jáne basqa da kóptegen mysaldardan kóremin.
Meniń etımologıadan ashqan osy jańalyqtarym jekeleı de, tutastaı da tarıhı shyndyqqa jetýime kómektesti. Bul shyndyq barshaǵa kerek, al qazaqstandyqtar úshin ásirese qajet, óıtkeni, oǵan biz ózge jurttan góri kóbirek dilger bolyp keldik.
– Kitapty qaı kezden bastap oqı bastadyńyz? Qalaı oqısyz? Asqar Súleımenov: «bloktap oqımyn» deıtin. Ýmberto Eko ákesinen kitap oqýdy úırengenin aıtatyn. Kitap dúkenderi jabylǵansha bosaǵada otyryp ap oqıtyn. Siz she?
– Birinshi, álde ekinshi synypta ma eken, men kitap oqýdan kúzgi synaqqa qaldym. Muǵalimim mamama eger jaz boıy qatarǵa qosylmaıtyn bolsam, ekinshi jylǵa qalatynymdy eskertti. Mamam maǵan «Lenın týraly áńgimeler» deıtin áıdik kitap satyp ákeldi. Sodan men jaz boıy balalarmen oınaýdy qoıyp, álgi kitapty jastanyp jatyp oqyp, bastan-aıaq jattap aldym. Kitap oqýǵa qunyqqanym sonsha, shkaptaǵy barlyq shyǵarmalardy oqyp shyqtym. Keıindeý mamamnyń ózi kórpeniń astyna tyǵyp, qol shammen oqyp jatqan kitaptarymdy tartyp alatyndy shyǵardy. Úshinshi, tórtinshi synyptarda Lev Tolstoıdyń soǵystan keıin basylǵan shyǵarmalar jınaǵynyń 12 tomyn túgel oqyp shyqtym. Al jetinshige kelgende «Kapıtaldy» da qolǵa aldym.
Búginde analary balalarynyń qolynan baǵdarlamalary bar telefondaryn tartyp alatyn bolǵan. Men sol telefondardyń ornyna keıde kitaptar bolsa ǵoı deımin.
– «Naǵyz qaharman qateliksiz bolmaıdy» deıtin Ýmberto Eko. Sizdiń qatelikterińiz boldy ma? Neni óz ómirińizdiń qateligi dep esepteısiz?
– Shyndyqqa jetý jolynda biz ata-babalarymyzdyń tarıhı maqsattary men baǵyttaryn burmalaǵan burynǵy paıǵambarlar men bıleýshilerdiń qatelikterin jáne qylmystaryn túzetýmen aınalysamyz. Al meniń qatelikterim solardyń adasýlarynyń janynda nege turady?
Eger men ózim ashqan jańalyqtarymnyń barlyǵy týraly túsinikti etip aıtyp bere almasam, al kemshilikti ulttyq nemese odan da zor aýqymdaǵy qatelik dep esepteýge bolady. Nege deseńiz, ondaǵan myń jyldardan beri tuńǵysh ashylǵan, adamzatqa aıtyp berýin qajet etetin nárseler bolady. Al ol bolsa, jalqaýlanyp, eshteńe demesten qalady nemese oǵan belgili bir jaılar kedergi jasaıdy.
«Shyndyqty jasyrǵan aqylman – ury» deıtin sózdi men bozbala kezimde aıtyppyn. Al endi aqylmannyń sol shyndyqty ashýyna kómektespegen qoǵamdy qalaı ataımyz?
– Qaı janr sizge etene jaqyn?
– Bul aıtpasa da túsinikti ǵoı deımin.
– «Poslednee slova akyna Smeta» degen óleńińizde áıelin alyp qashqan Smetti Ázirbaı bir aýyz óleńi úshin jiberedi. Sonda Máńgilik dańq týraly oılaıdy. Sizdiń dańq týraly oıyńyz qandaı? Kezinde «Adamǵa tabyn, Jer endi» shyqqanda aspannan sizdiń óleńderińiz jaýǵan deıdi. Bul dańqtyń bastalǵan kezi edi. Qazir osy ataq, dańq týraly ne oılaısyz?
– Eger adamnyń ataq-dańqy basty maqsattarǵa jetýge kómektesetin bolsa, ol – ıgilik. Biraq kóp rette, ásirese bizdiń qoǵam sekildi ortada onyń zıany basym, nege deseńiz, ol kórealmaýshylardy týǵyzady, al olar seni qalaıda kemitkisi kelip, ortaq iske kesirin tıgizedi.
– «Ia otpravılsá v dalnıı pýt,
ıa zapomnıl takoı zakon:
eslı hochesh — schastlıvym býd,
tolko prejde stan starıkom», –dep jyrladyńyz. Qartaıdyńyz. Baqyttysyz ba?
– Shúkir Allaǵa, baqyttymyn deıtin sezim mende kóp boldy. Taǵy da bolar degen úmittemin. Inshalla!
Suhbattasqan
Baǵashar TURSYNBAIULY.
Aýdarǵan Bekbolat ÁDETOV.
