Máselen bul elge basshy turaqtamaıdy. Bizdegi tanym-paıymǵa salǵanda kreslonyń “qyzyǵyn” kórip úlgermeıdi. Erte kezde qalyptasqan saıası júıeniń talap-erejesine saı bir jyl óter-ótpeste oryntaǵyn bosatady.
Eshbir zań halyqtyń qalaýynsyz qabyldanbaıdy. Qoǵamdyq-saıası salmaǵy, zańdyq kúshi bar kez-kelgen qujat aldymen halyqtyń aldynan ótedi. Al halyq qalaýlylarynyń jalaqysy turǵyndardyń ortasha tabysymen para-par.
Bul elde de dál bizdegideı parlament saılaýy ótedi. Bul naýqan ár tórt jyl qaıtalanyp otyrady. Parlamentke ótkender jıyny 7 adamnan turatyn Federaldy májilisti (Úkimetti, red) jasaqtaıdy.
Ál-ázir Shveısarıa úkimetinde eldegi eń iri degen tórt partıanyń ókilderi otyr. Prezıdent? Prezıdenttiń quzireti men qyzmetin osy úkimettiń músheleri alma-kezek atqarady.
Bir jyl. Prezıdenttik merzim tup-týra bir jylǵa sozylady. 1 qańtarda kúshine enip, 31 jeltoqsanda máresine jetedi. Jańa jylda tizgindi úkimet sapyndaǵy kelesi kandıdatqa tapsyrady. Referendým ótkizý, Ata zańdy attap ótý, depýtattar, ánshi-ártister, ıgi jaqsylardyń aýzymen óz atyna maqtaý-madaq aıtqyzyp, bılikte tym quryǵanda taǵy bir jyl aıaldaı turý oıyna da kirmeıdi.
Prezıdent degen dardaı ataǵy bolǵanmen, zatynda el qatarly kún keshedi. Basshy bolǵanyn buldamaıdy, qosymsha jeńildik talap etpeıdi, oǵan zań boıynsha quqy da joq. Sebebi bıligi shekteýli. Shveısarıada prezıdent qonaq kútetin adamnyń rólin somdaıdy. Oǵan júktelgen negizgi mindettiń biri elge saparlap kelgen ózge eldiń basshylaryn qarsy alý, kezdesý, tildesý, kelgendegi buıymtaıyn suraý.
Shveısarıa bir adamnyń salıqaly, salmaqty saıasatynyń nátıjesinde ósip, órkendep jatyr desek, ótirik sóılegenimiz. Bul eldi ózara teń quqyly 7 adamnan turatyn Federaldy májilis basqarady. Eldiń basshysy da, úkimeti de osy jeteý.
...
Týra demokratıa deıtin túsiniktiń túp-tamyry Shveısarıadan bastaý alady.
“Azamattar zań jobasyn ázirleýge atsalysa alady. Referendým ótkizip, sol arqyly memlekettik jáne jergilikti deńgeıdegi zańnyń qabyldanyp-qabyldanbaýyna yqpal etedi. Mundaı basqarý úlgisi bizge ǵana tán, basqa birde-bir elde mundaı úrdis joq”, – deıdi saıasattanýshy Kloe Ians.
Munyń mánisi mynada:
Aıtalyq, siz “Nur Otan” nemese basqa bir partıaǵa daýys bererde, osy uıymnyń sapyndaǵy saıasatker sizdiń kókeıińizdegi máselelerdi memdeńgeıde kóteredi, eldiń muńyn, jurttyń qamyn sóz etedi dep senesiz.
Al shveısarlyqtar memlekettik mańyzy bar kez-kelgen máseleni daýysqa salady.
Máselen bir memleketpen halyqaralyq kelisimshartqa qol qoıý kerek delik. Onyń táýekeli bar, ózin-ózi aqtaýy bar, qarsy taraptyń aıtary bar taǵysyn taǵy áıteýir qazbalaýdy qajet etetin túıtkilderi kóp. Muny bıliktegi at tóbelindeı toptyń enshisine qaldyrmaısyz, bul deńgeıde sheshimdi halyq qabyldaıdy. Kelisimge qol qoıý, qol qoımaýdy halyqtyń patsha kóńili sheshedi.
Sol sekildi jańa jol tóseýge qajetti qarajatty qarastyrý úshin aldymen turǵyndardyń ruqsatyn alý kerek.
Týra demokratıa degenimiz osy. Saıasatkerler men halyq kez-kelgen sheshimdi qoıyn-qoltyqtasyp birlese qabyldaıdy. Úkimet halyqtyń qas-qabaǵyna qaraıdy, halyq ne buıyrsa, soǵan baǵynady.
Týra demokratıanyń ózine tán ereksheligi bar. Eger zań jobasy kem degende 7 adamnyń kóńilinen shyqpasa, endeshe bular óz ishinde bastamashyl top quryp, álgi zańǵa qarsy boıkot jarıalaıdy. 50 myń adamnyń basyn qosatyn referendým ótkizý úshin el aralap, qol jınaıdy. Osy májiliste turǵyndar álgi zańdy tarazyǵa tartyp, daýysqa salady.
Mundaı jıyndar Shveısarıada ár úsh saıyn ótip turady eken.
“Halyq Úkimet pen parlament qabyldaǵan kez-kelgen zań jobasyn jaramsyz dep tanı alady”, – deıdi Kloe.
Al 50 myńnan asyp túserlik qol jınaǵan bolsańyz ózińiz ázirlegen zań jobasyn usynyp ne bolmasa qoldanystaǵy zańǵa ózgeris engizý týraly shart qoıa alasyz.
2017 jyly Shveısarıa turǵyndary shıkiligi kóp zeınetaqysy reformasy týraly zań jobasyn dál osylaısha keri qaıtaryp, qabyldamaı tastady.
50 myń adam jınalǵan májiliste belsendiler kótergen barlyq usynystar men máseleler aldymen aqyldyń sarabyna salynady, kem-ketigi kóp, keleshegi joq nemese qur bosqa qarajat shyǵyndaıtyn jobalardan halyq sanaly túrde bas tartady.
Máselen buǵan deıin dál osy májiliste iri qaranyń múıizin kespeıtin fermerlerdi sýbsıdıalaý týraly másele kótergen bir top belsendiniń talaby oryndalmady, halyq qabyldamady.
“Bizdiń júıeniń túp ózeginde týra demokratıa jatyr. Bul halyq pen bıliktiń ortaq qundylyǵy. Bıliktegi azamattardy týra joldan taıdyrmaı, halyqtyń saıası-qoǵamı isterge atsalysýyna jaǵdaı jasap otyrǵan da osy - týra demokratıa”, – deıdi Kloe Ians.
Bul el dıktatýra atty dertti besiginde tunshyqtyrǵan. Bıliktiń bir adamnyń qolynda shoǵyrlanýy shveısarıalyqtar úshin nonsens. Eshkim ortalyqtan buıryq kútip otyrmaıdy, jergilikti deńgeıdegi kantondar (federasıa sýbektileri) men qaýymdastyqtarǵa meılinshe erkindik berilgen. Ǵylymda muny konsosıonalızm deıdi eken. Bılik tórelik aıtýdy halyqqa tapsyrady, sol arqyly qoǵam pikirine qulaq asady, eńbektegen balanyń da, eńkeıgen qarıanyń da ýájin tyńdaıdy. Buǵan Úkimettiń ózi múddeli. Shveısarıa sondaı el…
...
Bul eldiń parlamenti dál bizdegideı qos palataly. Shirkin deseńshi, biraq eki eldiń saıası júıesindegi uqsastyq osy arada kilt úzilip, ekige jarylady.
Shveısarıadaǵy qos palatada eldegi irili-kishili kantondardyń túgeliniń ókili bar. Al halyq qalaýlylary bizdegi sekildi kásibı, kánigi depýtattar emes, 80 paıyzynyń depýtattyq jumysynan bólek taǵy bir kásibi bar.
Sonda bul kimge tıimdi deseńiz, taǵy da turǵyndarǵa tıimdi. Eki jumysy bar halyq qalaýlylysy kresloda qalǵyp shulǵymaıdy, “depýtat boldym minekeı” dep mandatty maldanyp otyrmaıdy. El qatarly eńbek etýge, el ishinde júrýge, el ishinen tabylýǵa tyrysady.
“Sóıtip eldiń tynys-tirshiligimen tanysady. Saılaýshylarmen tildesedi. Turǵyndarmen birge tirshiliktiń qazanynda qaınaǵan depýattyń Úkimetke joldaıtyn saýaly da soıqan, shynaıy shyǵady”, – deıdi ol.
Shveısarıa depýtatynyń aılyǵy da asta-tók emes. Swissinfo dereginshe eldegi ortasha jalaqydan ári ketse 20 paıyzǵa ǵana kóp. Kloe Ianstyń tuspaldaýynsha parlament depýtaty jylyna 130-150 myń frank tabys tabady.
“Aılyq jalaqylary 9-12 myń franktyń tóńireginde bolýy kerek. Shveısarıadaǵy ortasha jalaqy aıyna 6500 myń frankti quraıdy”, – deıdi ol.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
