Máselen bul elge basshy turaqtamaidy. Bizdegi tanym-paiymǵa salǵanda kreslonyń “qyzyǵyn” kórip úlgermeidi. Erte kezde qalyptasqan saiasi júieniń talap-erejesine sai bir jyl óter-ótpeste oryntaǵyn bosatady.
Eshbir zań halyqtyń qalaýynsyz qabyldanbaidy. Qoǵamdyq-saiasi salmaǵy, zańdyq kúshi bar kez-kelgen qujat aldymen halyqtyń aldynan ótedi. Al halyq qalaýlylarynyń jalaqysy turǵyndardyń ortasha tabysymen para-par.
Bul elde de dál bizdegidei parlament sailaýy ótedi. Bul naýqan ár tórt jyl qaitalanyp otyrady. Parlamentke ótkender jiyny 7 adamnan turatyn Federaldy májilisti (Úkimetti, red) jasaqtaidy.
Ál-ázir Shveitsariia úkimetinde eldegi eń iri degen tórt partiianyń ókilderi otyr. Prezident? Prezidenttiń quzireti men qyzmetin osy úkimettiń músheleri alma-kezek atqarady.
Bir jyl. Prezidenttik merzim tup-týra bir jylǵa sozylady. 1 qańtarda kúshine enip, 31 jeltoqsanda máresine jetedi. Jańa jylda tizgindi úkimet sapyndaǵy kelesi kandidatqa tapsyrady. Referendým ótkizý, Ata zańdy attap ótý, depýtattar, ánshi-ártister, igi jaqsylardyń aýzymen óz atyna maqtaý-madaq aitqyzyp, bilikte tym quryǵanda taǵy bir jyl aialdai turý oiyna da kirmeidi.
Prezident degen dardai ataǵy bolǵanmen, zatynda el qatarly kún keshedi. Basshy bolǵanyn buldamaidy, qosymsha jeńildik talap etpeidi, oǵan zań boiynsha quqy da joq. Sebebi biligi shekteýli. Shveitsariiada prezident qonaq kútetin adamnyń rólin somdaidy. Oǵan júktelgen negizgi mindettiń biri elge saparlap kelgen ózge eldiń basshylaryn qarsy alý, kezdesý, tildesý, kelgendegi buiymtaiyn suraý.
Shveitsariia bir adamnyń saliqaly, salmaqty saiasatynyń nátijesinde ósip, órkendep jatyr desek, ótirik sóilegenimiz. Bul eldi ózara teń quqyly 7 adamnan turatyn Federaldy májilis basqarady. Eldiń basshysy da, úkimeti de osy jeteý.
...
Týra demokratiia deitin túsiniktiń túp-tamyry Shveitsariiadan bastaý alady.
“Azamattar zań jobasyn ázirleýge atsalysa alady. Referendým ótkizip, sol arqyly memlekettik jáne jergilikti deńgeidegi zańnyń qabyldanyp-qabyldanbaýyna yqpal etedi. Mundai basqarý úlgisi bizge ǵana tán, basqa birde-bir elde mundai úrdis joq”, – deidi saiasattanýshy Kloe Ians.
Munyń mánisi mynada:
Aitalyq, siz “Nur Otan” nemese basqa bir partiiaǵa daýys bererde, osy uiymnyń sapyndaǵy saiasatker sizdiń kókeiińizdegi máselelerdi memdeńgeide kóteredi, eldiń muńyn, jurttyń qamyn sóz etedi dep senesiz.
Al shveitsarlyqtar memlekettik mańyzy bar kez-kelgen máseleni daýysqa salady.
Máselen bir memleketpen halyqaralyq kelisimshartqa qol qoiý kerek delik. Onyń táýekeli bar, ózin-ózi aqtaýy bar, qarsy taraptyń aitary bar taǵysyn taǵy áiteýir qazbalaýdy qajet etetin túitkilderi kóp. Muny biliktegi at tóbelindei toptyń enshisine qaldyrmaisyz, bul deńgeide sheshimdi halyq qabyldaidy. Kelisimge qol qoiý, qol qoimaýdy halyqtyń patsha kóńili sheshedi.
Sol sekildi jańa jol tóseýge qajetti qarajatty qarastyrý úshin aldymen turǵyndardyń ruqsatyn alý kerek.
Týra demokratiia degenimiz osy. Saiasatkerler men halyq kez-kelgen sheshimdi qoiyn-qoltyqtasyp birlese qabyldaidy. Úkimet halyqtyń qas-qabaǵyna qaraidy, halyq ne buiyrsa, soǵan baǵynady.
Týra demokratiianyń ózine tán ereksheligi bar. Eger zań jobasy kem degende 7 adamnyń kóńilinen shyqpasa, endeshe bular óz ishinde bastamashyl top quryp, álgi zańǵa qarsy boikot jariialaidy. 50 myń adamnyń basyn qosatyn referendým ótkizý úshin el aralap, qol jinaidy. Osy májiliste turǵyndar álgi zańdy tarazyǵa tartyp, daýysqa salady.
Mundai jiyndar Shveitsariiada ár úsh saiyn ótip turady eken.
“Halyq Úkimet pen parlament qabyldaǵan kez-kelgen zań jobasyn jaramsyz dep tani alady”, – deidi Kloe.
Al 50 myńnan asyp túserlik qol jinaǵan bolsańyz ózińiz ázirlegen zań jobasyn usynyp ne bolmasa qoldanystaǵy zańǵa ózgeris engizý týraly shart qoia alasyz.
2017 jyly Shveitsariia turǵyndary shikiligi kóp zeinetaqysy reformasy týraly zań jobasyn dál osylaisha keri qaitaryp, qabyldamai tastady.
50 myń adam jinalǵan májiliste belsendiler kótergen barlyq usynystar men máseleler aldymen aqyldyń sarabyna salynady, kem-ketigi kóp, keleshegi joq nemese qur bosqa qarajat shyǵyndaityn jobalardan halyq sanaly túrde bas tartady.
Máselen buǵan deiin dál osy májiliste iri qaranyń múiizin kespeitin fermerlerdi sýbsidiialaý týraly másele kótergen bir top belsendiniń talaby oryndalmady, halyq qabyldamady.
“Bizdiń júieniń túp ózeginde týra demokratiia jatyr. Bul halyq pen biliktiń ortaq qundylyǵy. Biliktegi azamattardy týra joldan taidyrmai, halyqtyń saiasi-qoǵami isterge atsalysýyna jaǵdai jasap otyrǵan da osy - týra demokratiia”, – deidi Kloe Ians.
Bul el diktatýra atty dertti besiginde tunshyqtyrǵan. Biliktiń bir adamnyń qolynda shoǵyrlanýy shveitsariialyqtar úshin nonsens. Eshkim ortalyqtan buiryq kútip otyrmaidy, jergilikti deńgeidegi kantondar (federatsiia sýbektileri) men qaýymdastyqtarǵa meilinshe erkindik berilgen. Ǵylymda muny konsotsionalizm deidi eken. Bilik tórelik aitýdy halyqqa tapsyrady, sol arqyly qoǵam pikirine qulaq asady, eńbektegen balanyń da, eńkeigen qariianyń da ýájin tyńdaidy. Buǵan Úkimettiń ózi múddeli. Shveitsariia sondai el…
...
Bul eldiń parlamenti dál bizdegidei qos palataly. Shirkin deseńshi, biraq eki eldiń saiasi júiesindegi uqsastyq osy arada kilt úzilip, ekige jarylady.
Shveitsariiadaǵy qos palatada eldegi irili-kishili kantondardyń túgeliniń ókili bar. Al halyq qalaýlylary bizdegi sekildi kásibi, kánigi depýtattar emes, 80 paiyzynyń depýtattyq jumysynan bólek taǵy bir kásibi bar.
Sonda bul kimge tiimdi deseńiz, taǵy da turǵyndarǵa tiimdi. Eki jumysy bar halyq qalaýlylysy kresloda qalǵyp shulǵymaidy, “depýtat boldym minekei” dep mandatty maldanyp otyrmaidy. El qatarly eńbek etýge, el ishinde júrýge, el ishinen tabylýǵa tyrysady.
“Sóitip eldiń tynys-tirshiligimen tanysady. Sailaýshylarmen tildesedi. Turǵyndarmen birge tirshiliktiń qazanynda qainaǵan depýattyń Úkimetke joldaityn saýaly da soiqan, shynaiy shyǵady”, – deidi ol.
Shveitsariia depýtatynyń ailyǵy da asta-tók emes. Swissinfo dereginshe eldegi ortasha jalaqydan ári ketse 20 paiyzǵa ǵana kóp. Kloe Ianstyń tuspaldaýynsha parlament depýtaty jylyna 130-150 myń frank tabys tabady.
“Ailyq jalaqylary 9-12 myń franktyń tóńireginde bolýy kerek. Shveitsariiadaǵy ortasha jalaqy aiyna 6500 myń frankti quraidy”, – deidi ol.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
