«Fınegannyń azasy» romanynda forma – onyń mazmuny, al mazmuny – onyń formasy. Keıbireýleri munyń taza aǵylshyn tilinde jazylmaǵany týrasynda shaǵymdanyp júr. Shyndyǵynda, bul múldem jazylmaǵan dúnıe. Muny oqyp keregi joq, muny tek qana oqý kerek jáne buny kórý kerek, ári tyńdaý kerek.
Onyń prozasy áldene týraly emes, sol «áldeneniń» ózi týraly. Sezimder maýjyraǵanda, sózder de kózderin tars jumady. Al sezimder teńselip váls bılese, sózder de qosylyp shyr kóbelek aınalady. Mundaǵy abzasty aıaqtaýshy Shonnyń Pastorali*:
«Ushqyndaǵan mahabbat sezimine shym-shym bata túsý úshin shampan toly bokaldyń búıirin syǵymdaı túsemin. Albyrttyqtyń appaq qar sekildi meniń sezimime jabysqan jumbaqqa toly eliktirgish qasıeti býlyqqan sanamnyń marjandaryn túıreı túsedi. Sizben birge Men de, qushaq jetpes baıǵus ta álsiz bóksemmen ant etemin: Sizge árqashan adal bolatynymdy dáleldeımin, tik ishegim shirip túskenshe Men seni súıip ótem! Dolý».
Sózderdiń ózi qysymnyń astynda. Olar oınaıdy jáne kóbiktenedi. Formadan tys bıikke umtylǵan, sol formanyń ózi bolatyn sezimderdi qaqpanǵa ákelip túsirgen estetıkalyq qyraǵylyqty qalaı anyqtaýǵa bolady.
Bul jóninde tutas aıqyn bir nárse aıtar bolsaq: «Fınegannyń azasyndaǵy» sulýlyq tek qana keńistiktiń ólshemi bola almaıdy. Ony uǵyný kóz ben qulaqtyń tepe-teńdik ólshemine táýeldi. «Aza tutýdaǵy» ýaqyt pen keńistik birtutas qabyldanady. Djoıs tildi qarapaıym qalpyna alyp keldi. Bul joqqa sanalatyn, baǵzydan kúrdeli aǵylshyn tilinen áldeqaıda mańyzdyraq bolatyn. Aǵylshyn tili óte abstraktili... Árıne, bul degenimiz Djoıs sózdiń jaı ǵana turaqtanǵan sımvol ekenin alǵash túsingen jazýshy degenimiz emes. Shekspır beınelep túsindirý úshin qoıý, jyltyr sózderdi tapqan. Mysaly:
«Saǵan aqymaqtaý qalyń aram shóp bolý kerek,
Tamyrynan shirip túsken jazǵy kúngi aılaqta».
«Úlken úmitter» romanynda Dıkkenstiń sýretteýinde Temza ózeniniń baıaý aǵysyn kóresiń. Shyǵarmanyń tolyq mazmunynda, tildiń tunyqtyǵynda, túsinde, qımylynda yqshamdylyǵy joq mundaı jazýshynyń tásili, bireýge shatysqan ári tuńǵıyq bolyp kórinýi múmkin. Bul jerde sózder topografıalyq boıaýmen jazylmaǵan sıaqty, olar – tiri. Sózder, qaǵazǵa ózderi jol tabady, qanattanady, laýlaıdy, kúl bolyp ushyp ketedi.
İshki qýattyń shashyrańqylyǵy men til «burystyǵy», týra maǵynasynda aıtqanda, formanyń ózin jalań kúıinde kórsetedi... Ylǵı da, bitpeıtin sózdiń aýyzsha taralýy men damýlary bolyp jatady, sıkl sıkldy almastyrady. Jambatısto Vıko mektebiniń sheberlik shyńyna jetý úshin aıtylyp otyrǵan dálelder qarapaıymdylyqqa, lakonızmge ári osy elementterdiń bir denede toptasýyna ákeledi... Eger, aǵylshyn tili áli kúnge deıin óz qajettiligine bola orta ǵasyrlyq latyn tiline uqsamaǵanynda, onda qazirgi aǵylshyn tiliniń basqa eýropalyq tilderge qatysy, dál orta ǵasyrlyq latyn tiliniń ıtalán dıalektisine qatysyndaı bolatynyna eshkim daý aıta qoımas. Dante kóshe tilin jergilikti ýra-patrıotızm úshin nemese toskandyq sóıleý dıalektisiniń abyroıyn kóterý úshin paıdalanǵan joq...
Dante dıalektilerdiń karrozıasynyń kesirinen, olardyń naqty bireýin tańdap alý múmkin emes degen sheshimge keledi, al kóshe tilinde jazatyn jazýshy ár dıalektiniń eń taza elementterin ala otyryp, olardy, eń bolmaǵanda, provınsıaldyq qarabaıyrlyqtan ada sıntetıkalyq tilge biriktiredi. Dante de dál osylaı jasaıdy. Onyń tilin ne florensıalyq, ne neopolıtandyq dep kesip aıta almaısyz. Ol Italıa dıalektileriniń ishinen eń úzdigin ǵana meńgergen minsiz ıtalándyqtyń tilinde jazǵan, biraq minsiz ıtalán tiliniń bolmaǵany sekildi , minsiz ıtalándyq ta bolmaǵan... Dante men Djoıstyń tilge kelýdegi uqsastyqtaryn moıyndamaıtyndar, Danteniń kóshe tilinde jazǵandyǵyn aıtyp áýre. Al shyndyǵynda, «Fınegannyń azasy» kitabynyń jazylý tilinde eshkim eshqashan sóılemegen... Latyn estetıkasynyń jańashyldyqqa degen tózimsizdigin aıtpaǵannyń ózinde, Dante oqyrmanynyń latyn tilin bilgendigin ári «Qudiretti komedıany» osy iliminiń turǵysynan kórip, bilip qabyldaǵandyǵyn esten shyǵarmaǵan abzal...
Jáne sońyra Tazalaýyshtar (Chıstılıshe) jaıly. Danteniń tazalaýyshy konýs tárizdi, shyńǵa umtylǵan keıipte. Djoıstiki, tısinshe, sferalyq: onda samǵaý men asýlarǵa umtylý sezilmeıdi. Birinshisinde – órleý: shynaıy «Tazalaýyshqa deıin» minsiz Jer Jannatyna degen umtylys bar. Ekinshisinde, eshqandaı damý men minsizdikke degen qulshynys joq. Dantede ilgerileýdegi qatań qozǵalyspen, qatańdyǵy odan kem túspeıtin aqyryndaǵy jetistik bar. Djoısta onyń ornyn dúmpýli qozǵalystar, bolmasa artqa sheginý men aqyryna uqsaıtyn máre almastyrǵan. «Qudiretti komedıada» qozǵalys nysanaly, alǵa qadam basý shynymen de alǵa jyljýdy bildiredi. «Fınegannyń azasynda» qozǵalys baǵdarsyz nemese ár tusqa baǵyttalǵan, sol sebepti alǵa qadam basý, shyndyǵynda, artqa qadam basýdy bildiredi. Danteniń Jerdegi Jannaty – bul naǵyz jumaqqa barar joldaǵy kezeń; Djoıstyń Jerdegi Jannaty – bul saýdagerlerdiń teńiz jaǵalaýyna barar jolyndaǵy bir kezeń. Kúná – konýstyń shyńyna jeter joldaǵy kedergi, sonymen birge sfera aınalasyndaǵy qozǵalystyń sharty bolyp tur. Osy sátte «Djoıs týyndysynyń Tazalaýyshqa qanshalyq qatysy bar?» degen suraq týyndaıdy. Jaýaby: absolúttiń absolútti joqtyǵy. Tozaq – esten tandyrar «tazalanǵyshtyq» pen shartty túrdegi jansyzdyq.
Tazalaýysh – qozǵalys pen qýattyń naq ózi, osy eki kúshtiń birigýi nátıjesinde ómirge kelgen. Tazalaýyshtaǵy jumys damylsyz júrip jatyr, ıaǵnı, adamzat balasy tap bolǵan sheńber barǵan saıyn tarylýda jáne bul tarylýdyń bolashaǵy, atalmysh eki elementtiń bireýi ústem shyǵýyna tikeleı baılanysty. Eshqandaı qarsylasý, eshqandaı jarylys joq: mundaı sıpat tek jumaq pen tozaqqa ǵana tán nemese ol álemde jarylysqa degen muqtajdyq joq. Al jerde Tazalaýysh bar. Adam balasynyń tabıǵatyn kereǵarlyqqa toltyryp jibergen Jaqsylyq pen Zulymdyq, búlikshilik rýhymen kezekpe-kezek tazalanýy kerek. Bir-birine ajyramastaı bolyp baılanǵan Jaqsylyq pen Zulymdyq qarsylasýynyń sońy – jarylys; jarylystyń sońyn ala taǵy da qarsylasý; odan keıin jarylys... osylaı aıaqsyz kete beredi. Odan bólek eshteńe emes: ne marapattamaıdy, ne jazalamaıdy, tek mysyqqa óz quıryǵyn ańdytyp qoıatyn jańa aılalar ómirge keledi.
*Pastoral (Malshylar ómirindegi tabıǵat sándilikterin sýretteıtin ádebı shyǵarma – aýd.)
Aýdarǵan Tilek Yrysbek,
«Solaqaılar» ádebı klýby
