«Finnegannyń azasy» romanynda forma – onyń mazmuny, al mazmuny – onyń formasy. Keibireýleri munyń taza aǵylshyn tilinde jazylmaǵany týrasynda shaǵymdanyp júr. Shyndyǵynda, bul múldem jazylmaǵan dúnie. Muny oqyp keregi joq, muny tek qana oqý kerek jáne buny kórý kerek, ári tyńdaý kerek.
Onyń prozasy áldene týraly emes, sol «áldeneniń» ózi týraly. Sezimder maýjyraǵanda, sózder de kózderin tars jumady. Al sezimder teńselip vals bilese, sózder de qosylyp shyr kóbelek ainalady. Mundaǵy abzatsty aiaqtaýshy Shonnyń Pastorali*:
Sózderdiń ózi qysymnyń astynda. Olar oinaidy jáne kóbiktenedi. Formadan tys biikke umtylǵan, sol formanyń ózi bolatyn sezimderdi qaqpanǵa ákelip túsirgen estetikalyq qyraǵylyqty qalai anyqtaýǵa bolady.
Bul jóninde tutas aiqyn bir nárse aitar bolsaq: «Finnegannyń azasyndaǵy» sulýlyq tek qana keńistiktiń ólshemi bola almaidy. Ony uǵyný kóz ben qulaqtyń tepe-teńdik ólshemine táýeldi. «Aza tutýdaǵy» ýaqyt pen keńistik birtutas qabyldanady. Djois tildi qarapaiym qalpyna alyp keldi. Bul joqqa sanalatyn, baǵzydan kúrdeli aǵylshyn tilinen áldeqaida mańyzdyraq bolatyn. Aǵylshyn tili óte abstraktili... Árine, bul degenimiz Djois sózdiń jai ǵana turaqtanǵan simvol ekenin alǵash túsingen jazýshy degenimiz emes. Shekspir beinelep túsindirý úshin qoiý, jyltyr sózderdi tapqan. Mysaly:
«Saǵan aqymaqtaý qalyń aram shóp bolý kerek,
Tamyrynan shirip túsken jazǵy kúngi ailaqta».
«Úlken úmitter» romanynda Dikkenstiń sýretteýinde Temza ózeniniń baiaý aǵysyn kóresiń. Shyǵarmanyń tolyq mazmunynda, tildiń tunyqtyǵynda, túsinde, qimylynda yqshamdylyǵy joq mundai jazýshynyń təsili, bireýge shatysqan əri tuńǵiyq bolyp kórinýi múmkin. Bul jerde sózder topografiialyq boiaýmen jazylmaǵan siiaqty, olar – tiri. Sózder, qaǵazǵa ózderi jol tabady, qanattanady, laýlaidy, kúl bolyp ushyp ketedi.
Ishki qýattyń shashyrańqylyǵy men til «burystyǵy», týra maǵynasynda aitqanda, formanyń ózin jalań kúiinde kórsetedi... Ylǵi da, bitpeitin sózdiń aýyzsha taralýy men damýlary bolyp jatady, tsikl tsikldy almastyrady. Jambatisto Viko mektebiniń sheberlik shyńyna jetý úshin aitylyp otyrǵan dálelder qarapaiymdylyqqa, lakonizmge ári osy elementterdiń bir denede toptasýyna ákeledi... Eger, aǵylshyn tili áli kúnge deiin óz qajettiligine bola orta ǵasyrlyq latyn tiline uqsamaǵanynda, onda qazirgi aǵylshyn tiliniń basqa eýropalyq tilderge qatysy, dál orta ǵasyrlyq latyn tiliniń italian dialektisine qatysyndai bolatynyna eshkim daý aita qoimas. Dante kóshe tilin jergilikti ýra-patriotizm úshin nemese toskandyq sóileý dialektisiniń abyroiyn kóterý úshin paidalanǵan joq...
Dante dialektilerdiń karroziiasynyń kesirinen, olardyń naqty bireýin tańdap alý múmkin emes degen sheshimge keledi, al kóshe tilinde jazatyn jazýshy ár dialektiniń eń taza elementterin ala otyryp, olardy, eń bolmaǵanda, provintsialdyq qarabaiyrlyqtan ada sintetikalyq tilge biriktiredi. Dante de dál osylai jasaidy. Onyń tilin ne florentsiialyq, ne neopolitandyq dep kesip aita almaisyz. Ol Italiia dialektileriniń ishinen eń úzdigin ǵana meńgergen minsiz italiandyqtyń tilinde jazǵan, biraq minsiz italian tiliniń bolmaǵany sekildi , minsiz italiandyq ta bolmaǵan... Dante men Djoistyń tilge kelýdegi uqsastyqtaryn moiyndamaityndar, Danteniń kóshe tilinde jazǵandyǵyn aityp áýre. Al shyndyǵynda, «Finnegannyń azasy» kitabynyń jazylý tilinde eshkim eshqashan sóilemegen... Latyn estetikasynyń jańashyldyqqa degen tózimsizdigin aitpaǵannyń ózinde, Dante oqyrmanynyń latyn tilin bilgendigin ári «Qudiretti komediiany» osy iliminiń turǵysynan kórip, bilip qabyldaǵandyǵyn esten shyǵarmaǵan abzal...
Jáne sońyra Tazalaýyshtar (Chistilishe) jaily. Danteniń tazalaýyshy konýs tárizdi, shyńǵa umtylǵan keiipte. Djoistiki, tisinshe, sferalyq: onda samǵaý men asýlarǵa umtylý sezilmeidi. Birinshisinde – órleý: shynaiy «Tazalaýyshqa deiin» minsiz Jer Jannatyna degen umtylys bar. Ekinshisinde, eshqandai damý men minsizdikke degen qulshynys joq. Dantede ilgerileýdegi qatań qozǵalyspen, qatańdyǵy odan kem túspeitin aqyryndaǵy jetistik bar. Djoista onyń ornyn dúmpýli qozǵalystar, bolmasa artqa sheginý men aqyryna uqsaityn máre almastyrǵan. «Qudiretti komediiada» qozǵalys nysanaly, alǵa qadam basý shynymen de alǵa jyljýdy bildiredi. «Finnegannyń azasynda» qozǵalys baǵdarsyz nemese ár tusqa baǵyttalǵan, sol sebepti alǵa qadam basý, shyndyǵynda, artqa qadam basýdy bildiredi. Danteniń Jerdegi Jannaty – bul naǵyz jumaqqa barar joldaǵy kezeń; Djoistyń Jerdegi Jannaty – bul saýdagerlerdiń teńiz jaǵalaýyna barar jolyndaǵy bir kezeń. Kúná – konýstyń shyńyna jeter joldaǵy kedergi, sonymen birge sfera ainalasyndaǵy qozǵalystyń sharty bolyp tur. Osy sátte «Djois týyndysynyń Tazalaýyshqa qanshalyq qatysy bar?» degen suraq týyndaidy. Jaýaby: absoliýttiń absoliýtti joqtyǵy. Tozaq – esten tandyrar «tazalanǵyshtyq» pen shartty túrdegi jansyzdyq.
Tazalaýysh – qozǵalys pen qýattyń naq ózi, osy eki kúshtiń birigýi nátijesinde ómirge kelgen. Tazalaýyshtaǵy jumys damylsyz júrip jatyr, iaǵni, adamzat balasy tap bolǵan sheńber barǵan saiyn tarylýda jáne bul tarylýdyń bolashaǵy, atalmysh eki elementtiń bireýi ústem shyǵýyna tikelei bailanysty. Eshqandai qarsylasý, eshqandai jarylys joq: mundai sipat tek jumaq pen tozaqqa ǵana tán nemese ol álemde jarylysqa degen muqtajdyq joq. Al jerde Tazalaýysh bar. Adam balasynyń tabiǵatyn kereǵarlyqqa toltyryp jibergen Jaqsylyq pen Zulymdyq, búlikshilik rýhymen kezekpe-kezek tazalanýy kerek. Bir-birine ajyramastai bolyp bailanǵan Jaqsylyq pen Zulymdyq qarsylasýynyń sońy – jarylys; jarylystyń sońyn ala taǵy da qarsylasý; odan keiin jarylys... osylai aiaqsyz kete beredi. Odan bólek eshteńe emes: ne marapattamaidy, ne jazalamaidy, tek mysyqqa óz quiryǵyn ańdytyp qoiatyn jańa ailalar ómirge keledi.
*Pastoral (Malshylar ómirindegi tabiǵat sándilikterin sýretteitin ádebi shyǵarma – aýd.)
Aýdarǵan Tilek Yrysbek,
«Solaqailar» ádebi klýby
