Jaqynda informburo.kz saıtynda Nazarbaev Ýnıversıtetiniń magıstranty Sultan Musahan esimdi jas ǵalymnyń suhbaty jarıalandy. Jas jigit jastyqtyń býymen biraz dúnıeni aıtyp tastapty. Sonyń ishinde qazaq tiline qatysty aıtqany bizdiń kóńilimizge qonbady. Elbasymyzdyń ózi Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn usynǵanda ulttyq kodymyzǵa qaıta oralýdyń mańyzy týrasynda aıtqan edi. Al keıbir jastarymyzdyń qazaq tiline qatysty asyǵystaý oı aıtqanyn, orynsyz dep qabyldadyq.
[caption id="attachment_32825" align="alignleft" width="417"]
Sultan Musahan[/caption]
Sultan Musahan granttyq qarjylandyrý kezinde ǵalymdar ótinimderin qazaq, orys, aǵylshyn tilinderinde berýin quptamaıtynyn aıtypty. Shamasy jas jigit bul baǵyttaǵy jumystar memleketimizdiń úsh tuǵyrly til saıasatymen tolyq qabysatynyn túsinbeıtin sekildi.
Qazirgi tańda ǵylymnyń qaı salasyn alsańyz da qandaıda bir tildik barer ǵylymnyń damýyna kedergi keltirip otyr dep aıta almaısyń. İzdenýshiler úsh tilde de ǵylymı-zertteý jumystary júrip jatyr. Iá, ǵylymdy damytýda aǵylshyn tiliniń múmkindigi zor. Biraq aǵylshyn tiliniń múmkindigin eskerip, ǵalymdarymyz bári tutastaı aǵylshyn tiline bet buryp ketti dep aıta almaısyń.
Sultan Musahan ózi tańdaǵan bıologıa salasyn aǵylshyn tilinde zertteý júrgizetinin baıqadyq. Qazir osy bıologıa salasy boıynsha qazaq jáne orys tilderinde ǵylymmen aınalysyp, shákirt tárbıelep jatqan qanshama ǵalymdarymyz bar? Albyrttyq salynǵan jas ǵalym olardyń múddesin eskermeı, artyq ketkenin ózi de ańǵarmaı qalǵan syńaıly.
Suhbatty oqyp shyqqanda «bolashaqta qazaq tili ǵylymnyń tili bola ma?» degen úlken suraq týyndaǵanyn baıqadyq. Óz basym qazaq tili ǵylym men bilminiń tiline aınalýyna tolyq múmkindigi bar dep esepteımin. Buǵan kóz jetkizý úshin, táýelsizdik jyldary Qazaqstanda ǵylymnyń damýyna aýqymdy kózqaraspen qaraý mańyzdy.
«Ulttyq memlekettik ǵylymı-tehnıkalyq saraptama ortalyǵy» AQ-ǵa qarasty Aqparattyq resýrstardy qalyptastyrý departamentiniń málimetinshe sońǵy 5 jylda tek qana qazaq tilinde jazylǵan dısertasıalardyń jalpy sany 575-ke jetse, qazaq tilinde jazylǵan ǵylymı esepterdiń sany 667-ge ulǵaıǵanyn baıqaýǵa bolady. Osy bir qarapaıym málimetten-aq elimizde qazaq tilinde ǵylymı-zertteý jumystaryn jazýdyń jyl saıyn artyp kele jatqanyn baıqaýǵa bolady. Al muny keıbir stýdent jastar bilmeýi múmkin.
Taǵy da aıta tússek, 2011 jyldan bastap otandyq ǵalymdar sheteldiń mańdaıaldy Springer Link, Slarivate Analytics (burynǵy Thomson Reuters), Elsevier syndy ǵylymı málimetter qoryna qol jetkizip, ǵalymdarymyz tanym kókjıegin keńeıte tústi. Dál osy kompanıalardyń elimizdegi ókilderi qazirgi tańda qazaq, orys tilderinde túrli semınarlar ótkizip, otandyq ǵylymnyń damýyna aıtarlyqtaı úles qosyp júr. Aıtalyq, Springer kompanıasynyń menejeri Irına Aleksandrova óz semınarlaryn qazaq, orys tilderinde múdirmeı júrgizetine talaı ret kýá boldym. Sol sıaqty Slarivate Analytics kompanıasynyń ókili Lázıza Muqasheva da qazaq tilinde semınar júrgizip, Qazaqstandaǵy ǵylymnyń álemdik ǵylymı qaýymdastyqpen aradaǵy baılanysyn kúsheıtýge bar kúsh-jigerin jumsap júrgenin bilemin.
Osy rette taǵy da aıta ketetin bir másele qazaq ǵylymnyń korıfeıleri Zulhaıyr Mansurova, Tynysbek Kálmenov, Muhtarbaı Ótelbaevtarmen suhbattasqanymda Qytaıdan kelgen qazaq balalary mańyzdy ǵylymı jumystarmen aınalysyp, úlken jetistikke qol jetkizgenin aıtqan edi. Osy jastardyń bári óz jumystaryn qazaq tilinde jazǵany belgili. Z.Mansurov óziniń oralman shákirtin Nazarbayev University attaı qalap aldyryp, sonda jumys istep jatqanyn maqtanyshpen aıtqan edi. Jalpy mundaı mysalda ondap, júzdep keltirýge bolady.
Táýelsizdik jyldaryndaǵy ǵylymnyń damý deńgeıimen jetik biletin mundaı pikirmen kelispesi anyq. Sondyqtan qazaq tili ǵylym men tehnıkanyń tili bolýǵa tolyq múmkindigi bar dep aıtýǵa qaqymyz bar.
Derekkózi: nauka.kz
