[caption id="attachment_14538" align="aligncenter" width="749"]
Balýannyń otbasy[/caption]
Bizdiń anyqtama
Álnur Tórgeuly – Qytaıda turatyn qandasymyz, álemge tanymal balýan, halyqaralyq sport sheberi, sport salasy boıynsha Qytaıda «Eńbek ozaty», úlgili qyzmetker degen birtalaı marapattaýlarǵa ıe bolǵan. Grek-rım kúresi boıynsha Qytaı ulttyq quramasynyń aǵa jattyqtyrýshysy. Azıa, Álem chempıonattarynyń júldegeri. Qytaıdyń birinshilikterinde birneshe márte birinshi oryn alǵan jeńimpaz. 4 jylda bir ótetin Qytaı spartakıadasynyń úsh kúres túri boıynsha chempıony, grek-rım kúresi boıynsha da Qytaı spartakıadasynda top jarǵan qazaq. 2004 jyly kúres túrleri boıynsha Qytaı atynan Afıny olımpıadasyna qatysqan tuńǵysh qazaq. Jary Shynar Shápıqyzy Shynjań telearnasynyń rejıseri, Úkiláı atty qyzy, Úmbet atty uly bar.
Ushqan uıanyń qadiri
Álnur Tórgeuly 1977 jyly Qytaıdyń İle aımaǵy Kúnes aýdany Araltóbe aýylynda dúnıege kelgen. 1990 jyly Kúnes aýdandyq balalar arasyndaǵy jarysqa qatysyp, sol jyly aımaqtyq jastar quramasyna qabyldanady. 12 jasynda ákesi Tórgeden aıyrylǵan bozbala úıdiń úlkeni edi. Nebary 33 jasynda jarynan aıyrylyp, 6 balany bir ózi mápelep ósirgen Kúlsara Toqtybaqqyzy bolashaq balýannyń betinen qaqpaı, sportpen shuǵyldanýyna bar múmkindik jasaıdy. «Eger anam qarsy bolsa, ózi qınalyp júrgenine qaramastan, meni oqytýǵa qarjy tappasa, qoldamasa, búgingi jetistigimniń biri de bolmas edi», – deıdi balýannyń ózi.
[caption id="attachment_14539" align="alignright" width="315"]
Kúresten bir kórinis[/caption]
– 1990 jyldyń jazy bolatyn. Oǵan deıin mekteptegi synyptastarymdy alyp ta, shalyp ta jyǵyp úırengen meni jurtshylyq: «Ákesine tartypty» desetin. Ákem marqum da jaýyryny jerge tımegen, qazaǵy basym Kúnes kóleminde keýdesin eshkimge bastyrmaǵan azamat eken. Sony meńzegenderi bolsa kerek, meni únemi ákeń sekildi qaısarlyǵyń bar deıtin. Qara shańdaq joldarda alysyp-julysyp júretin qurdastarymnyń talaıyn borpyldaq topyraqqa kómip ketýshi em. Olar da menimen ustasýdy, kúresýdi qoımaıtyn. Meniń sportqa beıimdiligimdi el birden birge jetkizse kerek, bizden alys aýylda turatyn Káden degen kisi izdep kelip, aýdandyq balalar arasyndaǵy sport jarysyna qatysyp kórýimdi surady. Sheshem: «Baǵyńdy syna, batamdy berdim» dep, shyǵaryp saldy. Kishi ákem Qarǵa meni ertti de, aýdan ortalyǵyna attandyq. Biz keshigip qalyptyq. Sosyn Rahym degen bapkerge jolyǵyp, meniń mán-jaıymdy aıtyp edi, «kúresip kórsin» dedi. Sol irikteýde birinshi, ekinshi oryn alǵan ár salmaqtaǵy eki balamen kúrestim, olardy «qolǵa alǵam joq». Rahym bapker qýanyp, meni 15 kúndik jattyǵýǵa alyp qaldy. Meniń sporttaǵy tarıhym osylaı bastalyp edi...
[caption id="attachment_14540" align="alignright" width="177"]
Qajymuqan[/caption]
«Kishkentaı Qajymuqannyń» Qazaqstanǵa kelýi
Aýdandyq irikteýden irkilmeı ótken ol İle aımaǵy kóleminde jastar arasyndaǵy jarysqa qatysyp, 1-oryn ıelengen soń birden aımaqtyq denetárbıe mektebine qabyldanady. Surapaldy, Rahym sekildi bilikti bapkerler kúrestiń túrli tásilderine jattyqtyra júrip, qazaqtan shyqqan dańqty balýandardyń esimderin jattatýdy umytpaǵan eken. Bala Álnur Balýan Sholaq, Qajymuqan, Aıhanov, Úshkempirov, Turlyhanovtardyń esimin sonda estipti. Ásirese, Qajymuqannyń ańyzǵa toly erlik jolyna erekshe yntyqqan onyń ishki armany sol atalaryndaı bıikti baǵyndyrý edi... 1991 jyly jaz kezinde Shynjań jasóspirimderi arasynda jarys ótip, búkilólkelik jarysta top jarǵan balalarǵa Shynjań sport komıtetiniń uıǵarymy boıynsha Qazaqstanda oqý buıyrady. Álnur, Erlan sekildi 30 shaqty ár ult ókiliniń jasóspirim saıypqyrandary sol jyly kúzde Almatydaǵy Qajymuqan atyndaǵy sport ınternatyna oqýǵa attanady. «Men úshin bala kezdegi eń qýanyshty sátim sol jetkinshekterdiń qatarynda bolý edi», – dep eske alady ózi.
[caption id="attachment_14541" align="alignright" width="277"]
Dańqty balýan Álnur Tórgeuly[/caption]
– Bárimiz bala edik. «Almatyǵa oqýǵa barasyńdar» degende, qýanǵanymnan jarys maıdanyn aınalyp júgirippin. «Qazaq radıosynan» kúnde tyńdaıtyn «Almatydan sóılep turmyz» degen dıktordyń daýsy qulaǵymda jańǵyryp, shat-shadyman kúı keshtim. Ásem Almatyny kórý Jeruıyǵyn tabýmen birdeı sezilgeni bar. 30 bala Almatyǵa keldik. Qazaqstan Táýelsizdigin endi alyp, abyr-sabyr kúı keship jatqan kez. Men buryn erkin kúreste jattyǵyp júr edim. Munda kelgen soń grek-rım kúresine aýystym. Jaqsylyq Úshkempirov, Dáýlet Turlyhanov sekildi aǵalarym osy kúres túrinen álemdi moıyndatqanyn biletinmin. Ózimniń qalaýym sol boldy.
Internatta orys grýppasynda oqýǵa týra keldi. Sabaq tek oryssha júretin. Natalá Alekseeva esimdi apaıymyz oqytty. Óte kishipeıil, janashyr jan edi. Basynda orysshadan qınalǵanymyzben, kóp ótpeı úırenip kettik. Bul jyldar meniń kúlli jetistigimniń negizi boldy desem, artyq aıtqandyǵym emes. Kún-tún demeı jattyqtym. Bapkerlerimniń aıtqan aqylyn buljytpaı oryndadym. Qazaqstannyń sport mektebi erekshe damyǵanyn aıtý paryz. Sportshylardy zoryqtyrmaıdy, ýaqtyly demalýǵa, psıhologıalyq salmaq túsirmeýge qatty mán beredi.
Aıtpaqshy, sol jyldary menen jasy úlken Erlan Qazaqstan boıynsha jastar arasyndaǵy jarysta erkin kúresten 1-oryn, men 2-oryn aldym. «Osynda qalyńdar, bizge ózderińdeı talantty balalar kerek» dep iltıpat tanytqan baýyrmal bapkerler de boldy. Kelisim boıynsha 5 jyl oqýymyz kerek bolatyn. 1995 jyly Qytaıǵa qaıtyp, Shynjań ólkelik jarysqa qatystyq. Erlan ekeýmiz de 1-oryn alǵan soń, «Senderdiń jetistikteriń bar eken. Endi ózimizde oqyp, jarysqa qatysasyńdar» dep alyp qaldy. Arada eki jyl ótken soń ınternattyń «oqý bitirdi» degen dıplomyn berip jiberipti...
«Sheteldik» atanǵan qazaq balasy
1995-1996 jyldary Qytaı birinshiliginde eki jyl qatarynan 1-oryn alǵan ony birden Ulttyq quramaǵa qabyldaıdy. Onyń osy jyldardan bastap jarqyn jetistikteri tarıh betine jazyldy desek bolady. Mıllıard halyq arasynan shyqqan jastyń ómir jolyndaǵy eń shýaqty kúnder de, eń aýyr sátter de osy jyldardyń enshisinde edi... Ol budan soń 1996 jyly Polshada ótken jastar arasyndaǵy álem chempıonatynda 5-oryn, 1999 jyly Rýmynıada 8-oryn, 2001 jyly 4 jylda bir ótetin Qytaı spartakıadasynda tańdaý kezinde 1-oryn, sheshýshi jarysta 3-oryn, 2001 jyly Ulanbatyrda ótken Azıa chempıonatynda 2-oryn, 2002 jyly Kanadada ótken álem chempıonatynda 4-oryn, taǵy basqa elishilik jáne álemdik joldastyq kezdesýlerde jeńisti oryndardan kórinip, 2003-2004 jyldary eki ret Qytaı birinshiliginde bıik tuǵyrǵa kóteriledi. «Osy jyldar, – deıdi Álnur Tórgeuly, – meniń jeńiske de, jeńiliske de, tipti aıaqtan shalý men kórealmaýshylyqqa da tap bolǵan kezeńderim. Mundaıda orynsyz minez kórsetip, ózińdi dáleldeý qıyn. Ibalylyq, sabyrlylyq, tózimdilik kerek. Ár sportshyǵa, ár adamǵa...».
[caption id="attachment_14543" align="alignright" width="156"]
Afıny olımpıadasy kezinde[/caption]
Balýannyń aıtqanyn emes, aıtpaqshy bolǵanynyń astaryn arydan ańǵardyq. Sport salasyndaǵy «barmaq basty, kóz qysty» árdaıym bolatynyn bilsek te, qatarynan birneshe jyl boıy tóreshiler men bapkerlerdiń qysymyna tap bolyp, sportty birjola tastap ketýge bekingender tarıhta az emes. Álnurdyń da basynan sondaı jaıttar ótkenin syrttaı estigenimizben, ol taqyrypty qaıtalaı surap jatpadyq. Qatarynan 3-4 jyl boıy jarystan shettetý, júldeli oryndarǵa jibermeý, halyqaralyq jarystarǵa qatystyrmaýdyń túrli sharǵysyn qurǵan keıbir bapker, tóreshiler búginderi Álnurdy kórse, ózderiniń qıanattary úshin qyzarary daýsyz... Ondaı sátterde balýan sypaıy ǵana amandasyp, olardy yńǵaısyz jaǵdaıǵa qaldyrmaýǵa tyrysatyn kórinedi.
– Qytaıdyń ulttyq quramasyna qabyldanǵan soń maǵan bapkerler jıi aıtatyn bir suraq boldy: «Seni Qazaqstannan qanshaǵa satyp aldy?!» Olardyń bulaı kúmándanatyn jónderi bar edi.
Birinshiden, meniń kúresý mánerim qytaılyq jastarǵa uqsamaıtyn. Eýropa men Azıanyń kúresý tásili múldem bólek. Eýropa balýandary jaqynnan qushaqtasyp kúresýdi qalasa, azıalyqtar, ásirese, qytaı, japon, koreı, taıland sekildi elderdiń balýandary alystan, ustaspaı kúresýdi qup kóredi. Men Qazaqstannan úırengenimdi kádege jarattym. Tipti 1995-1996 jyldary ótken Qytaı jastar arasyndaǵy birinshilikte qarsylastaryma 1 upaı da bergem joq. Munyń ózi olardy tańǵaldyrdy.
Ekinshiden, birden aýyldan attanyp, bir jyl ótpesten Qazaqstanǵa keldim. Munda oryssha oqydym. Aýylda júrgende atymnan basqa sózdi qytaısha aıta almaıtyn edim. Jazý múldem joq. Qytaı tilin ulttyq quramaǵa qabyldanǵan soń úırenýge týra keldi. Olardyń myńdaǵan ıeroglıfterin jattap, jazyp, sóılep úırengenimshe biraz ýaqyt ketti. Sonda ulttyq quramanyń jigitteri: «Áı, sheteldik, bizdiń tildi úırenip jatsyń ba?» – dep ázil-shyny aralas qaǵytpalaryn jıi aıtatyn.
Meniń barlyq maqsatym – ózimdi ózim dáleldeý, ózgelerdiń aldynda uıalmaıtyndaı jumys jasaý. Osy prınsıpten taıǵam joq. Qytaı tilin jatpaı-turmaı úırene júrip, jattyǵýdan bir kún de qalmadym. Olar meni, qazaq balasyn moıyndaýy kerek degen oıymdy júzege asyrý úshin bar kúshimdi saldym.
Quramadaǵy jalǵyz musylman
Álnur Tórgeuly – qatarynan onshaqty jyl kúres boıynsha Shynjań komandasyn órge súırep, Qytaı quramasyna ólsheýsiz úles qosqan jalǵyz qazaq. Onymen birge kúreske qatysqan qazaq balýandarynyń kóbi túrli sebeptermen kúresti tastap, jolortadan qaıtyp ketkenin, ishki Qytaıda ulttyq quramada «jalǵyz musylman» bolǵanyn bireý biler, bireý bilmes. «Nebir talantty qazaq balýandary boldy, biraq Qytaıdyń ulttyq quramasyna iline almady. Kóbi jattyǵýdan, turmystyq qıynshylyqtardan, endi keıbiri bapkerler men tóreshilerdiń qateliginen basqa salaǵa aýysyp ketken de shyǵar. Jarysta jeńiske jetseń de, utylsań de, eshkimge renjýge bolmaıdy eken... Ózińdi moıyndatý qashanda qıyn. Ádiletsizdik barlyq jerde bar ǵoı», – deıdi ol.
Óziniń maqsat-muraty jolynda jalyqpaı eńbektengen balýannyń Qytaı uttyq quramasyndaǵy jyldarynyń ózindik qıynshylyqtary da kóp bolypty. Ásirese, tamaqtaný jaǵynan kóp qınalǵanyn áli umytpaıdy.
– Ulttyq qurama sapynda aılap, jyldap mashyqtyq. Bala kezimnen jattyǵýǵa bar kúshimdi salǵan men úshin ol qıyndyq týdyrmady. Eń qıyn tıgeni – tamaqtaný boldy. Dárýmendi tamaqtardy úıip-tógedi. Biraq jeı almaısyń... Aýylda et pen aıran-sút ishtik. Almatyda eń dámdi tamaqty jedik. Al ishki Qytaıda... Olardyń tamaǵyn jeý múmkin emes edi. Óıtkeni, men musylmanmyn ǵoı, jalǵyz musylmanmyn. Mońǵol, zańzý sekildi biren-saran ózge ult bolǵanymen, olardyń dini bir. Ne berse, sony jeı beredi. Qatarynan 3-4 aı boıy tek qana lapsha jeýmen kúnim ótti. 57 keli salmaqta jarysqa túsetin meniń kúıim kete bastady. Namysqa tyrysyp, jattyǵýdan birde-bir qalǵan joqpyn. Qursúlderim qap, aýylǵa qaıtyp ketsem be eken dep te oılaıtynmyn. Oǵan namys jibermedi. Tórgeniń uly eshteńe bitirmeı qaıtyp kelipti degen sózdi estigim kelmedi. Men úshin tıyn-tebenin jınap, aýyzdaǵysyn jyryp júrip aqsha tólegen, úlken úmit kútip otyrǵan anamnyń júzine qalaı qaraımyn dep ýaıymdadym. Sóıttim de, ózimdi ózim qamshyladym. Bir joly salmaq ólsheýde 54 keli tartyppyn. Bapkerim «saǵan ne boldy» degen kisishe maǵan bajyraıa qarady. Sonda amalsyz shynymdy aıttym. «Myna tamaqtardy ishe almaı júrmin. Meniń dinim bólek, jep ósken tamaǵym da basqa edi» dedim. Ol shaqta áli jaspyz. Bapkerge usynys aıtý, talap qoıý óte qıyn. Bapkerim de eki sózge kelgen joq, qurama basshylarymen sóılesip, maǵan arnaıy aspaz bekitti. Keıin aspazben dostasyp, ózimniń jegim kelgen tamaǵymdy tapsyryspen jasatatyn boldym. Basqany umytsam da, lapsha jep kúneltken kúnderimdi eshqashan umyta almaımyn...
[caption id="attachment_14545" align="alignleft" width="398"]
Jary Shynar Shápıqyzymen[/caption]
Afıny olımpıadasynyń buralań joly
2004 jyly Qytaı atynan eki qazaq Afıny olımpıadasyna joldama aldy. Onyń biri – bul kúnderi álemge tanymal boksshy, 2008 jyly Beıjińde ótken olımpıadanyń qola júldegeri Qanat Islam bolsa, ekinshisi – kúres boıynsha Qytaı atynan Olımp shyńyn baǵyndyrýǵa nıetti Álnur Tórgeuly bolatyn. Sol álemdik dodada Álnur 13-orynǵa turaqtady. «Ár soldat general bolýdy armandaıdy» demekshi, Olımp shyńyn baǵyndyrý barlyq sportshynyń ómirlik maqsaty ekeni anyq. Sol jylǵy Qytaı reıtıńi boıynsha óz salmaǵynda 1-orynda turǵanymen, joldamany Álnurǵa berý ońaı bolmapty. Bar-joǵy 20 kún qalǵanda «sen barasyń» degen sheshimdi estigen balýan qysqa ýaqyt ishinde jolǵa ázirlenip te, jattyǵyp ta, óziniń burynǵy qalpyna kelip te úlgermegenin moıyndaıdy.
[caption id="attachment_14547" align="alignright" width="340"]
Jaqsylyq Úshkempirovpen birge[/caption]
– Sportshy úshin psıhologıalyq qysymnan aýyr salmaq joq. Tutas ǵumyryńnyń eń eleýli, jalyndy mezetin bir salaǵa arnaǵan adam sonyń ushar bıigine shyǵýǵa múmkindik týǵanda ol oraıdy qoldan jibergiń kelmeıdi. Eger ádiletti sheshim der kezinde qabyldansa, kemi 2-3 aı buryn jarysqa tastúıin ázirlener edim. Jarysqa kimniń baratyny aıtylmady. Lısenzıa emes, joldama bolǵandyqtan, ulttyq qurama kimdi jiberem dese de erki edi. Menen ózge birneshe úmitker boldy. Menimen birge jattyǵyp júrgen dostarym: «Álnur, sen jattyqpaı-aq qoı. Bul jarysqa seniń barýyń múmkin emes...» dep, onsyzda pás kóńildi odan arman túsirip jiberdi. Sonda da ishteı Allaǵa syıynyp, jattyqqandaı bolyp júrdik. Biraq «múmkin» men «múmkin emestiń» arasyndaǵy hal júıkeni júndeı tútti... Jarysqa dál 20 kún qalǵanda Qytaı olımpıada komıtetiniń arnaıy jıyny ótti. Bul kúnderi úmitim úzilgen. Qandaı sheshim shyǵarar eken dep, jıynǵa qatystyq. Meniń atym atalǵanda senerimdi de, senbesimdi de bilmedim. İshti qýanysh pen kúıiktiń oty órtep barady. Menimen básekeles qytaı balýanynyń biri moınyna sýmkasyn asty da, aýylyna tartyp turdy. Óńi buzylyp ketipti...
Sonymen, shamaly kúnniń ishinde qujat rásimdeý, jolǵa daıyndalý, jattyǵý, bapkerlermen aqyldasý, ózińdi óziń jaratý isine kirisip kettim. Armanym Qazaqstanǵa kelip, jattyǵý bolǵanymen, ýaqyt tym tapshy edi. Munyń salmaǵy tipti abyrjytty. Jóndi uıqy da joq. Aqyry, Allanyń buıryǵymen Afınyǵa bardyq. Bireýler úshin Olımpıadaǵa qatysýdyń ózi úlken jetistik bolar, men bul jetistikten bıikke qol sozyp em... Tóreshilerdiń de baqastyǵy boldy degender de kezikti. Taza jeńis emes, tásildik qatelikke boı aldyrdym. Qarsylasym orys balýanynyń ıyǵyna meniń mańdaıym birneshe ret tıip ketti. 3:2 esebimen jeńildim. Saýsaqtarymnyń qysqalyǵy ony ustaýǵa kesirin tıgizdi, meniń mańdaıymnyń onyń ıyǵyna tıetini sondyqtan, jáne ol menen góri uzyndaý boldy. Ol menen qasha júrip kúresti. Odan aılamdy asyryp, aldyna shyqqanymmen, tóreshiler qarsylasyma eskertý bermedi. Onyń da myqty balýan ekenin moıyndaımyn. Sol joly ol qola medal enshiledi. Sportta jeńilgen soń, aqtalýǵa bolmaıdy. Sportshynyń ómiri – jeńis pen jeńilistiń joly ekenin esten shyǵarmaǵan abzal...
«Men jetpegen bıikti shákirtterim baǵyndyrady»
Afıny olımpıadasynan keıin 2006 jylǵa deıin ulttyq qurama sapynda bolǵan ol, 2005 jyly Qytaı memlekettik chempıonatynda 2-oryn, 3 túrli kúres túrinen altyn tuǵyrǵa kóterildi, odan keıin bapkerlik salaǵa aýysyp, Shynjań komandasyn jattyqtyrady. 2008 jyly Beıjińde ótken olımpıadanyń alaýyn ustaǵan az ult ókiliniń biri de osy Álnur balýan.
Qazir ol grek-rım kúresi boıynsha Qytaı ulttyq quramasynyń aǵa jattyqtyrýshysy. 5 jyl boıy Qytaı quramasyn halyqaralyq jarystarǵa aparyp júr. Osy joly Astanada ótken olımpıada joldamasynan grek-rım kúresi boıynsha 3 joldama alyp qaıtty. Álnurdyń aıtýynsha, Qytaı ulttyq quramasynda 5 qazaq jigiti bar eken. Onyń úsheýiniń jeke bapkeri de ózi.
– Men olımpıada shyńyn baǵyndyrmasam da, shákirtterim sol bıikke kóterilerine senemin. Sońǵy jyldary Qytaı sporty kúrt damyp ketti. Memlekettik qamqorlyq ta jeterlik. Taǵy bir aıtarym, Qytaı sport basshylarynyń qazaqtarǵa kózi túzý. Tek Shynjańda ǵana emes, basqa ólkelerdiń komandalar quramynda júrgen qazaq sportshylary barshylyq. Munyń birneshe sebebi bar: ol bizdiń ulttyń tózimdi, qaısar minezi, sodan keıin ıbaly, kishipeıildigimiz.
Qazir jastardyń kóbi ımandylyq jolyn ustanady. Qytaı bapkerleri: «Bular jattyǵýdan qalmaıdy eken, oınap-kúlip, orynsyz qańǵymaıdy eken. Tártipke baǵynyp, úlkenmen de, kishimen de sypaıy sóılesedi. Mundaı áıbat balalar bizge kerek» dep otyrady.
Ulttyq quramada Murat (120 keli), Álmurat, Shattyq (96 keli), Ýálıhan, Saltanat (60 keli) degen 5 qazaq bar. Bári de jaqsy nátıjelerge jetip júr. Beseýi de saıdyń tasyndaı. Mashyǵy da, tártibi de óte jaqsy. Qurama jetekshileriniń de olarǵa nıeti oń. Aldaǵy Rıo olımpıadasyna barý múmkindikteri joǵary. Bir-ekeýi sol jarysqa qatysyp, júldege ilinse, meniń ómirlik armanym oryndalady. Mońǵolıa men Túrkıada ótetin olımpıada joldamasyn saraptaıtyn jarystarǵa birnesheýi qatysýy múmkin. Joldama alar degen úmitim zor. Solardyń jeńiske jetýi úshin bar bilgenimdi aıamaımyn!..
[caption id="attachment_14548" align="alignleft" width="214"]
Úılený toıynan estelik[/caption]
Aǵaıyndylardyń jetistikteri
Álnur Tórgeulynyń eki inisi – Dáýitnur Tórgeuly men Tileýnur Tórgeuly da Qytaıǵa tanymal sportshylar. Dáýitnur Qytaı ulttyq quramasyna qabyldanyp, Azıa men Álem chempıonattaryna, halyqaralyq jarystarǵa, elishilik birinshilikter men Qytaı spartakıadasynda jetistikterge jetken.
Dáýitnur Tórgeuly qazir Shynjań komandasynyń beldi bapkeri bolsa, Tileýnur Tórgeuly – İle aımaqtyq sport komandasynyń jattyqtyrýshysy. Ekeýiniń jetistikteri týraly aıtar bolsaq ta, taǵy da uzaq áńgime órbitýge bolady. Úsh aǵaıyndy – aımaqtyq, ólkelik, memlekettik quramalarda jemisti eńbek etip júrgenin eskersek, bolashaqta Qytaı qazaqtary arasynan álemdik deńgeıdegi myqty balýandar shyǵaryna úlken senim bar.
– Eki inim meniń jolymdy qýdy. Kenjemiz Tileýnurdyń qoly shyǵyp, oınamaly bolyp qalǵandyqtan, sporttyq karerasyn erte aıaqtady. Alaıda birshama bıik belesterdi baǵyndyrdy. Dáýitnur ulttyq quramanyń jastar jáne eresekter sapynda óner kórsetti. Onyń alǵan júldeleriniń ózi kóńil kónshiterlikteı. Shynjań komandasynyń beldi bapkeri bolyp qyzmet atqaryp júr. Bizdi bul bıikke jetkizgen – namys. Ákem qaıtys bolǵanda Tileýnur besiktegi bala edi. Biz eshkimniń qolyna qaramaý úshin tyrystyq.
P.S. Bizdiń Álnur Tórgeulymen jolyǵyp, az-kem áńgimemizdiń uzyn-yrǵasy osylaı órbidi. «Men jetpegen bıikti shákirtterim baǵyndyrady» degen armanynyń tezirek oryndalýyn ishteı tiledik. Sol kúnge bárimiz birge jeteıik!..
T. TAŃJARYQ.
