[caption id="attachment_14538" align="aligncenter" width="749"]
Bizdiń anyqtama
Álnur Tórgeuly – Qytaida turatyn qandasymyz, álemge tanymal balýan, halyqaralyq sport sheberi, sport salasy boiynsha Qytaida «Eńbek ozaty», úlgili qyzmetker degen birtalai marapattaýlarǵa ie bolǵan. Grek-rim kúresi boiynsha Qytai ulttyq quramasynyń aǵa jattyqtyrýshysy. Aziia, Álem chempionattarynyń júldegeri. Qytaidyń birinshilikterinde birneshe márte birinshi oryn alǵan jeńimpaz. 4 jylda bir ótetin Qytai spartakiadasynyń úsh kúres túri boiynsha chempiony, grek-rim kúresi boiynsha da Qytai spartakiadasynda top jarǵan qazaq. 2004 jyly kúres túrleri boiynsha Qytai atynan Afiny olimpiadasyna qatysqan tuńǵysh qazaq. Jary Shynar Shápiqyzy Shynjań telearnasynyń rejisseri, Úkilái atty qyzy, Úmbet atty uly bar.
Ushqan uianyń qadiri
Álnur Tórgeuly 1977 jyly Qytaidyń Ile aimaǵy Kúnes aýdany Araltóbe aýylynda dúniege kelgen. 1990 jyly Kúnes aýdandyq balalar arasyndaǵy jarysqa qatysyp, sol jyly aimaqtyq jastar quramasyna qabyldanady. 12 jasynda ákesi Tórgeden aiyrylǵan bozbala úidiń úlkeni edi. Nebary 33 jasynda jarynan aiyrylyp, 6 balany bir ózi mápelep ósirgen Kúlsara Toqtybaqqyzy bolashaq balýannyń betinen qaqpai, sportpen shuǵyldanýyna bar múmkindik jasaidy. «Eger anam qarsy bolsa, ózi qinalyp júrgenine qaramastan, meni oqytýǵa qarjy tappasa, qoldamasa, búgingi jetistigimniń biri de bolmas edi», – deidi balýannyń ózi.
[caption id="attachment_14539" align="alignright" width="315"]
– 1990 jyldyń jazy bolatyn. Oǵan deiin mekteptegi synyptastarymdy alyp ta, shalyp ta jyǵyp úirengen meni jurtshylyq: «Ákesine tartypty» desetin. Ákem marqum da jaýyryny jerge timegen, qazaǵy basym Kúnes kóleminde keýdesin eshkimge bastyrmaǵan azamat eken. Sony meńzegenderi bolsa kerek, meni únemi ákeń sekildi qaisarlyǵyń bar deitin. Qara shańdaq joldarda alysyp-julysyp júretin qurdastarymnyń talaiyn borpyldaq topyraqqa kómip ketýshi em. Olar da menimen ustasýdy, kúresýdi qoimaityn. Meniń sportqa beiimdiligimdi el birden birge jetkizse kerek, bizden alys aýylda turatyn Káden degen kisi izdep kelip, aýdandyq balalar arasyndaǵy sport jarysyna qatysyp kórýimdi surady. Sheshem: «Baǵyńdy syna, batamdy berdim» dep, shyǵaryp saldy. Kishi ákem Qarǵa meni ertti de, aýdan ortalyǵyna attandyq. Biz keshigip qalyptyq. Sosyn Rahym degen bapkerge jolyǵyp, meniń mán-jaiymdy aityp edi, «kúresip kórsin» dedi. Sol irikteýde birinshi, ekinshi oryn alǵan ár salmaqtaǵy eki balamen kúrestim, olardy «qolǵa alǵam joq». Rahym bapker qýanyp, meni 15 kúndik jattyǵýǵa alyp qaldy. Meniń sporttaǵy tarihym osylai bastalyp edi...
[caption id="attachment_14540" align="alignright" width="177"]
«Kishkentai Qajymuqannyń» Qazaqstanǵa kelýi
Aýdandyq irikteýden irkilmei ótken ol Ile aimaǵy kóleminde jastar arasyndaǵy jarysqa qatysyp, 1-oryn ielengen soń birden aimaqtyq denetárbie mektebine qabyldanady. Surapaldy, Rahym sekildi bilikti bapkerler kúrestiń túrli tásilderine jattyqtyra júrip, qazaqtan shyqqan dańqty balýandardyń esimderin jattatýdy umytpaǵan eken. Bala Álnur Balýan Sholaq, Qajymuqan, Aihanov, Úshkempirov, Turlyhanovtardyń esimin sonda estipti. Ásirese, Qajymuqannyń ańyzǵa toly erlik jolyna erekshe yntyqqan onyń ishki armany sol atalaryndai biikti baǵyndyrý edi... 1991 jyly jaz kezinde Shynjań jasóspirimderi arasynda jarys ótip, búkilólkelik jarysta top jarǵan balalarǵa Shynjań sport komitetiniń uiǵarymy boiynsha Qazaqstanda oqý buiyrady. Álnur, Erlan sekildi 30 shaqty ár ult ókiliniń jasóspirim saiypqyrandary sol jyly kúzde Almatydaǵy Qajymuqan atyndaǵy sport internatyna oqýǵa attanady. «Men úshin bala kezdegi eń qýanyshty sátim sol jetkinshekterdiń qatarynda bolý edi», – dep eske alady ózi.
[caption id="attachment_14541" align="alignright" width="277"]
– Bárimiz bala edik. «Almatyǵa oqýǵa barasyńdar» degende, qýanǵanymnan jarys maidanyn ainalyp júgirippin. «Qazaq radiosynan» kúnde tyńdaityn «Almatydan sóilep turmyz» degen diktordyń daýsy qulaǵymda jańǵyryp, shat-shadyman kúi keshtim. Ásem Almatyny kórý Jeruiyǵyn tabýmen birdei sezilgeni bar. 30 bala Almatyǵa keldik. Qazaqstan Táýelsizdigin endi alyp, abyr-sabyr kúi keship jatqan kez. Men buryn erkin kúreste jattyǵyp júr edim. Munda kelgen soń grek-rim kúresine aýystym. Jaqsylyq Úshkempirov, Dáýlet Turlyhanov sekildi aǵalarym osy kúres túrinen álemdi moiyndatqanyn biletinmin. Ózimniń qalaýym sol boldy.
Internatta orys grýppasynda oqýǵa týra keldi. Sabaq tek oryssha júretin. Natalia Alekseeva esimdi apaiymyz oqytty. Óte kishipeiil, janashyr jan edi. Basynda orysshadan qinalǵanymyzben, kóp ótpei úirenip kettik. Bul jyldar meniń kúlli jetistigimniń negizi boldy desem, artyq aitqandyǵym emes. Kún-tún demei jattyqtym. Bapkerlerimniń aitqan aqylyn buljytpai oryndadym. Qazaqstannyń sport mektebi erekshe damyǵanyn aitý paryz. Sportshylardy zoryqtyrmaidy, ýaqtyly demalýǵa, psihologiialyq salmaq túsirmeýge qatty mán beredi.
Aitpaqshy, sol jyldary menen jasy úlken Erlan Qazaqstan boiynsha jastar arasyndaǵy jarysta erkin kúresten 1-oryn, men 2-oryn aldym. «Osynda qalyńdar, bizge ózderińdei talantty balalar kerek» dep iltipat tanytqan baýyrmal bapkerler de boldy. Kelisim boiynsha 5 jyl oqýymyz kerek bolatyn. 1995 jyly Qytaiǵa qaityp, Shynjań ólkelik jarysqa qatystyq. Erlan ekeýmiz de 1-oryn alǵan soń, «Senderdiń jetistikteriń bar eken. Endi ózimizde oqyp, jarysqa qatysasyńdar» dep alyp qaldy. Arada eki jyl ótken soń internattyń «oqý bitirdi» degen diplomyn berip jiberipti...
«Sheteldik» atanǵan qazaq balasy
1995-1996 jyldary Qytai birinshiliginde eki jyl qatarynan 1-oryn alǵan ony birden Ulttyq quramaǵa qabyldaidy. Onyń osy jyldardan bastap jarqyn jetistikteri tarih betine jazyldy desek bolady. Milliard halyq arasynan shyqqan jastyń ómir jolyndaǵy eń shýaqty kúnder de, eń aýyr sátter de osy jyldardyń enshisinde edi... Ol budan soń 1996 jyly Polshada ótken jastar arasyndaǵy álem chempionatynda 5-oryn, 1999 jyly Rýmyniiada 8-oryn, 2001 jyly 4 jylda bir ótetin Qytai spartakiadasynda tańdaý kezinde 1-oryn, sheshýshi jarysta 3-oryn, 2001 jyly Ulanbatyrda ótken Aziia chempionatynda 2-oryn, 2002 jyly Kanadada ótken álem chempionatynda 4-oryn, taǵy basqa elishilik jáne álemdik joldastyq kezdesýlerde jeńisti oryndardan kórinip, 2003-2004 jyldary eki ret Qytai birinshiliginde biik tuǵyrǵa kóteriledi. «Osy jyldar, – deidi Álnur Tórgeuly, – meniń jeńiske de, jeńiliske de, tipti aiaqtan shalý men kórealmaýshylyqqa da tap bolǵan kezeńderim. Mundaida orynsyz minez kórsetip, ózińdi dáleldeý qiyn. Ibalylyq, sabyrlylyq, tózimdilik kerek. Ár sportshyǵa, ár adamǵa...».
[caption id="attachment_14543" align="alignright" width="156"]
Balýannyń aitqanyn emes, aitpaqshy bolǵanynyń astaryn arydan ańǵardyq. Sport salasyndaǵy «barmaq basty, kóz qysty» árdaiym bolatynyn bilsek te, qatarynan birneshe jyl boiy tóreshiler men bapkerlerdiń qysymyna tap bolyp, sportty birjola tastap ketýge bekingender tarihta az emes. Álnurdyń da basynan sondai jaittar ótkenin syrttai estigenimizben, ol taqyrypty qaitalai surap jatpadyq. Qatarynan 3-4 jyl boiy jarystan shettetý, júldeli oryndarǵa jibermeý, halyqaralyq jarystarǵa qatystyrmaýdyń túrli sharǵysyn qurǵan keibir bapker, tóreshiler búginderi Álnurdy kórse, ózderiniń qiianattary úshin qyzarary daýsyz... Ondai sátterde balýan sypaiy ǵana amandasyp, olardy yńǵaisyz jaǵdaiǵa qaldyrmaýǵa tyrysatyn kórinedi.
– Qytaidyń ulttyq quramasyna qabyldanǵan soń maǵan bapkerler jii aitatyn bir suraq boldy: «Seni Qazaqstannan qanshaǵa satyp aldy?!» Olardyń bulai kúmándanatyn jónderi bar edi.
Birinshiden, meniń kúresý mánerim qytailyq jastarǵa uqsamaityn. Eýropa men Aziianyń kúresý tásili múldem bólek. Eýropa balýandary jaqynnan qushaqtasyp kúresýdi qalasa, aziialyqtar, ásirese, qytai, japon, korei, tailand sekildi elderdiń balýandary alystan, ustaspai kúresýdi qup kóredi. Men Qazaqstannan úirengenimdi kádege jarattym. Tipti 1995-1996 jyldary ótken Qytai jastar arasyndaǵy birinshilikte qarsylastaryma 1 upai da bergem joq. Munyń ózi olardy tańǵaldyrdy.
Ekinshiden, birden aýyldan attanyp, bir jyl ótpesten Qazaqstanǵa keldim. Munda oryssha oqydym. Aýylda júrgende atymnan basqa sózdi qytaisha aita almaityn edim. Jazý múldem joq. Qytai tilin ulttyq quramaǵa qabyldanǵan soń úirenýge týra keldi. Olardyń myńdaǵan ieroglifterin jattap, jazyp, sóilep úirengenimshe biraz ýaqyt ketti. Sonda ulttyq quramanyń jigitteri: «Ái, sheteldik, bizdiń tildi úirenip jatsyń ba?» – dep ázil-shyny aralas qaǵytpalaryn jii aitatyn.
Meniń barlyq maqsatym – ózimdi ózim dáleldeý, ózgelerdiń aldynda uialmaityndai jumys jasaý. Osy printsipten taiǵam joq. Qytai tilin jatpai-turmai úirene júrip, jattyǵýdan bir kún de qalmadym. Olar meni, qazaq balasyn moiyndaýy kerek degen oiymdy júzege asyrý úshin bar kúshimdi saldym.
Quramadaǵy jalǵyz musylman
Álnur Tórgeuly – qatarynan onshaqty jyl kúres boiynsha Shynjań komandasyn órge súirep, Qytai quramasyna ólsheýsiz úles qosqan jalǵyz qazaq. Onymen birge kúreske qatysqan qazaq balýandarynyń kóbi túrli sebeptermen kúresti tastap, jolortadan qaityp ketkenin, ishki Qytaida ulttyq quramada «jalǵyz musylman» bolǵanyn bireý biler, bireý bilmes. «Nebir talantty qazaq balýandary boldy, biraq Qytaidyń ulttyq quramasyna iline almady. Kóbi jattyǵýdan, turmystyq qiynshylyqtardan, endi keibiri bapkerler men tóreshilerdiń qateliginen basqa salaǵa aýysyp ketken de shyǵar. Jarysta jeńiske jetseń de, utylsań de, eshkimge renjýge bolmaidy eken... Ózińdi moiyndatý qashanda qiyn. Ádiletsizdik barlyq jerde bar ǵoi», – deidi ol.
Óziniń maqsat-muraty jolynda jalyqpai eńbektengen balýannyń Qytai uttyq quramasyndaǵy jyldarynyń ózindik qiynshylyqtary da kóp bolypty. Ásirese, tamaqtaný jaǵynan kóp qinalǵanyn áli umytpaidy.
– Ulttyq qurama sapynda ailap, jyldap mashyqtyq. Bala kezimnen jattyǵýǵa bar kúshimdi salǵan men úshin ol qiyndyq týdyrmady. Eń qiyn tigeni – tamaqtaný boldy. Dárýmendi tamaqtardy úiip-tógedi. Biraq jei almaisyń... Aýylda et pen airan-sút ishtik. Almatyda eń dámdi tamaqty jedik. Al ishki Qytaida... Olardyń tamaǵyn jeý múmkin emes edi. Óitkeni, men musylmanmyn ǵoi, jalǵyz musylmanmyn. Mońǵol, zańzý sekildi biren-saran ózge ult bolǵanymen, olardyń dini bir. Ne berse, sony jei beredi. Qatarynan 3-4 ai boiy tek qana lapsha jeýmen kúnim ótti. 57 keli salmaqta jarysqa túsetin meniń kúiim kete bastady. Namysqa tyrysyp, jattyǵýdan birde-bir qalǵan joqpyn. Qursúlderim qap, aýylǵa qaityp ketsem be eken dep te oilaitynmyn. Oǵan namys jibermedi. Tórgeniń uly eshteńe bitirmei qaityp kelipti degen sózdi estigim kelmedi. Men úshin tiyn-tebenin jinap, aýyzdaǵysyn jyryp júrip aqsha tólegen, úlken úmit kútip otyrǵan anamnyń júzine qalai qaraimyn dep ýaiymdadym. Sóittim de, ózimdi ózim qamshyladym. Bir joly salmaq ólsheýde 54 keli tartyppyn. Bapkerim «saǵan ne boldy» degen kisishe maǵan bajyraia qarady. Sonda amalsyz shynymdy aittym. «Myna tamaqtardy ishe almai júrmin. Meniń dinim bólek, jep ósken tamaǵym da basqa edi» dedim. Ol shaqta áli jaspyz. Bapkerge usynys aitý, talap qoiý óte qiyn. Bapkerim de eki sózge kelgen joq, qurama basshylarymen sóilesip, maǵan arnaiy aspaz bekitti. Keiin aspazben dostasyp, ózimniń jegim kelgen tamaǵymdy tapsyryspen jasatatyn boldym. Basqany umytsam da, lapsha jep kúneltken kúnderimdi eshqashan umyta almaimyn...
[caption id="attachment_14545" align="alignleft" width="398"]
Afiny olimpiadasynyń buralań joly
2004 jyly Qytai atynan eki qazaq Afiny olimpiadasyna joldama aldy. Onyń biri – bul kúnderi álemge tanymal boksshy, 2008 jyly Beijińde ótken olimpiadanyń qola júldegeri Qanat Islam bolsa, ekinshisi – kúres boiynsha Qytai atynan Olimp shyńyn baǵyndyrýǵa nietti Álnur Tórgeuly bolatyn. Sol álemdik dodada Álnur 13-orynǵa turaqtady. «Ár soldat general bolýdy armandaidy» demekshi, Olimp shyńyn baǵyndyrý barlyq sportshynyń ómirlik maqsaty ekeni anyq. Sol jylǵy Qytai reitingi boiynsha óz salmaǵynda 1-orynda turǵanymen, joldamany Álnurǵa berý ońai bolmapty. Bar-joǵy 20 kún qalǵanda «sen barasyń» degen sheshimdi estigen balýan qysqa ýaqyt ishinde jolǵa ázirlenip te, jattyǵyp ta, óziniń burynǵy qalpyna kelip te úlgermegenin moiyndaidy.
[caption id="attachment_14547" align="alignright" width="340"]
– Sportshy úshin psihologiialyq qysymnan aýyr salmaq joq. Tutas ǵumyryńnyń eń eleýli, jalyndy mezetin bir salaǵa arnaǵan adam sonyń ushar biigine shyǵýǵa múmkindik týǵanda ol oraidy qoldan jibergiń kelmeidi. Eger ádiletti sheshim der kezinde qabyldansa, kemi 2-3 ai buryn jarysqa tastúiin ázirlener edim. Jarysqa kimniń baratyny aitylmady. Litsenziia emes, joldama bolǵandyqtan, ulttyq qurama kimdi jiberem dese de erki edi. Menen ózge birneshe úmitker boldy. Menimen birge jattyǵyp júrgen dostarym: «Álnur, sen jattyqpai-aq qoi. Bul jarysqa seniń barýyń múmkin emes...» dep, onsyzda pás kóńildi odan arman túsirip jiberdi. Sonda da ishtei Allaǵa syiynyp, jattyqqandai bolyp júrdik. Biraq «múmkin» men «múmkin emestiń» arasyndaǵy hal júikeni júndei tútti... Jarysqa dál 20 kún qalǵanda Qytai olimpiada komitetiniń arnaiy jiyny ótti. Bul kúnderi úmitim úzilgen. Qandai sheshim shyǵarar eken dep, jiynǵa qatystyq. Meniń atym atalǵanda senerimdi de, senbesimdi de bilmedim. Ishti qýanysh pen kúiiktiń oty órtep barady. Menimen básekeles qytai balýanynyń biri moinyna sýmkasyn asty da, aýylyna tartyp turdy. Óńi buzylyp ketipti...
Sonymen, shamaly kúnniń ishinde qujat rásimdeý, jolǵa daiyndalý, jattyǵý, bapkerlermen aqyldasý, ózińdi óziń jaratý isine kirisip kettim. Armanym Qazaqstanǵa kelip, jattyǵý bolǵanymen, ýaqyt tym tapshy edi. Munyń salmaǵy tipti abyrjytty. Jóndi uiqy da joq. Aqyry, Allanyń buiryǵymen Afinyǵa bardyq. Bireýler úshin Olimpiadaǵa qatysýdyń ózi úlken jetistik bolar, men bul jetistikten biikke qol sozyp em... Tóreshilerdiń de baqastyǵy boldy degender de kezikti. Taza jeńis emes, tásildik qatelikke boi aldyrdym. Qarsylasym orys balýanynyń iyǵyna meniń mańdaiym birneshe ret tiip ketti. 3:2 esebimen jeńildim. Saýsaqtarymnyń qysqalyǵy ony ustaýǵa kesirin tigizdi, meniń mańdaiymnyń onyń iyǵyna tietini sondyqtan, jáne ol menen góri uzyndaý boldy. Ol menen qasha júrip kúresti. Odan ailamdy asyryp, aldyna shyqqanymmen, tóreshiler qarsylasyma eskertý bermedi. Onyń da myqty balýan ekenin moiyndaimyn. Sol joly ol qola medal enshiledi. Sportta jeńilgen soń, aqtalýǵa bolmaidy. Sportshynyń ómiri – jeńis pen jeńilistiń joly ekenin esten shyǵarmaǵan abzal...
«Men jetpegen biikti shákirtterim baǵyndyrady»
Afiny olimpiadasynan keiin 2006 jylǵa deiin ulttyq qurama sapynda bolǵan ol, 2005 jyly Qytai memlekettik chempionatynda 2-oryn, 3 túrli kúres túrinen altyn tuǵyrǵa kóterildi, odan keiin bapkerlik salaǵa aýysyp, Shynjań komandasyn jattyqtyrady. 2008 jyly Beijińde ótken olimpiadanyń alaýyn ustaǵan az ult ókiliniń biri de osy Álnur balýan.
Qazir ol grek-rim kúresi boiynsha Qytai ulttyq quramasynyń aǵa jattyqtyrýshysy. 5 jyl boiy Qytai quramasyn halyqaralyq jarystarǵa aparyp júr. Osy joly Astanada ótken olimpiada joldamasynan grek-rim kúresi boiynsha 3 joldama alyp qaitty. Álnurdyń aitýynsha, Qytai ulttyq quramasynda 5 qazaq jigiti bar eken. Onyń úsheýiniń jeke bapkeri de ózi.
– Men olimpiada shyńyn baǵyndyrmasam da, shákirtterim sol biikke kóterilerine senemin. Sońǵy jyldary Qytai sporty kúrt damyp ketti. Memlekettik qamqorlyq ta jeterlik. Taǵy bir aitarym, Qytai sport basshylarynyń qazaqtarǵa kózi túzý. Tek Shynjańda ǵana emes, basqa ólkelerdiń komandalar quramynda júrgen qazaq sportshylary barshylyq. Munyń birneshe sebebi bar: ol bizdiń ulttyń tózimdi, qaisar minezi, sodan keiin ibaly, kishipeiildigimiz.
Qazir jastardyń kóbi imandylyq jolyn ustanady. Qytai bapkerleri: «Bular jattyǵýdan qalmaidy eken, oinap-kúlip, orynsyz qańǵymaidy eken. Tártipke baǵynyp, úlkenmen de, kishimen de sypaiy sóilesedi. Mundai áibat balalar bizge kerek» dep otyrady.
Ulttyq quramada Murat (120 keli), Álmurat, Shattyq (96 keli), Ýálihan, Saltanat (60 keli) degen 5 qazaq bar. Bári de jaqsy nátijelerge jetip júr. Beseýi de saidyń tasyndai. Mashyǵy da, tártibi de óte jaqsy. Qurama jetekshileriniń de olarǵa nieti oń. Aldaǵy Rio olimpiadasyna barý múmkindikteri joǵary. Bir-ekeýi sol jarysqa qatysyp, júldege ilinse, meniń ómirlik armanym oryndalady. Mońǵoliia men Túrkiiada ótetin olimpiada joldamasyn saraptaityn jarystarǵa birnesheýi qatysýy múmkin. Joldama alar degen úmitim zor. Solardyń jeńiske jetýi úshin bar bilgenimdi aiamaimyn!..
[caption id="attachment_14548" align="alignleft" width="214"]
Aǵaiyndylardyń jetistikteri
Álnur Tórgeulynyń eki inisi – Dáýitnur Tórgeuly men Tileýnur Tórgeuly da Qytaiǵa tanymal sportshylar. Dáýitnur Qytai ulttyq quramasyna qabyldanyp, Aziia men Álem chempionattaryna, halyqaralyq jarystarǵa, elishilik birinshilikter men Qytai spartakiadasynda jetistikterge jetken.
Dáýitnur Tórgeuly qazir Shynjań komandasynyń beldi bapkeri bolsa, Tileýnur Tórgeuly – Ile aimaqtyq sport komandasynyń jattyqtyrýshysy. Ekeýiniń jetistikteri týraly aitar bolsaq ta, taǵy da uzaq áńgime órbitýge bolady. Úsh aǵaiyndy – aimaqtyq, ólkelik, memlekettik quramalarda jemisti eńbek etip júrgenin eskersek, bolashaqta Qytai qazaqtary arasynan álemdik deńgeidegi myqty balýandar shyǵaryna úlken senim bar.
– Eki inim meniń jolymdy qýdy. Kenjemiz Tileýnurdyń qoly shyǵyp, oinamaly bolyp qalǵandyqtan, sporttyq karerasyn erte aiaqtady. Alaida birshama biik belesterdi baǵyndyrdy. Dáýitnur ulttyq quramanyń jastar jáne eresekter sapynda óner kórsetti. Onyń alǵan júldeleriniń ózi kóńil kónshiterliktei. Shynjań komandasynyń beldi bapkeri bolyp qyzmet atqaryp júr. Bizdi bul biikke jetkizgen – namys. Ákem qaitys bolǵanda Tileýnur besiktegi bala edi. Biz eshkimniń qolyna qaramaý úshin tyrystyq.
P.S. Bizdiń Álnur Tórgeulymen jolyǵyp, az-kem áńgimemizdiń uzyn-yrǵasy osylai órbidi. «Men jetpegen biikti shákirtterim baǵyndyrady» degen armanynyń tezirek oryndalýyn ishtei tiledik. Sol kúnge bárimiz birge jeteiik!..
T. TAŃJARYQ.
