Sońǵy jyldary elimizde múgedektegi bar jandardyń quqyǵy men áleýmettik qorǵalýyna asa mán berile bastady. Bul ózgeristiń ishinde eń aldymen olardy múmkindigi shekteýli degen ataýdan bas tartyp, múgedektigi bar jan dep ataý týraly sheshimniń mańyzy zor. Óitkeni múmkindigi shekteýli dep olardyń quqyǵyn da, múmkindigin de shektep, jigerin qum etip qana qoimai, ómirge degen qulshynysyn da joǵaltyp turǵandaimyz. Sondyqtan qazirgi tańda elimizdegi mundai erekshe jandar múgedektigi bar adam dep atala bastady. Shyny kerek, qazirgi tańda talai múgedektigi bar adamdar múmkindigim shekteýli demesten, ózgelermen qatar eńbek etip, ózderiniń basqalarmen teń ekenin, úlken jiger men kúshtiń iesi ekenin dáleldep júr. Endeshe olarǵa teń qoǵam qalyptastyryp, barlyq jaǵdaidy jasaý, qoǵamnyń bir múshesi retinde memlekettiń qamqorlyǵyn sezintý paryz!
Olardy áleýmettik qorǵaý Qazaqstan Respýblikasynyń Konstitýtsiiasymen, Qazaqstan Respýblikasynyń Áleýmettik kodeksimen jáne Qazaqstan Respýblikasynyń basqa da normativtik quqyqtyq aktilerimen retteledi. Sondai-aq olarǵa bilim berý, densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, quqyǵyn qorǵaý maqsatynda inkliýzivti qoǵam qurý, inkliýzivti bilim berý baǵytynda qoǵamymyzda kóptegen jumystar atqarylyp jatyr. Óitkeni olardyń sany qoǵamnyń eleýli bóligi sanalatyndyqtan oladyń da bilim alyp, mamandanyp, quqyqtarynyń qorǵalýy, áleýmettik qamtamasyz etilýi mańyzdy.
Qazirgi tańda elimizde 719 myńǵa jýyq múgedektigi bar adam turady, bul halyqtyń jalpy sanynyń 3,6%-yn quraidy. Onyń ishinde múgedektigi bar adamdardyń 422 myńnan astamy – eńbekke qabiletti jastaǵy azamattar bolsa, 189,8 myńy – zeinetkerlik jastaǵy adamdar eken, al 106,9 myńy – 18 jasqa deiingi balalar. Demek olardy shamasyna qarai jumyspen qamtyp, keibir óz kásibin dóńgeletkisi kelgenderdi jeńildetilgen nesielermen qamtamasyz etip, bilim alyp, mamandanýyna múmkindik berip, qoǵamnyń tolyqqandy múshesi sezinýine jaǵdai jasaý ýaqyt talaby.
Osy oraida múgedektegi bar adamdardyń quqyǵy týraly aita ketsek, olar áleýmettik qorǵalýǵa, onyń ishinde abilitatsiialaýǵa, ońaltýǵa, qoǵamǵa integratsiialanýǵa; jáne bilim alý turǵysynda mektepke deiingi tárbie alý men oqýǵa, bilim alý úshin jan jaqty jaǵdailarmen qamtamasyz etilýge; densaýlyq jaǵdaiyna orai tegin meditsinalyq kómektiń kepildik berilgen kólemine jáne mindetti áleýmettik meditsinalyq saqtandyrý júiesinde meditsinalyq kómekke; arnaýly áleýmettik kórsetiletin qyzmetterdiń kepildik berilgen kólemine; kásiptik daiarlyqqa jáne qaita daiarlyqqa, eńbek qabiletin qalpyna keltirýge jáne jumysqa ornalasýǵa tolyqtai quqyǵy bar. Jáne olardyń quqyǵy munymen bitpeidi.
Olar infraqurylym, aqparattandyrý obektilerine, kólikke, aqparatqa, oiyn-saýyq, mádeni-buqaralyq is-sharalarǵa, sporttyq saiystarǵa jáne memlekettik kórsetiletin qyzmetterge qoljetimdiliktiń qamtamasyz etilýine; óziniń sailaý jáne sailaný quqyǵyn júzege asyrýǵa; Qazaqstan Respýblikasynyń turǵyn úi zańnamasyna sáikes turǵyn úige kezekke turyp alýǵa, memlekettik jáne ózge uiymdarda, onyń ishinde densaýlyq saqtaý, mádeniet, bailanys, kólik, qyzmet kórsetý salasyndaǵy uiymdarda birinshi kezekte qyzmet kórsetilýge quqyǵyna ie bola alady. Qarap otyrsaq qoǵamymyzdyń bir múshesi retinde tolyqtai qamtamasyz etilýi zańmen qorǵalǵan. Demek olardy múmkindigi shekteýli deitindei eshnárseden kende bolyp otyrǵan joq. Qaita qoǵamnyń teń múshesindei barlyq jaǵynan teń qamtylǵan. Bul baǵytta memleket tarapynan memlekettik baǵdarlamalar da bar, zańnamalar da jetildirilgen.
Sonymen qatar elimizdegi múgedektegi bar jandar túrli áleýmettik kómektermen de qamtylǵan. Memleket tarapynan múgedektigi bar adamdarǵa kórsetiletin áleýmettik járdemaqylar da jyl saiyn ósip otyrady. Memlekettik járdemaqydan bólek ótemaqy jáne basqa da tólemder qarastyrylǵan. Jergilikti atqarýshy organdar tarapynan da kórsetiletin qosymsha áleýmettik tólemder bar.
Múgedektegi bar jandardy jumyspen qamtýdyń mańyzy zor. Óitkeni jumys arqyly olar ózderin osy qoǵamǵa qajetti sezinedi. Qazaqstan Respýblikasynyń Áleýmettik kodeksine sáikes jergilikti atqarýshy organdar múgedektigi bar adamdar úshin jumys oryndarynyń sanynan 2-den 4% - ǵa deiingi mólsherde jumys oryndaryna kvota belgileidi. Osynyń arqasynda qazir jergilikti jerlerde myńdaǵan múgedektigi bar jandar jumyspen qamtylyp otyr. Azamattarǵa arnalǵan úkimet iaǵni, halyqqa qyzmet kórsetý oryndarynda, zaýyttarda jumys istep jatyr.
Olar belgili bir dárjede salyqtyq jeńildikter de qarastyrylǵan. Óz kezeginde múgedektigi bar jandardy jumyspen qamtyp otyrǵan mekemelerge yntalandyrý maqsatynda jeńildikter kózdelgen. Múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan jumys ornyn jabdyqtaǵan jáne arnaiy jumys ornyn qurǵan jumys berýshiniń shyǵyndary ótelip otyrady. Máselen ótken jyldan bastap jumys berýshilerdiń shyǵystary 300 AEK mólsherinde bekitildi jáne óteledi. Bul shamamen 1 mln teńge shamasyndaǵy qarjy. Budan basqa, jabdyqtalǵan arnaiy jumys oryndaryna jumysqa ornalasqan múgedektigi bar adamdardyń jalaqysy úsh jyl ishinde sýbsidiialanady. Munyń barlyǵy jumys berýshilerdiń múgedektegi bar jandardy jumyspen qamtý kezinde alalaýshylyqqa jol bermesi úshin, olardy jumyspen qamtý kezinde yntalandyrý úshin jasalyp otyrǵan sharalar.
Taratyp aitar bolsaq, múgedektigi bar jandardyń jalaqysynyń birinshi jyly jalaqynyń 70% - memleket sýbsidiialaidy. Bul rette sýbsidiialanatyn bólik 30 AEK-ten, iaǵni 103,5 myń teńgeden aspaýǵa tiis, 30% - jumys berýshi sýbsidiialaidy. Al ekinshi jyly 65% - memleket, 35% - jumys berýshi tarapynan óteledi. Úshinshi jyl 60% - memleket, al 40% - jumys berýshi tarapynan tólenedi. Osylaisha eki jaqqa da tiimdi jaǵdai oilastyrylǵan. Osy oraida ashyp aita ketsek, jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalary kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba sheńberinde iske asyrylady. Iaǵni ulttyq joba aiasynda múmkindigi bar jandardyń jaǵdaiy jan jaqty oilastyrylǵan.
Jáne de dál osy Ulttyq joba sheńberinde eńbek naryǵynda suranysqa ie mamandyqtar boiynsha qysqa merzimdi oqytý kýrstarynan ótýge, «Elektrondyq eńbek birjasy» bazasynda onlain oqytýdan ótýge, biznes-ideialardy iske asyrý úshin óteýsiz granttar alýǵa, «Urpaqtar kelisimsharty», «Birinshi jumys orny», «Kúmis jas» jobalaryna qatysýǵa, sondai-aq, «Jastar praktikasy» jobasyna jastar qataryndaǵy adamdar alǵan mamandyǵy boiynsha bastapqy jumys tájiribesin alý da qarastyrylǵan. Iaǵni memleket tarapynan jumysqa qatysty barlyq máselelerdi toptastyra otyryp, ulttyq joba sheńberinde sheshý kózdelgen. Solardyń ishinde múgedektegi bar jandardyń da jumyspen qamtylýyna tiimdi jaǵdai jasaý jan jaqty qarastyrylǵanyn baiqap otyrmyz. Sonyń arqasynda búginde jyl saiyn elimizde jumyspen qamtylǵan múgedektigi bar jandardyń qatary artyp keledi. Osy oraida bul sheshimdi sarapshylar da joǵary baǵalap otyr.
Áleýmettanýshy Nurbolat Aiekeshov «elimizde múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylýyna kóńil bólinip kele jatqany qýantady. Bul múgedektigi bar jandardyń qoǵamda beiimdelýi úshin qajet asa mańyzdy dúnie. Sonymen qatar múgedektigi bar jandardyń kásibin ashý maqsatynda da tómen paiyzben jáne qaitarymsyz nesielerdiń kóbirek berilýin quptar edim. Óitkeni kóp jaǵdaida múgedektigi bar jandardyń erekshe bir qyry bolady. Sol bir erekshe qabileti qandai da bir kásiptiń bastaýy bolýy ábden múmkin. Biz qansha jerden jumyspen qamtyp jatsaq ta, olardyń kóbisi kópshilik kózine túspei jeke bir kásibin damytqysy kelip jatady.
Sondyqtan memleket tarapynan jumyspen qamtýdan bólek, olardyń jeke kásibin damytýǵa da kóńil bólgen jón. Sondai aq jyl ótken saiyn eńbekke qabiletti jastaǵy múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylýyn birtindep arttyra berýimiz kerek. Statistikaǵa sensek, múgedektigi bar adamdardyń 420 myńnan astamy – eńbekke qabiletti jastaǵy azamattar bolsa, eń bolmaǵanda solardyń 50 paiyzyn jumyspen qamti alsaq úlken jetistik bolar edi. Negizi múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylý máselesin sheshý úshin Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrliginde arnaiy Jobalyq top qurylǵan. Osy maqsatta birqatar jobalar men baǵdarlamalar da jumys istep jatyr.
Osy ýaqytqa deiin 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» nátijeli jumyspen qamtý jáne jappai kásipkerlikti damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy aiasynda múgedektigi bar azamattardyń jumyspen qamtylýy eselep artsa, keiingi baǵdarlamalar da bul maqsatty eselep arttyrdy. Endi tek grant alyp, jeke kásibin ashatyn múgedektigi bar jandarǵa qoldaýdy arttyrsaq eken» deidi.
Jalpy múgedektigi bar jandardyń jumys tártibi de arnaiy bekitilgen. Máselen I jáne II toptaǵy múgedekterge aptasyna uzaqtyǵy 36 saǵattan aspaityn qysqartylǵan jumys ýaqyty belgilenedi, jyl saiyn qosymsha aqy tólenetin eńbek demalysy uzaqtaǵy keminde 6 kúntizbelik kúnge beriledi. Túngi ýaqyttaǵy jumysqa múgedektiń kelisimimen jáne densaýlyǵyna bailanysty mundai jumysqa tyiym salynbaǵan jaǵdaida ǵana jol beriledi. Iaǵni jumys barysy onyń densaýlyǵyna ziian tigizetindei bolmaýy qajet.
Atap óter jait, I jáne II toptaǵy múgedektigi bar jandar zeinetaqy tólemderinen bosatylady. Nátijesinde bul jumys berýshige tiimdi jaǵdai. Bul da bolsa jumys berishýlerdi yntalandyrý úshan jasalyp otyrǵan bir jaǵdai. Al múgedektigi bar adamdar zeinetaqy jarnalaryn tóleýdi qalasa zeinetaqy qoryna ótinishi boiynsha júzege asyrylady.
Elimizde múgedektigi bar jandarǵa áýe jáne temirjol biletterin satyp alý kezinde de jeńildikter qarastyrǵan. Mundai sanattaǵy jolaýshylar bilet qunynan 70% deiin jeńildik ala alady. Taratyp aitar bolsaq, temir jol kóliginde múgedektigi bar barlyq toptaǵy adamdar men múgedektigi bar balalar jol júrý jeńildikterin bilet qunynyń 50% – y, al jekemenshik tasymal quraldarynda bilet qunynyń 70% - na deiin paidalana alady.
Múgedektigi bar jandardyń emin erkin júris turýyn qamtamasyz etý úshin mundai jeńildikter qajet aq. Olardyń úide otyryp qalmai emin erkin júrýi úshin jasalǵan bul jeńildikter de memleketimizdiń múgedektegi bar jandarǵa erekshe qamqorlyǵyn ańǵartady. Tipti áleýmettik mańyzy bar avtobýstarda I toptaǵy múgedektigi bar jandar tegin júre alady, 18 jasqa deiingi múgedektigi bar balalar jol júrý qunynyń 50% mólsherinde jeńildik ala alady. Olardyń joldaǵy qaýipsizdigi de basty nazarda. IIM jáne jergilikti basqarýshy oryndarmen birlese otyryp múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan turaqtarda invataksidi turaqqa qoiý, sondai-aq arnaiy bólingen avtobýs jolaqtaryn paidalaný sekildi máseleler sheshilgen.
Mamandandyrylǵan avtoturaqtarda turaq quqyǵyn paidalaný úshin invataksi tasymaldaýshylary avtomobilderdiń aldyńǵy jáne artqy terezelerine "Múgedek adam" sáikestendirý belgisin japsyrýy da mindettelgen. Jalpy elimizde múgedektigi bar jandardyń bar máselesin sheshýge barynsha tyrysýshylyq baiqalady. Sáikesinshe qoǵamymyzdyń múgedektigi bar jandarǵa barynsha qolaily, qaýipsiz qoǵam qurýǵa beiimdelip keledi. Demek teń qoǵam qurý jolyndaǵy elimizdiń baǵyty durys baǵytta damyp keledi dep baǵamdai alamyz!
