Sońǵy jyldary elimizde múgedektegi bar jandardyń quqyǵy men áleýmettik qorǵalýyna asa mán berile bastady. Bul ózgeristiń ishinde eń aldymen olardy múmkindigi shekteýli degen ataýdan bas tartyp, múgedektigi bar jan dep ataý týraly sheshimniń mańyzy zor. Óıtkeni múmkindigi shekteýli dep olardyń quqyǵyn da, múmkindigin de shektep, jigerin qum etip qana qoımaı, ómirge degen qulshynysyn da joǵaltyp turǵandaımyz. Sondyqtan qazirgi tańda elimizdegi mundaı erekshe jandar múgedektigi bar adam dep atala bastady. Shyny kerek, qazirgi tańda talaı múgedektigi bar adamdar múmkindigim shekteýli demesten, ózgelermen qatar eńbek etip, ózderiniń basqalarmen teń ekenin, úlken jiger men kúshtiń ıesi ekenin dáleldep júr. Endeshe olarǵa teń qoǵam qalyptastyryp, barlyq jaǵdaıdy jasaý, qoǵamnyń bir múshesi retinde memlekettiń qamqorlyǵyn sezintý paryz!
Olardy áleýmettik qorǵaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasymen, Qazaqstan Respýblıkasynyń Áleýmettik kodeksimen jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da normatıvtik quqyqtyq aktilerimen retteledi. Sondaı-aq olarǵa bilim berý, densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, quqyǵyn qorǵaý maqsatynda ınklúzıvti qoǵam qurý, ınklúzıvti bilim berý baǵytynda qoǵamymyzda kóptegen jumystar atqarylyp jatyr. Óıtkeni olardyń sany qoǵamnyń eleýli bóligi sanalatyndyqtan oladyń da bilim alyp, mamandanyp, quqyqtarynyń qorǵalýy, áleýmettik qamtamasyz etilýi mańyzdy.
Qazirgi tańda elimizde 719 myńǵa jýyq múgedektigi bar adam turady, bul halyqtyń jalpy sanynyń 3,6%-yn quraıdy. Onyń ishinde múgedektigi bar adamdardyń 422 myńnan astamy – eńbekke qabiletti jastaǵy azamattar bolsa, 189,8 myńy – zeınetkerlik jastaǵy adamdar eken, al 106,9 myńy – 18 jasqa deıingi balalar. Demek olardy shamasyna qaraı jumyspen qamtyp, keıbir óz kásibin dóńgeletkisi kelgenderdi jeńildetilgen nesıelermen qamtamasyz etip, bilim alyp, mamandanýyna múmkindik berip, qoǵamnyń tolyqqandy múshesi sezinýine jaǵdaı jasaý ýaqyt talaby.
Osy oraıda múgedektegi bar adamdardyń quqyǵy týraly aıta ketsek, olar áleýmettik qorǵalýǵa, onyń ishinde abılıtasıalaýǵa, ońaltýǵa, qoǵamǵa ıntegrasıalanýǵa; jáne bilim alý turǵysynda mektepke deıingi tárbıe alý men oqýǵa, bilim alý úshin jan jaqty jaǵdaılarmen qamtamasyz etilýge; densaýlyq jaǵdaıyna oraı tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemine jáne mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesinde medısınalyq kómekke; arnaýly áleýmettik kórsetiletin qyzmetterdiń kepildik berilgen kólemine; kásiptik daıarlyqqa jáne qaıta daıarlyqqa, eńbek qabiletin qalpyna keltirýge jáne jumysqa ornalasýǵa tolyqtaı quqyǵy bar. Jáne olardyń quqyǵy munymen bitpeıdi.
Olar ınfraqurylym, aqparattandyrý obektilerine, kólikke, aqparatqa, oıyn-saýyq, mádenı-buqaralyq is-sharalarǵa, sporttyq saıystarǵa jáne memlekettik kórsetiletin qyzmetterge qoljetimdiliktiń qamtamasyz etilýine; óziniń saılaý jáne saılaný quqyǵyn júzege asyrýǵa; Qazaqstan Respýblıkasynyń turǵyn úı zańnamasyna sáıkes turǵyn úıge kezekke turyp alýǵa, memlekettik jáne ózge uıymdarda, onyń ishinde densaýlyq saqtaý, mádenıet, baılanys, kólik, qyzmet kórsetý salasyndaǵy uıymdarda birinshi kezekte qyzmet kórsetilýge quqyǵyna ıe bola alady. Qarap otyrsaq qoǵamymyzdyń bir múshesi retinde tolyqtaı qamtamasyz etilýi zańmen qorǵalǵan. Demek olardy múmkindigi shekteýli deıtindeı eshnárseden kende bolyp otyrǵan joq. Qaıta qoǵamnyń teń múshesindeı barlyq jaǵynan teń qamtylǵan. Bul baǵytta memleket tarapynan memlekettik baǵdarlamalar da bar, zańnamalar da jetildirilgen.
Sonymen qatar elimizdegi múgedektegi bar jandar túrli áleýmettik kómektermen de qamtylǵan. Memleket tarapynan múgedektigi bar adamdarǵa kórsetiletin áleýmettik járdemaqylar da jyl saıyn ósip otyrady. Memlekettik járdemaqydan bólek ótemaqy jáne basqa da tólemder qarastyrylǵan. Jergilikti atqarýshy organdar tarapynan da kórsetiletin qosymsha áleýmettik tólemder bar.
Múgedektegi bar jandardy jumyspen qamtýdyń mańyzy zor. Óıtkeni jumys arqyly olar ózderin osy qoǵamǵa qajetti sezinedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Áleýmettik kodeksine sáıkes jergilikti atqarýshy organdar múgedektigi bar adamdar úshin jumys oryndarynyń sanynan 2-den 4% - ǵa deıingi mólsherde jumys oryndaryna kvota belgileıdi. Osynyń arqasynda qazir jergilikti jerlerde myńdaǵan múgedektigi bar jandar jumyspen qamtylyp otyr. Azamattarǵa arnalǵan úkimet ıaǵnı, halyqqa qyzmet kórsetý oryndarynda, zaýyttarda jumys istep jatyr.
Olar belgili bir dárjede salyqtyq jeńildikter de qarastyrylǵan. Óz kezeginde múgedektigi bar jandardy jumyspen qamtyp otyrǵan mekemelerge yntalandyrý maqsatynda jeńildikter kózdelgen. Múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan jumys ornyn jabdyqtaǵan jáne arnaıy jumys ornyn qurǵan jumys berýshiniń shyǵyndary ótelip otyrady. Máselen ótken jyldan bastap jumys berýshilerdiń shyǵystary 300 AEK mólsherinde bekitildi jáne óteledi. Bul shamamen 1 mln teńge shamasyndaǵy qarjy. Budan basqa, jabdyqtalǵan arnaıy jumys oryndaryna jumysqa ornalasqan múgedektigi bar adamdardyń jalaqysy úsh jyl ishinde sýbsıdıalanady. Munyń barlyǵy jumys berýshilerdiń múgedektegi bar jandardy jumyspen qamtý kezinde alalaýshylyqqa jol bermesi úshin, olardy jumyspen qamtý kezinde yntalandyrý úshin jasalyp otyrǵan sharalar.
Taratyp aıtar bolsaq, múgedektigi bar jandardyń jalaqysynyń birinshi jyly jalaqynyń 70% - memleket sýbsıdıalaıdy. Bul rette sýbsıdıalanatyn bólik 30 AEK-ten, ıaǵnı 103,5 myń teńgeden aspaýǵa tıis, 30% - jumys berýshi sýbsıdıalaıdy. Al ekinshi jyly 65% - memleket, 35% - jumys berýshi tarapynan óteledi. Úshinshi jyl 60% - memleket, al 40% - jumys berýshi tarapynan tólenedi. Osylaısha eki jaqqa da tıimdi jaǵdaı oılastyrylǵan. Osy oraıda ashyp aıta ketsek, jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalary kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba sheńberinde iske asyrylady. Iaǵnı ulttyq joba aıasynda múmkindigi bar jandardyń jaǵdaıy jan jaqty oılastyrylǵan.
Jáne de dál osy Ulttyq joba sheńberinde eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha qysqa merzimdi oqytý kýrstarynan ótýge, «Elektrondyq eńbek bırjasy» bazasynda onlaın oqytýdan ótýge, bıznes-ıdeıalardy iske asyrý úshin óteýsiz granttar alýǵa, «Urpaqtar kelisimsharty», «Birinshi jumys orny», «Kúmis jas» jobalaryna qatysýǵa, sondaı-aq, «Jastar praktıkasy» jobasyna jastar qataryndaǵy adamdar alǵan mamandyǵy boıynsha bastapqy jumys tájirıbesin alý da qarastyrylǵan. Iaǵnı memleket tarapynan jumysqa qatysty barlyq máselelerdi toptastyra otyryp, ulttyq joba sheńberinde sheshý kózdelgen. Solardyń ishinde múgedektegi bar jandardyń da jumyspen qamtylýyna tıimdi jaǵdaı jasaý jan jaqty qarastyrylǵanyn baıqap otyrmyz. Sonyń arqasynda búginde jyl saıyn elimizde jumyspen qamtylǵan múgedektigi bar jandardyń qatary artyp keledi. Osy oraıda bul sheshimdi sarapshylar da joǵary baǵalap otyr.
Áleýmettanýshy Nurbolat Aıekeshov «elimizde múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylýyna kóńil bólinip kele jatqany qýantady. Bul múgedektigi bar jandardyń qoǵamda beıimdelýi úshin qajet asa mańyzdy dúnıe. Sonymen qatar múgedektigi bar jandardyń kásibin ashý maqsatynda da tómen paıyzben jáne qaıtarymsyz nesıelerdiń kóbirek berilýin quptar edim. Óıtkeni kóp jaǵdaıda múgedektigi bar jandardyń erekshe bir qyry bolady. Sol bir erekshe qabileti qandaı da bir kásiptiń bastaýy bolýy ábden múmkin. Biz qansha jerden jumyspen qamtyp jatsaq ta, olardyń kóbisi kópshilik kózine túspeı jeke bir kásibin damytqysy kelip jatady.
Sondyqtan memleket tarapynan jumyspen qamtýdan bólek, olardyń jeke kásibin damytýǵa da kóńil bólgen jón. Sondaı aq jyl ótken saıyn eńbekke qabiletti jastaǵy múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylýyn birtindep arttyra berýimiz kerek. Statısıkaǵa sensek, múgedektigi bar adamdardyń 420 myńnan astamy – eńbekke qabiletti jastaǵy azamattar bolsa, eń bolmaǵanda solardyń 50 paıyzyn jumyspen qamtı alsaq úlken jetistik bolar edi. Negizi múgedektigi bar jandardyń jumyspen qamtylý máselesin sheshý úshin Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginde arnaıy Jobalyq top qurylǵan. Osy maqsatta birqatar jobalar men baǵdarlamalar da jumys istep jatyr.
Osy ýaqytqa deıin 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy aıasynda múgedektigi bar azamattardyń jumyspen qamtylýy eselep artsa, keıingi baǵdarlamalar da bul maqsatty eselep arttyrdy. Endi tek grant alyp, jeke kásibin ashatyn múgedektigi bar jandarǵa qoldaýdy arttyrsaq eken» deıdi.
Jalpy múgedektigi bar jandardyń jumys tártibi de arnaıy bekitilgen. Máselen I jáne II toptaǵy múgedekterge aptasyna uzaqtyǵy 36 saǵattan aspaıtyn qysqartylǵan jumys ýaqyty belgilenedi, jyl saıyn qosymsha aqy tólenetin eńbek demalysy uzaqtaǵy keminde 6 kúntizbelik kúnge beriledi. Túngi ýaqyttaǵy jumysqa múgedektiń kelisimimen jáne densaýlyǵyna baılanysty mundaı jumysqa tyıym salynbaǵan jaǵdaıda ǵana jol beriledi. Iaǵnı jumys barysy onyń densaýlyǵyna zıan tıgizetindeı bolmaýy qajet.
Atap óter jaıt, I jáne II toptaǵy múgedektigi bar jandar zeınetaqy tólemderinen bosatylady. Nátıjesinde bul jumys berýshige tıimdi jaǵdaı. Bul da bolsa jumys berishýlerdi yntalandyrý úshan jasalyp otyrǵan bir jaǵdaı. Al múgedektigi bar adamdar zeınetaqy jarnalaryn tóleýdi qalasa zeınetaqy qoryna ótinishi boıynsha júzege asyrylady.
Elimizde múgedektigi bar jandarǵa áýe jáne temirjol bıletterin satyp alý kezinde de jeńildikter qarastyrǵan. Mundaı sanattaǵy jolaýshylar bılet qunynan 70% deıin jeńildik ala alady. Taratyp aıtar bolsaq, temir jol kóliginde múgedektigi bar barlyq toptaǵy adamdar men múgedektigi bar balalar jol júrý jeńildikterin bılet qunynyń 50% – y, al jekemenshik tasymal quraldarynda bılet qunynyń 70% - na deıin paıdalana alady.
Múgedektigi bar jandardyń emin erkin júris turýyn qamtamasyz etý úshin mundaı jeńildikter qajet aq. Olardyń úıde otyryp qalmaı emin erkin júrýi úshin jasalǵan bul jeńildikter de memleketimizdiń múgedektegi bar jandarǵa erekshe qamqorlyǵyn ańǵartady. Tipti áleýmettik mańyzy bar avtobýstarda İ toptaǵy múgedektigi bar jandar tegin júre alady, 18 jasqa deıingi múgedektigi bar balalar jol júrý qunynyń 50% mólsherinde jeńildik ala alady. Olardyń joldaǵy qaýipsizdigi de basty nazarda. İİM jáne jergilikti basqarýshy oryndarmen birlese otyryp múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan turaqtarda ınvataksıdi turaqqa qoıý, sondaı-aq arnaıy bólingen avtobýs jolaqtaryn paıdalaný sekildi máseleler sheshilgen.
Mamandandyrylǵan avtoturaqtarda turaq quqyǵyn paıdalaný úshin ınvataksı tasymaldaýshylary avtomobılderdiń aldyńǵy jáne artqy terezelerine "Múgedek adam" sáıkestendirý belgisin japsyrýy da mindettelgen. Jalpy elimizde múgedektigi bar jandardyń bar máselesin sheshýge barynsha tyrysýshylyq baıqalady. Sáıkesinshe qoǵamymyzdyń múgedektigi bar jandarǵa barynsha qolaıly, qaýipsiz qoǵam qurýǵa beıimdelip keledi. Demek teń qoǵam qurý jolyndaǵy elimizdiń baǵyty durys baǵytta damyp keledi dep baǵamdaı alamyz!
