– Máýlen Toqtarbaıuly, bıyl jol jóndeýge qatysty kelisimshart alǵash ret Almaty qalasynyń aýdandarymen birge jasalǵan eken. Osy jóninde keńirek aıtyp berseńiz...
– «Jol aktıvteri sapasynyń ulttyq ortalyǵy» RMK respýblıkalyq mańyzy bar úsh qala jáne oblysta 19 fılıaly bar. Qyzmet salasyna avtomobıl joldaryn salý, rekonstrýksıalaý, jóndeý jáne kútip ustaý kezindegi jumystar men materıaldardyń sapasyna saraptama, joldardy dıagnostıkalaý jáne aspaptyq tekserý kiredi. 2019 jyly qurylǵan bizdiń mekemeniń basty qyzmeti – jol salý, jóndeý kezindegi materıaldardyń sapasyn anyqtaý. Sodan beri Almaty qalasy ákimdigi men qalalyq mobıldik basqarmasy qoldap, jyl saıyn kelisimshart túzip, nysannyń aýmaǵyna baılanysty qarajat bólinedi.
Iá, bıyl ortasha jol jóndeý jumystarynyń búdjeti aýdan ákimdikterine berilgen. Buryn bári Almaty qalalyq mobıldik basqarma quzyretinde boldy. Qaladaǵy 8 aýdan ákimdigimen aǵymdaǵy jóndeý jumystary boıynsha kelissózder júrgizilip, 7 kelisimshart jasaldy.
2023 jyldyń 2 qantarynda «Almaty qalasy boıynsha qalalyq mobıldik basqarmasy» KMM-men kóshe-jol jelisi boıynsha jumystar men materıaldardyń sapasyna saraptama júrgizýge 150 mln teńge somasyna kelisimshart jasaldy. Qyrqúıek aıynda qosymsha kelisimmen 40 mln teńge berildi. Al Almaly aýdanynan basqa 7 aýdan bizdiń mekememen jalpy somasy 27 mln teńgege kelisimshartqa otyrdy. Iaǵnı, Almaty qalasy Energetıka jáne sýmen jabdyqtaý basqarmasy, Almaty qalacy Qurylys basqarmasy jáne Almaly aýdany bizdiń mekememen kelisimshart jasaǵan joq.
Jyl basynan bizdiń fılıaldyń mamandarymen birge 428 tekseris júrgizilip, 1325-ke jýyq synama alyndy. Osy alynǵan synamanyń 388 (29,2 paıyzy) talaptarǵa sáıkes bolmaı shyqty. Tekseris barysynda – 142 aqaý anyqtalyp, olardyń 35-i (24,6 paıyzy) qaıta túzetilip, 107-si (75,4 paıyzy) túzetilip jatyr. Qazirgi kezde aqaý sany birshama azaıdy desek bolady. Eger talapqa saı bolmasa, biz dereý tapsyrys berýshige jáne merdigerge hattama jazamyz. Sodan keıin belgili bir merzimde, ıaǵnı 7-10 kúnde qalpyna keltirýi tıis. Bul mekeme óz tarapynan aıyppul salyp nemese lısenzıasynan aıyrý, tipti bolmasa qadaǵalaýshy ınjenerdiń atestatyn toqtatý sharasy qoldanady.
– Bıyl Almaty qalasynyń birqatar kóshesi tolyqtaı jóndeýden ótti. Buǵan sońǵy úlgidegi tehnologıa kómekke keldi me? Jol salýǵa qoldanylatyn polımer, bıtým, qıyrshyqtas qospasy ózimizde óndirilgen be?
– Durys aıtasyz, bıyl jol salýda jańa tehnologıaǵa kóńil bólindi. Óıtkeni, aýyr júk kólikteri, avtobýs júretin jolaqtar kún ystyǵynda ezilip, otyryp ketken. Sondyqtan bıyl magıstraldi joldyń bárine polımer asfált qosyp tóseldi. Bul joldyń otyrmaýyna qarsy áreket etedi. Endi biz bul joldardyń sapasyn jiti qadaǵalap otyramyz. Bıyl tóselgen jol kelesi jyly birden nátıje beredi deýge bolmaıdy. Onyń sapasy aldaǵy eki-úsh jylda kórine bastaıdy. Jalpy, respýblıka joldarynyń 80 paıyzy – qanaǵattanarlyq delinedi. Sonyń ishinde basqa aımaqtarmen salystyrǵanda, Almaty qalasy joldarynyń 85 paıyzy qanaǵattanarlyq jaǵdaıda. Tipti, kósh ilgeri deýge bolady. Qala ákimi bul kórsetkishti 90-95 paıyzǵa jetkizý baǵytynda jumys isteıtinin aıtyp júr.
Al jol salýǵa paıdalanylatyn barlyq materıal ózimizde óndiriledi. Almatynyń mańaıyndaǵy zaýyttan alamyz. Al polımer qospasy AQSH jáne Fransıanyki. Buryn Almaty qalasynda túnimen jol tósep, ertesine paıdalanýǵa beretin. Keppegen jolmen júrgen soń onyń sapasy uzaqqa barmaıtyn. Ezilip turǵan asfált sózsiz otyryp ketedi. Qazir mamandar bárin tehnologıa boıynsha salyp, arnaıy erejesin saqtaýǵa kóshti.
– Al Almaty qalasy aýmaǵyna qarasty jáne irgesindegi eldi mekenderdegi joldar tolyqtaı qashan jóndeýden ótedi?
– Biz tapsyrys berýshiniń nusqaýymen ǵana jumys isteımiz. Almaty qalasy boıynsha qalalyq mobıldik basqarmasy men aýdandyq ákimdikter ortasha jóndeý jumystary qaı kóshege jasalýy kerek ekenin aıtyp, bizge tizim beredi. Árıne, bul mekemeler bizdi barlyq jol jóndeý jumysymen qamtyp otyr deı almaımyn. Biraz nysandaryna aıaǵymyz jetpeı jatyr. Sebebi, bergen, usynǵan qarajaty jetkiliksiz. Buryn tek qalalyq jol belgisindegi magıstraldi kóshelerdi tekserip keldik. Qazir kelisimshart boıynsha ár aýdannyń kishkentaı, qýys kóshelerine deıin bardyq. Iaǵnı, bizdiń sheńberimiz keńeıip, atqaratyn jumys aýqymy artty.
– Búginde jol sapasyn tekserýge qatysty qandaı jańashyldyq bar?
– «Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy» RMK Almaty qalalyq fılıaly boıynsha aıtsam, bizde jańa tehnologıalar engizilip, bar kóńildi sıfrlandyrýǵa bólip kelemiz. Keshendi avtomattandyrý jumystardyń nátıjesinde jol sapasy sıfrlandyrylǵan zerthanada tekserilip, saraptaý nátıjesi ortaq bazaǵa túsip otyrady. Munymen qosa jyljymaly jol zerthanasy saǵatyna 60 shaqyrym jyldamdyqpen júrip otyryp joldyń aqaýyn anyqtaýǵa múmkindigi bar. Ár jóndeý jumysynyń ýaqyty bolady. Eger bıyl ortasha jóndeý jumysy júrgizilse, bul eki jyldan keıin jasalady. Al kúrdeli jóndeý bolsa, bes jyldan keıin qaıta júrgiziledi.
Injener mamany planshetin alyp, qaı nysanǵa kelip, teksergeni týraly GPS arqyly bazaǵa birden túsedi. Tekserisi, alǵan materıaly, qorytyndysy jaıynda planshetke jazylady. Sol jerde tapsyrys berýshi de, ınjener de ESQ kiltpen qol qoıady. Buryn alyp kelgen materıaldy zerthanaǵa tapsyryp, qaǵazben akt jasaıtyn edik. Qazir qaǵaz qoldanbaımyz. Injener bárin QR kod arqyly tapsyrady. Sol boıynsha materıal zerttelip, nátıjesin shyǵarady. Eń sońynda ǵana materıal qaı nysandyki jáne talapqa saı ma, joq pa ekeni belgili bolady. Sol naqty nátıjeni tapsyrys berýshi merdigerge joldaımyz. Iaǵnı, ortada eshkim bolmaıdy. Aıta ketý kerek, ortalyq mamandary júrgizgen tıimdi jumystyń nátıjesinde jol sapasy 85 paıyzǵa jaqsardy. Buǵan qatelik pen kemshiliktiń der kezinde anyqtalyp, tez arada túzelýi basty sebep.
– Jolshy mamandyǵy sońǵy kezde ǵana bedelge ıe bolyp keledi. Buryn bul salaǵa jastardyń kelýi kóńil kónshitpeıtin edi. Mekeme mamandarynyń mektepterdi, oqý oryndardy aralap, jastarmen kezdesý ótkizgenin bilemiz. Nátıje bar ma?
– 2019-2020 jyldan beri mektepterdi aralap, kásiptik baǵdar berip kelemiz. Jalpy, Qazaqstanda 7 myń mektep bar eken. Ár mektepten bir bala jol salýǵa qyzyqsa, 7 myń mamandy tárbıelesek, sonyń ózi jetip jatyr. Osy maqsat boıynsha Almaty qalasyndaǵy, shalǵaıdaǵy aýdandaǵy bilim uıalaryna baryp, dáris ótkizdik. Jolshy mamandyǵynyń mańyzdylyǵyn, jalaqysynyń kóptigin tilge tıek ettik.
Mysaly, bizde mehanızatorlardyń ózi 700 myń teńge men 1 mln kóleminde jalaqy alady. Al ýchaske basshysy 500 myń teńgege deıin tabady. Sebebi, maman tapshy, suranysqa ıe. Bul salada jalaqy jyl saıyn ósip jatyr. Sondyqtan jastar jol salýǵa kelse, qandaı jeńildikter men bonýstarǵa ıe bolatynyn túsindiremiz. Biz aqparattandyrý, kásiptik baǵdar berý jumysyn toqtatpaımyz. Qazir osynyń nátıjesinde jol salýǵa kelip jatqan jastardyń qatary kóbeıgen.
Búginde Qazaqstanda jol salatyn mamandardy oqytatyn birneshe oqý orny bar. Mysaly, buryn M.Tynyshbaev atyndaǵy Qazaq kólik jáne komýnıkasıalar akademıasy boldy. Qazir sol akademıanyń ornyna Logıstıka jáne kólik akademıasy quryldy. Biz kezinde jol mamandyǵyn Avtomobıl joldary fakúltetinde bólek oqydyq. Búginde «Transport qurylysy» degen fakúltette oqytady. Odan bólek L.B. Goncharov atyndaǵy Qazaq avtomobıl joldary akademıasy men koleji bar. Bir aıta keterligi, bizdiń mekeme joǵary oqý orny, kolej stýdentterine tájirıbeden ótkeni úshin aıyna 85 myń teńge tóleıdi. Jastar ári úırenedi, ári aqsha tabady. Qazir fılıalda tájirıbeden ótip júrgen 3 jas maman jumysqa ornalasty. Bázbireýler jol salýdy aýyr jumys dep oılaıdy. Árıne, kez kelgen jumystyń jeńili joq. Eńbektenseń ǵana nátıshe shyǵady. Onyń ústine qazir bári avtomattandyrylǵan, sıfrlandyrý júıesine kóship jatyr. Birinshiden, bul – saýapty jumys, ekinshiden, jastar úshin jalaqysy jaqsy mamandyq.
Suhbattasqan Dınara Myńjasarqyzy
